Institutsioonid president http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid 2018-07-19T09:48:29Z Joomla! 1.5 - Open Source Content Management Tutvustus 2015-11-02T15:30:00Z 2015-11-02T15:30:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/66-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4911-sihtasutuse-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu-pohikiri Administrator admin@mindworks.ee <p>Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu on Vabariigi Presidendi eestvõttel 1993. aastal algatatud sihtasutus, mis koondab üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste rahalisi annetusi Eesti kultuuri-, haridus- ja teadusalase tegevuse toetamiseks. Kultuurirahastu tegevust kavandab ja juhib nõukogu, igapäevast tööd korraldab juhataja.</p> <p>Kultuurirahastu annab välja Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemiat, noore teadlase ja noore IT-teadlase preemiat ning noore haridustegelase preemiaid koos reaalainete eripreemiaga.</p> <p>Traditsiooniliseks tegevuseks on kujunenud rahvaluulepreemiate väljaandmine ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi läbiviidava õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi toetamine.</p> <p>Väljaspool nimetatud konkursse Kultuurirahastu praegu stipendiumite või toetuste taotlusi vastu ei võta.</p> <p>Võta ühendust:</p> <p>Urmo Kübar<br />Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja<br />urmo.kybar(at)vpk.ee<br />vpkinfo(at)vpk.ee<br />Telefon 631 6202<br />A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn</p> <p>Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu on Vabariigi Presidendi eestvõttel 1993. aastal algatatud sihtasutus, mis koondab üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste rahalisi annetusi Eesti kultuuri-, haridus- ja teadusalase tegevuse toetamiseks. Kultuurirahastu tegevust kavandab ja juhib nõukogu, igapäevast tööd korraldab juhataja.</p> <p>Kultuurirahastu annab välja Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemiat, noore teadlase ja noore IT-teadlase preemiat ning noore haridustegelase preemiaid koos reaalainete eripreemiaga.</p> <p>Traditsiooniliseks tegevuseks on kujunenud rahvaluulepreemiate väljaandmine ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi läbiviidava õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi toetamine.</p> <p>Väljaspool nimetatud konkursse Kultuurirahastu praegu stipendiumite või toetuste taotlusi vastu ei võta.</p> <p>Võta ühendust:</p> <p>Urmo Kübar<br />Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja<br />urmo.kybar(at)vpk.ee<br />vpkinfo(at)vpk.ee<br />Telefon 631 6202<br />A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn</p> Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud 2010-09-21T09:59:13Z 2010-09-21T09:59:13Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/60-regionaalarengu-ymarlaud/4932-vabariigi-presidendi-kohaliku-omavalitsuse-ja-regionaalarengu-uemarlaud Administrator admin@mindworks.ee Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud koosneb maakondlike omavalitsusliitude ja nende katusorganisatsioonide esindajatest. Ümarlaua ülesandeks on kujundada riigipeale soovitusi regionaalarengut puudutavates küsimustes. Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud koosneb maakondlike omavalitsusliitude ja nende katusorganisatsioonide esindajatest. Ümarlaua ülesandeks on kujundada riigipeale soovitusi regionaalarengut puudutavates küsimustes. Eesti Mälu Instituut 2010-09-21T10:03:14Z 2010-09-21T10:03:14Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/68-eesti-maelu-instituut/4934-eesti-maelu-instituut Administrator admin@mindworks.ee <p><a href="http://www.mnemosyne.ee/" target="_blank">Eesti Mälu Instituudi</a> asutamise algatas president Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal, seades instituudi eesmärgiks anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.</p> <p>Instituudi tööd koordineerib rahvusvaheline ekspertkomisjon, mille liikmetel on suuri kogemusi Euroopa ajaloo ning inimõiguste ja poliitiliste repressioonide ajaloo uurimisel.</p> <p>Instituut ei ole õiguskaitseorgan ega kohus. Instituudi avastustest ei tulene mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Pigem on instituudi eesmärgiks tuvastada sündmused ja asjaolud, mis esindavad inimõiguste rikkumisi vaadeldaval perioodil. Plaanis on luua usaldusväärne andmekogu, mis võimaldaks laiemalt tundma õppida Eestis Nõukogude ajal toimunud protsesse, aga ka nende siirdeid nii kaasaegses Eesti ühiskonnas kui ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. See on instituudi uurimistöö tulemuseks ja ühtlasi panuseks selleteemalisse rahvusvahelisse väitlusse.</p> <p><a href="http://www.mnemosyne.ee/" target="_blank">Eesti Mälu Instituudi</a> asutamise algatas president Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal, seades instituudi eesmärgiks anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.