Institutsioonid president http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid Fri, 17 Nov 2017 13:49:45 +0000 Joomla! 1.5 - Open Source Content Management et-ee Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/60-regionaalarengu-ymarlaud/4932-vabariigi-presidendi-kohaliku-omavalitsuse-ja-regionaalarengu-uemarlaud http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/60-regionaalarengu-ymarlaud/4932-vabariigi-presidendi-kohaliku-omavalitsuse-ja-regionaalarengu-uemarlaud admin@mindworks.ee (Administrator) Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud Tue, 21 Sep 2010 09:59:13 +0000 Eesti Mälu Instituut http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/68-eesti-maelu-instituut/4934-eesti-maelu-instituut http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/68-eesti-maelu-instituut/4934-eesti-maelu-instituut Eesti Mälu Instituudi asutamise algatas president Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal, seades instituudi eesmärgiks anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.

Instituudi tööd koordineerib rahvusvaheline ekspertkomisjon, mille liikmetel on suuri kogemusi Euroopa ajaloo ning inimõiguste ja poliitiliste repressioonide ajaloo uurimisel.

Instituut ei ole õiguskaitseorgan ega kohus. Instituudi avastustest ei tulene mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Pigem on instituudi eesmärgiks tuvastada sündmused ja asjaolud, mis esindavad inimõiguste rikkumisi vaadeldaval perioodil. Plaanis on luua usaldusväärne andmekogu, mis võimaldaks laiemalt tundma õppida Eestis Nõukogude ajal toimunud protsesse, aga ka nende siirdeid nii kaasaegses Eesti ühiskonnas kui ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. See on instituudi uurimistöö tulemuseks ja ühtlasi panuseks selleteemalisse rahvusvahelisse väitlusse.

]]>
admin@mindworks.ee (Administrator) Eesti Mälu Instituut Tue, 21 Sep 2010 10:03:14 +0000
Riigikaitse nõukogu kodukord http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/5322-riigikaitse-noukogu-kodukord http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/5322-riigikaitse-noukogu-kodukord KINNITATUD Vabariigi Presidendi 12. jaanuari 2016 käskkirjaga nr. 101


1. Üldsätted


1.1 Riigikaitse Nõukogu (edaspidi "Nõukogu") on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures.

1.2 Nõukogu tegutseb riigikaitseseaduse alusel.

1.3 Nõukogu liikmed on Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.


2. Ülesanded


2.1 Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

2.2 Arutamisele tulevad küsimused esitab päevakorda Vabariigi President. Nõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid päevakorda võetavate küsimuste osas.


3. Istung


3.1 Nõukogu töövorm on istung.

3.2 Nõukogu istungi kutsub kokku Vabariigi President.

3.3 Nõukogu istungit juhatab Vabariigi President või tema ülesandeid täitev Riigikogu esimees.

3.4 Nõukogu istungitest osavõtt on Nõukogu liikmetele kohustuslik. Liikmed võtavad istungist osa isiklikult. Kui Nõukogu liige ei saa istungil osaleda, teavitab ta sellest Vabariigi Presidendi Kantseleid.

3.5 Vabariigi Presidendi kutsel võivad Nõukogu istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud.

3.6 Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.

3.7 Nõukogu istungi kokkukutsumise teade edastatakse liikmetele ja kutsutud isikutele Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu. Teade edastatakse mõistliku aja jooksul ja see sisaldab toimumise aja, koha ning päevakorra. Vajadusel edastatakse muud istungiga seonduvad materjalid ja informatsioon.

3.8 Istungil võidakse edastada liikmetele täiendavaid päevakorrapunktidega seotud materjale, mida tuleb käsitada vastavalt asjaajamise korrale.


4. Arutamiskord


4.1 Istungil arutatakse küsimusi vastavalt päevakorras esitatud järjekorrale. Istungi juhatajal on õigus päevakorrapunktide arutamise järjekorda muuta.

4.2 Vajadusel on istungi juhatajal õigus võtta arutusele päevakorraväliseid küsimusi kas enda äranägemisel või Nõukogu liikme ettepanekul. Nende arutamise järjekorra määrab istungi juhataja.

