Kõned https://president.ee/et/ametitegevus/koned Thu, 19 Sep 2019 09:16:17 +0000 Joomla! - Open Source Content Management et-ee 16. Jalta Euroopa Strateegia (YES) aastakoosolekul Kiievis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15440-16-jalta-euroopa-strateegia-yes-aastakoosolekul-kiievis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15440-16-jalta-euroopa-strateegia-yes-aastakoosolekul-kiievis Kallid Ukraina sõbrad ja sõbrad Ukrainast!

Mul on hea meel olla taas teiega siin konverentsil ja mul on rõõm näha härra Sentsovi vabaduses. Ma usun, et paljud siinviibijatest on nõudnud tema ja teiste vangide vabastamist. Oleme kasutanud Twitteri teemaviidet #freesentsov. Viimaks on see juhtunud.

Teisalt ei tohi me unustada, et tegu on kõigest esimese sammuga, aga läbida tuleb maraton – 42 kilomeetrit. Praegu ei saa veel öelda, et oleme palju edasi liikunud, aga tean, et umbes 21. kilomeetri juures võib maailma poliitilisele eliidile hakata tunduma, et paikneme finišijoonele lähemal kui tegelikult. Kui see hetk saabub, peame meeles pidama, et Krimm on endiselt okupeeritud, et see olukord ootab lahendust, mis nõuab meilt strateegilist kannatlikkust. Võib kuluda 50 aastat – Baltimaad olid okupeeritud 50 aastat, aga kuna võõrvõimu ei tunnustatud, saime oma vabaduse tagasi. Seega soovin teile rõõmsat meelt ja meile kõigile strateegilist kannatust, mis viiks lõpplahenduseni.

Seda kõne ette valmistades mõistsin, et kuigi Baltimaade poliitilisi mõtlejaid kutsutakse tihti jagama oma reformikogemusi, on meie läbielatu mingil määral kohandamatu. Loomulikult on protsess ise endiselt asjakohane, aga kui proovida toimunut mujal maailmas korrata, muutub tähendus täielikult.

Siis kui meie teekond algas ja pääsesime Nõukogude okupatsiooni viimaste päevade virvarrist, oli kogu maailm, aga eriti Euroopa, ajaloo mõistes üsna turvaline varjupaik.

Liberaaldemokraatlikud väärtused, meediavabadus, isiklik vabadus, isegi ülemaailmne elustandard ja arenevad turud – ükskõik mida statistikud ka ei mõõtnud, selle areng kogus hoogu. See oli turvaline varjupaik, kuid kohati ehk seiskunud – uute tehnoloogiatega kaasnevad võimalused jäid kasutamata, sest uuenduslikes sektorites, nagu telekommunikatsioonis ja meditsiinis, domineerisid pikad ja kindlad investeerimistsüklid.

Üldiselt võib väita, et arenevate turgude, sealhulgas Baltimaade reformikatsed panid aluse kiiretele ühiskondlikele muutustele, millega inimesed tulid hästi toime, kuna ees terendas arenenud läänelik stabiilsus.

]]>
EST Kõned Fri, 13 Sep 2019 06:02:11 +0000
Vabariigi President Riigikogu avaistungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15411-riigikogu-avaistungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15411-riigikogu-avaistungil Head Riigikogu liikmed!

Mind paneb muretsema silmapiir. Horisont. Täpsemalt öeldes – see, mis on horisondi taga.

Nii palju on niidiotsi, mida peaksime praegu sikutama. Niidiotsi, mis viivad meid uute võimalusteni. Uute leidudeni, mis aitavad tekitada kasvu ja edenemist. Ka niidiotsi, mis tekkinud me senistest püüdlustest, senistest lootustest ja tahtmisest neid lootusi täita.

Aga ka niidiotsi, mis täna tunduvad pigem viivat murede ja valukohtadeni meie ühiskonnas.

Kuid ka neil on suur potentsiaal, kui me ei pelga ja hakkame kohe harutama, ka need võivad osutuda mitte mure lappimise ja häda leevendamise kohtadeks, vaid jätkuva eduni viivateks teetähisteks.

Iga rahva ajaloost leiab seiku, mil hädast sai hilisem õnnestumine. Meenutagem.

Meie rahareform, mis tõi meid läbi 20 aasta euroalale välja, kartmata oma raha kestmise ja tugevuse pärast.

Sündinud vajadusest taastada inimestes usk raha väärtusse ja riigi lubadustesse. Me proportsionaalne maksusüsteem. Sündinud suutmatusest keerukat mudelit hallata ja vajadusest motiveerida üha suurema palga teenimist ja ausat deklareerimist.

Me e-riik. Sündinud me suutmatusest paberist ja kontoritest pakatavat riiki üles ehitada.

Kas see rida peab siinkohal lõppema? Ei pea. Meil on ikka selliseid niidiotsi. Paljulubavaid ja selliseidki, mis on esmapilgul pigem pelutavad.

Me põlevkivienergeetika. On ilmselge, et ühest sektorist saab varsti kaks – põlevkivi ja energiatootmise teed lähevad lahku.

Samamoodi peame suutma ka eraldi vaadata energiatootmist ja täna põlevkivi kaevandamisega seotud inimeste võimalikke sotsiaalseid probleeme ja nende lahendamist. Energiatootmine peab muutuma roheliseks, põlevkivi jääb ootama, kuni leiame sellele keskkonnasõbralikuma rakenduse.

]]>
EST Kõned Mon, 09 Sep 2019 10:26:27 +0000
Organiseeritud tuletõrje 100. aastapäeval ja elupäästjate medalite üleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15429-organiseeritud-tuletorje-100-aastapaeeval-ja-elupaeaestjate-medalite-ueleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15429-organiseeritud-tuletorje-100-aastapaeeval-ja-elupaeaestjate-medalite-ueleandmisel Austatud kutselised ja vabatahtlikud päästjad – head elupäästjad!

Mul on hea meel, et see meie väike üritus kasvab aasta-aastalt suuremaks ja peame varsti ilmselt leidma suurema saali, kuhu kõik elupäästjad ära mahuksid.

Valga päästekomando päästjad Siim Kurrikoff ja Rinaldo Teder päästsid põlevast korterist teki alla peitunud vanaproua. Nad päästsid inimese, keda ei leitud infrapunakaameraga, vaid alles pimedat ja suitsu täis tuba käsikaudu läbi kombates.

