Eesti riigipead https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead Mon, 19 Nov 2018 09:52:15 +0000 Joomla! - Open Source Content Management et-ee Kersti Kaljulaid https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/12574-kersti-kaljulaid https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/12574-kersti-kaljulaid vp2

* 30.12.1969 Tartus


Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid on sündinud 30. detsembril 1969 Tartus.

Ta omandas hariduse Tartu Ülikoolis: 1992. aastal lõpetas loodusteaduskonna geneetika erialal ning 2001. aastal majandusteaduskonna magistrantuuri.

Aastatel 1994-1999 töötas ta erinevates Eesti ettevõtetes: algul telefonikeskjaamade müügijuht Eesti Telefonis, hiljem Hoiupank Marketsis ja Hansapank Marketsis ning investeerimispanganduses Associate.

Aastatel 1999-2002 oli Kersti Kaljulaid peaminister Mart Laari majandusnõunik. Tema tööülesannete hulka kuulus Peaministri Büroo koostöö korraldamine Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja suuremate eelarvetega ministeeriumidega, samuti suhete koordineerimine Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude finantsasutustega (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Põhjamaade Investeerimispank ja Maailmapank). Osales koos rahandusministri ja sotsiaalministriga pensionireformi ettevalmistamisel ning nõustas peaministrit iga-aastastel ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.

2002-2004 oli Kaljulaid Eesti Energia Iru Elektrijaama finantsdirektor ja direktor.

2004-2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja Liige. Aastatel 2004-2006 korraldas Kaljulaid Euroopa Liidu eelarve teadus-arendustegevuse vahendite finantsauditit, 2007-2010 vastutas ta Struktuuripoliitikate auditi eest. 2004-2007 oli Euroopa Liidu Galileo projekti audiitor. 2010-2016 koordineeris ta Euroopa Kontrollikoja Aastaaruande ja Kinnitava Avalduse koostamist. Kuulus aastatel 2005-2007 Europoli Auditikomiteesse, olles selle komitee esimees 2007. aastal. 2006-2008 oli Kaljulaid Kontrollikoja Haldusasjade komitee esimees. 2010-2014 vastutas ta Kontrollikoja Aastaaruande metoodika ja Aastaaruande koostamise eest. 2016. aastal töötas põllumajandusauditi vallas.

Lisaks on Kersti Kaljulaid olnud Eesti Geenivaramu Nõukogu liige varamu asutamisest kuni aastani 2002. Samuti Tartu Ülikooli Kuratooriumi liige aastatel 2009–2011 ning Tartu Ülikooli Nõukogu esimees alates 2012. aastast. Kersti Kaljulaid on olnud Kuku raadio Keskpäevatunni saate kaasautor 2002-2004 ja Kuku raadio Eurominutite toimetaja 2007-2016.

Kersti Kaljulaid on abielus ja tal on neli last.


Teenistuskäik
alates 2016 Eesti Vabariigi president
2004-2016 Euroopa Kontrollikoja Liige
2002-2004 Eesti Energia Iru Elektrijaama finantsdirektor ja direktor
1999-2002 peaminister Mart Laari majandusnõunik
1994-1999 töö erinevates Eesti ettevõtetes


Ühiskondlikud organisatsioonid
asutamisest kuni aastani 2002 - Eesti Geenivaramu Nõukogu liige
2009-2011 Tartu Ülikooli Kuratooriumi liige
alates 2012 Tartu Ülikooli Nõukogu esimees
2002-2004 Kuku raadio Keskpäevatunni saate kaasautor
2007-2016 Kuku raadio Eurominutite toimetaja


Ordenid
2016 Riigivapi teenetemärgi kett
2017 Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga


Keeled
eesti, inglise, prantsuse, soome, saksa

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 17 Oct 2016 06:51:26 +0000
Toomas Hendrik Ilves https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4125-toomas-hendrik-ilves https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4125-toomas-hendrik-ilves VP1* 26.12.1953 Stockholmis


Vabariigi President
09.10.2006-10.10.2016


Ametiaja koduleht: https://vp2006-2016.president.ee/et/


President Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis.

Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti.

Ta omandas hariduse Ameerika Ühendriikides: 1976. aastal lõpetas New Yorgis asuva Columbia ülikooli ja 1978. aastal sai Pennsylvania ülikoolis psühholoogia erialal magistrikraadi.

1984. aastal kolis Ilves Euroopasse, et hakata tööle Saksamaal Münchenis raadios Vaba Euroopa. Esmalt oli ta uurija ja välispoliitika analüütik ning hiljem Eesti toimetuse juhataja.

Aastatel 1993–1996 oli Toomas Hendrik Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta koos haridusminister Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe programmi, et kõik Eesti koolid saaksid arvutid ja internetiühenduse.

1996–1998 oli Ilves välisminister. Pärast lühikest aega Põhja-Atlandi Instituudi esimehena 1998. aastal pidas ta kuni 2002. aastani taas välisministri ametit.

2002–2004 oli Ilves riigikogu liige. 2004. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus ta täitis väliskomisjoni aseesimehe ülesandeid. Euroopa Parlamendi liikmena algatas ta Läänemere strateegia, millest sai hiljem Euroopa Liidu ametlik regionaalpoliitika valdkond.