</p> <p>Instituudi tööd koordineerib rahvusvaheline ekspertkomisjon, mille liikmetel on suuri kogemusi Euroopa ajaloo ning inimõiguste ja poliitiliste repressioonide ajaloo uurimisel.</p> <p>Instituut ei ole õiguskaitseorgan ega kohus. Instituudi avastustest ei tulene mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Pigem on instituudi eesmärgiks tuvastada sündmused ja asjaolud, mis esindavad inimõiguste rikkumisi vaadeldaval perioodil. Plaanis on luua usaldusväärne andmekogu, mis võimaldaks laiemalt tundma õppida Eestis Nõukogude ajal toimunud protsesse, aga ka nende siirdeid nii kaasaegses Eesti ühiskonnas kui ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. See on instituudi uurimistöö tulemuseks ja ühtlasi panuseks selleteemalisse rahvusvahelisse väitlusse.</p> Riigikaitse nõukogu kodukord 2016-02-09T08:00:00Z 2016-02-09T08:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/5322-riigikaitse-noukogu-kodukord Administrator admin@mindworks.ee <div align="right">KINNITATUD Vabariigi Presidendi 12. jaanuari 2016 käskkirjaga nr. 101</div> <p><br />1. Üldsätted</p> <p><br />1.1 Riigikaitse Nõukogu (edaspidi "Nõukogu") on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures.</p> <p>1.2 Nõukogu tegutseb riigikaitseseaduse alusel.</p> <p>1.3 Nõukogu liikmed on Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.</p> <p><br />2. Ülesanded</p> <p><br />2.1 Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.</p> <p>2.2 Arutamisele tulevad küsimused esitab päevakorda Vabariigi President. Nõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid päevakorda võetavate küsimuste osas.</p> <p><br />3. Istung</p> <p><br />3.1 Nõukogu töövorm on istung.</p> <p>3.2 Nõukogu istungi kutsub kokku Vabariigi President.</p> <p>3.3 Nõukogu istungit juhatab Vabariigi President või tema ülesandeid täitev Riigikogu esimees.</p> <p>3.4 Nõukogu istungitest osavõtt on Nõukogu liikmetele kohustuslik. Liikmed võtavad istungist osa isiklikult. Kui Nõukogu liige ei saa istungil osaleda, teavitab ta sellest Vabariigi Presidendi Kantseleid.</p> <p>3.5 Vabariigi Presidendi kutsel võivad Nõukogu istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud.</p> <p>3.6 Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.</p> <p>3.7 Nõukogu istungi kokkukutsumise teade edastatakse liikmetele ja kutsutud isikutele Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu. Teade edastatakse mõistliku aja jooksul ja see sisaldab toimumise aja, koha ning päevakorra. Vajadusel edastatakse muud istungiga seonduvad materjalid ja informatsioon.</p> <p>3.8 Istungil võidakse edastada liikmetele täiendavaid päevakorrapunktidega seotud materjale, mida tuleb käsitada vastavalt asjaajamise korrale.</p> <p><br />4. Arutamiskord</p> <p><br />4.1 Istungil arutatakse küsimusi vastavalt päevakorras esitatud järjekorrale. Istungi juhatajal on õigus päevakorrapunktide arutamise järjekorda muuta.</p> <p>4.2 Vajadusel on istungi juhatajal õigus võtta arutusele päevakorraväliseid küsimusi kas enda äranägemisel või Nõukogu liikme ettepanekul. Nende arutamise järjekorra määrab istungi juhataja.</p> <p>4.3 Päevakorra vastava punkti arutamisel antakse sõna kõigepealt põhiettekandjale, seejärel kaasettekandjale. Sellele järgneb teemakohane arutelu, kus Nõukogu liikmetel on võimalus nii ettekandjatele kui teistele Nõukogu liikmetele ja kutsutud isikutele esitada küsimusi ning avaldada asja kohta oma arvamus.</p> <p>4.4 Päevakorrapunkti arutelu lõpetatakse, kui istungi juhataja leiab, et küsimust on piisavalt arutatud.</p> <p><br />5. Istungi protokoll</p> <p><br />5.1 Nõukogu istungit protokollib ja sellele kirjutab alla Vabariigi Presidendi nõunik.</p> <p>5.2 Protokolli kantakse järgmised andmed:</p> <p>5.2.1 istungi toimumise aeg;<br />5.2.2 istungil osalevad liikmed ja kutsutud isikud;<br />5.2.3 juhataja ja protokollija;<br />5.2.4 istungi päevakord;<br />5.2.5 ettekande teinud isikute nimed ja ettekande teema;<br />5.2.6 istungi sisulise arutelu kirjeldus;<br />5.2.7 päevakorraväliselt tõusetunud küsimused ja nende arutelu kirjeldus;<br />5.2.8 muud olulist tähtsust omavad asjaolud.</p> <p>5.3 Istungi protokoll säilitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis tähtajatult. Nõukogu liikmetel on õigus protokolliga tutvuda Vabariigi Presidendi Kantseleis.</p> <p><br />6. Asjaajamine, rahastamine ja tegevusest teavitamine</p> <p><br />6.1 Nõukogu asjaajamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.</p> <p>6.2 Nõukogu töö tehnilise teenindamise ja tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei.</p> <p>6.3 Nõukogu tegevusest teavitab avalikkust Vabariigi Presidendi Kantselei. Avaldamiseks esitatava teabe maht lepitakse kokku istungil.</p> <div align="right">KINNITATUD Vabariigi Presidendi 12. jaanuari 2016 käskkirjaga nr. 101</div> <p><br />1. Üldsätted</p> <p><br />1.1 Riigikaitse Nõukogu (edaspidi "Nõukogu") on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures.</p> <p>1.2 Nõukogu tegutseb riigikaitseseaduse alusel.</p> <p>1.3 Nõukogu liikmed on Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.</p> <p><br />2. Ülesanded</p> <p><br />2.1 Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.</p> <p>2.2 Arutamisele tulevad küsimused esitab päevakorda Vabariigi President. Nõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid päevakorda võetavate küsimuste osas.</p> <p><br />3. Istung</p> <p><br />3.1 Nõukogu töövorm on istung.</p> <p>3.2 Nõukogu istungi kutsub kokku Vabariigi President.</p> <p>3.3 Nõukogu istungit juhatab Vabariigi President või tema ülesandeid täitev Riigikogu esimees.</p> <p>3.4 Nõukogu istungitest osavõtt on Nõukogu liikmetele kohustuslik. Liikmed võtavad istungist osa isiklikult. Kui Nõukogu liige ei saa istungil osaleda, teavitab ta sellest Vabariigi Presidendi Kantseleid.</p> <p>3.5 Vabariigi Presidendi kutsel võivad Nõukogu istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud.</p> <p>3.6 Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.</p> <p>3.7 Nõukogu istungi kokkukutsumise teade edastatakse liikmetele ja kutsutud isikutele Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu. Teade edastatakse mõistliku aja jooksul ja see sisaldab toimumise aja, koha ning päevakorra. Vajadusel edastatakse muud istungiga seonduvad materjalid ja informatsioon.</p> <p>3.8 Istungil võidakse edastada liikmetele täiendavaid päevakorrapunktidega seotud materjale, mida tuleb käsitada vastavalt asjaajamise korrale.</p> <p><br />4. Arutamiskord</p> <p><br />4.1 Istungil arutatakse küsimusi vastavalt päevakorras esitatud järjekorrale. Istungi juhatajal on õigus päevakorrapunktide arutamise järjekorda muuta.</p> <p>4.2 Vajadusel on istungi juhatajal õigus võtta arutusele päevakorraväliseid küsimusi kas enda äranägemisel või Nõukogu liikme ettepanekul. Nende arutamise järjekorra määrab istungi juhataja.</p> <p>4.3 Päevakorra vastava punkti arutamisel antakse sõna kõigepealt põhiettekandjale, seejärel kaasettekandjale. Sellele järgneb teemakohane arutelu, kus Nõukogu liikmetel on võimalus nii ettekandjatele kui teistele Nõukogu liikmetele ja kutsutud isikutele esitada küsimusi ning avaldada asja kohta oma arvamus.</p> <p>4.4 Päevakorrapunkti arutelu lõpetatakse, kui istungi juhataja leiab, et küsimust on piisavalt arutatud.</p> <p><br />5. Istungi protokoll</p> <p><br />5.1 Nõukogu istungit protokollib ja sellele kirjutab alla Vabariigi Presidendi nõunik.</p> <p>5.2 Protokolli kantakse järgmised andmed:</p> <p>5.2.1 istungi toimumise aeg;<br />5.2.2 istungil osalevad liikmed ja kutsutud isikud;<br />5.2.3 juhataja ja protokollija;<br />5.2.4 istungi päevakord;<br />5.2.5 ettekande teinud isikute nimed ja ettekande teema;<br />5.2.6 istungi sisulise arutelu kirjeldus;<br />5.2.7 päevakorraväliselt tõusetunud küsimused ja nende arutelu kirjeldus;<br />5.2.8 muud olulist tähtsust omavad asjaolud.</p> <p>5.3 Istungi protokoll säilitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis tähtajatult. Nõukogu liikmetel on õigus protokolliga tutvuda Vabariigi Presidendi Kantseleis.</p> <p><br />6. Asjaajamine, rahastamine ja tegevusest teavitamine</p> <p><br />6.1 Nõukogu asjaajamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.</p> <p>6.2 Nõukogu töö tehnilise teenindamise ja tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei.</p> <p>6.3 Nõukogu tegevusest teavitab avalikkust Vabariigi Presidendi Kantselei. Avaldamiseks esitatava teabe maht lepitakse kokku istungil.</p> Jääkeldri algatus 2012-12-05T14:39:47Z 2012-12-05T14:39:47Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/uudised/8296-2012-12-05-15-41-18 Rika Margat rika.margat@vpk.ee <p><strong>Küsimusi ja vastuseid Jääkeldri algatuse kohta</strong></p> <p><br /><strong>Mis see Kadrioru Jääkeldri algatus üldse on?</strong></p> <p>21. novembril 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus paiknevasse vanasse Jääkeldri hoonesse kokku vabakonna ja erakondade esindajate, kultuuritegelaste ja poliitikateadlaste koosoleku. Seal otsustati, et kevadeks, eeldatavasti märtsi lõpuks töötatakse rahva ühisloominguna välja ettepanekud demokraatia edendamiseks ning esitatakse need siis Riigikogule. Protsessi korraldamine anti ülesandeks Sihtasutusele Eesti Koostöö Kogu (<a href="http://www.kogu.ee/" target="_blank">www.kogu.ee</a>).</p> <p><br /><strong>Mis oli sellise algatuse ajend?</strong></p> <p>Viimasel poolel aastal, tegelikult juba aastaid, on Eesti ühiskond arutlenud selle üle, kas ligi 20 aastat tagasi paika pandud valimissüsteem, erakondade tegevusele kehtestatud reeglid ja kodanike võimalused poliitikas valimistevahelisel ajal osaleda vastavad demokraatliku ühiskonna vajadustele. Rahvale teeb muret poliitikute suhtlemise stiil ja vorm. Samuti ei olda rahul viisiga, kuidas valitsus, parlamendipoliitikud ja erakonnad oma tegevust ja otsuseid põhjendavad. Sel kevadel raputas ühiskonda tõsine kahtlus, et parteidele tehtud annetuste tegelikud allikad ei pruugi alati teada olla. Rahulolematuse üheks kõnekaimaks väljundiks sai novembris avalikustatud manifest Harta 12. Riigijuhtimise süsteemi värskendamiseks on tehtud kümneid ettepanekuid. On aeg arutelud kokku võtta ning tegudeni jõuda, see tähendab hakata seadusi muutma.