4.3 Päevakorra vastava punkti arutamisel antakse sõna kõigepealt põhiettekandjale, seejärel kaasettekandjale. Sellele järgneb teemakohane arutelu, kus Nõukogu liikmetel on võimalus nii ettekandjatele kui teistele Nõukogu liikmetele ja kutsutud isikutele esitada küsimusi ning avaldada asja kohta oma arvamus.

4.4 Päevakorrapunkti arutelu lõpetatakse, kui istungi juhataja leiab, et küsimust on piisavalt arutatud.


5. Istungi protokoll


5.1 Nõukogu istungit protokollib ja sellele kirjutab alla Vabariigi Presidendi nõunik.

5.2 Protokolli kantakse järgmised andmed:

5.2.1 istungi toimumise aeg;
5.2.2 istungil osalevad liikmed ja kutsutud isikud;
5.2.3 juhataja ja protokollija;
5.2.4 istungi päevakord;
5.2.5 ettekande teinud isikute nimed ja ettekande teema;
5.2.6 istungi sisulise arutelu kirjeldus;
5.2.7 päevakorraväliselt tõusetunud küsimused ja nende arutelu kirjeldus;
5.2.8 muud olulist tähtsust omavad asjaolud.

5.3 Istungi protokoll säilitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis tähtajatult. Nõukogu liikmetel on õigus protokolliga tutvuda Vabariigi Presidendi Kantseleis.


6. Asjaajamine, rahastamine ja tegevusest teavitamine


6.1 Nõukogu asjaajamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.

6.2 Nõukogu töö tehnilise teenindamise ja tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei.

6.3 Nõukogu tegevusest teavitab avalikkust Vabariigi Presidendi Kantselei. Avaldamiseks esitatava teabe maht lepitakse kokku istungil.

]]>
admin@mindworks.ee (Administrator) Riigikaitse nõukogu Tue, 09 Feb 2016 08:00:00 +0000
Jääkeldri algatus http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/uudised/8296-2012-12-05-15-41-18 http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/uudised/8296-2012-12-05-15-41-18 Küsimusi ja vastuseid Jääkeldri algatuse kohta


Mis see Kadrioru Jääkeldri algatus üldse on?

21. novembril 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus paiknevasse vanasse Jääkeldri hoonesse kokku vabakonna ja erakondade esindajate, kultuuritegelaste ja poliitikateadlaste koosoleku. Seal otsustati, et kevadeks, eeldatavasti märtsi lõpuks töötatakse rahva ühisloominguna välja ettepanekud demokraatia edendamiseks ning esitatakse need siis Riigikogule. Protsessi korraldamine anti ülesandeks Sihtasutusele Eesti Koostöö Kogu (www.kogu.ee).


Mis oli sellise algatuse ajend?

Viimasel poolel aastal, tegelikult juba aastaid, on Eesti ühiskond arutlenud selle üle, kas ligi 20 aastat tagasi paika pandud valimissüsteem, erakondade tegevusele kehtestatud reeglid ja kodanike võimalused poliitikas valimistevahelisel ajal osaleda vastavad demokraatliku ühiskonna vajadustele. Rahvale teeb muret poliitikute suhtlemise stiil ja vorm. Samuti ei olda rahul viisiga, kuidas valitsus, parlamendipoliitikud ja erakonnad oma tegevust ja otsuseid põhjendavad. Sel kevadel raputas ühiskonda tõsine kahtlus, et parteidele tehtud annetuste tegelikud allikad ei pruugi alati teada olla. Rahulolematuse üheks kõnekaimaks väljundiks sai novembris avalikustatud manifest Harta 12. Riigijuhtimise süsteemi värskendamiseks on tehtud kümneid ettepanekuid. On aeg arutelud kokku võtta ning tegudeni jõuda, see tähendab hakata seadusi muutma.


Mis teemadel saab ettepanekuid esitada?

Lühidalt kokku võttes hõlmavad need viit valdkonda: 1) valimissüsteem, 2) erakondade töö korraldus, sealhulgas parteide sisedemokraatia, 3) erakondades ja laiemalt poliitikas liikuv raha ning selle annetamise, aruandluse ja kontrollimise viisid, 4) kodanike võimalus osaleda poliitika kujundamises valimistevahelisel ajal, 5) avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega.


