- Reset + PDFPrindi

"Kaljulaid: keeldun ütlemast, et Trumpi saamine USA presidendiks on täiendav risk meile", ERR Uudised

© ERR

16.01.2017

Mall Mälberg
Toimetas Priit Luts


Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ütles intervjuus ERR-ile, et vaatamata USA presidendina ametisse astuva Donald Trumpi väljaütlemistele, pole senini mingit põhjust arvata, et Eesti julgeolekuolukord sellest kuidagi halveneks.


Donald Trumpi seisukoht, et NATO on iganenud organisatsioon, on kõneaineks praegu kogu maailmas. Mis teie arvate, kas NATO on oma aja ära elanud organisatsioon?

Kõigepealt ma ei arva muide, et ka Donald Trump nii arvab. Võib-olla natuke ebaõnnestunud sõnakasutuses juhtis ta tähelepanu, et iga organisatsioon peab tegema pidevalt analüüsi, kas ta vastab tänapäevastele nõuete. Trump on ka varem avaldanud arvamust, et terrorismivastast võitlust peaks rohkem esile tooma rahvusvahelises kaitsekoostöös.

Oleme näinud, et kuulamistel kongressis on tema tulevased lähimad kaastöötajad rõhutanud vägagi seda, kuidas transatlantiline side ja NATO on endiselt äärmiselt olulised ja peamine kaitsekoostöö tööriist. Meil ei ole põhjust ka nende meeste sõnades sugugi kahelda.


Trumpi ametisseastumiseni on jäänud mõni päev. Kas Trumpi sõnad võiks Eesti inimestes kõhedust tekitada, kuigi Eesti on nende viie riigi hulgas, kelle kohta Trump teab, et meie oleme NATO ees kaitsekulutuste kohustuse täitnud?

See on muide üks koht, kus Eesti on olnud Donald Trumpiga kogu aega väga ühte meelt, et kõik NATO liikmesriigid peaksid kulutama kaitsekulutustele nii, nagu on kokku lepitud. Olema võimelised ennast ise kaitsma ja vajadusel NATO heidutusse panustama. Kui ei tehta piisavalt kulutusi, on raske näha ka seda, kuidas jaksatakse panustada heidutusse.

Aga mis puudutab NATO-t, siis pärast Varssavi otsuseid on liitlased asunud neid usinasti ellu viima. Me näeme uudistes, kuidas see protsess edeneb. Eesti valmistub NATO pataljoni saabumiseks, ettevalmistused käivad ja meie koostöö Suurbritannia, Prantsusmaaga ja Taaniga - see protsess jõuaks õigeaegselt niisugusel kujul areneda, nagu see on kavandatud. See läheb plaanipäraselt. Meil ei ole põhjust arvata, et Eesti julgeolekuolukorras oleks midagi muutunud. Veelgi enam, tahan alati rõhutada seda, et NATO on kaitsekoostöö organisatsioon. NATO olemasolu mõte on rahu tagamine. See on see, millega NATO Varssavi tippkohtumise otsused tegelevad ja mida NATO ellu viib. See on usutav heidutus.


Kuidas kommenteerite Trumpi väidet, et Euroopa Liidust võib veel riike välja astuda?

Samamoodi, arvan, et ei ole täna põhjust arvata, et Trump oma lühikestes tweet'ides suudaks avada midagi, mis kujuneb poliitikaks või seisukohtadeks. Seda ei saagi olla. Samas ei saa üheltki poliitikult võtta õigust millegi suhtes avaldada arvamust. Me kõik oleme vabad suhtuma mõnda organisatsiooni ühte- või teismoodi. Samal ajal osad neist kindlasti tulevad piirkondadest, kus nad ei ole üldse selle organisatsiooni olemusega kursis. Euroopa Liit on väga keeruliselt mõistetav struktuur ja süsteem. Aga mida meie näeme siit võib-olla palju paremini kui ameeriklased, et ühtegi probleemi, mis täna Euroopa ees seisab - olgu selleks majanduskasv, rahvusvaheline mõju, migratsiooniküsimused, terrorism - ei saaks ükski Euroopa Liidu 28 liikmesriigist üksinda lahenda kuidagi paremini. Mitte ükski, ka mitte kõige suuremad.


Aasta, mis algas, ei pruugi meile häid asju tuua. Esiteks, USA presidendiks saab Donald Trump, Prantsusmaa presidendiks võib saada Le Pen, Brexit viiakse ellu. Kui optimistlik teie olete alanud aastal?

Ma keeldun ütlemast, et see, et Ameerika Ühendriikide presidendiks saab Donald Trump, on tingimata mingisugune täiendav risk. Me näeme võrdlemisi tasakaalukaid kuulamisi tema lähemate kaastöötajate osas. Ameerika Ühendriikidel on pikaajaline väärtustepõhise poliitika ajamise traditsioon. Mina endiselt ei usu, et see kuidagi muutuks.

Mis puudutab Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, siis Suurbritannia on ise korduvalt rõhutanud, et ta ei lähe Euroopast minema. Tulevad teistsugused koostöötingimused. Kuigi loomulikult on Eestil väga kahju, et oleme laua ümbert kaotanud meiega tihti lähedaselt turumajanduslikult mõtleva koostööpartneri. Sellegipoolest ei ole põhjust arvata, et edaspidi puudutavad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Suurbritannia vahel koostöösidemed.

Mis puudutab võimalike valimis Euroopas, mis seisavad ees sel aastal, siis ei ole mõtet spekuleerida. Vastupidi, soovitan kõikidel jälgida rahvusvahelist ajakirjandust, lugeda võimalusel otseallikatest, millised on inimeste seisukohad. Prantsusmaal on mitmeid presidendikandidaate, kes toetavad tugevaid majandusreforme, mis võiksid teha sellest riigist meile palju mõistetavama vaba turumajandusega riigi edaspidi. Ka see diskussioon on väga huvitav. Ärme lase võimust võtta nukrusel, vaid jälgimine, mis maailmas toimub.

Arusaam sellest, et maailm ei tohigi muutuda ja ei muutu mitte kunagi või et diskussioon jääb alati selliseks, nagu ta oli kümme aastat tagasi, ei ole ka ju mitte millegagi põhjendatud.


Artikkel ERR Uudiste veebilehel.