- Reset + PDFPrindi

"President utsitas kooliõpilasi olema tüütud", Järva Teataja, 19. jaanuar 2017

President Kersti Kaljulaid toonitas kohtumisel Väätsa põhikooli õpilastega, et noored peavadki olema tüütud, pärima rohkem ja mitte nõustuma kõigega, kuid vaidlemise ja väitlemise juures tuleb osata jõuda ka kokkulepeteni.
© Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

19.01.2017

Silja Lukjanov


Eilsel Järvamaa-ringkäigul näitas president Kersti Kaljulaid endast mitut uut tahku, kui üllatas avameelsete väljaütlemistega oma oskuste ja pere kohta nii Koerus tehase töötajaid kui ka Väätsal koolilapsi.


Eile hommikul kell kümme oli Koeru Konesko tehas valmis president Kersti Kaljulaidi vastu võtma. Tegevjuht Mart Hirtentreu pidas seda põhjuseks, et panna tööle tulles selga valge särk. Kvaliteedijuht Allari Leppik näitas pilti tehases käinud president Arnold Rüütlist. «Nüüd saame selle pildi kõrvale teisegi,» lisas ta.

Peale kontori poole olid elevil ka töölised. «Hea, et märkasin eile pea ära pesta, ikkagi president tuleb ettevõttesse,» rõõmustas valvelauas istuv Ene Künnapuu.

Kui president tehases ringkäiku tegi, oli näha, kuidas inimesed vaatasid talle järele. Mõni kohe õige pikalt. Tööline Peeter Kristal sõnas, et telekast paistab president suurem, tegelikult on ta üsna nääpsuke.

President Kersti Kaljulaid tundis huvi testijatöö jooniste vastu ja neid nähes tunnistas, et joonised on üsna keerulised. «Tundub paras nuputamine, kuid väga põnev,» ütles ta. Testija Annika Ringmets oli meelitatud, et tema töö tundub presidendile paraja peamurdmisena.

Nii mõnigi vanem töötaja ei lasknud end külalistest häirida. 17 aastat tehases keevitaja olnud Andreas Lehter on näinud tähtsaid inimesi küll ja küll. Ka presidente. «Ka Arnold Rüütliga tehti siin ringkäik. Hea töökoht mul, kõik tuuakse koju kätte,» lõõpis ta.

Üsna mürarikkas tehases jagas Kersti Kaljulaidile selgitusi väikeaktsionärina omanikeringi kuuluv Ahto Härm, kes ütles hiljem, et presidendi asjalik uudishimu oli meeldiv üllatus. «Meil on väga asjalik president, küsimustest oli näha, et kõrgharitud, tehnikaharidusega. Tõdesin meeldivalt tema erudeeritust,» lausus ta.

Käiku Koeru tehasesse jäi presidendile meenutama kingitus: lahtilõigatud mootor, mida üle andes toonitas Härm, et teretulnud on selle edasikinkimine. Koolile, kust võib tehasele töötajaid tulla.

Väätsa põhikoolis toonitas Kaljulaid IX klassi õpilastele, et 21. sajandil on hästi tähtis oskus kokku leppida, osata seejuures vaielda ja väidelda nii, et püsitakse teemas ega minda isiklikuks. «Teie seda koolis õpite ja kindlasti oskate tööle asudes leida probleemidele lahendusi ja niisuguseid, kus mitte keegi ei saa sada protsenti oma tahtmist. See ongi tänapäeva ühiskonna põhiline toimimise oskus,» lausus ta.

Õpilased kuulasid teda huviga.

Küsimustevoorus tahtsid lapsed teada, kuidas saab Kersti Kaljulaid hakkama ametiga kaasas käiva avalikkuse suure huviga. «Võtan seda kui paratamatust. Rohkem on mulle tähtis, et saaksin hästi jutule teiste riigijuhtidega, rääkida neile avameelselt, mis on meile oluline, ja nii, et nad kuulaksid,» selgitas ta. Kaljulaid lisas, et väga lihtne on olla tagasihoidlik, vaikne ja igav, kuid riigijuhina ei tohi nii kunagi olla. «Kui ma esimesel kahel kohtumisel olen vait, siis kolmandal mind enam keegi ei kuulagi. Avalik tähelepanu on keeruline pigem mu lastele. Nemad ei taha minuga hästi enam poodi minna,» ütles ta.

Päris üksi ei saagi president enam kuskil käia, alati koos vähemalt kahe turvajaga. Sellessegi suhtub ta mõistvalt. «Mõni inimene turvameeskonnast on mulle tuttav Mart Laari nõuniku ametist. Üsna minuga ühevanused inimesed, kes jooksevad sama kiiresti kui mina ja see tekitab meeskonnatunnet,» lausus ta.

President huvitus veel sellest, milles väljendub Väätsa põhikooli noortemeelsus. Kuulis, et koolis on aktiivne õpilasesindus, kelle häält kuulatakse. Selle peale soovitas ta suunata õpilasesindusse just rahutumaid ja tunnis oma küsimustega isegi tüütuna tunduvaid lapsi.

Seda kinnitas Kersti Kaljulaid oma kogemustest lapsevanemana ja vanema poja pealt. «Õpilasesindused on head, sest me ju tahame, et noored oleksid tüütud, päriksid ega nõustuks kõigega, vaid küsiksid aina rohkem, miks,» sõnas ta.

Veel toonitas president, et õppida tuleb vähemalt magistrikraadini ja mida iganes, kuid kunagi ei tasu loobuda matemaatikast. «Kui varakult valida lihtsam matemaatika, siis panete kaks kolmandikku huvitavast maailmast endale kinni, sest kõik vähegi põnevad asjad on seotud matemaatikaga. Kui president saaks otsustada, siis Eestis polekski lihtsama matemaatikaeksami varianti, kuid ta ei saa,» lausus ta.

President Kersti Kaljulaidi Järvamaa-visiit jätkus Väätsal jalgrattamuuseumis ja Paides kogukonnamajas. Päeva lõpus kohtus ta Türil Järvamaa omavalitsusjuhtidega.


Artikkel Järva Teataja veebilehel.