Eraisik Joosep Lukk tegi talvel Harku järve ääres läbi jää vajunud inimest päästes kõik õigesti – lähenes mööda jääd kõhuli roomates ning sikutas uppuja jääaugust välja oma seljast võetud jopega.

]]>
EST Kõned Thu, 05 Sep 2019 09:16:03 +0000
Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15398-vabariigi-president-kooliaasta-kone https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15398-vabariigi-president-kooliaasta-kone Kallid lapsed, head lapsevanemad! Lugupeetud õpetajad!

Täna algas uus kooliaasta. See on avastusretk. Ma loodan väga, et kõik leiavad selle aasta jooksul neid huvitavaid nurki ja nurgataguseid, mis siirast avastamisrõõmu pakuvad. Kõigist teie õpikutest, jutuajamistest õpetajate ja klassi- või kursusekaaslastega, ka muuseumidest, raamatutest, internetist. Et teil kõigil jagub avastamisrõõmu.

Noortel, koolilastel – neil kindlasti. Aga ma loodan, et jõudu taas ja taas avastada, uurida, huvi tunda jagub ka kõigile teistele, kes igal hommikul koolimaja uksest sisse astuvad.Teid juhendama, teid aitama, suunama, teiega kaasa mõtlema.

Ja ka neil, kes võibolla uuesti kooli minekule alles mõtlevad, kuid on leidnud või avastamas enda jaoks valdkonda, millesse sügavamalt sisse minna. Haridus on kullaprooviga kingitus iseendale ja seda tasub alati teha.
See on see, mida iga inimene, noor või vana, saab ise enda heaks teha.

Ja lisaks avastamisrõõmule lihtsalt peab kõigile meie noortele jaguma ka koolirõõmu.

Iga laps peab saama minna igal hommikul kooli tundmata hirmu. Iga laps peab saama minna õhtul magama tundmata hirmu homse päeva ees.

See saab juhtuda vaid siis, kui me kõik – õppijad, õpetajad, lapsevanemad, ka lihtsalt sõbrad ja möödujad – paneme tähele ja hoolime. Mitte keegi ei tohi lihtsalt pead ära keerata, kui kellelegi tehakse liiga. Ükskõik kas see juhtub koolimajas, pärast trenni bussipeatuses või õhtul nutitelefonis.

Head noored!

Tihti küsitakse, et millise maailma me oma lastele pärandame? Mina näen üha enam, et te tegelikult ei taha teada ega läbe seda ära oodata. Eesti noored on PISA testide järgi maailma tipus ning teie arusaam sellest, kuidas maailm funktsioneerib, on suurepärane.

Te tahate ise otsustada, millises maailmas te oma ülejäänud elu veedate. Üha rohkem ja rohkem näen ma teis nii soovi kui ka pealehakkamist ise selles kaasa rääkida.

]]>
EST Kõned Sun, 01 Sep 2019 14:53:51 +0000
Kodukaunistamise aasta lõpetamisel Kilingi-Nõmmes https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15378-vabariigi-president-kodukaunistamise-aasta-lopetamisel-kilingi-nommel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15378-vabariigi-president-kodukaunistamise-aasta-lopetamisel-kilingi-nommel Kallid kodukaunistajad!

Hando Runnel, kes on palju mõelnud ja kirjutanud kodust ja Eestist, on ühes oma luuletuses väga kenasti öelnud:

Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Teie olete need, kes oma igapäevaste tegemiste ja hoolega olete muutnud Eestit just enda jagu ja sellega lükanud võimsa vaoga kogu meie maa palju kenamaks ja elamisväärsemaks paigaks Vaidast Saardeni, Leedri külast Narvani.

Kallid sõbrad!

Maailm meie ümber muutub ja paraku mitte ainult paremuse poole. Jah, meie elujärg paraneb ja muutume järjest paremateks tehnoloogia loojateks ja kasutajateks, aga planeedi loodus ja keskkonnaolud on intensiivse inimtegevuse ja sellest tuleneva kliimamuutuse tagajärjel märkimisväärselt kahjustada saanud.

Ökosüsteemid kipuvad hävima ja bioloogilise mitmekesisus väheneb. Selline vaesumine on üha süvenev probleem ja üha sagedamini kuuleme loodusteadlaste tõsiseid hoiatusi, et see seab ohtu meie kõigi heaolu ja jätkusuutlikkuse.

Teadlaste sõnul on inimene kõigest 50 aastaga hävitanud ligikaudu pooled looduslikest elupaikadest. Samas on kiirete keskkonna- ja kliimamuutustega kohanemisel meie üks parim vastupanurelv just bioloogiline mitmekesisus.

See on loodusvara, mis vajab üha enam kaitset ja ka tänavuse looduskaitsekuu teemaks oli „Igaühe loodushoid“, mis rõhutas meie kõigi ühist rolli loodusväärtuste ja looduskeskkonna hoidmisel. See saab toetuda ainult teadlikkusele ja vabatahtlikule tegevusele, olgu siis riigis, linnas või külas või hoopiski planeedil.

]]>
EST Kõned Sun, 25 Aug 2019 07:58:23 +0000
Vabariigi President Balti keti aastapäeval Lilli piiripunktis 23. augustil 2019 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15377-vabariigi-president-balti-keti-aastapaeeval-lilli-piiripunktis-23-augustil-2019 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15377-vabariigi-president-balti-keti-aastapaeeval-lilli-piiripunktis-23-augustil-2019 Head kaasmaalased!
Kallid sõbrad Lätist ja Leedust!

Maailmas midagi ei muutu, kui meie midagi ei muuda.
Sa tegema pead kõik, mis suudad, ja isegi kui suurt ei suuda.

Ka siis, kui oled ahelates, ka surma suus, ka võlla all veel
on vaja lüüa hädakella: Oh inimesed, olge valvel!

Nii kirjutas kord sügaval ja masendaval okupatsiooniajal August Sang oma „Laulus veriste kätega mehest“. Ta kirjutas õiglusest ja mittenõustumisest kurjusega.

Eestis, Lätis ja Leedus olid õnneks olemas need inimesed, kes lõid hädakella ka ahelates ja võlla all ning kelle julgus kõige karmimatel aegadel andis lootust ja uuristas vaikimise ja suletuse lämmatavat müüri.
 
Täna, 40 aastat tagasi avalikustati Balti apell, millele olid oma allkirja andnud 45 julget kolmelt maalt: 4 eestlast, 6 lätlast ja 35 leedukat kolmest okupeeritud Balti riigist. Aastapäevad hiljem andsid 40 kirjale oma allkirja meie kultuuritegelased, kes tundsid muret eesti keele ja kultuuri kestmise pärast. Mõni aeg hiljem kasvasid juba rahvaliikumised Eesti looduse ja muinsuste kaitsmiseks.