</p> <p><br /><strong>Mis teemadel saab ettepanekuid esitada?</strong></p> <p>Lühidalt kokku võttes hõlmavad need viit valdkonda: 1) valimissüsteem, 2) erakondade töö korraldus, sealhulgas parteide sisedemokraatia, 3) erakondades ja laiemalt poliitikas liikuv raha ning selle annetamise, aruandluse ja kontrollimise viisid, 4) kodanike võimalus osaleda poliitika kujundamises valimistevahelisel ajal, 5) avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega.</p> <p><br /><strong>Millal saab hakata ettepanekuid tegema?</strong></p> <p>Loodav ühisloomeplatvorm hakkab tööle jaanuaris 2013. Tavaposti ja e-kirja teel saab ettepanekuid saata juba praegu Eesti Koostöö Kogu postiaadressile Roheline aas 5, 10150 Tallinn ja <a href="mailto:info@kogu.ee" target="_blank">info@kogu.ee</a></p> <p><br /><strong>Mida tähendab "ühisloome meetod"?</strong></p> <p>See on eestikeelne vaste inglisekeelsele mõistele <span class="tsitaat">crowd-sourcing</span> ehk initsiatiiv, mille käigus kogutakse, süstematiseeritakse ja sünteesitakse rahva arvamusi ja ettepanekuid. Seda kasutati edukalt mõne aasta eest Islandi uue põhiseaduse koostamisel. Ehk et kui tavaliselt tulevad ideed ja ettepanekud seaduste muutmiseks valitsusest ja Riigikogust (põhiseaduse puhul ka presidendilt), siis seekord sõnastab rahvas need teemad ja viisid, kuidas tuleks seadusi muuta.</p> <p><br /><strong>Kuidas tagatakse, et minu ettepanekust saab uus seadus?</strong></p> <p>Tegu on ühisloomega – seega võivad ettepanekud ühise arutelu käigus muutuda ja täieneda. Kui ettepanek läbib ekspertide analüüsi, avaliku arutelu ja jõuab ametliku ettepaneku kujul parlamenti, siis on see täiesti võimalik. Garantiid ei ole, sest seadusi menetleb ja jõustab Eestis Riigikogu. Kogu käimasolev protsess on suunatud sellele, et tuua parlamendiliikmed, Riigikogus esindatud erakonnad, eksperdid, kodanikud ja nende esindusorganisatsioonid kokku ning ühiselt töötada välja lahendused, kuidas praegust olukorda muuta. Sellist kindla sihi ja tähtajaga, kokku lepitud reeglite ja kõigi osalust eeldavat protsessi pole Eestis varem olnud.</p> <p><br /><strong>Kuidas tagatakse protsessi läbipaistvus ja see, et tõesti iga ettepanekut kaalutakse?</strong></p> <p>Ühisloome protsess on avalik ja läbipaistev, kõik teemakohased ettepanekud lähevad arvesse ning nende menetlemist on võimalik jälgida ning ettepanekuid arutada.</p> <p><br /><strong>Miks tuleb ettepaneku tegijal oma isik identifitseerida?</strong></p> <p>Seaduste loomine ja selleks ettepanekute tegemine on vastutusrikas töö ja vaba ühiskonna vaba inimese eesõigus, milles iga kodanik osaleb loomulikult oma õige nimega. Ühisloomekeskkonna juurde tuleb loodetavasti ka koht arvamuste vahetamiseks ning diskussioonis osalemine võiks toimuda veidi vabamas vormis. Kindlasti hakatakse modereerima nii ettepanekute kui arvamuste alajaotust, et hoida sellest keskkonnast eemal roppused ja sõim, samuti sihikindlad ja organiseeritud katsed arutelu teemat ja suunda muuta. Samuti tuleks püsida teemade piires. Madal palk ja kallis elekter on vaieldamatult olulised ja sadu tuhandeid Eesti elanikke puudutavad teemad. Aga kõnealuses keskkonnas hakkab jutt käima valimistest, erakondade elust ja nende rahastamisest ning teistest Eesti demokraatia tulevikku otseselt mõjutavatest asjadest.</p> <p><br /><strong>Miks on vaja ehitada uut keskkonda, kui meil juba on Täna Otsustan Mina ehk TOM, osale.ee, Facebook ja kindlasti mõni veel?</strong></p> <p>On võimalik, et nimetatud keskkondi, nende osiseid või elemente ka kasutatakse. Erinevalt mainituist on loodaval ühisloomeplatvormil väga konkreetsed ajalised ja sisulised parameetrid. Tegevus on jaotatud juba alguses kindlateks etappideks ja valdkondadeks. Kui TOM ja osale.ee on nö lahtise lõpuga platvormid, siis ühisloomeportaali laekuvate ettepanekute edasises menetlemises on juba praegu kokkulepe olemas.</p> <p><br /><strong>Kas avalikke rahvakoosolekuid ka korraldatakse?</strong></p> <p>Jah, hetkel on töös idee, et süstematiseeritud ettepanekute, õigemini nende "kimpude" arutamiseks kutsutakse märtsikuus 2013 kokku üle-eestiline suur rahvakoosolek, mille osalejad esindavad läbilõiget kogu ühiskonnast.</p> <p><br /><strong>Kes on eksperdid, kes kokku kogutud ettepanekuid sorteerima hakkavad?</strong></p> <p>Kõigil Jääkeldri algatuse käivitajatel on õigus nimetada ettepanekuid sorteerima ja analüüsima inimesi, kellel on demokraatliku riigi pidamise, parteide töökorralduse ja riigivalitsemisega seotud teemadel praktilisi ja akadeemilisi kogemusi.</p> <p><br /><strong>Kas Riigikogu on kohustatud rahva osalusel koostatud ettepanekutega arvestama?