2006. aastal valiti Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi presidendiks ja alates 2011. aastast jätkas ta sel kohal teist ametiaega.

Oma ametiajal on president Ilves määratud Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas mitmele kõrgele kohale.

2011–2012 oli ta ELi e-tervise töörühma esimees ja 2012. aasta novembrist kuni 2014. aasta veebruarini Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse juhtkomitee esimees. Aastatel 2014 kuni 2015 oli Ilves Maailmapanga maailma arenguaruande 2016 "Digitaalsed dividendid" nõukoja kaas-esimees ning alates 2014. aasta juunist on ta Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise rahvusvahelise nõukogu esimees.

Ilvese huvi arvutite vastu algas juba lapsepõlves – 13aastaselt õppis ta selgeks programmeerimise ja alates Eesti iseseisvuse taastamisest on ta edendanud riigi IT-arengut.

Viimastel aastatel on president Ilves kõnelnud ja kirjutanud paljudel rahvusvahelistel foorumitel Euroopa lõimumisest, Atlandi-ülestest suhetest, e-riigist, küberjulgeolekust ja teistest sarnastest teemadest.

Ilves on avaldanud nii eesti kui ka inglise keeles palju esseid ja artikleid eri valdkondadest, alates eesti keelest, ajaloost ja kirjandusest ning lõpetades maailma välis- ja julgeolekupoliitikaga. Tema raamatute hulka kuuluvad eesti-, soome-, läti-, vene- ja ungarikeelsed esseekogumikud.

Toomas Hendrik Ilvesel on kolm last: abielust Merry Bullock'iga poeg Luukas Kristjan (1987) ja tütar Juulia (1992) ning abielust Evelin Ilvesega tütar Kadri Keiu (2003).

Alates 2. jaanuarist 2016 on ta abielus Ieva (Kupce) Ilvesega, kellel on kaks last: poeg Ralfs (2002) ja tütar Isabella (2014).


Haridus

1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias
1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias


Teenistuskäik

2006-2016 Eesti Vabariigi president
2004–2006 Euroopa Parlamendi liige
2002–2004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige
1999–2002 Eesti Vabariigi välisminister
1998 Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees
1996–1998 Eesti Vabariigi välisminister
1993–1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos
1988–1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa)
1984–1988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa)
1983–1984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud - interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada)
1981–1983 Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada)
1979–1981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (New Jersey, USA)
1974–1979 Columbia Ülikooli psühholoogia osakonna assistent-uurija (USA)


Avaldanud

"Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 1986-2006". Varrak, 2006 Tallinn.
2007 Szombathely "A nagy európai fal?". Berzsenyi Dániel Föiskola, Uralisztikai Tanszéke
2010 Rīgā "Atvērtā pasaule un nacionālās vērtības : runas, raksti, viedokļi". Lauku Avīze
2011 Helsingi "Omalla äänellä" ("Sõna jõuga"). WSOY
2011 Tallinn "Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja –kirjutisi 2006-2011". Varrak
2012 Tallinn "Omal häälel". Tänapäev
2014 Tallinn "Говорит глава государства". Eesti Koostöö Kogu
2015 Rīgā "Tomass Hendriks Ilvess. Savā balsī". Drukātava
Artiklid Eesti jt riikide ajalehtedes ja ajakirjades


Ühiskondlikud organisatsioonid

Eesti Üliõpilaste Seltsi liige 1995
Trilateraalse komisjoni liige 2004–2006
Mõttekoja "Friends of Europe" usaldusisikute kogu liige 2005
Eesti Välispoliitika Instituudi asutajaliige, juhatuse liige 2000–2002
Läti Üliõpilaste Seltsi "Austrums" auliige
Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige 2004–2006
Eesti Eriolümpia President 1997–2004
Tartu Ülikooli kuratooriumi liige 1996–2003
Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige, asutajaliige 1999–2004
Eesti Selts Belgias auliige 2006


Ordenid

1999 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass
1999 Kreeka Auordeni suurrist
2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst
2004 Riigivapi III klassi teenetemärk
2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden
2006 Maarjamaa Risti teenetemärgi kett
2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist
2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden
2007 Gruusia Kuldvillaku Orden
2007 Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden
2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett
2008 Riigivapi teenetemärgi kett
2008 Leedu Vytautas Suure ordeni kett
2008 Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist
2008 Belgia Leopoldi Ordeni Suurpael
2009 Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni kett
2009 Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist
2010 Gruusia Püha Jüri Orden
2011 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett
2011 Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett
2011 Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass
2012 Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett
2012 Läti Vabariigi Tunnustuse Risti I klass
2013 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi eriklass
2014 Poola Vabariigi Valge Kotka orden
2014 Norra Kuningriigi Püha Olavi ordeni suurrist
2015 Slovaki Vabariigi Valge Topeltristi I klassi orden


Rahvusvahelised tunnustused

2013 NDI (National Democratic Institute) Demokraatia auhind
2014 Atlandi Nõukogu Vabaduse auhind
2015 Aspeni Praha Auhind


Ekspertgruppide juhtimine

2011-2012 Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimees
2012-2014 Euroopa pilvandmetöötluse partnerluse juhtkomitee esimees Euroopa Komisjoni kutsel
2013 Rahvusvahelise internetti haldava organisatsiooni ICANN ekspertide kogu esimees
2014-2015 Maailmapanga maailma arenguaruande 2016 "Digitaalsed dividendid" nõukoja kaas-esimees
2014 Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise rahvusvahelise nõukogu esimees


Keeled

eesti, inglise, saksa, hispaania

]]>
EST Eesti riigipead Fri, 27 Aug 2010 09:41:57 +0000
Arnold Rüütel https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4126-arnold-rueuetel https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4126-arnold-rueuetel ryytel_v* 10.05.1928 Saaremaal


Vabariigi President

08.10.2001-09.10.2006


Ametiaja koduleht: http://vp2001-2006.president.ee/et/


Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Saaremaal.

Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja.

1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.

1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga.

1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.

Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga.

1990. aasta märtsis valis Eesti rahvas Arnold Rüütli ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees kuni oktoobrikuuni 1992.

12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli initsiatiivil Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel. 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest ja juba 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel.

Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.

1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit.

1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999.

Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena. Aastail 1981-1988 oli ta loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, 1989-2002 oli ta hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. 1993. aastal asutas Arnold Rüütel ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. 1993. aastal sai temast ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. Organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Samast aastast kuni presidendiks valimiseni oli Arnold Rüütel ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele.

Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on kaks tütart ja kuus lapselast.

Arnold Rüütel valiti 21. septembril 2001 valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks. Vabariigi Presidendi ametisse astus Arnold Rüütel 8. oktoobril 2001.

]]>
EST Eesti riigipead Fri, 27 Aug 2010 09:42:16 +0000
Lennart Meri https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4127-lennart-meri https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4127-lennart-meri lennartmeri_v * 29.03.1929 Tallinnas
† 14.03.2006 Tallinnas


Vabariigi President
06.10.1992-08.10.2001


Ametiaja koduleht: http://vp1992-2001.president.ee/


Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis.

Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.

Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.

Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks.

Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solženitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas.

Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.

Keskkonnakaitse kasvas Eestis peagi üle laulvaks revolutsiooniks, milles Eesti haritlaskonnal oli juhi osa. Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.

Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas ta 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi vabasid valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse režiimi vahel.

Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis.

Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.

Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003.

Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse. Lennart Meril on kolm last – pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985) – ja neli lapselast.

Lennart Meri on maetud Tallinna Metsakalmistule.

]]>
EST Eesti riigipead Fri, 27 Aug 2010 09:42:30 +0000
Heinrich Mark https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4153-heinrich-mark https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4153-heinrich-mark mark_v* 01.10.1911 Krootuse (Kõlleste) vallas Võrumaal
† 02.08.2004 Stockholmis


peaminister presidendi ülesannetes

01.03.1990-06.10.1992


1953-1971 riigisekretär, 1971-1990 peaministri asetäitja ja sõjaminister.

Õppis Võru, lõpetas Tartu Õpetajate Seminari. 1933-1938 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938-1940 algkooliõpetaja. 1940 vandeadvokaat P. Sepa abi Tartus, 1941-1943 vandeadvokaadi abi Tallinnas. 1940, pärast Eesti okupeerimist, lühikest aega Tartu Ülikooli sekretär, lahkus rektor H. Kruusi soovitusel. Kandideeris 1940. a Riigivolikogu valimistel Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaadina, kõrvaldati kandidaatide nimekirjast. Hiljem varjas end.

1943 põgenes Soome, oli Eesti Büroo organiseerijaid ja ajalehe "Malevlane" peatoimetaja abi. 1944 asus Rootsi, oli Riikliku Välismaalaste Komisjoni assistent. 1945-1956 Eesti Komitee koolitoimkonna esimees, 1954-1975 Eesti Komitee büroojuhataja ja abiesimees, 1975-1982 esimees, a-st 1982 auesimees. 1951-1979 Eesti Rahvusnõukogu peasekretär.

1998 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Eesti Kirjanduse Seltsi auliige, Eesti Rahvusfondi kuldmärk, Poola Vabariigi I klassi kuldteenetemärk, Eesti Vabariigi Riigivapi II klassi teenetemärk.

Heinrich Marga põrm tuhastati ja tuhk puistati Stockholmi Metsakalmistu mälestusmurule.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:08:16 +0000
Tõnis Kint https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4152-tonis-kint https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4152-tonis-kint kint_v* 17.08.1896 Paasioja talus Taevere vallas Viljandimaal
† 05.01.1991 Örnsköldsvikis Rootsis


peaminister presidendi ülesannetes

23.12.1970-01.03.1990


1938-1940 Riigivolikogu liige, põllumajanduskomisjoni esimees. 1953-1963 põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, 1963-1970 peaministri asetäitja.

1916 lõpetas Tartu reaalkooli, 1916 õppis Moskvasse evakueeritud Riia Polütehnikumi ehitusosakonnas, 1918 Saksa okupatsioonivõimude poolt Riia Polütehnikumi baasil Riias avatud Balti Tehnikaülikooli põllumajandusosakonnas ja 1920-1928 vaheaegadega Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, 1924 täiendas end Kopenhaageni Veterinaaria- ja Põllumajandusülikoolis.