]]>
EST Kõned Sat, 24 Aug 2019 04:44:35 +0000
Iseseisvuse taastamise 28. aastapäeval presidendi roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15368-vabariigi-president-iseseisvuse-taastamise-28-aastapaeeval-presidendilossi-roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15368-vabariigi-president-iseseisvuse-taastamise-28-aastapaeeval-presidendilossi-roosiaias 1979. aasta suvel tundsid 45 leedulast, lätlast ja eestlast, et nad ei suuda kasutada igale Nõukogude Liidu kodakondsusse arvatule kättesaadavat võimalust vaikida.

Märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele sai rahvusvaheliselt tuntuks Balti apelli nime all.

Apell nõudis Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja õigustühisteks kuulutamist. Märgukiri oli ajastatud pakti 40. aastapäevale ja avalikustati 23. augustil 1979.

Muidugi oli kõigile allakirjutanutele täiesti selge, et ohutum ja muretum olnuks vaikida. Aga Balti riigid olid okupeeritud ja keegi pidi ikkagi näitama, et ka siin, raudse eesriide taga ja pealtnäha sumbunud leppimises, loetakse ikkagi aega – 40 aastat Molotovist ja Ribbentropist. Pea 40 aastat okupatsiooni.

Eestist andsid allkirja neli meest – Mart Niklus, Enn Tarto, Endel Ratas ja Erik Udam.

Ja keegi ikkagi kuulis, pani tähele, võttis selle väikese sädeme, mis näitas – Balti riigid ei ole leppinud, unustanud, alla andnud. Ja puhus sellest leegi.

23. augusti õhtul räägiti Balti apellist juba Ameerika Hääles ja Vaba Euroopas, New York Times avaldas selle 25. augustil.

13. jaanuaril 1983 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üles tunnustama Balti riikide õigust enesemääramisele ja iseseisvusele ning nõuti selle küsimuse otsustamiseks rahvahääletust.

]]>
EST Kõned Tue, 20 Aug 2019 13:36:40 +0000
Eesti Külade XIII Maapäeval “Tugev küla = tugev Eesti” Räpinas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15354-eesti-kuelade-maapaeeval-tugev-kuela-tugev-eesti-raepinas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15354-eesti-kuelade-maapaeeval-tugev-kuela-tugev-eesti-raepinas Näen siin nii palju toredaid, elu täis inimesi, et on selge – Eesti küla ongi tugev, Eesti riik on samuti tugev ja see töötabki just nii, mõlemat pidi.

Ma tahan väga tänada neid külainimesi, kellega juba oleme siin tunnikese koos veetnud ja selle käigus kirja pannud palju häid mõtteid. Luban siit selgelt, kõlavalt ja häälekalt, et taas kord edastame – mina ja mu kolleegid – selle sõnumi ka Tallinnasse: meie küla elab, aga meie küla elab veel paremini siis, kui me ükskord mõistame, et Tallinn saab iseendaga väga hästi hakkama, ja teistes kantides on vaja ja võimalik teha veel palju rohkem. Seepärast on mul siin hea meel tervitada ka Riigikogu esimees, kes erakondlikku kuuluvust pidi on täitevvõimule märksa lähemal kui mina.

Need mured on ju üsna lihtsad. Me oleme oma külaelu arendamisel väga palju toetunud just Euroopa Liidu vahenditele. Tihtipeale on aga sellest tekkinud tunne, et kui projekt lõpeb, lõpeb ka tegevus. Nii ei tohiks üldjuhul olla. Inimestel on ka palju mõtteid selle osas, kuidas oleme kehtestanud need piirangud, kes saab ja kes ei saa toetust, kui suur peab üks kogukond selleks olema.

Oluline on teada, et need reeglid oleme me ise kehtestanud, isegi kui raha tuleb Brüsselist, ja meie saame neid reegleid ka muuta. Nii et ma väga loodan, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil tuleb seda ressurssi Tallinnast ära, aga et ka muidu suunataks jõulisemalt maksumaksja raha pealinnast kaugemale.

Kuid aitab bürokraatia-jutust. Suur tänu neile, kes korjasid need imemaitsvad vaarikad ja metsmaasikad, mis olid me jutuajamise juures; suur tänu neile, kes punusid selle pärja, mida kannan.

Need on mu jaoks sümbolid sellest Eestist, mida me tahame, mida ka mina väga tahan – Eestist, kus me hoiame üksteist, teeme asju koos. Kus me saame aru, et asjad ei käi päris nii, et maksin oma maksud ja siis lihtsalt naudin seda ilusat Eestimaad, vaid kus me kõik koos teeme seda Eestimaad.

Tuhat tänu ja tervitused inimestele, kes täna sellist tööd teevad ning loodan, et see sõnum kostab ka veidi kaugemale. Sest need sädeinimesed, keda meil täna on ehk võib-olla 10% meie rahvast, seda on natuke vähe. Kõik Eesti inimesed võiksid järjest rohkem teha ise sellist  Eestimaad enda ümber nagu just nemad parimaks peavad. Mitte keegi ei tule nagunii seda meie eest tegema, ja mis veelgi tähtsam – tegelikult ongi meie riik ju niimoodi üles ehitatud, et inimesed saavad teha sellist Eestit enda ümber nagu nad tahavad.

See on suur luksus, paljud ühiskonnad toimivad märksa karmimalt kehtestatud reeglite järgi, aga meil on kohalikud omavalitsused vabad koos külaliikumiste ja teiste vabatahtlike toimetajatega tegema ise seda, mida te koos kohapeal soovite.

]]>
EST Kõned Fri, 26 Jul 2019 05:23:35 +0000
Muhu väina regatil ja Admiral Belligshauseni teele lähetamisel Roomassaare sadamas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15347-muhu-vaeina-regatil-ja-admiral-belligshauseni-teele-laehetamisel-roomassaare-sadamas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15347-muhu-vaeina-regatil-ja-admiral-belligshauseni-teele-laehetamisel-roomassaare-sadamas Tervist!

Seda plaani ei olnud, et kedagi õpetama hakata – ei oska. Ma arvan, et see on Tiit Riisalo üdini kaval manööver sokutada mind konkurendi paadile, et võtta nad sealt konkurentsist nii kaugele maha kui vähegi võimalik on, aga ma igal juhul tänan Jonnat ja Mikk Kööselit selle võimaluse eest.

