In Russian president http://admin2.president.ee/index.php/ru 2018-02-22T12:35:28Z Joomla! 1.5 - Open Source Content Management Kadriorus toimus esmakordselt riigipeade ja abikaasade lõuna 2018-02-22T12:26:52Z 2018-02-22T12:26:52Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14140-2018-02-22-12-29-32 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimivoski pakkusid täna Kadriorus Eesti sajanda sünnipäeva eel piduliku lõunasöögi meie eelmistele riigipeadele ja nende abikaasadele.</p> <p>Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimivoski pakkusid täna Kadriorus Eesti sajanda sünnipäeva eel piduliku lõunasöögi meie eelmistele riigipeadele ja nende abikaasadele.</p> President Kaljulaid teenetemärkide saajaile: olete Eesti meile koduks ehitanud 2018-02-21T11:47:17Z 2018-02-21T11:47:17Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14138-2018-02-22-11-50-34 Kaidi Aher kaidi.aher@vpk.ee <p>„Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad," ütles president Kersti Kaljulaid täna Narvas riiklike teenetemärkide üleandmisel.</p> <p>Alates sellest, kui Eesti taastas omariikluse, on üks inimpõlv peale kasvanud, rääkis riigipea. „Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 1990ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud. Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks."</p> <p>„Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad," ütles president Kersti Kaljulaid täna Narvas riiklike teenetemärkide üleandmisel.</p> <p>Alates sellest, kui Eesti taastas omariikluse, on üks inimpõlv peale kasvanud, rääkis riigipea. „Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 1990ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud. Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks."</p> Vabariigi President kohtub aprillis USA president Donald Trumpiga 2018-02-22T10:02:12Z 2018-02-22T10:02:12Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14137-vabariigi-president-kohtub-aprillis-usa-president-donald-trumpiga Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>President Kersti Kaljulaid kohtub 3. aprillil Washingtonis oma USA kolleegi Donald Trumpiga. Kolme Balti riigi ja USA presidendi ühise kohtumise peateemadeks on julgeolek ja majanduskoostöö.</p> <p>„See kohtumine meie iseseisvuse 100. aastapäeval kinnitab veelkord Balti riikide ja USA erilist sidet ja head koostööd," ütles Vabariigi Presidendi välisnõunik Lauri Kuusing, kes meenutas, et USA ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni Balti riikides.</p> <p>President Kersti Kaljulaid kohtub 3. aprillil Washingtonis oma USA kolleegi Donald Trumpiga. Kolme Balti riigi ja USA presidendi ühise kohtumise peateemadeks on julgeolek ja majanduskoostöö.</p> <p>„See kohtumine meie iseseisvuse 100. aastapäeval kinnitab veelkord Balti riikide ja USA erilist sidet ja head koostööd," ütles Vabariigi Presidendi välisnõunik Lauri Kuusing, kes meenutas, et USA ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni Balti riikides.</p> Vabariigi President Narva Garnisoni kalmistul 2018-02-21T09:15:07Z 2018-02-21T09:15:07Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14136-vabariigi-president-narva-garnisoni-kalmistul Anne-Pille Krigolson Anne.Krigolson@vpk.ee <p>Austatavad narvakad, <br />head külalised!</p> <p>Eesti riigi sajanda sünnipäeva eel on oluline meeles pidada, et meie kõigi vabaduse eest andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded. Nii eestlased ja soomlased, venelased ja juudid, inglased ja taanlased ning muude rahvaste esindajad. Meie oma rahvaväe võitlejad ja meie liitlased.</p> <p>Narva alt algas võitlus meie vabaduse kaitseks, Narva suutsime kiiresti tagasi võita ja seda vaatamata rasketele lahingutele sõja lõpuni kaitsta. Siin võitlesime välja Tartu rahulepingu.</p> <p>Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel.</p> <p>Head sõbrad!