Millal saab hakata ettepanekuid tegema?

Loodav ühisloomeplatvorm hakkab tööle jaanuaris 2013. Tavaposti ja e-kirja teel saab ettepanekuid saata juba praegu Eesti Koostöö Kogu postiaadressile Roheline aas 5, 10150 Tallinn ja info@kogu.ee


Mida tähendab "ühisloome meetod"?

See on eestikeelne vaste inglisekeelsele mõistele crowd-sourcing ehk initsiatiiv, mille käigus kogutakse, süstematiseeritakse ja sünteesitakse rahva arvamusi ja ettepanekuid. Seda kasutati edukalt mõne aasta eest Islandi uue põhiseaduse koostamisel. Ehk et kui tavaliselt tulevad ideed ja ettepanekud seaduste muutmiseks valitsusest ja Riigikogust (põhiseaduse puhul ka presidendilt), siis seekord sõnastab rahvas need teemad ja viisid, kuidas tuleks seadusi muuta.


Kuidas tagatakse, et minu ettepanekust saab uus seadus?

Tegu on ühisloomega – seega võivad ettepanekud ühise arutelu käigus muutuda ja täieneda. Kui ettepanek läbib ekspertide analüüsi, avaliku arutelu ja jõuab ametliku ettepaneku kujul parlamenti, siis on see täiesti võimalik. Garantiid ei ole, sest seadusi menetleb ja jõustab Eestis Riigikogu. Kogu käimasolev protsess on suunatud sellele, et tuua parlamendiliikmed, Riigikogus esindatud erakonnad, eksperdid, kodanikud ja nende esindusorganisatsioonid kokku ning ühiselt töötada välja lahendused, kuidas praegust olukorda muuta. Sellist kindla sihi ja tähtajaga, kokku lepitud reeglite ja kõigi osalust eeldavat protsessi pole Eestis varem olnud.


Kuidas tagatakse protsessi läbipaistvus ja see, et tõesti iga ettepanekut kaalutakse?

Ühisloome protsess on avalik ja läbipaistev, kõik teemakohased ettepanekud lähevad arvesse ning nende menetlemist on võimalik jälgida ning ettepanekuid arutada.


Miks tuleb ettepaneku tegijal oma isik identifitseerida?

Seaduste loomine ja selleks ettepanekute tegemine on vastutusrikas töö ja vaba ühiskonna vaba inimese eesõigus, milles iga kodanik osaleb loomulikult oma õige nimega. Ühisloomekeskkonna juurde tuleb loodetavasti ka koht arvamuste vahetamiseks ning diskussioonis osalemine võiks toimuda veidi vabamas vormis. Kindlasti hakatakse modereerima nii ettepanekute kui arvamuste alajaotust, et hoida sellest keskkonnast eemal roppused ja sõim, samuti sihikindlad ja organiseeritud katsed arutelu teemat ja suunda muuta. Samuti tuleks püsida teemade piires. Madal palk ja kallis elekter on vaieldamatult olulised ja sadu tuhandeid Eesti elanikke puudutavad teemad. Aga kõnealuses keskkonnas hakkab jutt käima valimistest, erakondade elust ja nende rahastamisest ning teistest Eesti demokraatia tulevikku otseselt mõjutavatest asjadest.


Miks on vaja ehitada uut keskkonda, kui meil juba on Täna Otsustan Mina ehk TOM, osale.ee, Facebook ja kindlasti mõni veel?

On võimalik, et nimetatud keskkondi, nende osiseid või elemente ka kasutatakse. Erinevalt mainituist on loodaval ühisloomeplatvormil väga konkreetsed ajalised ja sisulised parameetrid. Tegevus on jaotatud juba alguses kindlateks etappideks ja valdkondadeks. Kui TOM ja osale.ee on nö lahtise lõpuga platvormid, siis ühisloomeportaali laekuvate ettepanekute edasises menetlemises on juba praegu kokkulepe olemas.


Kas avalikke rahvakoosolekuid ka korraldatakse?