130 aastat on möödas sellest, kui peeti Eesti esimene purjetamisvõistlus ja seda kutsuti siis rahwa purjupaatidega wõidusõitmiseks Käsmus. Ma ei tea, miks seda niimoodi hääldati tollal. Mõned aastad hiljem toimunud Käsmu regatil, millest on meieni jõudnud juba veidi enam andmeid, pidi purjupaatidega läbima 5 merepenikoormat ning võitja Andres Angelstoki aeg oli 1 tund 5 minutit ja 50 sekundit, auhind oli ka – 15 rubla.

Tollane ajaleht „Valgus“ teatas: „Wõidusõidust wõttis rannarahwas õige elawalt osa, mis näitab, et talurahwas ikka rohkem tähelepanemist oma sõiduriistade täiendamise peale hakkab panema.“ Ma arvan, et me kõik teame, et see oli tol ajal alahinnatud. Ka praegu suurem osa kuivamaa rahvast tegelikult alahindab seda entusiasmi, seda huvi ja seda rahvahulka, kes Eestis igal suvel merele jõuab. Ja ma arvan, et see, mis  kolmkümmend aastat on saanud jälle vabalt kasvada ja areneda ning meid ka täna siia on toonud, on eestlaste ürgne tung, et kui me keset merd elame, siis merele me peame minema. Meie väikesadamad, mida üha juurde ehitatakse, annavad tunnistust sellest, et inimesed tahavad taas merele.

]]>
EST Kõned Wed, 17 Jul 2019 05:07:10 +0000
Vabariigi President XXVII laulupeo avakontserdil „Õpetajale“ https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15332-vabariigi-president-xxvii-laulupeo-avakontserdil-opetajale-6-juulil-2019 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15332-vabariigi-president-xxvii-laulupeo-avakontserdil-opetajale-6-juulil-2019 Kallis Eesti rahvas!

150 aastat tagasi ta toimus meie esimene laulupidu. Oleks tsaarivõim toona teadnud, mida laulupidu eesti rahvaga teeb – ei oleks seda pidu ilmselt kunagi toimunud. Laul teeb eestlase rõõmsaks. Laul teeb eestlase julgeks ja laul teeb eestlase vabaks.

Ka siis, kui sumisesime rohkem nagu suletud suuga, oli laulu- ja tantsupeol eestlane olemist ikkagi veidi rohkem kui hallis argipäevas. Mõte me peas oli kõigil ju üks, kui laulsime – oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt.

Jah, okupatsiooniaja pidude näol olid ka armid, võõrad laulud. Aga ikkagi oli Koit ja oli Isamaa. Ja veeretati Viru valssi, ja viire takka loojus päike. Mõistsime ütlemata. Ja jäime alles. Las ta siis kumiseb meiega tänagi kaasa – see minevik, olevik ja muidugi tulevik!

Laulupidude tulevik, muide, sebib täna ja homme siin laulukaare esiridades. Kus nemad lähvad, põrand põrub. Ikka nii, nagu meie väsimatud tantsuõpetajadki tahavad – rõhksamm vastu maad. See on väikese eestlase tänane, naerulohkudega maailm.

Nemad, need väikesed eestlased, laulavad juba maast, mida armastavad. Nad laulavad sellestki, et õnn ei tule pikutades, pigem sabast sikutades. On nii lapsed? Just need on eestlaste laulud – kild lootust igas nukras hetkes ja väike manitsus ka igas rõõmsas päevas.

Head eestlased!

On lauluaeg. Olge meiega! Ja laulge julgesti meiega, sest meie dirigendid on ka teie dirigendid, sel nädalavahetusel on kogu võim just nende käes!

 

]]>
EST Kõned Sat, 06 Jul 2019 14:02:15 +0000
Tänuvastuvõtul juubelilaulu- ja tantsupeo korraldajatele presidendi roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15330-taenuvastuvotul-juubelilaulu-ja-tantsupeo-korraldajatele-presidendi-roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15330-taenuvastuvotul-juubelilaulu-ja-tantsupeo-korraldajatele-presidendi-roosiaias Kallid laulu- ja tantsupidude tegijad, juhid ja vedajad, Eesti hoidjad läbi aegade! Meie lauljad ja tantsijad, me tõesti armastame teid väga!

Tuli on tulnud Tallinnasse, et juba täna sütitada tantsupidu ja ülehomme kuulutada avatuks laulupidu.

Meie heliloojatelegi armas Anna Haava kirjutas üle sajandi tagasi:

Meie silmades säravad sädemed,
meie põues lainetab julgus ja jõud,
hoovab elu!

Just nii tunneme ennast täna, suure juubelipeo eel: meist hoovab elu ja võitmatut rõõmu. Sada viiskümmend aastat tagasi ei osanud mitte keegi täpselt ette näha, kui võimsalt mõjub meie inimestele see ühise laulupeo vägi, mille Johann Voldemar Jannsen koos oma kaasteelistega Tartus elama pani. Ma arvan, et kui nad oleks osanud näha, siis oleks see asi meil ära keelatud. Aga näe, ei osanud.

Meie rahva suured peod on meile alati andnud julgust ja jõudu ning eneseusku, mis on kasvanud üksteise toel. Aidanud meil sammuda suure sihi poole, vaba Eesti riigi poole. Ja paraku on seda tulnud teha vähemasti kaks korda.

Meile kõigile on laulu- ja tantsupeod meie rahva elusõna, olid ka rasketel aastatel.

Laulu- ja tantsupidude suurus on nende lihtsas siiruses, mis avab tee otse inimeste südametesse. Laulupidu on raske tõlkida neile, kes ei ole laulupeost kunagi osa saanud, sest nad lihtsalt ei ole Eesti inimesed. Ma olen proovinud seda selgitada ja see on alati olnud üsna keeruline. Need, kes on käinud, need on tundnud. Sellest ei saagi rääkida, neid sõnu ei ole olemas. Laulupidusid tuntakse ja seda siirust peame alal hoidma ja kandma hoolt selle eest, et pidude traditsioon meid ka rahvana alati edasi kannaks. Seda hoolt kanda on ju lihtne, sest katsugu keegi meile öelda, et „ei, sa ei lähe ülehomme laulupeole“.