</p> <p>Siin ligidal on Narva vangilaagri kalmistu. Sünge paik, mis on viimaseks rahupaigaks paljudele okupatsiooniohvritele. Nende ainsaks süüks võis olla vaid armastus Eesti riigi vastu ning selle eest pidid nad jääma vangilaagri nimetutesse kalmudesse. Seal puhkab ka teiste rahvaste esindajaid, igaüks omal moel kurba kaduvikku lükatud. Nende kõigi viimane rahula tuleb korrastada ja väärikalt tähistada, see on vähim, mis me nende mälestuseks teha saame.</p> <p>Austatavad narvakad, <br />head külalised!</p> <p>Eesti riigi sajanda sünnipäeva eel on oluline meeles pidada, et meie kõigi vabaduse eest andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded. Nii eestlased ja soomlased, venelased ja juudid, inglased ja taanlased ning muude rahvaste esindajad. Meie oma rahvaväe võitlejad ja meie liitlased.</p> <p>Narva alt algas võitlus meie vabaduse kaitseks, Narva suutsime kiiresti tagasi võita ja seda vaatamata rasketele lahingutele sõja lõpuni kaitsta. Siin võitlesime välja Tartu rahulepingu.</p> <p>Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel.</p> <p>Head sõbrad!</p> <p>Siin ligidal on Narva vangilaagri kalmistu. Sünge paik, mis on viimaseks rahupaigaks paljudele okupatsiooniohvritele. Nende ainsaks süüks võis olla vaid armastus Eesti riigi vastu ning selle eest pidid nad jääma vangilaagri nimetutesse kalmudesse. Seal puhkab ka teiste rahvaste esindajaid, igaüks omal moel kurba kaduvikku lükatud. Nende kõigi viimane rahula tuleb korrastada ja väärikalt tähistada, see on vähim, mis me nende mälestuseks teha saame.</p> Vabariigi President Müncheni julgeolekukonverentsil NATO idatiiva väljakutsete teemalises kõrvalpaneelis 2018-02-14T22:00:00Z 2018-02-14T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14135-2018-02-21-15-16-19 Anne-Pille Krigolson Anne.Krigolson@vpk.ee <p>Lugupeetud suursaadik Ischinger, minister Schmidt, admiral Nielson,<br />daamid ja härrad!</p> <p>Esmalt soovin ma tänada Saksamaa NATO ühingut ja Müncheni julgeolekukonverentsi selle paneeli korraldamise eest. Kuna Eesti on üks neljast liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) lahingugruppe vastu võtvast riigist, sooviksin anda ülevaade sellest, mida on Varssavi tippkohtumise järgse pooleteise aastaga ära tehtud ja mida tuleks edasi teha. Ning lõppu lisaksin ka mõned mõtet selle kohta, mida me EI peaks seoses eFP-ga ja NATO kui terviku koherentsust silmas pidades tegema.</p> <p>Lugupeetud suursaadik Ischinger, minister Schmidt, admiral Nielson,<br />daamid ja härrad!</p> <p>Esmalt soovin ma tänada Saksamaa NATO ühingut ja Müncheni julgeolekukonverentsi selle paneeli korraldamise eest. Kuna Eesti on üks neljast liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) lahingugruppe vastu võtvast riigist, sooviksin anda ülevaade sellest, mida on Varssavi tippkohtumise järgse pooleteise aastaga ära tehtud ja mida tuleks edasi teha. Ning lõppu lisaksin ka mõned mõtet selle kohta, mida me EI peaks seoses eFP-ga ja NATO kui terviku koherentsust silmas pidades tegema.</p> Государственные награды, присужденные указом президента Керсти Кальюлайд 2018-02-21T12:33:52Z 2018-02-21T12:33:52Z http://admin2.president.ee/index.php/ru/official-duties/speeches/14134-2018-02-21-12-47-05 Elke Rimpel Elke.Rimpel@vpk.ee <p>Орден Государственного герба II степени</p> <p><span style="text-decoration: underline;">Эйки Нестор</span></p> <p>Спикер Рийгикогу</p> <p><span style="text-decoration: underline;">Март Нутть</span></p> <p>Член Рийгикогу</p> <p>Орден Государственного герба III степени</p> <p><span style="text-decoration: underline;">Клайд Кулль</span></p> <p></p> <p>Дипломат, организатор председательства Эстонии в Совете Европейского Союза</p> <p>Орден Государственного герба II степени</p> <p><span style="text-decoration: underline;">Эйки Нестор</span></p> <p>Спикер Рийгикогу</p> <p><span style="text-decoration: underline;">Март Нутть</span></p> <p>Член Рийгикогу</p> <p>Орден Государственного герба III степени</p> <p><span style="text-decoration: underline;">Клайд Кулль</span></p> <p></p> <p>Дипломат, организатор председательства Эстонии в Совете Европейского Союза</p> President of the Republic at the Ceremony for Awarding Decorations 2018-02-21T10:40:38Z 