1916 mobiliseeriti Vene armeesse, lõpetas 1917 Tsaritsõni sõjakooli, teenis 1917-1918 Moskvas ja Peterburis ning oli Ukrainas rindel, 1918. a algusest Viljandis moodustatavas 2. Eesti jalaväepolgus. 1918-1920 Vabadussõjas, teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, oli selle kuulipildujate komando ülem, sõja lõpul rongiülema kohusetäitja, leitnant.1925-1929 Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituse abijuhataja, 1928-1932 juhataja, 1932-1938 Põllutöökoja abi- ja tegevdirektor, 1938-1940 direktor.

1940 kandideeris "Eesti Töötava Rahva Liidu" ühe vastaskandidaadina Riigivolikogu valimistel, tema kandidatuur kustutati koos teiste vastaskandidaatidega. 1940-1941 elas isatalus Paasiojal. Saksa okupatsiooni ajal oli lühikest aega Eesti Omavalitsuse turukorraldusvalitsuse juht, vallandati lahkhelide pärast okupatsioonivõimudega, seejärel elas jälle isatalus ja töötas Eesti Tarbijate Keskuses. 1944 pääses Rootsi, 1945-1949 oli Uppsala Põllumajandusülikooli (Ultunas) arhiiviassistent, 1949-1951 agronoom Stockholmi läänis, 1951-1975 Rootsi Põllumajandusliidu (Landbrukarnas Riksförbund) ja selle käitisbüroo ning uurimisinstituudi teaduslik kaastööline Stockholmis, 1957 ajalehe "Teataja" peatoimetaja. 1975 läks pensionile.

Aastast 1950 Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu (aastast 1956 Euroopa Põllumajandusliidu täisliige) juhatuse liige, hiljem auliige, 1971-1975 Eesti Rahvusnõukogu esimees, Põllumeeste Kogude esimees, Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis auliige ja auesimees, Rootsi Maaregioonide Arendamise Seltsi (Sällskapet för Landsbygdsutveckling) auliige.

1983 Poola Taassünni Ordeni (Order Odrodzenia Polski) kavaler.

Töid põllumajanduse alalt, avaldanud mälestused, koos Edvin Reinvaldt'iga raamatu "Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussõjas".

17.08.2013 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:07:56 +0000
Aleksander Warma (Varma) https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4151-aleksander-warma-varma https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4151-aleksander-warma-varma varma_v* 22.06.1890 Viinistu külas Kõnnu vallas Harjumaal
† 23.12.1970 Stockholmis

 

peaminister presidendi ülesannetes
30.03.1963-23.12.1970

 

1924-1926 Kaitseministeeriumi juriskonsuldi abi, hiljem kodifikaator. 1926-1927 Välisministeeriumi juriidilise büroo, 1927-1931 administratiivosakonna juhataja, 1931-1933 Eesti saatkonna nõunik Moskvas, 1933-1938 peakonsul Leningradis, 1938-1939 Eesti saadik Leedus, 1939-1944 Soomes. 1953-1962 välisminister ja kohtuministri kt, 1962-1963 peaministri asetäitja välisministri ülesandeis.

1907-1914 (vaheaegadega) kütja, madrus, pootsman ja tüürimees kaubalaevadel. 1914-1918 I maailmasõjas Vene sõjalaevastikus. 1918-1919 Eesti mereosakonna kantseleijuhataja, 1919-1920 Merejõudude staabiülema abi, hiljem staabiülem. 1920-1924 Merejõudude staabi juriskonsult ja sõjalaeva "Mardus" komandör. 1926 läks kaptenmajorina erru.

Õppis Käsmu ja Narva merekoolis, tegi Riias kaugesõidukapteni eksami ja 1920. eksternina keskkooli lõpueksamid Tallinna Õpetajate Seminari eksamikomisjonis. 1920-1924 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga, 1928 õigusteaduse magister. Oli Rootsis mõnda aega ajalehe "Teataja" toimetaja.

Vabadusrist I/3. Töid Vabadussõja ajaloost jm, mälestused.

25.08.2002 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:07:37 +0000
Jüri Uluots https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4149-jueri-uluots https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4149-jueri-uluots uluots* 13.01.1890 Kirbla vallas Läänemaal
† 09.01.1945 Stockholmis

 

peaminister presidendi ülesannetes
17.06.1940-09.01.1945

vt ka http://www.riik.ee/uluots

 

1937-1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees, 1938-1939 Riigivolikogu esimees, 1939-1940 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1926 I, II, 1929-1932 IV Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige. 18.09.1944 nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse.

Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1910-1916 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. 1916-1918 Peterburi ülikooli stipendiaat rooma ja tsiviilõiguse alal. 1920-1924 Tartu Ülikooli rooma õiguse dotsent, 1924-1925 Eestimaa õiguse ajaloo professori kt, 1925-1927 erakorraline, 1927-1940 ja 1942-1944 korraline professor. 1921-1924 õigusteaduskonna sekretär, 1924-1931 dekaan, 1931-1934 ülikooli prorektor. 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia liige.

1918-1919 kohtu-uurija ja rahukohtunik Haapsalus. 1919-1920 ajalehe "Kaja" vastutav toimetaja. 1922-1924 Riigikohtu tsiviilosakonna abiprokurör. 1937-1938 "Postimehe" peatoimetaja. 1922-1925 Eestii Evangeeliumi-Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1926-1929 vaimuliku ülemkohtu liige. 1928-1940 Eesti-Saksa vahekohtu liige.