Me teame, et mõned meist on kurvad sellepärast, et nad ei mahtunud sedakorda tantsupeole ja loodan, et leiame oma viisid ja meetodid, kuidas saame mitmetel platsidel neidsamu tantse tantsida ja võibolla niimoodi, et seda peorõõmu jõuaks rohkem ka Tallinnast kaugemale ja kõikide rühmadeni. Eks meie tantsumemmed ja -õpetajad teavad paremini, kuidas seda teha, aga ma väga tahaksin, et leiduks üks lahendus, kus kõik oleksid rõõmsad ja õnnelikud.

]]>
EST Kõned Thu, 04 Jul 2019 07:57:45 +0000
Vabariigi President Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Rahvuskongressil „Globaalsed eestlased“ https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15327-vabariigi-president-uelemaailmse-eesti-kesknoukogu-rahvuskongressil-globaalsed-eestlased https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15327-vabariigi-president-uelemaailmse-eesti-kesknoukogu-rahvuskongressil-globaalsed-eestlased Tere!

Ma ei saa jätta sissejuhatust tegemata lähtumata natukene ka sellest ümbrusest, kus me täna oleme. Tegemist on ilmselt ühe vana nõukogudeaegse tehasehoonega ja klubiruumiga – kes ikka viitsis süveneda sellesse, mis müüride taga toimus. Kui palju vaime siit täna välja suitsutatakse juba ainuüksi sellega, et ESTO üritus sellises kohas toimub! Kuigi siin oli kindlasti töötav punanurk ja palju muud sarnast, siis ESTOd ju toimisid. 72. aasta oma ma veel ei mäleta, 76. oma küll, kuigi asusin ju ka raudse eesriide taga. Mäletan ka hilisemaid aastaid, kus Nõukogude võim võimaldas eriti just kultuuriinimestel siiski suhelda ka Välis-Eesti kogukonnaga läbi Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu -VEKSA. Räägitakse, et see kõik käis läbi ühe väga kindla omaaegse filtri. Selleks, et sealtkaudu suhelda, liikus seda infot ka sinna, kuhu poleks tegelikult tahtnud, aga parem oli ikkagi suhelda kui päriselt suhtlemata jätta.

Siin ruumis tulevad toonasele elule tagasi mõeldes päris põnevad mõtted. Kui väliseestlased siia tulid, pidi ju elama Viru hotellis, kus seinad olid mikrobetoonist ja Tallinna linnast välja sugulaste juurde minna ei tohtinud. Aga kõik läksid, nagu me teame. Kõikidele, kes siia tulid, pakuti palju kartulisalatit ja viinerit, sest me ju tahtsime oma sugulastele parimat. Seitsmekümnendatel seda kartulisalatit ja sülti ja viinerit veel oli, kaheksakümnendatel läks sellegagi kehvemaks. Kaheksakümnendatel läks jällegi liikumine natuke vabamaks.

Siis, kui see raudne eesriie ükskord langes, tulid siia kasvõi Kanadast näiteks Peeter Mehisto ja Peter Roose, Kyllike Sillaste-Elling ja nii edasi. Alguses oli neid hästi lihtne eristada, sest nad rääkisid kolmekümnendate eesti keelt. Aktsent kadus kiiremini ära, aga sõnavarast viskas ikka kolmekümnendaid sisse. Seda oli tore kuulata. Peeter Mehistoga juhtus aga näiteks nii, et tema läks siin uuesti õppima. Ma ei tea, mida ta õppis, aga igal juhul õppis ta ära minu põlvkonna sõnavara. Kahekümneaastastel, kes temaga rääkisid, tekkis kohutav arusaamatus, sest taat on ilmselgelt 40, aga räägib meie põlvkonna keelt. Ta ise sellest aru ei saanud.

Juhtus ka muid naljakaid asju. Peetril oli näiteks Moskvitš, millega ta kuhugi sõitis, ja mille mingi osa lagunes ära. Ta teadis väga hästi, kuidas see osa on inglise keeles, aga mismoodi seda punni eesti keeles nimetada, sellest ei olnud tal õrnematki aimu. Sadas lihtsalt ühte tallu sisse ja teatas inglise keeles, et tema Moskvitšil see asi ära lagunes. Eestlastel jällegi muidugi puudus arusaam, kuidas sellest nüüd aru saada.

Nagu näha, siis neil katkestustel oli traagiline külg, aga neil oli alati ka koomiline külg. Ma arvan, et ka seda tasuks mäletada ja võib-olla ka üles kirjutada, sest niivõrd suur on kontrast. Kui näiteks täna läheb Eesti pere kuhugi mujale elama, siis tal on kasutada Üleilmakool, et hoida oma laps eesti keele terminoloogiaga kursis ja arenemas ka eestlasena. Et tema sõnavara võimaldaks tal siia tagasi pöörduda, ükskõik, kas see tuleb gümnaasiumi- või kõrgkooliastmes.

]]>
EST Kõned Tue, 02 Jul 2019 10:21:09 +0000
Parimate koolilõpetajate vastuvõtul presidendi roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15313-parimate-koolilopetajate-vastuvotul-presidendi-roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15313-parimate-koolilopetajate-vastuvotul-presidendi-roosiaias Head noored!

Tere tulemast Kadrioru roosiaeda ning parimad õnnesoovid äsja saadud lõputunnistuste ja -diplomite puhul!

On väga meeldiv, et täna on siin koos lõpetajad kõigist Eesti gümnaasiumitest, kutse- ja kõrgkoolidest, kust tulla saadi, ning et selle, keda oma esindajana siia lähetada, otsustas iga kool ise. 

See tähendab, et meie seas on cum laude ja medalitega lõpetanud, osavad meistrid, andekad kunstnikud ja sportlased, heategevuse ja kogukonnaelu eestvedajad. Ehk mis vast kõige olulisem – oma kaaslaste lugupidamise ja tunnustuse pälvinud tublid inimesed.

Kokku rohkem kui 12 000 aasta jooksul omaenda töökusega ning lapsevanemate ja õpetajate-juhendajate toetusel lihvitud teadmisi ja talente.

Ning eeldatavasti veel umbes neli korda sama palju eesseisvaid tegudeaastaid.

Sest kuigi neil päevil pöördutakse teie kui lõpetajate poole, teate ju hästi, et lõpu asemel on tegu vaid pisikese meeldiva peatusega pikal teel.

Jah, siin aias on täna koos oma 50 000 aastat potentsiaali jätkata ja hoida seda, milles meie ees käinud põlvkondadena oleme õnnestunud, ning muuta ja juurde luua seda, millega me hakkama pole saanud või mida ei osanud ette näha.