2018-02-21T10:40:38Z http://admin2.president.ee/index.php/en/official-duties/speeches/14133-president-of-the-republic-at-the-ceremony-for-awarding-decorations Elke Rimpel Elke.Rimpel@vpk.ee <p></p> <p>Around this time 25 years ago, in his first Independence Day speech as president, Lennart Meri said the following: "I saw Estonia as if for the first time: it is a new land, full of hope and potential, but also a land burdened with worries. At the moment, we live on idealism more so than bread. The bearer of this idealism is the older generation, which knows and remembers that Estonia, between the two world wars, was transformed into a powerful and dynamic republic only through hard work. Idealism is also borne by the Estonian youth, just as at the time the Manifesto was proclaimed."</p> <p>The concluding words of Meri's address were borrowed from August Ots, a pre-war parish elder from Saaremaa: "A man must work so hard that he does not need to cut his fingernails."</p> <p>Since then a new generation has been born: the children of 25 years ago are now in this hall. The youth of the 1990s have reached a mature middle age. And our grateful thoughts are with the older generation, the one referred to by President Meri, with those who are still with us today and with those who have passed on.</p> <p>One Generation of Work.</p> <p>You, the people who have gathered here today, are a beautiful embodiment of this work and of its fruit. All of you have built Estonia like you would build a home – whether your tool is a compass or a plane, art or music. This is work well done, because you have put your heart and soul into it. It does not matter if you did what you did in return for a salary or during your free time in the evenings and at weekends. Thanks to your work there are more friends, more knowledge, more security, more memories in this home. And this is how it should be in a proper home. Compared with the time 25 years ago there is definitely more bread, but not less idealism.</p> <p></p> <p>Around this time 25 years ago, in his first Independence Day speech as president, Lennart Meri said the following: "I saw Estonia as if for the first time: it is a new land, full of hope and potential, but also a land burdened with worries. At the moment, we live on idealism more so than bread. The bearer of this idealism is the older generation, which knows and remembers that Estonia, between the two world wars, was transformed into a powerful and dynamic republic only through hard work. Idealism is also borne by the Estonian youth, just as at the time the Manifesto was proclaimed."</p> <p>The concluding words of Meri's address were borrowed from August Ots, a pre-war parish elder from Saaremaa: "A man must work so hard that he does not need to cut his fingernails."</p> <p>Since then a new generation has been born: the children of 25 years ago are now in this hall. The youth of the 1990s have reached a mature middle age. And our grateful thoughts are with the older generation, the one referred to by President Meri, with those who are still with us today and with those who have passed on.</p> <p>One Generation of Work.</p> <p>You, the people who have gathered here today, are a beautiful embodiment of this work and of its fruit. All of you have built Estonia like you would build a home – whether your tool is a compass or a plane, art or music. This is work well done, because you have put your heart and soul into it. It does not matter if you did what you did in return for a salary or during your free time in the evenings and at weekends. Thanks to your work there are more friends, more knowledge, more security, more memories in this home. And this is how it should be in a proper home. Compared with the time 25 years ago there is definitely more bread, but not less idealism.