- Reset + PDFPrindi

President Kaljulaid Leedu Delfile: visiit Venemaale ei saa kunagi olema minu otsus, Delfi

President Kaljulaid Leedu Delfile: visiit Venemaale ei saa kunagi olema minu otsus, Delfi © D. Pipas, Delfi.lt

28.10.2016

Mindaugas Jackevičius

Vilniuses visiidil viibinud president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus Leedu Delfile, et esilekerkivatele geopoliitilistele ohtudele on kõige parem vastu seista, hoides ühte liitlastega nii Euroopas kui ka NATO-s.

Kaljulaid sõnas Leedu Delfile, et Eesti edu põhineb julgusel reforme läbi viia ja riigi efektiivsel valitsemisel.

Leedu Delfi märkis kõigepealt, et Kaljulaid on Eesti esimene naispresident ja esimene nii noor president ning küsis talt seejärel, miks tulevad Eestis erinevalt Leedust võimule nii noored poliitikud nagu tema või peaminister Taavi Rõivas.

„Esiteks ei pööra ma kunagi tähelepanu inimese vanusele või soole ega mõtle sellest kunagi. Kõik otsustab pädevus. Kui inimesed on pädevad, ei ole tähtis, kes nad on – mehed, naised, vanad, noored, linnast või maalt. Inimeste selline jagamine ja nende üle otsustamine on täiesti kunstlik. Ma ei tee seda põhimõtteliselt kunagi," vastas Kaljulaid.

Eesti ja Leedu suhete iseloomustamiseks ütles Kaljulaid, et kahel riigil on ühesugune arusaam geopoliitilisest olukorrast, majanduslikust olukorrast Euroopa Liidus ja selle arengust, kaubandusest, partnerlusest ja nii edasi.

Leedu Delfi viitas Eesti püüetele esitleda end Põhja- või Skandinaavia maana ning küsis, kuidas näeb Kaljulaid Eestit ja Leedut geopoliitilisest seisukohast.

„Mulle on alati meeldinud kasutada väljendit Põhja Benelux. Põhja Beneluxi alla arvaksin ma kõik riigid Läänemere ümber, isegi üldisemalt – tänapäevased Euroopa riigid, kellel on lähedased vaated vabaturumajandusele, ülemaailmsele arengule, riigikaitsele ja julgeolekule.

Mõned inimesed tahavad näha etiketti – Põhjamaa, Baltimaa või Põhja-Euroopa maa. Seda pole vaja. Need riigid, kellega me töötame üheskoos, teeme koostööd, kooskõlastame seisukohti, koonduvad niigi kokku. See on kõige tähtsam. Kui keegi identifitseerib mõnda rahvast Balti rahvaks või Põhjamaade rahvaks, tundub see mulle mittevajalikuna.

"Kõik Venemaad puudutavad sammud tuleb partnerite ja liitlastega hoolikalt koordineerida ja läbi mõelda. See ei saa kunagi olema minu otsus.

Kõik kolm maad – Eesti, Läti, Leedu – kannatasid Nõukogude okupatsiooni all. Põhjamaadel olid neil aastail suurepärased võimalused majanduslikuks arenguks, sotsiaalhoolekandeks ning nad liikusid meist märksa kaugemale. See aga ei ole tähtis – me peame tegema seda, mida nemad tegid, minema sarnast teed, kuid mitte kopeerima, sest nii kaugele ei jõua. Mis tõesti võiks olukorda muuta – tuleb olla innovatsiooni liider. Tähtis on see, mitte etikett," lausus Kaljulaid.

Küsimusele, kuidas ta kavatseb töötada Venemaa suunal, vastas Kaljulaid, et samamoodi nagu seni, teha riigikaitse alal koostööd partnerite ja liitlastega. „Lisaks sellele diplomaatiline koostöö. Ma arvan, et on väga mõistlik usaldada meie Euroopa partnereid ja liitlasi NATO-s. Ma arvan, et terve mõistusega lähenemine olukorrale suhtlemisel ettearvamatu naabriga, kes murrab rahvusvahelisi kohustusi, ei pea sõna, isegi kui need on 20 aastat tagasi antud lubadused – ma pean silmas Ukrainat. Meil on vaja ühtehoidmist liitlaste ja partneritega. Selle ühtehoidmise abil saab kõige paremini reageerida esilekerkivatele geopoliitilistele ohtudele," ütles Kaljulaid.