Jah, hetkel on töös idee, et süstematiseeritud ettepanekute, õigemini nende "kimpude" arutamiseks kutsutakse märtsikuus 2013 kokku üle-eestiline suur rahvakoosolek, mille osalejad esindavad läbilõiget kogu ühiskonnast.


Kes on eksperdid, kes kokku kogutud ettepanekuid sorteerima hakkavad?

Kõigil Jääkeldri algatuse käivitajatel on õigus nimetada ettepanekuid sorteerima ja analüüsima inimesi, kellel on demokraatliku riigi pidamise, parteide töökorralduse ja riigivalitsemisega seotud teemadel praktilisi ja akadeemilisi kogemusi.


Kas Riigikogu on kohustatud rahva osalusel koostatud ettepanekutega arvestama?

Otsest kohustust ei ole, sest kehtivad seadused seda ette ei näe. Et aga parlamendis esindatud erakonnad ise ühisloomes osalevad ning on väljendanud ka valmisolekut kehtivaid seadusi muuta, siis võib vähemasti eeldada, et Riigikogu suhtub sellesse algatusse täie vastutustundega. Seda enam, et ka erakonnad ise on juba muudatuste väljatöötamisega algust teinud.

]]>
rika.margat@vpk.ee (Rika Margat) Eesti Koostöö Kogu Wed, 05 Dec 2012 14:39:47 +0000
Presidendi Kärajad 15.01.2015 http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/59-presidendi-mottekoda/10974-2015-01-19-07-46-24 http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/59-presidendi-mottekoda/10974-2015-01-19-07-46-24 15. jaanuaril 2015 toimus Tallinnas Vabariigi Presidendi Mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühine kärajapäev "Millist Eestit jõuame pidada?".

Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel arutlesid ja kärasid Eesti tuleviku ja Eesti demokraatia tervise teemadel kirjanik Tõnu Õnnepalu, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, vandeadvokaat Jüri Raidla, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm ja Riigikogu liige Jaak Aaviksoo.

Arutelul "Kuidas reformida, ümber kujundada, kokku tõmmata? Mida saab ja mida mitte?" vestlesid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, rahandusminister Maris Lauri, Riigikogu liige Mailis Reps, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Riigikantselei strateegiabüroo direktor Margus Sarapuu.

"Käramist" ehk küsimuste ja arvamuste esitamist ettekannete/sõnavõttude järel ja vahel modereeris Janek Luts Eesti Rahvusringhäälingust.

]]>
rika.margat@vpk.ee (Rika Margat) Presidendi Mõttekoda Tue, 21 Sep 2010 09:33:36 +0000
Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu põhikiri http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/66-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/13644-2017-10-17-11-19-01 http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/66-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/13644-2017-10-17-11-19-01 1. ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on "Sihtasutus "Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu"" (edaspidi "Kultuurirahastu"). Inglisekeelse tõlkena kasutatakse nime Culture Fund of President of the Republic.

1.2 Kultuurirahastu tegutseb sihtasutuste seaduse, riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse ja teiste Eesti Vabariigi õigusaktide, Vabariigi Presidendi ettepanekute ning käesoleva põhikirja alusel.

1.3 Kultuurirahastu asukoht on Tallinna linn.

1.4 Kultuurirahastu on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja oma vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Kultuurirahastul on oma pangaarved, oma nimega pitsat ja sümboolika. Kultuurirahastu esineb oma nimel hagejana ja kostjana kohtutes ja vahekohtutes.

1.5 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.6 Kultuurirahastu asutajaks on Eesti Vabariik Vabariigi Presidendi isikus.

2. KULTUURIRAHASTU EESMÄRGID

2.1 Kultuurirahastu eesmärgiks on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis.

2.2 Oma eesmärgi saavutamiseks Kultuurirahastu:

2.2.1 annab välja preemiaid ja stipendiume ning finantseerib oma eesmärgile vastavaid projekte;

2.2.2 võtab vastu annetusi ja sponsortoetusi;

2.2.3 korraldab avalikke üritusi oma tegevuste tutvustamiseks ja propageerimiseks;

2.2.4 teeb koostööd teiste isikutega Kultuurirahastu eesmärgi saavutamiseks; korraldab tuluüritusi rahaliste vahendite saamiseks.

