- Reset + PDFPrindi

"Kaljulaid Soomes: NATO annab Eestile ja kogu regioonile kindlustunde", ERR Uudised, 7. märts 2017

Eesti ja Soome presidendid pressikonverentsil.
© ERR

07.03.2017

Allikas: ERR, BNS
Toimetas Marek Kuul


Soomes visiidil viibiv president Kersti Kaljulaid märkis teisipäeval Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistöga antud pressikonverentsil, et NATO on Eesti ja kogu regiooni julgeoleku garantii.

Kaljulaidi sõnul on USA juhtpositsioon NATO-s kahtlemata jätkuv ning NATO kaitse Eestile ja kogu regioonile tagatud. "Me tunneme end kaitstuna," märkis ta.

Kaljulaid avaldas lootust, et ka USA uue administratsiooni koostöö EL-iga tiheneb.

Presidendid olid ühte meelt, et ühtegi Euroopa ees seisvat probleemi ei saa lahendada üksi, vaid ikka koos. Kaljulaid tänas Soomet Eestile EL-i eesitumise ajaks osutatava abi eest.


EL võib olla küll mitmekiiruseline


Eesti ja Soome president tunnistasid, et niinimetatud mitmekiiruseline Euroopa Liit ei ole probleemiks seni, kuni tihedamat koostööd tegevad riigid jätavad ka teistele võimaluse koostööga ühineda.

Nii Kaljulaid kui Niinistö märkisid, et Euroopa Liit on juba praegu mitmekiiruseline, kuna kõik liikmesriigid ei osale kõigis koostöö vormides.

Oluline on, et liikmesriigid teeksid koostööd just nendes, piiriülestes küsimustes, mida üksikud maad eraldi lahendada ei suuda, märkis Kaljulaid. Samuti on oluline, et erinevad koostöö vormid jääksid kõigile EL-i liikmesriikidele avatuks, lisas Eesti president.

Sama märkis ka Niinistö, kes tõi esile Soome kogemuse erinevates koostöövormides. Selline koostöö peab olema avatud kõigile, kes täidavad vajalikud kriteeriumid, märkis Soome riigipea.

Euroopa Komisjon esitas eelmisel nädalal viis erinevat stsenaariumi EL-i tuleviku kohta. Üks neist nägi ette osa riikide kiiremat edenemist. Saksamaa ja Prantsusmaa, aga ka Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg on juba varem avaldanud sellele ideele toetust. Prantsusmaal esmaspäeval minitippkohtumise pidanud nelja Euroopa Liidu suurriigi liidrid avaldasid samuti toetust eri kiirusega liikuvast EL-ist, kus mõned liikmesmaad võivad süvendada lõimumist kiiremini kui teised.

Nii Kaljulaid kui Niinstö tõid teisipäeval Helsingis esile, et mitte kõik EL-i riigid ei ole eurotsoonis, samuti viitas Eesti president mitme riigi otsusele jääda eemale mõnest muust Euroopa Liidu ühispoliitikast.


Kaljulaid: samasooliste abielu teema lahenemine võib võtta põlvkonna


Eesti on alustanud samasooliste partnerlusele legaalse staatuse andmisega, kuid Iirimaa kogemust vaadates võib selle tee lõpuni käimine võtta terve põlvkonna, ütles Kaljulaid samal pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates.

"Oleme alustanud samasooliste partnerluse legaliseerimise teed," rääkis Kaljulaidl. Ta viitas Iirimaa kogemusele, kus samasooliste kooselu leagliseerimine hetkest, kui see oli veel seadusevastane kuni samsooliste abielu seadustamiseni, võttis terve põlvkonna.

"Peame jätkama ausat diskussiooni ja oleme avatud meelega, siis jõuame varsti kohale," ütles Kaljulaid.

Soome parlament toetas veebruaril keskel peetud hääletusel teist korda samasooliste abielu seadust. Hääletus korraldati kaks nädalat enne seda, kui 2014. aastal heaks kiidetud seadus 1. märtsil jõustus.

Niinistö ütles teisipäeval pressikonverntsil, et tema hinnangul võiks samasooliste abielule leida uue nime, mis rahuldaks kõiki osapooli.


Artikkel ERR Uudiste veebilehel.