- Reset + Prindi

Niitmata murulapp ja veesilm suurendavad elurikkust, Pärnu Postimees

27.08.2019

Kilingi-Nõmme oli lõikuskuu viimasel pühapäeval riikliku tähtsusega linn, sest just seal andis kodukaunistamise patroon president Kersti Kaljulaid üle auhinnad Eesti kauneimate kodude loojatele.

Esinduslikuks renoveeritud klubi saalis hõivasid pidurõivais osalised viimsegi koha ja jäid põksuva südamega ootama oma etteastet: lavale kutsumist, riigipeaga kätlemist, auhinna ja Eesti kodukaunistamise ühenduse koostatud albumi vastuvõtmist ja ühispilti presidendiga. Südantsoojendav oli jälgida, kuidas tunnustust mindi vastu võtma pereti: kahe, kolme, nelja lapsega ja jäädi koos ajaloolisele pildile.

“Peaaegu alati, kui olen külastanud oma valla kauneid kodusid, ütleb pererahvas, et me ei tee seda kellelegi teisele,” märkis Saarde vallavolikogu esimees Kadri-Aija Viik, tervitades 62 laureaati, kelle hulgas koduomanikud, omavalitsused, ettevõtted.

Eesti kodukaunistamise ühenduse esimehe Arvi Altmäe jutust selgus, et ühendus on koostanud 22 korda albumi ja vast valminust leiab 2019. aasta laureaadid, kellele kogumik kingitigi. Esimest korda oli konkursil targa kodu kategooria (võitja perekond Honga Keilast) ja targa kooli oma (võitja Väätsa põhikool).

“Just koduümbruse kujundamisega võib igaüks anda märkimisväärse panuse elurikkuse säilimisele ja selle suurendamisele,” rõhutas riigipea kõnes. “Ainuüksi mõni niitmata murulapp või aiaserv, veesilm või kompostihunnik loovad juba rohkelt uusi elupaiku ja kasvatavad loodusrikkust meie kodu ümber.”
President suhtub murega üleilmsesse kliimamuutusesse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse, kuid tema arvates lükkavad miljon suutjat ja muutjat ühiselt võimsa vao, kujundades koduümbruse looduslähedaseks. President tänas kodukaunistajaid, kes oma tegude ja hoolega pakuvad silmailu.

Kihnus toimus maailma kontrastseim ühisüritus
President Kaljulaid külastas Kilingi-Nõmmes Eesti kauni kodu konkursi auhindade üleandmise eel Kihnu ja Manija saart. Riigipea võttis Kihnus osa Balti keti 30. aastapäeva tähistamisest ja läbis Männäkäbä juubelimaratonil 21 kilomeetrit ehk poolmaratoni.
Autasustamise järel vastas president Pärnu Postimehe küsimustele, usutluses keskendusime tema visiitidele meie väikesaartele.

Teleuudistes öeldi, et president lubas Kihnu vaimu kõrgele tõsta. Milline on teie meelest Kihnu vaim ja kui kõrgele te selle tõstate?

Olen Manijal ja Kihnus käinud varemgi, kuid võrreldes näiteks 15 aasta taguse ajaga on mõlemal saarel saanud väga palju korda. Rõõm näha, et meil on ressursse ka niisugustele pisikestele kohtadele, peale selle kohalike inimeste initsiatiiv.
Manijal hakkab tekkima maalamba kompetentsikeskus ja on võimalik saada head teenindust turismitalus, mida ei ole üldsegi vähe sellise laiukese kohta.
Kihnu on alati olnud omaette kultuuriruum, aga praegu on see saar, kus turistidel jagub tegevust, neil on võimalik saada süüa, juua, ööbida. Mandriinimesed on hakanud Kihnu vastu tundma huvi, kuulsin, et seal on plaanis luua ruum, kus inimesed võivad teha kaugtööd. Minu arvates on see hea idee.
Uus päästekeskuse maja on vahva. Merepääste ootab oma paati, ruum on neil olemas. Inimesed olid minu meelest põhjendatult rõõmsameelsed.

Te võtsite osa Balti keti 30. aastapäeva tähistamisest Kihnus ja Lillis, Läti piiri ääres. Mis mõtteid tekitas teis Balti kett Kihnu moodi ja miks te just Lillis käisite?