]]>
EST Kõned Thu, 27 Jun 2019 07:49:09 +0000
Vabariigi President Reservohvitseridele auastmete kätteandmisel Kaitseväe Akadeemias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15307-vabariigi-president-reservohvitseridele-auastmete-kaetteandmisel-kaitsevaee-akadeemias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15307-vabariigi-president-reservohvitseridele-auastmete-kaetteandmisel-kaitsevaee-akadeemias Hea kindral Herem, major Lilleleht, austatud reservohvitserid!
Ülehomme tähistame me võidupüha. Tähistame võitu sõjas, mida ajaloolased on nimetanud leitnantide ja kaptenite sõjaks – nooremohvitseride sõjaks. Ja seda õigusega, sest just nooremohvitserid olid need, kelle kanda oli rühmade ja roodude juhtimine Vabadussõjas. Nooremohvitserid olid need, kes 1918. aasta lõpu sünges olukorras jaksasid olla eestvedajateks ja uskujateks, jaksasid olla alguses suhteliselt väikese rahvaväe moraali hoidjateks. Kuid valdavas enamuses polnud tegemist mitte kaadriohvitseridega, vaid ilmasõja-aegsetest lipnikekoolidest võrsunud juhtidega.

]]>
EST Kõned Fri, 21 Jun 2019 11:46:47 +0000
Vabariigi President Skangali lahingu mälestusmärgi avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15306-vabariigi-president-skangali-lahingu-maelestusmaergi-avamisel-22-juunil-2019-skangalis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15306-vabariigi-president-skangali-lahingu-maelestusmaergi-avamisel-22-juunil-2019-skangalis Austatud president Vējonis, head Eesti ja Läti kaitseväelased

Ma alustan tsitaadiga: „Kaotasime täpselt veerandi oma koosseisust, surnutena ja haavatutena. See olevat harilikus sõjas küllaldane arv, et muuta kogu väeosa võitlusvõimetuks. Et aga sõdisime ajaloolise vaenlase vastu, siis ei olnud tunda mingit võitlusvõime langust. Ka mitte pärast kõige kibedamaid tunde.“

Nii kirjeldas Kalevlaste Maleva sõjaaegne ülem Otto Tief raevukat Skangali lahingut ühes 20 aastat hiljem antud intervjuus. Neid kaotuse ja leina kibedaid tunde peame alati meeles pidama, kui räägime Eesti ja Läti Vabadussõdadest. Jah, me saame ja peame täna rõõmustama ja tähistama neid võite, kuid ei tohi iialgi unustada seda kõrget hinda, mida meie esiisad selle eest maksid. Ei tohi unustada kümneid tuhandeid 100 aasta eest sõtta läinud sõdureid, ega neid tuhandeid, kes lahinguväljadelt ei naasnud. Me võlgneme neile väga palju. 

]]>
EST Kõned Sat, 22 Jun 2019 11:35:42 +0000
Vabariigi President võidupüha paraadil Tartus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15302-vabariigi-president-voidupueha-paraadil-tartus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15302-vabariigi-president-voidupueha-paraadil-tartus Head kaitseliitlased, hea Eesti rahvas siin Tartus ja kõigis kodudes!

„Kord nägin, et Elva silla juures seisab lääne pool raudteed üks suure habemega maamees hobusega ja jagab midagi ümberseisjatele. Läksin vaatama. Reel asus kahekümne viie toobiline piimanõu, milles oli rohkete pekitükkidega jahukaste. Oli ka õnne sellest osa saada.“

Nii kirjeldas ühte päeva Vabadussõjas soomusrongil number 2 võidelnud Ilmar Raamot. Vabadussõjas, mille lõpuni oli täna 100 aastat tagasi jäänud veel pisut rohkem kui kuus kuud.
Pikka ja rasket, aga ikkagi juba väga lootusrikast kuud.

Sõdur vajab võitlemiseks mitte ainult püsse ja padruneid, vaid ka sooja kõhutäit. Meie Vabadussõja alguses oli rahvaväel puudus peaaegu kõigest. Ja tihti oli see just tavaliste inimeste toiduabi, mis Vabadussõja esimestel kuudel meie sõjameeste kõhtu täitis, jah vabadussõda ei võitnud rindesõdurid üksinda, vaid ka sõjaväele voorivankri andnud talumees, tagalas korda hoidnud kaitseliitlane, sõduritele vormiriideid õmmelnud rätsep, haavatute eest hoolitsenud halastajaõde. Vabadussõja võitis terve meie rahvas.

Ühine pingutus viis meid toona sihile. Tänapäeval nimetame sellist kogu ühiskonna ühist pingutust laiapindseks riigikaitseks. See tähendab kõikide eluvaldkondade valmisolekut kriisideks ning kogu ühiskonna kaitsmist. See tähendab arusaamist, kuidas haiglad saavad ka suuremas hädaolukorras ravida kõiki abivajajaid. See tähendab mõtlemist, kuidas me kriisiolukorras kõik kõhu täis saaksime – rahvana, kes erinevalt 100 aasta tagusest ajast üldjuhul ei kasvata endale ise toitu.

Muidugi tähendab riigikaitse täna enamat kui valmistumist klassikaliseks konventsionaalseks konfliktiks. Märksa suurema tõenäosusega võime näha suurema elektrikatkestust, lumetormi, üleujutust või rööbastelt maha sõitnud ohtlikku veost. Sellised kriisid ei ole ohuks Eesti iseseisvusele, kuid võivad halvata igapäevaelu ja vähendada turvatunnet. Kuid sellest – iga inimese turvatundest ja algab Eesti julgeolek.

Laiapindse riigikaitse arendamisel on meil veel väga palju teha. Ainult riik saab töös hoida haiglavõrku, tagada pikaajalised toiduvarud või hoida tänavatel korda. Kuid riik ei jõua kunagi kõikjale, ei tava- ega kriisiolukorras. Igaüks meist saab väga palju ära teha selleks, et ennast ja igaüks oma lähedasi igasugustes olukordades kaitsta. Lihtsad asjad: igaüks meist saab endale koju osta väikese toiduvaru. Tuletada meelde esmaabivõtted. Laadida alla Naiskodukaitse kriisiolukordade mobiilirakenduse. Hoida käepärast neid käitumisjuhiseid, mis riik paari kuu eest inimestele laiali saatis.