2.3 Kultuurirahastu majandustegevus on suunatud üksnes tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. SIHTASUTUSE JUHTIMINE

3.1 Kultuurirahastul on nõukogu ja juhatus.

3.2 Nõukogu on Kultuurirahastu tegevust kavandav organ, kes korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet Kultuurirahastu tegevuse üle.

3.3 Nõukogu pädevusse kuulub:

3.3.1 preemiate, stipendiumite ja toetuste andmise otsustamine, arvestades Vabariigi Presidendi ettepanekuid;

3.3.2 juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks;

3.3.3 juhatusega lepingute sõlmimine ja sihtasutuse esindamine vaidlustes juhatajaga;

3.3.4 Kultuurirahastu töökorraldust ja asjaajamist reguleerivate dokumentide kinnitamine;

3.3.5 audiitori nimetamine ja tagasikutsumine;

3.3.6 juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

3.3.7 muude Kultuurirahastu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

3.4 Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus:

3.4.1 saada juhatuselt teavet Kultuurirahastu tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja majandustegevuse aruandeid;

3.4.2 tutvuda kõigi Kultuurirahastu dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Kultuurirahastu tegevuse vastavust seadustele, muudele õigusaktidele ja põhikirjale;

3.4.3 tühistada juhatuse otsuseid;

3.4.4 teha Vabariigi Presidendile ettepanek põhikirja muutmiseks.

3.5 Nõukogul on kuus liiget. Nõukogu liikmeid nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi President. Nõukogu liikmete volitused kestavad kaks aastat. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nimetab Vabariigi President tema asemele uue liikme. Kõigi liikmete volitused lõpevad Kultuurirahastu lõppemisel.

3.6 Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kelle volitused kestavad kaks aastat. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.

3.7 Nõukogu esimehe ja tema liikmete tööd ei tasustata.

3.8 Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

3.9 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kolm nõukogu liiget. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.

3.10 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad ühe kalendrikuu jooksul kirjalikult kõik nõukogu liikmed.

3.11 Nõukogu koosolekud protokollitakse.

3.12 Juhatus on Kultuurirahastu täidesaatev organ, kes esindab Kultuurirahastut suhetes kolmandate isikutega. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatus organiseerib ja korraldab nõukogu poolt kehtestatud korras:

3.12.1 Kultuurirahastu vahendite kasutamist;

3.12.2 aruandlust ja jooksvat asjaajamist;

3.12.3 tehingute teostamist;

3.12.4 Kultuurirahastu nimel lepingute sõlmimist ja volituste andmist;

3.12.5 muude ülesannete täitmist.

3.13 Juhatus on kohustatud järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.

3.14 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate Kultuurirahastu tegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama nõukogule viivitamata Kultuurirahastu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Kultuurirahastu tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

3.15 Juhatusel on õigus oma pädevuse piires esindada Kultuurirahastu kõigis õigustoimingutes nõukogu poolt kehtestatud ulatuses.

3.16 Juhatus esitab pärast majandusaasta lõppu nõukogule nimekirja aasta jooksul sihtasutust toetanud füüsilistest ja juriidilistest isikutest ning igaühe poolt sihtasutusele antud annetuse või eraldise suurusest.

3.17 Juhatus informeerib annetajat ja eraldajat viimase soovil, kuidas on tema annetust või eraldist kasutatud.

3.18 Juhatus määratakse asutamisel asutamisotsusega kolmeks aastaks, edaspidi määratakse juhatus nõukogu poolt. Juhatuse liikmete volitused kehtivad seni, kuni ta pole ise tagasi astunud või nõukogu poolt tagasi kutsutud.

3.19 Juhatusele makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. Nõukogu sõlmib juhatuse liikmega töölepingu.

4. AUDIT

4.1 Kultuurirahastu finantsmajanduslikku tegevust kontrollib nõukogu poolt üheks tegevusaastaks nimetatud audiitor. Nõukogu võib määrata audiitori tasuks mitte üle 1 % Kultuurirahastu eelmise majandusaasta tuludest.

4.2 Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda.

