Kõned

Kõrgemate riigikaitsekursuste I riigikaitsekonverentsil

Kallid kursuslased!

Tahan kohe ära öelda, et minu arust võime olla uhked selle üle, kui hästi on Eesti korraldanud oma riigikaitse ja julgeoleku. Oma suuruse ja võimekuse näitlikustamiseks on meil aegajalt kombeks öelda, et riigikaitses kulutavad Ameerika Ühendriigid kuue tunniga selle, mille meie kulutame ühe aastaga. Ent seda, mida saame ise teha, eriti riigikaitse sõjalise ning julgeolekupoliitika traditsioonilise välis- ja kaitsepoliitika vallas, oleme me teinud väga hästi. Meil on ühiskonnana julgeolekusse ja riigikaitsesse üsna eluterve ja asjalik suhtumine, mis ongi võimaldanud meil teha häid, praktilisi ja võimetekohaseid otsuseid.

Mõned näited. Saime pärast iseseisvuse taastamist üsna ruttu aru, et esmase iseseisva kaitsevõime kõrval on julgeoleku ja püsimajäämise parimaks tagatiseks liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga, samuti tihedad kahepoolsed suhted samu väärtusi jagavate strateegiliste liitlastega. See oli kindral Einseln, kes tegi meile selgeks, et üks riik ei ole tänapäeval lahinguväljal sõdur, vaid koostöö on see, mis viib meid turvalisse tulevikku. Koos teiste Balti riikidega olime veidi rohkem huvitavad, et meiega koostööd teha ja missioonidele kaasata. Läks ju vaid mõni aasta iseseisvuse taastamisest, kui hakkasime juba rahvusvahelisel põllul kaasa lööma ja kündma rahuvalvamise vagu. Läksime sinna, kuhu meid toona taheti ja esialgu võeti, et hiljem pääseda ka sinna, kuhu meid veel ei olnud tahetud ega kutsutud.

Julgeoleku tagamiseks ei ole tänapäeval endiselt midagi kindlamat Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5, selle poolt pakutavast heidutusest ja kollektiivkaitsest. Need on ka alliansi poolt ühiselt tagatavad sõjalised võimed, mida suure ja ettearvamatu idanaabri kõrval asuv Eesti-sugune väikeriik ei suudaks kunagi ise välja arendada. Saime sellest ruttu aru ja suutsime leida ühiskondliku konsensuse eesmärgi saavutamiseks. Ka pärast NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse saavutamist ei lasknud me ennast lõdvaks, vaid oleme ka nende organisatsioonide liikmena olnud alati vastutustundlikud ja pealehakkajad liitlased. Aktiivne, ilma piiranguteta osalemine keerulistel ja rasketel välismissioonidel oli ja on selle ilmekaks näiteks.

Me ei jätnud unarusse ka NATO alusleppe vähemtuntumat kolmandat artiklit, mis kõneleb iseseisvast kaitsevõimest. Kui oled kaitsekulude tasemeks saavutanud 2% sisemajanduse kogutoodangust, ja saavutanud selle veel enne Krimmi sündmusi, siis oled oluliselt kõvem tegija kui see, kes on selle saavutanud pärast Krimmi.

02.10.2019

 

Uudised

President Kaljulaid Iirimaa presidendile: toetame teid igal sammul

President Kaljulaid Iirimaa presidendile: toetame teid igal sammul

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Iirimaa presidendi Michael D. Higginsiga, kellele kinnitas Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi solidaarsust ja toetust Brexiti läbirääkimistel.

11.10.2019

 

President Kaljulaid osaleb täna Kreekas Arraiolose grupi riigipeade kohtumisel

President Kersti Kaljulaid on täna ühepäevasel töövisiidil Ateenas, kus arutab Arraiolose grupi riigipeadega Euroopa Liidu julgeoleku, majanduse ja rändega seotud küsimusi.

Lisaks kohtub Eesti riigipea Iirimaa presidendi Michael D. Higginsiga, kellega räägib kliimast, multilateraalsusest ja Brexitist.

11.10.2019

 

President Kaljulaid Merkelile: digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab õigusruumist

President Kaljulaid Merkelile: digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab õigusruumist

„Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada,“ ütles president Kersti Kaljulaid Berliinis Saksamaa Liitvabariigi kantslerile Angela Merkelile.

„Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitaliseerimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma kogemusi ning tehnoloogilisi lahendusi turvalise e-riigi ülesehitamiseks,“ lisas Vabariigi President. Pikemalt räägiti veel digitaalse identiteedi olulisusest ning kuidas seda saaks Saksamaal juurutada.

09.10.2019