]]>
EST Kõned Sun, 23 Jun 2019 05:40:12 +0000
Vabariigi President Tartu laulupeol https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15301-vabariigi-president-tartu-laulupeol https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15301-vabariigi-president-tartu-laulupeol Kallid inimesed!
 
Siit Tartust teretas meid üle 150 aasta tagasi Lydia Koidula:
 
Ööbik, mine, leia sõpru,
Emajõe linnuke!
Ja mis südamest tulnd, mingu,
jälle mingu südame!
 
Laulud läksid ja leidsid tee meie südametesse kõikjal üle Eesti, sest nad kõnetasid meid ja andsid meie tunnetele sõnad. Niisamuti on kõigi meile armsate koorilauludega. Läbi aegade on nad meiega kõnelenud läbi oma sõnumite, nad ei ole niisama lihtsalt kaunid laulud, nad on lood meie hingest ja meie südamest. Laulupidu on meile oluline, me laulame siin oma rahva hingelugusid, milleta ei ole meil rahvana mõtet. Aga laulame ka lustakamat, sest laulupidu on ikkagi rõõmus olemise koht.

]]>
EST Kõned Sat, 22 Jun 2019 19:14:13 +0000
Vabariigi President Võnnu lahingu aastapäeva tähistamisel Cēsises https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15299-vabariigi-president-vonnu-lahingu-aastapaeeva-taehistamisel-cesises https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15299-vabariigi-president-vonnu-lahingu-aastapaeeva-taehistamisel-cesises Head Läti ja Eesti inimesed!
 
Täna 100 aastat tagasi siin Võnnu all saavutatud võitu tähistame Eestis võidupühana. Aga see pole suur päev vaid Eesti, vaid ka Läti rahva jaoks. Sest nagu ütles minu hea sõber president Vējonis üleeile Balti Kaitsekolledžis – Võnnus võitlesime koos meie ühise vabaduse eest. Võnnus võitsime koos.

Võidud meie vabadussõdades tõestasid, et Eesti ja Läti rahvad väärivad iseseisvust ja väärivad oma riiki. Tõestasid, et meie riikide väiksus, keeruline geopoliitiline asend ning pea lootusetuna näiv olukord ei ole ületamatuks takistuseks, kui me vaid ise tahame ja julgeme oma vabaduse eest seista. Siis toetavad meid ka meie liitlased, ilma kelleta ei olnud me võidukad ei sajandi eest, ega saa olla ka täna. Me ei tohi pidada 1939. aastat traagiliseks paratamatuseks, vaid peame seda pidana saatuslikuks veaks, kuna unustati vabadussõdade õppetunnid.

]]>
EST Kõned Sat, 22 Jun 2019 08:38:26 +0000
Vabariigi President tsiviilmissioonidel teeninute tänuüritusel välisministeeriumis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15288-vabariigi-president-tsiviilmissioonidel-teeninute-taenuueritusel-vaelisministeeriumis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15288-vabariigi-president-tsiviilmissioonidel-teeninute-taenuueritusel-vaelisministeeriumis Lugupeetud välisminister,

head tsiviileksperdid!

Reeglina ületavad uudisekünnise just traagilised sündmused – olgu selleks siis konflikt erinevate etniliste gruppide vahel või konventsionaalne sõda. Paljudesse konflikti- ja sõjakolletesse oleme vastutustundliku ELi liikmesriigi, NATO liitlase ja ÜRO liikmena – riigina, kes ei piirdu julgeoleku tarbimisega, vaid ka panustab sellesse – saatnud ka oma sõdurid, kellest paljud on meie julgeoleku eest toonud ohvriks omaenda tervise ja elu.

Kahjuks on tsiviilmissioonid siiani jäänud sõjaliste missioonide varju. Kuid päris kindlasti ei ole neid põhjust pidada vähem olulisemateks sõjalistest missioonidest.

Ka teie töö keerulistes piirkondades ja oludes on ohtlik ja stressirohke.

Teie igaühe panus stabiilsuse tagamisse ja  demokraatlike väärtuste edendamisse on ühtlasi panus Eesti julgeolekusse, mis aitab globaalselt kujundada ka seda Eesti kuvandit rahvusvaheliselt, et tegemist on küll väikese ja piiratud ressurssidega, aga väga vastutustundliku riigiga, kes alati panustab targal moel.

]]>
EST Kõned Tue, 18 Jun 2019 09:48:22 +0000
Galakontsert “Eesti 100 ja Dannebrog 800” Estonia kontserdisaalis, 15. juunil 2019 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15285-president-kersti-kaljulaidi-kone-galakontsert-eesti-100-ja-dannebrog-800-estonia-kontserdisaalis-15-juunil-2020 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15285-president-kersti-kaljulaidi-kone-galakontsert-eesti-100-ja-dannebrog-800-estonia-kontserdisaalis-15-juunil-2020 Mul on rõõm ja au tervitada Tema Majesteeti Taani kuningannat Tallinnas aastal kui tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva ja Taani tähistab Dannebrogi, Taani armastatud lipu, 800 aasta juubelit.

Eesti ja Taani diplomaatilised suhted algasid 1921. aastal, kuid meie inimeste ja riikide vahelised ajaloolised sidemed ulatuvad mitmete sajandite taha. Need kontaktid on olnud mitmetahulised. Ajalugu ühendab eestlasi ja taanlasi, nagu kõiki Läänemere ääres elavaid mererahvaid.

Teie Majesteedi sõber President Lennart Meri alustas 1994. aastal oma riigiõhtusöögi kõnet Fredensborgi lossis terase ja rõõmsa märkusega: „Taani kuningaloss asub Kopenhaagenis, aga Taani kuninga aed asub Tallinnas.“ Tänasest on meil ka Taani Kuninganna aed. Mis võiks olla veelgi parem märk meie sõprusest. 100 aastat tagasi, kui sõdisime oma iseseisvuse eest, aitasid Taani vabatahtlikud kaitsta noort Eesti Vabariiki. Taani ei tunnustanud kunagi Nõukogude võimu. Te olite esimeste hulgas, kes taastasid meiega diplomaatilised suhted kui me taas-iseseisvusime. Taani rahvas toetas meie iseseisvust täielikult. Te ei kahelnud kordagi. Suur tänu!

Oleme lähedased sõbrad ja samameelsed Põhja-Euroopa riigid. Jagame sarnaseid väärtuseid. Oleme partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs. Teeme koostööd ja toetame üksteist ÜROs. Väikeriikidena on meie ühine huvi kaitsta ja säilitada reeglitel põhinevat maailmakorda. Usume tõsiselt, et julgeolek ulatub meie riigipiiridest kaugemale. Meie koostöö on nüüd arenenud ühiseks regiooni kaitsmiseks.

