- Reset + Prindi

"President Kersti Kaljulaidi Läänemaa külaskäik", Lääne Elu, 30. märts 2017

Kersti Kaljulaid Oru kooli laulmistunnis.
© Arvo Tarmula/Lääne Elu

30.03.2017

President: kuduma hakkan viie või kümne aasta pärast


President Kersti Kaljulaidi kohtumine käsitöölistega Haapsalu pitsikeskuses kujunes südamlikuks, lõppedes kallistustega.

Haapsalu käsitööseltsi ja pitsikeskuse eestvedaja Mirje Sims tutvustas külalistele pitsikeskust ning Haapsalu salli ajalugu ja näitas ette, mis teeb Haapsalu sallist just Haapsalu salli.

Käsitööseltsi daamidelt uuris president, kui kaua ühe salli kudumine aega võtab ja kas pitsikeskust tullakse uudistama ka väljastpoolt Eestit. Kersti Kaljulaid oli üllatunud, kui kuulis, et Haapsalu põhikoolis peavad kõik lõpetajad tüdrukute käsitöötunnis Haapsalu salli kuduma. Presidendi küsimusele, kas võib juhtuda, et kohustusliku salli koob õpilase asemel valmis hoopis ema või vanaema, vastas käsitööõpetaja Siiri Reimann: "Sada protsenti ei saa kunagi kindel olla, aga nii nagu kirjutamisel nii on ka kudumisel igaühel oma käekiri."

Lääne maavalitsuse poolt andis maavanem Neeme Suur presidendile üle kingituse, Kersti Kaljulaidi kirjaga Haapsalu salli. Vastloodud sallikirja looja on käsitööõpetaja Siiri Reimann. Oma salli on saanud kõik presidendiprouad, kuid esimest korda on loodud muster presidendile.

Mustri valisid käsitööseltsi naised konkursiga. Mustreid pakuti neh. Sims ütles, et nii nagu oli presidendivalimistega, mis esimesel korral ei õnnestunud, tuli ka sobiva sallikirja valimiseks teha kaks hääletust. Esimesel sai kaks mustrit ühepalju hääli, lisahääletusel edestas võitnud kiri teisele kohale jäänut ühe häälega.

Koos salliga sai president kaasa ka ühe salli jagu lõnga ja vardad. „Kuduma hakkan viie või kümne aasta pärast," lubas president. "Ärge seda pensionipõlve lükake, sest see pidi veel kõige kiirem aeg olema," hoiatas Sims.

Lääne Elu küsimusele, kas pärast pitsikeskuse külastust võib nüüd järgmisel vabariigi aastapäeva vastuvõtul presidenti näha Haapsalu sallist inspireeritud kleidis, vastas Kersti Kaljulaid: "Ma kardan, et mitte. Püüan välja pidada selle, et olen rahvariietes, et vähendada seda ümbritsevat tilulilu." Ometi leidis president, et mõnel muul pidulikul puhul võiks pitsiline kleit kõne alla tulla.

Kaire Reiljan


Oru kool kinkis liblika


Kui kaua eesti keel veel püsib ning kui kaua Venemaa ja NATO konflikt veel kestab, olid paar küsimust, mida Oru kooli õpilased kooli väisanud president Kersti Kaljulaidilt eile küsisid.

Kolmapäeva hommikul hetk enne presidendi saabumist olid Oru kooli õpilased fuajees ja trepil juba kohad sisse võtnud ning õhus oli tunda ootust. Kui Kaljulaid kella 10.30 paiku uksest sisse astus, tõusis koolipere nagu üks mees püsti ja aplodeeris külalisele. Tervituse järel viis Oru kooli direktor Andres Kampmann presidendi ja tema kaaskonna koolimajja ringkäigule. Sisse astuti noorema kooliastme tundidesse, kus Kersti Kaljulaid ka lastega paar sõna vahetas.

Kuulnud et Oru koolis on õpilasi kaugemaistki kantidest, uuris ta lastelt, kellel on kõige pikem koolitee. President küsis, kuidas koolivaheaeg möödus ja mis on lemmiktund. Kui viienda klassi õpilased nimetasid kehalist kasvatust ja matemaatikat, siis küsimusele oma lemmiktundide kohta vastas Kaljulaid, et talle meeldisid loodusõpetus ja matemaatika.