</strong></p> <p>Otsest kohustust ei ole, sest kehtivad seadused seda ette ei näe. Et aga parlamendis esindatud erakonnad ise ühisloomes osalevad ning on väljendanud ka valmisolekut kehtivaid seadusi muuta, siis võib vähemasti eeldada, et Riigikogu suhtub sellesse algatusse täie vastutustundega. Seda enam, et ka erakonnad ise on juba muudatuste väljatöötamisega algust teinud.</p> <p><strong>Küsimusi ja vastuseid Jääkeldri algatuse kohta</strong></p> <p><br /><strong>Mis see Kadrioru Jääkeldri algatus üldse on?</strong></p> <p>21. novembril 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus paiknevasse vanasse Jääkeldri hoonesse kokku vabakonna ja erakondade esindajate, kultuuritegelaste ja poliitikateadlaste koosoleku. Seal otsustati, et kevadeks, eeldatavasti märtsi lõpuks töötatakse rahva ühisloominguna välja ettepanekud demokraatia edendamiseks ning esitatakse need siis Riigikogule. Protsessi korraldamine anti ülesandeks Sihtasutusele Eesti Koostöö Kogu (<a href="http://www.kogu.ee/" target="_blank">www.kogu.ee</a>).</p> <p><br /><strong>Mis oli sellise algatuse ajend?</strong></p> <p>Viimasel poolel aastal, tegelikult juba aastaid, on Eesti ühiskond arutlenud selle üle, kas ligi 20 aastat tagasi paika pandud valimissüsteem, erakondade tegevusele kehtestatud reeglid ja kodanike võimalused poliitikas valimistevahelisel ajal osaleda vastavad demokraatliku ühiskonna vajadustele. Rahvale teeb muret poliitikute suhtlemise stiil ja vorm. Samuti ei olda rahul viisiga, kuidas valitsus, parlamendipoliitikud ja erakonnad oma tegevust ja otsuseid põhjendavad. Sel kevadel raputas ühiskonda tõsine kahtlus, et parteidele tehtud annetuste tegelikud allikad ei pruugi alati teada olla. Rahulolematuse üheks kõnekaimaks väljundiks sai novembris avalikustatud manifest Harta 12. Riigijuhtimise süsteemi värskendamiseks on tehtud kümneid ettepanekuid. On aeg arutelud kokku võtta ning tegudeni jõuda, see tähendab hakata seadusi muutma.</p> <p><br /><strong>Mis teemadel saab ettepanekuid esitada?</strong></p> <p>Lühidalt kokku võttes hõlmavad need viit valdkonda: 1) valimissüsteem, 2) erakondade töö korraldus, sealhulgas parteide sisedemokraatia, 3) erakondades ja laiemalt poliitikas liikuv raha ning selle annetamise, aruandluse ja kontrollimise viisid, 4) kodanike võimalus osaleda poliitika kujundamises valimistevahelisel ajal, 5) avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega.</p> <p><br /><strong>Millal saab hakata ettepanekuid tegema?</strong></p> <p>Loodav ühisloomeplatvorm hakkab tööle jaanuaris 2013. Tavaposti ja e-kirja teel saab ettepanekuid saata juba praegu Eesti Koostöö Kogu postiaadressile Roheline aas 5, 10150 Tallinn ja <a href="mailto:info@kogu.ee" target="_blank">info@kogu.ee</a></p> <p><br /><strong>Mida tähendab "ühisloome meetod"?</strong></p> <p>See on eestikeelne vaste inglisekeelsele mõistele <span class="tsitaat">crowd-sourcing</span> ehk initsiatiiv, mille käigus kogutakse, süstematiseeritakse ja sünteesitakse rahva arvamusi ja ettepanekuid. Seda kasutati edukalt mõne aasta eest Islandi uue põhiseaduse koostamisel. Ehk et kui tavaliselt tulevad ideed ja ettepanekud seaduste muutmiseks valitsusest ja Riigikogust (põhiseaduse puhul ka presidendilt), siis seekord sõnastab rahvas need teemad ja viisid, kuidas tuleks seadusi muuta.</p> <p><br /><strong>Kuidas tagatakse, et minu ettepanekust saab uus seadus?</strong></p> <p>Tegu on ühisloomega – seega võivad ettepanekud ühise arutelu käigus muutuda ja täieneda. Kui ettepanek läbib ekspertide analüüsi, avaliku arutelu ja jõuab ametliku ettepaneku kujul parlamenti, siis on see täiesti võimalik. Garantiid ei ole, sest seadusi menetleb ja jõustab Eestis Riigikogu. Kogu käimasolev protsess on suunatud sellele, et tuua parlamendiliikmed, Riigikogus esindatud erakonnad, eksperdid, kodanikud ja nende esindusorganisatsioonid kokku ning ühiselt töötada välja lahendused, kuidas praegust olukorda muuta. Sellist kindla sihi ja tähtajaga, kokku lepitud reeglite ja kõigi osalust eeldavat protsessi pole Eestis varem olnud.</p> <p><br /><strong>Kuidas tagatakse protsessi läbipaistvus ja see, et tõesti iga ettepanekut kaalutakse?</strong></p> <p>Ühisloome protsess on avalik ja läbipaistev, kõik teemakohased ettepanekud lähevad arvesse ning nende menetlemist on võimalik jälgida ning ettepanekuid arutada.</p> <p><br /><strong>Miks tuleb ettepaneku tegijal oma isik identifitseerida?</strong></p> <p>Seaduste loomine ja selleks ettepanekute tegemine on vastutusrikas töö ja vaba ühiskonna vaba inimese eesõigus, milles iga kodanik osaleb loomulikult oma õige nimega. Ühisloomekeskkonna juurde tuleb loodetavasti ka koht arvamuste vahetamiseks ning diskussioonis osalemine võiks toimuda veidi vabamas vormis. Kindlasti hakatakse modereerima nii ettepanekute kui arvamuste alajaotust, et hoida sellest keskkonnast eemal roppused ja sõim, samuti sihikindlad ja organiseeritud katsed arutelu teemat ja suunda muuta. Samuti tuleks püsida teemade piires. Madal palk ja kallis elekter on vaieldamatult olulised ja sadu tuhandeid Eesti elanikke puudutavad teemad. Aga kõnealuses keskkonnas hakkab jutt käima valimistest, erakondade elust ja nende rahastamisest ning teistest Eesti demokraatia tulevikku otseselt mõjutavatest asjadest.