Lillis seepärast, et buss, kuhu ma 30 aastat tagasi Elva lähedalt peatusest peale läksin, sõitis sinna. Aga seekord oli mul Lillis väga hea meel kohata Läti eelmisi presidente Valdis Zatlersit ja Raimonds Vejonist. Rääkisime 21. sajandist, kuidas see meile uusi, muutuvaid katsumusi korraldab.
Kui mõtleme 1990ndatele, siis oli meil aeg turbulentne, aga mujal maailmas valitses rahulik, kindel olustik, oldi enam-vähem ühel meelel, et areng käib järjest demokraatlikumate väärtuste järgi. Demokraatia, sõnavabadus, meediavabaduski olid ju tõusuteel.
Praegu elame maailmas, kus, kui ideaaliks seada liberaaldemokraatlik maailm, leidub palju kohti, kus seatakse küsimärgi alla inimeste õigus vabalt öelda ja mõelda. Nii et hoopis teistsugused olud. Kuidas sellistes oludes oma põhjamaise klastriga - Põhjamaad, Baltimaad - näidata, et see meie mõtteviis kannab ka sellel sajandil? Päris palju rääkisime omavahel sellest, aga veel enne oli tore näha kohale tulnud eestlasi, lätlasi, monumendi juures pilti teha. Väga meeleolukas üritus ja arvan, et tähtis meie noorematele põlvkondadele, et näidata: kõike seda, mis meil on, ei saa võtta enesestmõistetavana.
Mu lapselapsedki olid Lillis kohal.

Aga kihnlaste Balti kett?

Kihnu Balti kett oli selles mõttes omamoodi ettevõtmine, et parajasti oli Kihnu saarel valdavalt kahte moodi inimesi: ühed Kihnu rahvarõivastes ja teised jooksuriietes. Ilmselt oli see maailma kõige kontrastsem ühisüritus.

Missuguse elamuse saite Männäkäbä kümnenda maratoni rada läbides?
Selliste väiksemate kohtade jooksude puhul on alati tore kohalike entusiasm. Seal ei pea kunagi lootma ainult korraldajate teeninduspunktidele. Kindlasti on tee ääres inimesi, kes pakuvad vett, mõnel pool ka soolakurki. Minu arvates on see kogukonnajooksude suurim võlu.
Kihnus on rada väga muutlik: kord liivane, kord asfalt, kord metsatee, aga see ei olegi kokkuvõttes nii oluline kui just inimesed raja veerel.

Mis jäi kõlama kohtumiselt Manija saarekeskuses?

Rääkisime sealgi päris palju vabadusest. Oli ju 20. augusti järgne aeg ja 20. august on päev, arvan, kui me kõik rohkem kui muidu mõtleme sellele, mis on vabadus tegelikult.

Kihnu ja Manija kuuluvad UNESCO vaimse maailmapärandi nimekirja ühtse Kihnu kultuuriruumina. Manija on haldusjaotuse järgi Pärnu linna territoorium. Kas sellest oli ka juttu?
Oli. See paistis kohalikele inimestele hirmsasti nalja tegevat, et nad elavad nüüd Pärnu äärelinnas. Arvan, et haldusjaotus on selles mõttes sekundaarne, primaarne on ikka kogukond ja kogukonna side. Usun, et kõik suuremad omavalitsused pööravad tähelepanu just koostööle kohaliku kogukonna liidritega. Kui see nii on, ei olegi tähtis, kus need piirid on.

"Inimesed olid minu meelest põhjendatult rõõmsameelsed.
Kersti Kaljulaid"

Presidendi visiit
Kersti Kaljulaid märkis, et Manijal ja Kihnus on saanud väga palju korda.

TUNNUSTATUD PÄRNUMAALASED

• Lepanina hotell, OÜ Rannaniidu, tegevjuht Kaisa Vaik.
• Tamara Evert ja Taivo Raid, elamu Saarde külas.
• Birgit Suits, kodu Merekülas. • Taisi ja Urmas Talviste, kodu Pärnus. • Jane Pukk ja Mati Nurmik, kodu Pärnus. • Janne ja Anti Kuusk, kodu Pärnus.
Andmed: Pärnu Postimees
■ President Kersti Kaljulaidi huvitasid Kihnus looduslikud muruniidukid: lambad rannakarjamaal koplis. Mattias Tammet presidendi kantselei
■ Kihnlased korraldasid Balti keti 30. aastapäeval oma keti, nagu seda omal ajal saarel tehti. Männäkäbä maratonile minev riigipea Kersti Kaljulaid sammus käest kinni hoidvas rivis muuseumi ees.