1924-1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1930-1934 Tartu Ülikooli koguduse juhatuse ja nõukogu, Rahvusvahelise Parlamentide Uniooni Eesti grupi jt esimees, 1928-1940 Arhiivinõukogu, 1935-1940 Kultuurkapitali nõukogu, 1937-1940 Eesti-Soome Ühingu juhatuse, samuti Haridusliidu nõukogu, Vabadussõja Ajaloo Komitee juhatuse jm liige.

1932 Szegedi Ülikooli õigusteaduse audoktor, 1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu auliige. Osales Eesti seaduste koostamisel, töid Eesti õigusajaloo alalt.

1940-1941 varjas end, 1944 pääses Rootsi.

31.08.2008 maeti ümber Kirbla kalmistule.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:06:02 +0000
Kaarel Eenpalu (a-ni 1935 Karl August Einbund) https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4146-kaarel-eenpalu https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4146-kaarel-eenpalu eenpalu1_v* 28.05.1888 Vesneri vallas Tartumaal
† 27.01.1942 Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis Venemaal

 

riigivanem
19.07.1932-01.11.1932

 

1919-1920 riigikontrolör, 1920, 1921-1924 ja 1924-1926 siseminister, teda peetakse Eesti politsei rajajaks. 1926-1934 (vaheaegadega) III, IV ja V Riigikogu esimees. 1934-1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938-1939 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige.

Lõpetas H. Treffneri eragümnaasiumi, õppis 1909-1914 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. 1914-1917 I maailmasõjas, 1917-1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patarei ülem. 1918-1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni, 1919 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ülem. 1910-1912 ja 1915 "Postimehe" toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 "Tallinna Teataja", 1924 "Kaja" peatoimetaja. 1925-1940 pidas Hellema talu Rae vallas Aruküla lähedal, 1939-1940 "Eesti Fosforiidi" peadirektor Maardus.

1927-1932 Haridusliidu, 1928-1933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees, 1930-1932 Noorte Kotkaste peavanem, 1930-1935 Eesti-Poola Ühingu, 1932 Põllutöökoja esimees, 1924-1940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees, 1923-1940 Eesti Olümpiakomitee liige jm.

1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu, 1929 Poola-Eesti Ühingu, 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna, 1936 Tartu Eesti Põllumeest Seltsi, 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu, 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige, 1937 Rae valla aukodanik. 1918 avaldas raamatu "Õiguslik riik", töid ka raamatukogunduse jm aladelt.

27.07.1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:04:57 +0000
August Rei https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4150-august-rei https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4150-august-rei rei2* 22.03.1886 Pilistveres Viljandimaal
† 29.03.1963 Stockholmis 

 

riigivanem
04.12.1928-09.07.1929 

peaminister presidendi ülesannetes
09.01.1945-29.03.1963

 

vt ka http://www.riik.ee/augustrei/

 

1918-1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja. 1919-1920 Asutava Kogu esimees. 1923-1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis. 1925-1926 II Riigikogu esimees, 1932-1933 välisminister, 1936-1937 välisministri abi, 1938-1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus, 1944. a septembris O. Tiefi valitsuse välisminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-)gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi. 1904-1905 ja 1907-1911 õppis Peterburi Ülikoolis õigusteadust. 1905-1907 osales 1905. a revolutsioonis, 1906 toimetas Tallinnas põrandaalust ajalehte "Sotsiaaldemokraat". 1912-1913 teenis sundaega, 1913-1914 advokaat Viljandis. 1914-1917 I maailmasõjas suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses, 1917-1918 Eesti rahvusväeosades, Eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees. 1917 ja 1919 ajalehe "Sotsiaaldemokraat", 1927-1928 "Rahva Sõna" peatoimetaja. A-ni 1936 ühtlasi vandeadvokaat, muuhulgas Aadu Birk'i kaitsja 1927. a. 1930-1934 Tallinna linnavolikogu juhataja. 1940 Eesti saadikuna Nõukogude Liidus põgenes Riia kaudu Rootsi. 1946-1949 Eesti Rahvusfondi, 1947-1963 Eesti Rahvusnõukogu esimees.

1930-1936 Alliance Francaise'i president, 1937-1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees, olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu "Rahva Sõna", kirjastusosaühingu "Täht", sihtasutuse "Tallinna Rahvamaja", Tallinna Töölisteatri Tallinna Töölisspordi Ühingu jm esimees.

Vabadusrist III/1, 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.

27.08.2006 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:06:02 +0000
Jaan Teemant https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4145-jaan-teemant https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4145-jaan-teemant teemant_v* 24.09.1872 Illustel Läänemaal
† juuli algus 1941 Tallinnas

 

riigivanem
15.12.1925-09.12.1927
19.02.1932-19.07.1932

 

1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu ja 1923-1934/1937 II-V Riigikogu liige. 1918 Eesti Vabariigi prokurör.