</p> <p><br /><strong>Miks on vaja ehitada uut keskkonda, kui meil juba on Täna Otsustan Mina ehk TOM, osale.ee, Facebook ja kindlasti mõni veel?</strong></p> <p>On võimalik, et nimetatud keskkondi, nende osiseid või elemente ka kasutatakse. Erinevalt mainituist on loodaval ühisloomeplatvormil väga konkreetsed ajalised ja sisulised parameetrid. Tegevus on jaotatud juba alguses kindlateks etappideks ja valdkondadeks. Kui TOM ja osale.ee on nö lahtise lõpuga platvormid, siis ühisloomeportaali laekuvate ettepanekute edasises menetlemises on juba praegu kokkulepe olemas.</p> <p><br /><strong>Kas avalikke rahvakoosolekuid ka korraldatakse?</strong></p> <p>Jah, hetkel on töös idee, et süstematiseeritud ettepanekute, õigemini nende "kimpude" arutamiseks kutsutakse märtsikuus 2013 kokku üle-eestiline suur rahvakoosolek, mille osalejad esindavad läbilõiget kogu ühiskonnast.</p> <p><br /><strong>Kes on eksperdid, kes kokku kogutud ettepanekuid sorteerima hakkavad?</strong></p> <p>Kõigil Jääkeldri algatuse käivitajatel on õigus nimetada ettepanekuid sorteerima ja analüüsima inimesi, kellel on demokraatliku riigi pidamise, parteide töökorralduse ja riigivalitsemisega seotud teemadel praktilisi ja akadeemilisi kogemusi.</p> <p><br /><strong>Kas Riigikogu on kohustatud rahva osalusel koostatud ettepanekutega arvestama?</strong></p> <p>Otsest kohustust ei ole, sest kehtivad seadused seda ette ei näe. Et aga parlamendis esindatud erakonnad ise ühisloomes osalevad ning on väljendanud ka valmisolekut kehtivaid seadusi muuta, siis võib vähemasti eeldada, et Riigikogu suhtub sellesse algatusse täie vastutustundega. Seda enam, et ka erakonnad ise on juba muudatuste väljatöötamisega algust teinud.</p> Presidendi Kärajad 15.01.2015 2010-09-21T09:33:36Z 2010-09-21T09:33:36Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/59-presidendi-mottekoda/10974-2015-01-19-07-46-24 Rika Margat rika.margat@vpk.ee <p>15. jaanuaril 2015 toimus Tallinnas Vabariigi Presidendi Mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühine kärajapäev "Millist Eestit jõuame pidada?".</p> <p>Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel arutlesid ja kärasid Eesti tuleviku ja Eesti demokraatia tervise teemadel kirjanik Tõnu Õnnepalu, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, vandeadvokaat Jüri Raidla, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm ja Riigikogu liige Jaak Aaviksoo.</p> <p>Arutelul "Kuidas reformida, ümber kujundada, kokku tõmmata? Mida saab ja mida mitte?" vestlesid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, rahandusminister Maris Lauri, Riigikogu liige Mailis Reps, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Riigikantselei strateegiabüroo direktor Margus Sarapuu.</p> <p>"Käramist" ehk küsimuste ja arvamuste esitamist ettekannete/sõnavõttude järel ja vahel modereeris Janek Luts Eesti Rahvusringhäälingust.</p> <p>15. jaanuaril 2015 toimus Tallinnas Vabariigi Presidendi Mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühine kärajapäev "Millist Eestit jõuame pidada?".</p> <p>Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel arutlesid ja kärasid Eesti tuleviku ja Eesti demokraatia tervise teemadel kirjanik Tõnu Õnnepalu, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, vandeadvokaat Jüri Raidla, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm ja Riigikogu liige Jaak Aaviksoo.</p> <p>Arutelul "Kuidas reformida, ümber kujundada, kokku tõmmata? Mida saab ja mida mitte?" vestlesid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, rahandusminister Maris Lauri, Riigikogu liige Mailis Reps, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Riigikantselei strateegiabüroo direktor Margus Sarapuu.</p> <p>"Käramist" ehk küsimuste ja arvamuste esitamist ettekannete/sõnavõttude järel ja vahel modereeris Janek Luts Eesti Rahvusringhäälingust.</p> Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu stipendiumide ja preemiate statuut 2015-11-02T15:28:00Z 2015-11-02T15:28:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/66-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4912-sihtasutuse-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu-stipendiumide-ja-preemiate-statuut Administrator admin@mindworks.ee <p style="text-align: right;">Kinnitatud SA VP<br />Kultuurirahastu<br />Nõukogu poolt<br />29. septembril 2000</p> <p><br />Sihtasutusel Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu (edaspidi Kultuurirahastu) on õigus välja anda kindla suunitlusega stipendiume ja preemiaid, mis on seotud Eesti kultuuri-, hariduse- või teadustegevusega. Stipendiume ja preemiaid antakse välja nii üksikisikuile kui isikute gruppidele vastavalt nende poolt esitatud avaldustele.