Spordisaalis avaldas presidendile muljet kehalise kasvatuse õpetaja Renno Silde räägitu, et 70 protsenti Oiu kooli lastest veedab ka vahetunnid spordisaalis.

Järjega õpetajate tuppa jõudnud ja seinal lipikutega tunniplaani nähes imestas Kersti Kaljulaid, et tunniplaani ikka füüsiliselt peetakse. Andres Kampmann selgitas, et tunniplaan on ka elektrooniliselt olemas, kuid see ei rahulda kõiki nõudmisi.

Õpetajatega laua taha istudes küsis president: "Kuidas te seda teete, et teie kool kasvab?" Õpetajad pidasid põhjuseks kooli head õhkkonda ja koolipere ühistegevust. Presidendi küsimuse peale, kas on ka midagi sellist, mis haridussüsteemis üldse ei meeldi, nimetas kunstiõpetaja Aive Nõupuu kaasavat haridust. "Õpiraskustega õpilasi kiputakse suruma suurde klassi, kus õpetaja nendega tegelda ei jõua. Abiõpetaja palkamiseks aga raha ei anta," selgitas Nõupuu.

Kaljulaidi sõnul lahterdatakse Oru kooli samaseid koole Tallinnast vaadates tavaliste koolide alla. „Aga peaks rohkem rääkima sellest, et tavalised koolid ei ole tegelikult tavalised ja inimesed ei pea tungima suurtesse nimega koolidesse," ütles president.

Presidendi visiidi lõpetas kohtumine vanemate klasside õpilastega. Kaljulaidi sõnul on ta noortega kohtumisel märganud, et lapsed on mures, mis maailmas toimub. „Ma loodan, et te ei lase end sellest hirmutada," sõnas Kaljulaid. Ta tõdes, et maailm pole enam selline, nagu me tahaksime: "Aga me saame igal hommikul tõusta ja hakata seda paremaks tegema."

Kaljulaid õpetas noori ära tundma riike, mis meiega sarnanevad. "Üks nipp teada saada on uurida, kas inimene saab selle riigi vastu kohtusse minna ja võita. Meil on see nii ja see on demokraatia tunnus," ütles ta.

President toonitas, et noored kasutaks oma valimisõigust. "Hetkest, mil tekib valimisõigus, võiks olla hääletanute protsent 100, sest muudmoodi ei teid harjumust," selgitas ta. Samuti soovis Kaljulaid, et noored ei loovutaks oma mõtlemisõigust kellelegi teisele, sest seda tehes muutub ühiskond vastupanuvõimetuks.

Oru kooli õpilaste küsimused presidendile ulatusid seinast seina, alates sellest, mis autoga ta sõidab, kui palju turvamehed tema eluolu piiravad ja mis teda presidendiametis kõige rohkem üllatanud on. Aga noored muretsesid ka suurte asjade pärast nagu näiteks eesti keele kestmine ja rahvusvahelised suhted.

Eesti keele säilimise kohta ütles Kaljulaid, et see oleneb kasutajate tahtest: kui me ise seda ei kasuta, siis ta ka ei püsi.

Kõige viimane küsimus tuli aga noormehel südamest: "Kui kaua NATO ja Venemaa vaheline mölisemine veel käib?" – "Igavesti. Kui Venemaa nuriseb, siis NATO nuriseb vastu," vastas president ja selgitas siis, et enne ei muutu midagi, kui Venemaa valib uue, demokraatliku juhi.

Koolist jäid presidendile mälestuseks kooli sümboli, liblika Oospila orula kujutisega rinnamärk ja õpilaste esseed. "Kirjutage pikki tekste, mõte saab selgemaks, kui see kirja panna," ütles president kingitusi vastu võttes.

Presidendi külaskäiku jäi meenutama pühenduse ja autogrammiga paraadportree.

Kaire Reiljan


President tegi sinilille


Kell 11.30 peaks president jõudma Uuemõisa hoolekandeküla tegevusmajja, kus käivad tööl vaimupuudega inimesed.

Keskuse teise korruse toas ajab Kati nööri otsa puuhelmeid, neist saavad käevõrud ja kaelakeed. Taimo liimib kampaania "Anname au" tarbeks sinililli ja Sander torgib neid vildinõelaga, et need paremini ühes püsiksid. Hoolekandeasutuse töötajad ja naiskodukaitsjad, kes korraldavad heategevuslikku sinilillekampaaniat, ootavad akna peal presidenti.

