- Reset + PDFPrindi

"Presidendile näidati Narva tulevikuteatrit", Põhjarannik, 16. jaanuar 2017

President Kersti Kaljulaid tulevase Vaba Lava maja katusel. Lisaks fotol paremalt ASi Vaba Lava juht Allan Kaldoja, arhitekt Indrek Tiigi ja Märt Meos.
© Matti Kämärä

16.01.2017

Teet Korsten


Reedel käis vabariigi president Kersti Kaljulaid Enefit Energiatootmise ettevõtetes − külastas seal Auvere elektrijaama ja Enefit280 õlitehast −, kohtus Narvas endise Baltijetsi tehase hoonekompleksis võimsa kultuuriprojekti Vaba Lava mootoritega ning lõpetas Ida-Virumaa päeva Utria dessandil osalejate tervitamisega Sirgala karjääris.

Presidendi päev Ida-Virumaal algas kunagise tehase Baltijets nõukogude postmodernismi stiilis müüride vahel võimsa kultuuriprojekti Vaba Lava ja selle mootoritega tutvumisega.


Narva tulevane magnet


SA Vaba Lava peamees Allan Kaldoja rääkis presidendile rõskes ja ülikülmas saalis, kuidas omal ajal asus seal kinnise asutuse kultuurimaja, kus esitati propagandaetendusi, aga kuhu jõudis laulma ka näiteks Alla Pugatšova.

"Meie teeme siia hoopis teistsugust, vastupidist teatrit, kus käivad kõik, ja me vajame oma tööks hoopis teistsuguseid ruume," tutvustas Kaldoja.

Suur saal muudetakse black box'i tüüpi saaliks, kus poodiumi liigutades on võimalik saali ülesehitust etendusele sobivaks muuta. Samasse tiiba tulevad töökojad, fuajee, näitlejate garderoobid, ettevalmistusalad, kontorid. Sama katuse alla rajatakse ka ERRi Narva stuudio − selleks tehakse samuti kõrge black box'i tüüpi salvestushall − ja saal teatri Ilmarine jaoks.

Arhitektuurses lahenduses on tähtsaks peetud seda, et hoones võiks tekkida sünergia, kus eri nägu organisatsioonid hakkaksid n-ö ühe kohviautomaadi juures suhtlema. Kogu moodsa keskuse pindala on üle 3000 ruutmeetri.

"Tahame, et tegu saaks olema kutsuva majaga kõigile. Fuajees on kohvik ja hoone ees saab olema korralik haljastus. Fassaadimaterjalina kasutame puitu, mida praegu Narvas liikudes üldse ei kohta, ja samuti saame seal ära kasutada metallitööstuse jääke − tekitame utiilist avangardse ehitusmaterjali," rääkis Kaldoja ning näitas pilte tulevikuhoonest ja materjalinäidiseid.

President küsis, millal Narva Vaba Lava avatakse, ja lubas kindlasti 2018. aasta septembris pidulikul üritusel kohal olla. Aga hoone ümberehitus ise käivitub sel suvel.

Sama hoone teise otsa tuleb eesti keele maja.

"Oluline on, et saaks esimese, tuuma, tehtud − seda on näha Kalamajas F-hoone ümbruses. Ega ta siiani pole eriline silmailu, aga elu keeb! Teie projekt kõlab väga lootustandvalt ja mul on hea meel, et Narvas selline asi juhtuma hakkab," kommenteeris president.


Luua tingimusi


Kaljulaid meenutas mullu oktoobris toimunud Ida-Viru visiiti, mille käigus kohalikud omavalitsusjuhid uurisid, kas Tallinn teeb ikka maakonda töökohti juurde. Ja Kaljulaid vastas juba tollal, et töökohti ehk tuleb, aga küsimus on, mida on inimestele kohapeal pakkuda − et poleks nii, et on näiteks 300 töökohta, aga pole neid, kes sinna asuksid. Põhjuseks võib olla kidur või igav keskkond.

Kaldoja kinkis presidendile Jaak Juske raamatu "Lood unustatud Narvast", kuid tegu oli trikiga kingitusega, sest raamat, mille Kaljulaid sai, oli venekeelne. Algul kirjastus ei uskunud, et sellele võiks nõudlus tekkida, aga... müüb nagu saia!

Kohapeal tutvustas presidendile Narva teatriajalugu Ilmarise produtsent Irina Mihhaljova, kes rääkis, kuidas Ilmarise seltsi lõi omal ajal kuulsa Georg Otsa vanaisa. Aga Ilmarine kui teater hakkas endale ruume otsima pärast seda, kui nende eelmine kodu anti eraisikule rendile, ja nad leidsid 2010 Baltijetsi saali, kus töö oli lausa tervistkahjustav − vähemalt talviti niiske ja külm nagu kaevanduses. Katus tilgub siiani.

Presidenti olid SAst Vaba Lava tervitamas lisaks Kaldojale Märt Meos ja Kristiina Reidolv. Kohal oli tulevase ilu looja − arhitekt Indrek Tiigi.

Kersti Kaljulaid märkis, et omaaegsed propagandaruumid on hoopis erinevad sellest, mida tänapäeva noored andekad kunstiinimesed praegu Narvas kujundavad − koledate asjade ilusaks muutmine võiks olla Eesti tee.

Presidendi visiidist Enefit Energiatootmise ettevõtetesse kirjutab Põhjarannik pikemalt teisipäevases lehes.


Artikkel Põhjaranniku veebilehel.