- Reset + PDFPrindi

"Välisilm": Müncheni konverents näitas, et lõhe Lääne ja Venemaa vahele jääb

20.02.2017

Välisilm, ERR

Nädalavahetusel toimunud Müncheni julgeolekukonverents näitas, et lõhe lääneriikide ja Venemaa vahel on ja jääb, märkis ETV saade "Välisilm".

Äsja lõppes Münchenis julgeolekukonverents, mis kaardistas muu hulgas ka Euroopa Liidu ja USA uued suhted. USA asepresident Mike Pence kinnitas, et riigi toetus NATO-le on tugev, kuid liitlased peavad oma sõna pidama ja täitma oma kohustusi.

Asepresidendi kõne võeti vastu kahtleva aplausiga, sest eurooplased ei tea, kas Pence räägib tõesti kogu riigi ja ka presidendi eest või oli tegemist lihtsalt suusoojaks öeldud sõnumiga, sest Donald Trump võib järgmisel avalikul esinemisel taaskord NATO-t kritiseerida. Poola president Andrej Duda on siiski üleatlantilise sideme tugevuses veendunud.

"Senaator John McCain kinnitas mulle korduvalt, et inimesed president Trumpi meeskonnas, tema sisering ehk inimesed, kes on tema administratsiooni liikmed, on väga tõsiseltvõetavad ja kogenud, ka poliitiliselt. Seepärast mõtlevad nad ka tõsiselt USA ja Euroopa suhetele," kommenteeris Duda.

Müncheni julgeolekukonverentsil tunnustati enim ilmselt Saksa kantsleri Angela Merkeli mõtteid, olgu siis lubaduse eest jõuda kaitseeelarveks kokkulepitu kahe protsendini SKT-st või ka rõhutamise eest, et arenguabi, hariduse andmise ja põgenikega tegelemine on samuti osa julgeoleku tagamisest, nagu ka suhted Venemaaga.

"Ütlesin juba alguses, et kahjuks ei ole me 25 aastaga loonud stabiilset ja pidevat head suhet Venemaaga. Venemaa on ka Euroopa Liidu naaber, Venemaa on ka meie välispiiridel ja naaber. Ma ei loobu parema suhte loomisest Venemaaga meie erimeelsustele vaatamata," kõneles Merkel.

Münchenis tuli ehk taas tõdeda, et lõhe on ja jääb. Kui lääneriigid pakuvad koostöö võimalust varasemalt kokkulepitud reeglite raames, siis Venemaa eesmärk on midagi muud.

"Inimkond on ristteel. Kogu ajalooline aeg, mida saab nimetada külma sõja järgseks ajastuks, on jõudnud lõpule. Oleme veendunud, et peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud katse kanda külma sõja aegseid institutsioone uude reaalsusesse. Maailm ei ole muutunud Läänele orienteerituks või turvalisemaks ja stabiilsemaks. See on selge, kui vaatame Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, ja mitte üksnes seal, demokratiseerimise tulemust," rääkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

President Kersti Kaljulaidi hinnangul oli Lavrovi sõnavõtt tülpinud ja pettumust väljendav.

"Ta rääkis midagi post-west ühiskonnast. Mul endal oli võimalus paneelis, kus esinesin, ja ka ajakirjanikega suheldes meenutada seda, et me kõik siiski peaksime toetuma rahvusvahelisele julgeolekuarhitektuurile, mille osaline on ka Venemaa, mida Venemaa on püüdnud kõigutada. Ta alustas maalihet aastal 2008 Gruusiast. See vesiliiv on jõudnud Ukrainasse ja nüüd pakutakse sellele vesiliivale uue turvalise arhitektuuri püstitamist. Nüüd pole võimalik, olukorras, kus on rikutud rahvusvahelist õigust, öelda, et lepime nüüd uuesti kokku. Seda pole võimalik teha, seda punast joont, mis on, ei tohi lasta kaotsi minna," kommenteeris Kaljulaid.

"Minu arvates on sellest Euroopas ja USA-s väga hästi aru saadud. Gruusia kohapealt lasti see punane joon väga kiiresti üle. Nüüd seda ei ole tehtud ja see on olnud Venemaale suur pettumus, ka võib-olla suur üllatus," rääkis president. Ta lisas, et keegi, kaasa arvatud tema, pole kunagi öelnud, et ei tahaks Venemaaga paremaid suhteid.

Vaata pikemat intervjuud Kersti Kaljulaidiga siit videost.