Võimaliku visiidi kohta Venemaale ütles Kaljulaid, et kõik Venemaad puudutavad sammud tuleb partnerite ja liitlastega hoolikalt koordineerida ja läbi mõelda. „See ei saa kunagi olema minu otsus," teatas Kaljulaid.

Leedu Delfi märkis, et teadlaste hinnangul on Eestis pärast okupatsiooni muutused toimunud kergemini ja paremini, ning palus Kaljulaidil öelda Eesti edu kolm põhjust.

„Kõige tähtsam oli ilmselt julgus võtta vastu otsuseid kohe pärast 1990. aasta reforme. Ma räägin väga lihtsast maksusüsteemist, lihtsast valitsemissüsteemist, aga lisaks sellele on see ka toetus digitaalarengule, lähtudes ühiskondlikest algatustest. Väärikas koostöö erasektoriga digitaalmajanduse vallas – kõik see aitas meil saada selles valdkonnas innovatsiooni liidriks. Ma arvan, et alates 1990. aastast on meil efektiivselt valitsetud riik. Meil on ka vaba meedia. Meil on küllaltki hea haridussüsteem, meie alghariduse omandavad võrdselt hästi lapsed igast sotsiaalsest keskkonnast. Süsteem ei ole diskrimineeriv, ta on ühtne, sõltumata sellest, kes on teie vanemad ja millised on nende palgad. Eestis võite te saada hea hariduse. Ma arvan, et kõik need faktorid on viinud selleni, kus me praegu asume. Aga ma ei taha öelda, et meie naabrid teeksid vastupidiselt. Ausalt öeldes on meie vahel palju sarnasusi. Näiteks Eesti on Maailmapanga reitingus Doing Business 12., aga teie 21. kohal. See on praktiliselt üks ja sama. On olemas erinevad põhjused, miks riigid teevad sama asja erinevalt. Selle määravad ka traditsioonid ja keskkond. Aga õppimine on väga tähtis. Me võime Leedult samuti palju õppida – näiteks olete teie juba olnud Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja, meie aga alles valmistume. Nii et selle näitaja poolest olete te ees. Ja kui me vaatame tehnilisemalt, siis sissetulekute madalama taseme tõttu olete te praegu ligitõmbavamad otseinvesteeringutele välismaalt. Mõned aastad tagasi olime ka meie samas olukorras, aga võtsime kasutusele euro, ka teie läksite seda teed ja saite meie ees konkurentsieelise. Nii ei peaks te kunagi rääkima, et üks riik on leidnud parema universaalse viisi asjade ajamiseks võrreldes teisega, kuni mõlemad riigid teevad seda demokraatlikult, õiguspäraselt ja tasuta. See on tähtis. Arengu aspektid on tähtsad, aga nad kasvavad välja põhivabadustest. Iga riik areneb oma tempos. Ja see on ühiskond, meie inimesed, kes ütlevad poliitikutele, millist teed mööda edasi minna. Selle reaalsusega tuleb leppida," rääkis Kaljulaid.

Leedu Delfi mainis, et Eesti on Lätist ja Leedust eespool mõnedes inimõiguste valdkondades, näiteks samasooliste kooselude legaliseerimises, samas kui Leedus keeldub seim seda küsimust isegi arutamast. Miks oli see Kaljulaidi arvates Eesti jaoks tähtis?

„Ma arvan, et kõige lihtsam viis seda inimestele seletada, oli öelda, et mitte midagi neilt ära ei võeta. See lihtsalt lubab mõnedel inimestel reguleerida oma olukorra. Niisiis milleks protesteerida? Loomulikult, võime see otsus vastu võtta sõltub ühiskonna valmisolekust. Ei tohi minna liiga kaugele ette, kui ühiskond ei ole valmis seda vastu võtma, ning see on võti pea iga vaidlusaluse poliitilise otsuse puhul. Jah, te peate juhtima, aga peate olema veendunud, et ei jookse ühiskonna eest ära," vastas Kaljulaid.

Artikkel Delfi kodulehel.