"Siin majas saab tööd 35-40 immest," räägib sihtasutuse Hea Hoog juht Anne Soodla. Hea Hoog tegelebki vaimupuudega inimestele töö pakkumisega keskuses ja nende tööle vahendamisega väljaspool. "Pakume ka pikaajalist kaitstud töö teenust, näiteks käivad meie kaudu inimesed linnas korteriühistutes tööl," ütleb Soodla.

Tänu sihtasutusele on erivajadustega töötajail ametlikud lepingud ja tasu.

6. aprillil läheb taas lahti heategevuskampaania, millega kogutakse sinilillemärkide müügist saadud raha sõjaveteranidele. Sinilillemärke tehakse ka Uuemõisas. „Kokku on sel aastal 60 000 sinilille, neist 1000 valmistatakse Uuemõisas," ütleb Soodla. "Partii on juba valmis."

Uuemõisa vaimupuudega inimesed teevad väga mitmesuguseid asju, näiteks punutisi ja tellimise peale firmadele logodega paberkotte.

Toas tekib elevus, sest maja ette sõidab musta värvi auto. Selgub siiski, et see ei ole president. Paistab, et Oru koolis läheb arvatust kauem.

Uuemõisa Kodu tegevusjuhendaja Kaie Linroos meenutab, kuidas hakati neli aastat tagasi Uuemõisas sinililli tegema. "Siis tuli kõik käsitsi välja lõigata. Nüüd käib see šablooni ja lõikuriga," räägib ta.

Edasi liimitakse üksteise külge mustja valge õis ning õie taha nõel. Liimimistööd teeb Taimo. Kui õis on kolmest vildikihist kokku liimitud, hakkab Sander seda nõelaga torkima. See töö nõuab täpsust, teab ta.

Kaie Linroos ütleb, et pärast viltimisnõelaga torkimist püsivad lilleõie vildikihid hästi koos.

Kell 12 sõidab õuele autovoor ja ongi president Kersti Kaljulaid kohal. Kõigepealt uurib ta, kuidas vaimupuudega inimeste töökeskus toimib ja kuidas see alguse sai. Soodla selgitab. Ta räägib, et töö teeb vaimupuudega inimesed rõõmsamaks.

"Filosoofiliselt on see päris huvitav. Nad järelikult teavad, kuidas ühiskond toimib," ütleb president Kaljulaid. Ta räägib, et mõtles teel Linnamäelt Uuemõisa, mida kurdeti Oru koolis. Seal oli suurim mure, kuidas teistsuguseid lapsi tavaklassides õpetada, ilma et ülejäänud kannataks. "See on oluline, et erivajadustega inimesed saaks teiste keskel olla. See on eelkõige ühiskonna jaoks oluline. Me peame pingutama, et sellega hakkama saada, isegi kui see ei ole lihtne," leiab president.

Jutuajamine lõpeb kiiresti, sest presidendil on vaja külaskäiguga graafikus püsida. Aga enne lahkumist istub Kersti Kaljulaid töötoas lilli kleepiva Taimo kõrvale ja laseb endale sinilille meisterdamise kunsti õpetada. Kulub kümmekond minutit ja vildist sinilill on valmis. Nüüd saab keegi heategija presidendi enda tehtud sinilille.

Tarmo Õuemaa


Riigipea käis päästevestivabrikus


Pärast käiku Uuemõisa hoolekandekülasse suimdus presidendi korteež sakslasest tekstiiliärimehe Gerhard Eberle ettevõttesse Lade, mis tegutseb endise Lääne Kaluri tootmishoones.

Lade OÜ valmistab Marinepooli kaubamärgi all meresõidu turvavarustust, sh päästeveste, mis on kuulsad üle kogu maailma. Marinepooli päästevestiga on Kersti Kaljulaidil väga isiklik suhe - ta kasutab seda kalal käies. "President ütles, et on meie päästevestiga väga rahul," ütles Eberle.

Eile avanes presidendil võimalus Eberle seletuste saatel käia läbi kõik Lade tootmisruumid ja näha, kuidas tema päästevest valmis sai.

Marinepooli päästeveste kannab ka Briti kuninglik sõjalaevastik. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks, kõige kaugem ekspordimaa on Austraalia, aga Ameerika turule Eberle ei kipu. "Mulle püsab teadmisest, et meie päästevestide kvaliteet on maailmas parim! Ja meie president arvas ka nii," ütles Eberle.

Lemmi Kann