Õppis H. Treffneri eragümnaasiumis, 1901 lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna, oli seejärel vandeadvokaadi abi Tallinnas. 1904-1905 Tallinna linnavolikogu liige. Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes samal aastal repressioonide eest Šveitsi ja mõisteti tagaselja surma. 1908, pärast sõjaseisukorra kaotamist tuli Eestisse tagasi, oli 1908-1909 eeluurimisvangistuses ja mõisteti pooleteiseks aastaks vangi, karistuse kandis Peterburis. 1911-1913 asumisel Arhangelski kubermangus. 1913/1914-1940 vandeadvokaat Tallinnas, 1919-1925 Vandeadvokaatide Nõukogu esimees. 1939-1940 Saksa Usaldusvalitsuse Eesti usaldusmees.

1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor.

23.07.1940 vangistati NKVD poolt, tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21.10.1941 10 aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:04:40 +0000
Jüri Jaakson https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4143-jueri-jaakson https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4143-jueri-jaakson jaakson_v16.01.1870 Karula (hiljem Uue-Võidu) vallas Viljandimaal
† 20.04.1942 Sosvas Sverdlovski oblastis Venemaal

 

riigivanem
16.12.1924-15.12.1925

 

1917 Eestimaa kubermangukomissari abi, 1917-1918 Maanõukogu liige ja abiesimees, 1918 Ajutise Valitsuse peavolinik varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt, 1918-1920 Ajutise Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse kohtuminister. 1920-1932 I-IV Riigikogu liige. 1926-1940 Eesti Panga president, 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu, 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja 1892-1896 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. 1897-1901 vandeadvokaadi abi Viljandis, 1901-1902 Riias. 1902-1914 vandeadvokaat Riias. 1915-1919 Tallinna Linnapanga juhatuse liige.

1898-1901 Viljandi Põllumeeste Seltsi ja seltsi "Koit" esimees, Riia eestlaste karskusseltsi, 1902-1905 Riia Eesti Seltsi "Imanta", 1906-1914 Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimees, 1904-1920 Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi liige ja esimees, 1915-1919 Põhja Eesti Põllumeeste Keskseltsi esimees, Tallinna Majandusühisuse nõukogu esimees. 1936 asutas Hugo Treffneri Gümnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali (20 000 krooni).

14.06.1941 vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale, mõisteti surma ja lasti maha.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:04:01 +0000
Friedrich Karl Akel https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4142-friedrich-karl-akel https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4142-friedrich-karl-akel akel_v* 05.09.1871 Nosi karjamõisas Kaubi vallas Pärnumaal
† 03.07.1941 Tallinnas

riigivanem
26.03.1924-16.12.1924

1922-1923 Eesti saadik Soomes, 1923-1924, 1926-1927 ja 1936-1938 välisminister, 1928-1934 Eesti saadik Stockholmis ja 1934-1936 Berliinis. 1923-1929 II ja III Riigikogu liige, 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Lõpetas Tartu kubermangugümnaasiumi, õppis 1892-1897 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1897-1898 Tartu Ülikooli polikliiniku assistent, 1898-1899 ja 1901-1902 Riia Reimersi silmakliiniku, 1899-1901 Varssavi Ujazdovi haigla arst, 1901 täiendas end Berliinis, Prahas ja Leipzigis. 1902-1904 ja 1905-1912 era-silmaarst Tallinnas, 1907 Eesti Arstide Erakliiniku asutajaid, 1912 rajas oma silmakliiniku. 1904-1905 oli arstina Vene-Jaapani sõjas. Olnud ka Tallinna linnavolikogu liige ja volikogu juhataja ja Tallinn-Haapsalu rahukogu aurahukohtunik.

Olnud Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige, spordiseltsi "Kalev", teatriosaühingu "Estonia" ja Tallinna Eesti Seltsi "Estonia" esimees, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse, hilisema "Krediitpanga" nõukogu liige ja esimees ning juhatuse liige, 1920-1922 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1927-1932 Eesti esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees.

17.10.1940 vangistati NKVD poolt, lasti 03.07.1941 Tallinnas maha.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:03:43 +0000
Juhan (Johann) Kukk https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4141-juhan-johann-kukk https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4141-juhan-johann-kukk kukk_v* 13.04.1885 Käru külas Salla vallas Virumaal
† 04.12.1942 Kargopollagi vangilaagris, Arhangelski oblastis, Venemaal

 

riigivanem
21.11.1922 - 02.08.1923

 

1917-1918 Maavalitsuse rahandusosakonna juhataja, 1918-1919 Ajutise Valitsuse rahandus- ja riigivarade minister, 1919-1920 Eesti Vabariigi rahaminister, 1920-1921 kaubandus-tööstusminister. 1921-1922 I Riigikogu esimees. 1924-1926 Eesti Panga direktor. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1926 I-II Riigikogu liige.

Lõpetas Tartu reaalkooli, õppis 1904-1910 Riia Polütehnikumi kaubandusosakonnas ja 1908 täiendas end Saksamaal, lõpetas I järgu diplomiga. 1910-1912 Tartu I Laenu ja Hoiu Ühisuse asjaajaja, 1911-1919/1920 "Ühistegevuslehe" väljaandja ja toimetaja, a-st 1914 "Ühistegevuse Büroo" juhataja, 1915-1919 Ühistegevuse Edendamise Seltsi esimees. I maailmasõja ajal Eestimaa Toitluskomitee liige. 1919-1930 Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees. 1923-1924 ja 1926-1930 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse direktor, oli mõnda aega ka selle nõukogu esimees. A-st 1920 Rahvapanga juhatuse esimees, tarbijate ühingu "Oma" juhatuse, hiljem nõukogu liige, 1931-1940 ASi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (Balti Manufaktuur) juhatuse esimees, 1933-1940 ASi "Kreenbalt" direktor. 1925-1940 "Riigi Turbatööstuse" (a-st 1936 AS "Eesti Turbatööstus") nõukogu esimees, 1930-1931 Börsikomitee abiesimees ja Kaubandus-Tööstuskoja pankadesektsiooni esimees, 1937-1940 Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige suurtööstuse sektsiooni esindajana, 1936-1940 Üleriigilise Tekstiilitöösturite Ühingu esimees jm.