</p> <p>Kindla suunitlusega stipendiumide ja preemiate väljaandmiseks võib Kultuurirahastu võtta vastu sihtotstarbelisi annetusi ning sõlmida kokkuleppeid juriidiliste ja eraisikutega. Nimetatud kokkulepetes määratakse kindlaks: stipendiumi või preemia suurus; millisele sihtgrupile on see mõeldud; kes teevad valiku taotluste vahel; kui tihti seda välja antakse jms.</p> <p>Kõiki stipendiume ja preemiad annab välja Kultuurirahastu. Preemiate ja stipendiumide väljaandmisel märgitakse, kelle annetusega on väljaantav summa seotud.</p> <p style="text-align: right;">Kinnitatud SA VP<br />Kultuurirahastu<br />Nõukogu poolt<br />29. septembril 2000</p> <p><br />Sihtasutusel Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu (edaspidi Kultuurirahastu) on õigus välja anda kindla suunitlusega stipendiume ja preemiaid, mis on seotud Eesti kultuuri-, hariduse- või teadustegevusega. Stipendiume ja preemiaid antakse välja nii üksikisikuile kui isikute gruppidele vastavalt nende poolt esitatud avaldustele.</p> <p>Kindla suunitlusega stipendiumide ja preemiate väljaandmiseks võib Kultuurirahastu võtta vastu sihtotstarbelisi annetusi ning sõlmida kokkuleppeid juriidiliste ja eraisikutega. Nimetatud kokkulepetes määratakse kindlaks: stipendiumi või preemia suurus; millisele sihtgrupile on see mõeldud; kes teevad valiku taotluste vahel; kui tihti seda välja antakse jms.</p> <p>Kõiki stipendiume ja preemiad annab välja Kultuurirahastu. Preemiate ja stipendiumide väljaandmisel märgitakse, kelle annetusega on väljaantav summa seotud.</p> Riigikaitse nõukogu 2016-02-09T08:01:57Z 2016-02-09T08:01:57Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/4929-riigikaitse-noukogu Administrator admin@mindworks.ee <p>Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad&nbsp;Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.</p> <p>Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.</p> <p>Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.</p> <p>Riigikaitse nõukogu tegutseb&nbsp;<a href="http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/5322-riigikaitse-noukogu-kodukord/layout-institution.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra</a> alusel.</p> <p>Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad&nbsp;Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.</p> <p>Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.</p> <p>Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele.</p> <p>Riigikaitse nõukogu tegutseb&nbsp;<a href="http://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/65-riigikaitse-noukogu/5322-riigikaitse-noukogu-kodukord/layout-institution.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra</a> alusel.</p> Töökord 2010-09-21T09:58:35Z 2010-09-21T09:58:35Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/60-regionaalarengu-ymarlaud/4931-toeoekord Administrator admin@mindworks.ee <p align="right">KINNITATUD<br />Vabariigi Presidendi<br />9. jaanuari 2007 käskkirjaga nr 9</p> <p> </p> <p>1. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud (edaspidi "ümarlaud") on nõuandva õigusega kogu Vabariigi Presidendi juures.</p> <p>2. Ümarlaua moodustab ja tema töökorra kinnitab Vabariigi President.</p> <p>3. Ümaralaua ülesanneteks on:</p> <p>3.1 soodustada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö võimalusi riikluse kindlustamisel, demokraatia arendamisel ning kodanikuühiskonna toetamisel;<br />3.2. kujundada kohaliku omavalitsusüksuste esindajate arvamuste vahetuse käigus Vabariigi Presidendile soovitusi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu küsimustes.</p> <p>4. Ümarlauast võtavad osa maakondlike omavalitsusliitude, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajad, kes määratakse liitude poolt igaks ümarlauaks, samuti teised Vabariigi Presidendi ümarlauast osa võtma kutsutud isikud.</p> <p>5. Vabariigi President nimetab oma esindaja ümarlauas.</p> <p>6. Ümarlauas osalejate ettepanekul ja Vabariigi Presidendi heakskiidul võib ümarlaud kaasata oma töösse asjatundjaid.</p> <p>7. Ümarlaua tööst osavõtmist ei tasustata.</p> <p>8. Ümarlaud käib koos vähemalt kaks korda aastas. Ümarlaud võib arutatavate küsimuste ettevalmistamiseks ja seisukohtade ning soovituste kujundamiseks moodustada töörühmi.</p> <p>9. Ümarlaua kutsub kokku Vabariigi President. Pärast ümarlaua kutse saamist teatavad liidud Vabariigi Presidendi Kantseleile oma esindaja nime.</p> <p>10. Ümarlaua toimumise aeg ja päevakord määratakse üldjuhul kindlaks eelmisel ümarlaual. Päevakord kavandatakse Vabariigi Presidendi ja ümarlauas osalejate ettepanekul. Päevakord ja muud ettevalmistatud materjalid saadetakse elektrooniliselt ümarlauas osalejatele vähemalt viis tööpäeva enne ümarlaua toimumise päeva.</p> <p>11. Ümarlauda juhatab Vabariigi President.</p> <p>12. Ümarlaua arutelu kohta koostatakse protokoll. Protokoll saadetakse osalejatele ning kinnitatakse järgmisel ümarlaual. Protokolle säilitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis.</p> <p>13. Ümarlaua tegevusest teavitatakse avalikkust.</p> <p>14. Ümarlaua töö tehnilist teenindamist korraldab ja ümarlaua tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei.</p> <p align="right">KINNITATUD<br />Vabariigi Presidendi<br />9. jaanuari 2007 käskkirjaga nr 9</p> <p> </p> <p>1. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud (edaspidi "ümarlaud") on nõuandva õigusega kogu Vabariigi Presidendi juures.</p> <p>2. Ümarlaua moodustab ja tema töökorra kinnitab Vabariigi President.</p> <p>3. Ümaralaua ülesanneteks on:</p> <p>3.1 soodustada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö võimalusi riikluse kindlustamisel, demokraatia arendamisel ning kodanikuühiskonna toetamisel;<br />3.2. kujundada kohaliku omavalitsusüksuste esindajate arvamuste vahetuse käigus Vabariigi Presidendile soovitusi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu küsimustes.</p> <p>4. Ümarlauast võtavad osa maakondlike omavalitsusliitude, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajad, kes määratakse liitude poolt igaks ümarlauaks, samuti teised Vabariigi Presidendi ümarlauast osa võtma kutsutud isikud.</p> <p>5. Vabariigi President nimetab oma esindaja ümarlauas.</p> <p>6. Ümarlauas osalejate ettepanekul ja Vabariigi Presidendi heakskiidul võib ümarlaud kaasata oma töösse asjatundjaid.</p> <p>7. Ümarlaua tööst osavõtmist ei tasustata.</p> <p>8. Ümarlaud käib koos vähemalt kaks korda aastas. Ümarlaud võib arutatavate küsimuste ettevalmistamiseks ja seisukohtade ning soovituste kujundamiseks moodustada töörühmi.</p> <p>9. Ümarlaua kutsub kokku Vabariigi President. Pärast ümarlaua kutse saamist teatavad liidud Vabariigi Presidendi Kantseleile oma esindaja nime.</p> <p>10. Ümarlaua toimumise aeg ja päevakord määratakse üldjuhul kindlaks eelmisel ümarlaual. Päevakord kavandatakse Vabariigi Presidendi ja ümarlauas osalejate ettepanekul. Päevakord ja muud ettevalmistatud materjalid saadetakse elektrooniliselt ümarlauas osalejatele vähemalt viis tööpäeva enne ümarlaua toimumise päeva.</p> <p>11. Ümarlauda juhatab Vabariigi President.</p> <p>12. Ümarlaua arutelu kohta koostatakse protokoll. Protokoll saadetakse osalejatele ning kinnitatakse järgmisel ümarlaual. Protokolle säilitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis.</p> <p>13. Ümarlaua tegevusest teavitatakse avalikkust.</p> <p>14. Ümarlaua töö tehnilist teenindamist korraldab ja ümarlaua tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei.</p> Eesti Koostöö Kogu 2012-12-05T14:42:30Z 2012-12-05T14:42:30Z http://admin2.president.ee/index.php/et/vabariigi-president/institutsioonid/uudised/4933-eesti-koostoeoe-kogu Administrator admin@mindworks.ee <p><a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/">Eesti Koostöö Kogu</a> (EKK) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik. EKK sihiks on oma osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.</p> <p>Eesti Koostöö Kogu on rajanud Vabariigi President, koostöövõrgustikku kuulub praegu <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/koostoo-kogust/liikmed/">77 erinevat osalist</a>. EKK tegutseb Vabariigi Presidendi Kantselei bilansis oleva sõltumatu sihtasutusena, mille strateegilised suunad määrab <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/koostoo-kogust/tootajad_/noukogu/">EKK Nõukogu</a> ning tegevust juhib <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/juhtimine-ja-tootajad/tootajad/">juhatus</a>.</p> <p>EKK tegevuse aluseks on osaliste vahel kokku lepitud Harta, mis on koostatud kolmeks aastaks. Praeguses EKK <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/koostoo-kogust/harta-2014/">Hartas 2014</a> on prioriteetsete tegevusvaldkondadena määratletud:<br />- uuenev avalik haldus;<br />- hool demokraatia tervise eest;<br />- sisuline sotsiaalpartnerlus.</p> <p><a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/">Eesti Koostöö Kogu</a> (EKK) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik. EKK sihiks on oma osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.</p> <p>Eesti Koostöö Kogu on rajanud Vabariigi President, koostöövõrgustikku kuulub praegu <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/koostoo-kogust/liikmed/">77 erinevat osalist</a>. EKK tegutseb Vabariigi Presidendi Kantselei bilansis oleva sõltumatu sihtasutusena, mille strateegilised suunad määrab <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/koostoo-kogust/tootajad_/noukogu/">EKK Nõukogu</a> ning tegevust juhib <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/juhtimine-ja-tootajad/tootajad/">juhatus</a>.</p> <p>EKK tegevuse aluseks on osaliste vahel kokku lepitud Harta, mis on koostatud kolmeks aastaks. Praeguses EKK <a target="_blank" href="http://www.kogu.ee/koostoo-kogust/harta-2014/">Hartas 2014</a> on prioriteetsete tegevusvaldkondadena määratletud:<br />- uuenev avalik haldus;<br />- hool demokraatia tervise eest;<br />- sisuline sotsiaalpartnerlus.</p>