4.3 Kultuurirahastu üle teostavad kontrolli riigi ametiasutused õigusaktidega ettenähtud korras.

5. KULTUURIRAHASTU VARA KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE

5.1 Kultuurirahastu vara moodustamise allikateks on:

5.1.1 asutaja poolt üleantav raha ja muu vara;

5.1.2 riiklikud eraldised;

5.1.3 fondidest ja abiprogrammidest saadavad eraldised;

5.1.4 sihtotstarbelised annetused ja eraldised;

5.1.5 füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused, pärandused ja sponsortoetused;

5.1.6 Kultuurirahastu tuluüritustest saadud raha;

5.1.7 pangaintressid;

5.1.8 muud allikad.

5.2 Annetused ja eraldised võivad olla rahalised või varalised. Keelatud on vastu võtta anonüümseid annetusi.

5.3 Kultuurirahastu rahalised vahendid paigutatakse Eesti Panga tegevuslitsentsi omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody's) reiting või selle ekvivalent. Raha ja muu vara üleandmist tõendab Kultuurirahastu juhatuse liige oma allkirjaga. Varaliste annetuste, päranduste ja sponsortoetuste hindamist ning nende arvelevõtmise korraldab juhatus õigusaktidega ettenähtud korras.

5.4 Kui juhatusel tekib kahtlus annetatava vara päritolus, peatab ta annetuse vastuvõtmise ja kontrollib kõiki õiguspäraseid vahendeid kasutades selle seaduslikkust. Kontrolli tulemustest teatab ta nõukogule, kes teeb lõpliku otsuse annetuse vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta.

5.5 Varalised annetused, pärandused ja sponsortoetused, sealhulgas kinnisvara ning väärtpaberid tuleb võõrandada 8 kuu jooksul, välja arvatud Kultuurirahastu majandamiseks vajalik vara.

5.6 Vara kasutatakse Kultuurirahastu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja Kultuurirahastu ülalpidamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. Kultuurirahastu ülalpidamiskuludeks ei tohi majandusaastal kulutada üle 7 % jooksva aasta tuludest.

5.7 Juhatus korraldab raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele õigusaktidele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande õigusaktidega sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus esmalt kontrollimiseks audiitorile ja seejärel kinnitamiseks nõukogule.

6. KULTUURIRAHASTU PÕHIKIRJA MUUTMINE

6.1 Pärast Kultuurirahastu registrisse kandmist võib Vabariigi President Kultuurirahastu põhikirja muuta, teatades sellest eelnevalt nõukogule. Põhikirja võib sihtasutuse eesmärki järgides muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, juhindudes riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusest.

7. KULTUURIRAHASTU LÕPETAMINE

7.1 Kui Kultuurirahastu edasine tegutsemine osutub Eesti riigi huvide seisukohalt mittevajalikuks, lõpetab Vabariigi President oma otsusega Kultuurirahastu tegevuse.

7.2 Kultuurirahastu lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerijateks on Vabariigi Presidendi poolt määratud isikud.

7.3 Likvideerijad lõpetavad Kultuurirahastu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja esitavad avalduse Kultuurirahastu registrist kustutamiseks.

7.4 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud raha ja vara läheb üle Eesti Vabariigile.

]]>
kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu Tue, 17 Oct 2017 11:18:24 +0000
Nõukogu koosseis http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/66-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4910-noukogu-koosseis- http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/66-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4910-noukogu-koosseis-

neivelt
Indrek Neivelt
AS Pocopay juhatuse esimees

noorma
Mart Noorma
füüsik ja tehnikateadlane,
Eesti tudengisatelliidi programmi
algataja ning juhendaja,
TÜ loodus- ja tehnoloogia-
teaduskonna prodekaan,
õppimise ja õpetamise arendus-keskuse juhataja

korvits b
Tõnu Kõrvits
helilooja, EMTA õppejõud
temnikova b
Olga Temnikova
galerist, noore kultuuritegelase
eripreemia laureaat 2014
tootsen

Jaan Tootsen
Saatesarja "Ööülikool"
toimetaja, noore
kultuuritegelase preemia
laureaat 2010
undusk
Jaan Undusk
Eesti TA Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskuse direktor,
Eesti Teaduste Akadeemia
liige humanitaarteaduste alal


]]>
admin@mindworks.ee (Administrator) Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu Mon, 02 Nov 2015 15:29:00 +0000
Riigikaitse nõukogu http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/4929-riigikaitse-noukogu http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/4929-riigikaitse-noukogu Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.

Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.

Riigikaitse nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

]]>
admin@mindworks.ee (Administrator) Riigikaitse nõukogu Tue, 09 Feb 2016 08:01:57 +0000
Töökord http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/60-regionaalarengu-ymarlaud/4931-toeoekord http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/60-regionaalarengu-ymarlaud/4931-toeoekord KINNITATUD
Vabariigi Presidendi
9. jaanuari 2007 käskkirjaga nr 9

 

1. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud (edaspidi "ümarlaud") on nõuandva õigusega kogu Vabariigi Presidendi juures.

2. Ümarlaua moodustab ja tema töökorra kinnitab Vabariigi President.

3. Ümaralaua ülesanneteks on:

3.1 soodustada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö võimalusi riikluse kindlustamisel, demokraatia arendamisel ning kodanikuühiskonna toetamisel;
3.2. kujundada kohaliku omavalitsusüksuste esindajate arvamuste vahetuse käigus Vabariigi Presidendile soovitusi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu küsimustes.

4. Ümarlauast võtavad osa maakondlike omavalitsusliitude, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajad, kes määratakse liitude poolt igaks ümarlauaks, samuti teised Vabariigi Presidendi ümarlauast osa võtma kutsutud isikud.

5. Vabariigi President nimetab oma esindaja ümarlauas.

6. Ümarlauas osalejate ettepanekul ja Vabariigi Presidendi heakskiidul võib ümarlaud kaasata oma töösse asjatundjaid.

7. Ümarlaua tööst osavõtmist ei tasustata.

8. Ümarlaud käib koos vähemalt kaks korda aastas. Ümarlaud võib arutatavate küsimuste ettevalmistamiseks ja seisukohtade ning soovituste kujundamiseks moodustada töörühmi.

9. Ümarlaua kutsub kokku Vabariigi President. Pärast ümarlaua kutse saamist teatavad liidud Vabariigi Presidendi Kantseleile oma esindaja nime.

10. Ümarlaua toimumise aeg ja päevakord määratakse üldjuhul kindlaks eelmisel ümarlaual. Päevakord kavandatakse Vabariigi Presidendi ja ümarlauas osalejate ettepanekul. Päevakord ja muud ettevalmistatud materjalid saadetakse elektrooniliselt ümarlauas osalejatele vähemalt viis tööpäeva enne ümarlaua toimumise päeva.

11. Ümarlauda juhatab Vabariigi President.

12. Ümarlaua arutelu kohta koostatakse protokoll. Protokoll saadetakse osalejatele ning kinnitatakse järgmisel ümarlaual. Protokolle säilitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis.

13. Ümarlaua tegevusest teavitatakse avalikkust.

14. Ümarlaua töö tehnilist teenindamist korraldab ja ümarlaua tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei.

]]>
admin@mindworks.ee (Administrator) Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud Tue, 21 Sep 2010 09:58:35 +0000
Eesti Koostöö Kogu http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/uudised/4933-eesti-koostoeoe-kogu http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/uudised/4933-eesti-koostoeoe-kogu Eesti Koostöö Kogu (EKK) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik. EKK sihiks on oma osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.

Eesti Koostöö Kogu on rajanud Vabariigi President, koostöövõrgustikku kuulub praegu 77 erinevat osalist. EKK tegutseb Vabariigi Presidendi Kantselei bilansis oleva sõltumatu sihtasutusena, mille strateegilised suunad määrab EKK Nõukogu ning tegevust juhib juhatus.

EKK tegevuse aluseks on osaliste vahel kokku lepitud Harta, mis on koostatud kolmeks aastaks. Praeguses EKK Hartas 2014 on prioriteetsete tegevusvaldkondadena määratletud:
- uuenev avalik haldus;
- hool demokraatia tervise eest;
- sisuline sotsiaalpartnerlus.

]]>
admin@mindworks.ee (Administrator) Eesti Koostöö Kogu Wed, 05 Dec 2012 14:42:30 +0000