1933-1934 Tartu Ülikooli krediidi- ja tööstuspoliitika õppeülesande täitja. 1929-1940 Eesti Suusaklubi esimees, 1938-1939 Eesti Kergejõustikuliidu esimees.

1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:03:14 +0000
Ants Piip https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4140-ants-piip https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4140-ants-piip piip_v* 28.02.1884 Tuhalaanes Viljandimaal
† 01.10.1942 Permi oblastis Venemaal

 

peaminister
26.10.1920-20.12.1920

riigivanem
20.12.1920-25.01.1921

 

1917-1919 Eesti välisdelegatsiooni liikmena Peterburis ja Londonis, osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 välisministri abi, 1919-1920 Eesti delegatsiooni liige Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimistel. 1920 Eesti diplomaatiline esindaja Suurbritannias. 1920-1921 riigivanemana ka sõjaminister. 1921-1922, 1925-1926, 1933 ja 1939-1940 välisminister, 1923-1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. 1917-1918 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1923 I Riigikogu ja 1938-1940 Riigivolikogu liige.

Õppis Kuldiga Õpetajate Seminaris. 1903-1905 köster-kooliõpetaja Aluksnes, 1905-1906 Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakooli, 1906-1912 Kuressaare merekooli, 1913-1915 Peterburi Jansoni kaubanduskooli õpetaja. Lõpetas eksternina Kuressaare gümnaasiumi, 1908-1913 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas end 1912 Berliini Ülikoolis, 1913-1916 Peterburi Ülikooli teaduslik stipendiaat. 1917 Peterburi Ülikooli eradotsent ja Vene Siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916-1917 sõjaväeametnikuna Vene Justiitsministeeriumi kohtu peavalitsuse teenistuses.

1906-1907 Kuressaare ajalehe "Hääl" toimetaja, 1923 "Vaba Maa" peatoimetaja. 1914-1923 vandeadvokaadi abi, 1923-1940 vandeadvokaat. 1919-1924 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kt, 1924-1940 korraline professor, 1930-1939 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 Kalifornia Ülikooli külalisõppejõud. 1930-1940 Tartu linnavolikogu liige, 1935-1938 juhataja.

Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, oli Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees. 1922-1940 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937-1940 Välissuhete Ühing) esimees, 1929-1940 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929-1940 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930-1938 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932-1940 Eesti-Läti Ühingu, 1932-1940 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935-1937 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937-1940 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee jm esimees, 1929-1940 Soome-Põhja-Ameerika Ühendriikide, 1930-1940 Eesti-Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjonide liige, 1938-1940 Kreeka-Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjoni esimees. Olnud OÜ "Vaba Maa" ja Tartu Panga juhatuste liige, 1935-1938 töötülide lahendamise komisjoni esimees jm.

Vabadusrist III/1. 1939 Tuhalaane valla aukodanik. Töid põhiseadus-, rahvusvahelise ja kaubandusõiguse jm aladelt.

30.06.1941 vangistati NKVD poolt, suri vangilaagris.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:02:55 +0000
Aadu (Ado) Birk https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4139-aadu-ado-birk https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4139-aadu-ado-birk birk_v* 14.11.1883 Tarvastu vallas
† 02.02.1942 Sosvas Sverdlovski oblastis Venemaal

 

peaminister
28.07.1920-30.07.1920

 

1917 Maanõukogu ajutine sekretär, 1918 Eesti esindajana Helsingis, 1918-1919 Maanõukogu esimees ja Asutava Kogu valimiste peakomitee esimees, 1919-1920 Asutava Kogu abiesimees, 1919-1920, 1920, 1925 välisminister. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1922 I Riigikogu liige. 1922-1926 Eesti saadik Nõukogude Liidus.

Lõpetas Riia vaimuliku (õigeusu) seminari, õppis 1905-1907 Peterburi Vaimulikus Akadeemias, 1907-1908 Tartu, 1908-1911 Peterburi ja 1911 Leipzigi Ülikooli õigusteaduskonnas. 1911-1912 Tallinna statistikabüroo juhataja, 1912-1917 vandeadvokaat Jaan Poska abi. Saadikuna Nõukogude Liidus sattus 1926. a alguses vastuollu Eesti Välisministeeriumiga, pärast tagandamist keeldus tagasi pöördumast. Suvel 1926 langes Nõukogude Liidu salateenistuse GPU provokatsiooni ohvriks, oli Venemaal vangis, 1927 pääses Eestisse tagasi. Teda süüdistati salajaste teadete edastamises Nõukogude Liidule, oli eeluurimisvangistuses, 1927. a novembris mõistis Tallinna-Haapsalu rahukogu ta õigeks. Pärast seda oli ärimees Tallinnas.