</p> Президент Республики на вручении знаков отличия в Нарве 2018-02-21T10:34:18Z 2018-02-21T10:34:18Z http://admin2.president.ee/index.php/ru/official-duties/speeches/14132-2018-02-21-10-35-24 Elke Rimpel Elke.Rimpel@vpk.ee <p></p> <p>В эти дни 25 лет назад Леннарт Мери в своей первой президентской речи по случаю годовщины республики сказал: «Я вижу Эстонию будто впервые: это новая страна, полная надежд и будущего, но в то же время с непростыми проблемами. Сейчас мы живем больше идеализмом, чем хлебом. Носителем идеализма является наше старшее поколение, которое знает и помнит, что только работа сделала Эстонию между двумя мировыми войнами богатой и динамичной республикой. Вторым носителем идеализма является эстонская молодежь, похожая на ту, что была во время провозглашения Манифеста».</p> <p></p> <p>В эти дни 25 лет назад Леннарт Мери в своей первой президентской речи по случаю годовщины республики сказал: «Я вижу Эстонию будто впервые: это новая страна, полная надежд и будущего, но в то же время с непростыми проблемами. Сейчас мы живем больше идеализмом, чем хлебом. Носителем идеализма является наше старшее поколение, которое знает и помнит, что только работа сделала Эстонию между двумя мировыми войнами богатой и динамичной республикой. Вторым носителем идеализма является эстонская молодежь, похожая на ту, что была во время провозглашения Манифеста».</p> Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Narvas 2018-02-21T10:24:28Z 2018-02-21T10:24:28Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32 Elke Rimpel Elke.Rimpel@vpk.ee <p>Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva kõnes: "Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal."</p> <p>See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: "Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata."</p> <p>Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 90ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.</p> <p>Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks.</p> <p>Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja tahaks loota, et mitte vähem idealismi.</p> <p>Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle ühe põlve jooksul tehtud töö eest!</p> <p>Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva kõnes: "Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal."</p> <p>See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: "Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata."</p> <p>Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 90ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.</p> <p>Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks.</p> <p>Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja tahaks loota, et mitte vähem idealismi.</p> <p>Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle ühe põlve jooksul tehtud töö eest!</p> Vabariigi President Kolme kooli ühisaktusel Tallinna Reaalkoolis 2018-02-20T12:04:00Z 2018-02-20T12:04:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14130-2018-02-20-12-07-03 Elke Rimpel Elke.Rimpel@vpk.ee <p>Austatud abituriendid ja õpetajad,</p> <p>kallid sõbrad!</p> <p></p> <p>Eesti Vabariik saab mõne päeva pärast 100 aastaseks. Meie oma riik ei tulnud kuskilt tundmatusest või seda ei antud meile kellegi teise poolt, meie riik on meie oma töö ja meie oma looming. Selle eest pidime võitlema Vabadussõjas ning seda pidime kandma südames ja hoidma mälusoppides tallel ajal, kui olime okupeeritud võõraste poolt. See kõik on teinud meid oma riigi suhtes nõudlikuks ja see on igati loomulik, sest tõeliselt oma riik peabki olema kõige paremini toimiv, kõige õiglasemalt seatud ja korraldatud.</p> <p>Austatud abituriendid ja õpetajad,</p> <p>kallid sõbrad!</p> <p></p> <p>Eesti Vabariik saab mõne päeva pärast 100 aastaseks. Meie oma riik ei tulnud kuskilt tundmatusest või seda ei antud meile kellegi teise poolt, meie riik on meie oma töö ja meie oma looming. Selle eest pidime võitlema Vabadussõjas ning seda pidime kandma südames ja hoidma mälusoppides tallel ajal, kui olime okupeeritud võõraste poolt. See kõik on teinud meid oma riigi suhtes nõudlikuks ja see on igati loomulik, sest tõeliselt oma riik peabki olema kõige paremini toimiv, kõige õiglasemalt seatud ja korraldatud.</p>