1917-1924 Tallinna Vabatahtliku Tuletõrjujate Seltsi, 1919-1922 Üleriikliku Tuletõrjujate Liidu esimees. 1920. a-te teisel poolel ja 1930. a-tel Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku tegelane, 1939-1940 selle oikumeeniline sekretär.

Vangistati NKVD poolt 14.06.1941, oli Sosva vangilaagris, mõisteti surma, suri enne otsuse täideviimist.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:00:48 +0000
Jaan Tõnisson https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4147-jaan-tonisson https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4147-jaan-tonisson tonisson2v* 22.12.1868 Viljandi vallas
† teadmata

 

peaminister
18.11.1919-28.07.1920
30.07.1920-26.10.1920

riigivanem
09.12.1927-04.12.1928
18.05.1933-21.10.1933

 

1915-1917 Põhja-Balti Komitee esimees. 1917-1918 Eesti välisdelegatsiooni liige, 1918-1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal. 1923-1925 II Riigikogu esimees, 1931-1932 välisminister, 1932-1933 V Riigikogu esimees. 1906-1907 I Vene Riigiduuma, 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige.

Lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, õppis 1889-1892 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor.

1898-1917 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, 1902 Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse nõukogu, 1908-1917 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi ja 1909-1916 seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees, 1909-1920 Eesti Kirjanduse Seltsi eestseisuse liige. 1932-1940 Eesti-Suurbritannia Ühingu, 1933-1940 Eesti-Rootsi Ühingu esimees.

Vabadusrist III/1. 1921 Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane, 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor, 1939 Tartu aukodanik. 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu, 1922 Vanemuise Seltsi, 1929 Eesti Kirjanduse Seltsi, 1930-1933 Eesti Ajakirjanikkude Liidu, 1931 Eesti Karskusliidu, ka Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu Seltsi jt auliige.

1940 detsembris vangistati NKVD poolt, mõnedel andmetel lasti 1941. a juulis Tallinnas maha.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:05:11 +0000
Otto (August) Strandman https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4144-otto-august-strandman https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4144-otto-august-strandman strandman_v* 30.11.1875 Vandu koolitalus, Neeruti valllas, Virumaal
† 05.02.1941 Kadapiku talus, Undla vallas, Virumaal

 

peaminister
09.05.1919-18.11.1919

riigivanem
09.07.1929-12.02.1931

 

1917-1918 Maanõukogu esimees. 1918 Ajutise Valitsuse välis-, 1918-1919 põllutööminister. 1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud. 1919 peaministrina ka sõjaminister, 1920-1921 välisminister, 1921 I Riigikogu esimees, 1924 välis-, hiljem rahaminister. 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias, 1933-1939 Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Õppis Tallinna Aleksandri ja Peterburi 5. ja 7. gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Riigipanga Tallinna kontoris. Õppis 1899-1900 Tartu Ülikooli ja 1901-1903 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. 1903-1905 advokaat Narvas ja Tallinnas, 1904-1905 ja 1917 Tallinna linnavolikogu liige. Osales 1905. a revolutsioonis, 1905-1909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis jt Euroopa riikides, 1909-1917 oli vandeadvokaat Tallinnas. 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör.

Olnud Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse jt seltskondlike ühingute juhtorganite liige.

Vabadusrist III/1. 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor.

Sooritas enesetapu, kui NKGB ametnikud teda vangistama tulid. Maetud Tallinna Siselinna kalmistule.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:04:15 +0000
Konstantin Päts https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4148-konstantin-paets https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4148-konstantin-paets p2ts_v* 23.02.1874 Tahkurannas
† 18.01.1956 Buraševos, Kalinini oblastis Venemaal

 

Ajutise Valitsuse peaminister
24.02.1918-09.05.1919

riigivanem
25.01.1921-21.11.1922
02.08.1923-26.03.1924
12.02.1931-19.02.1932
21.10.1933-24.01.1934

peaminister riigivanema ülesannetes
24.01.1934-03.09.1937

riigihoidja
03.09.1937-24.04.1938

president
24.04.1938-17.06.1940

 

1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise-, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. 1898-1899 teenis Pihkvas sundaega. 1900-1901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. 1901-1905 ajalehe "Teataja" toimetaja, 1904-1905 Tallinna linnanõunik, 1905 abilinnapea. Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes välismaale, mõisteti tagaselja surma. 1905-1906 pagulasena Šveitsis, 1906-1909 Soomes, 1908-1910 ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks vanglasse, karistuse kandis 1910-1911 Peterburi Krestõ vanglas. 1911-1916 ajalehe "Tallinna Teataja" toimetaja, 1916-1917 sõjaväeteenistuses Tallinnas. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees.

1919-1933 Kindlustusseltsi "Eesti Lloyd" esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige), 1925-1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, a-st 1935 aunõunik, 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, a-st 1936 auesimees, 1927-1937 sihtasutuse "Fenno-Ugria" esimees, oli Harju Panga nõukogu esimees, Tallinna Börsikomitee esimees. Pidas Kloostrimetsa talu Tallinna lähedal.

1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt.

30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 1954-1956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

]]>
EST Eesti riigipead Mon, 30 Aug 2010 08:05:25 +0000