Teie Majesteet, meie inimesed on omavahel tihedalt seotud peaaegu igal elualal. Tänane kontsert on suurepärane näide meie kultuurilisest koostööst. Tänan, et toote oma visiidiga kaasa niipalju kultuuri.

Tähistagem täna meie riikidevahelisi suurepäraseid suhteid ja nautigem taani ja eesti muusikute muusikat.

]]>
EST Kõned Sat, 15 Jun 2019 11:29:09 +0000
Vabariigi President Kaitseväe Akadeemia põhi- ja keskastmekursuse lõpuaktusel Tartus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15277-vabariigi-president-kaitsevaee-akadeemia-pohi-ja-keskastmekursuse-lopuaktusel-tartus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15277-vabariigi-president-kaitsevaee-akadeemia-pohi-ja-keskastmekursuse-lopuaktusel-tartus Austatud kindral Herem ja kolonel Mõts, head koolilõpetajad – härrased ohvitserid!

Seisan täna siin teie ees, kuna mind – Vabariigi Presidenti – ja teid – Eesti Vabariigi ohvitsere – seob üks väga oluline ja tegelikult vahetu side. See on side, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest. Ja see ei seisne vaid iidses tavas, mille kohaselt annab riigi kõrgeim valitseja ohvitseridele auastmeid. Vaid see tuleneb ka mulle põhiseadusega pandud vastutusest Eesti riigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon.

See on suur vastutus, see on küsimus sõjast ja rahust, elust ja surmast. Ja see puudutab vahetult teid, kuna esmajoones just teie olete need, kes neid otsuseid ellu hakkavad viima. Olles valmis meie vabaduse nimel tooma ka kõrgeima ohvri. Just see muudab kaitseväelaste elukutse eriliseks – teie enda jaoks, ühiskonna jaoks, minu jaoks. See on ka põhjus, miks olen riigikaitse kõrgeima juhi rolli võtnud mitte vormitäitena, vaid püüan saada sisuliselt aru sellest, milles seisneb teie töö. Lugenud läbi teie määrustikud ja käsiraamatud, õppinud selgeks tingmärgid. Et saada aru teie teenistuse tegelikust sisust ning vajadusel olla sidemeks teie ja tsiviilühiskonna vahel. Et kanda mulle põhiseadusega pandud vastutust teadlikult. See ongi see side, mis meid siin täna seob. See on põhjus, miks olen siin.

Head kuulajad!

Eestikeelne ohvitseriharidus tähistab tänavu oma 100. aastapäeva. Õigus on neil, kes ütlevad, et ilma emakeelse sõjalise hariduseta ei ole Eesti riiki. Selles mõttes on väga tähendusrikas, et Vabariigi Sõjakool alustas 100 aastat tagasi tegevust praktiliselt samal päeval, mil esmakordselt tuli kokku Eesti Asutav Kogu.

]]>
EST Kõned Fri, 14 Jun 2019 10:57:30 +0000
Vabariigi President Eesti Advokatuuri 100. aastapäeva tähistamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15275-vabariigi-president-eesti-advokatuuri-100-aastapaeeva-taehistamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15275-vabariigi-president-eesti-advokatuuri-100-aastapaeeva-taehistamisel Sada aastat tagasi aprillis kogunes siia majja Eesti riiklusele aluse pannud rahvaesindus Asutav Kogu, mida valiti juhtima advokaat August Rei ja moodustati uus valitsus advokaat Otto Strandmani juhtimisel. Advokaate, kes tegutsesid  aktiivselt  Eesti Vabariigi sünni juures, oli teisigi, lisaks eelnimetatutele veel Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Karl Baar, Jaan Teemant, Jüri Parik, Alma Ostra-Oinas. Advokaadid olid tegusad ka Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi õigussüsteemi arendamisel.

Kas  ka tänane Eesti vajab advokaate – riigimehi? Kindlasti. Riigikogu viimastes koosseisudes kahjuks advokaate ei kohta. Ei peagi. See aga ei tähenda, et teie teadmisi ja tundlikku närvi riigi juhtimises ei vajataks.  

Kindlasti saate te kaasa rääkida seadusloome kvaliteedi osas. Selles osas, mida üldse on vaja reguleerida ja kus võiks jääda heade kommete juurde. Milline peaks olema meie riik? See on küsimus, mida kindlasti olete ka endalt küsinud.

Eesti keeruline õigusloome on hakanud vähendama Eesti konkurentsivõimet. Näete oma töös, et  liigsed ja tihti põhjendamatud kitsendused takistavad ettevõtlusvabadust. Loodan, et   õiguse rakendajatena leiate võimalusi enam õigusaktide ettevalmistamisel kaasa lüüa, et hoida ära ülemäärased regulatsioonid.  

Siinkohal tahan eriti  tunnustada teie kolleegi  Jüri Raidlat, kes on riigireformi kontseptsiooni väljatöötamisel palju energiat ja aega pühendanud Eesti riikluse mõtestamisele ja paremaks tegemisele. Ma küll pean hetkel ohutumaks mitte põhiseadust avada, kuna ta on meid tegelikult ikkagi väga hästi teeninud ja otseselt kuidagi riigi arengule, sealjuures ka riigireformile, jalgu ei jää. Aga pidev utsitamine, innustamine ja mõtlema kutsuv küsimine on ka väärtus, mida peab tegema.

Viimase aja poliitilistes debattides on Eesti õigussüsteem, õigusriik olnud rünnaku all, mis pigem demagoogiline kui sisuline on. Põhiseaduses disainitud õigussüsteem on meil hästi töötanud ja end  õigustanud, tagades isikute põhiõiguste kaitse, kohtute, prokuratuuri ja advokatuuri sõltumatuse. See ei saa olla mõjutatud päevapoliitikast ja emotsioonidest, tema väärtuseks on stabiilsus. 

Tõestus, et meie õigusriik on toimiv, lasub kõigil neil, kes igapäevaselt õigusriigile toetudes oma tööd teevad. Kõva kätt ei nõuta, kui politsei hoiab ühiskonna toimivana ja turvalisena seaduse abil. Samamoodi aktsepteerivad inimesed ilmselt, et õigusriik toimib, kui meie vaidlused kohtus on kvaliteetsed.

]]>
EST Kõned Fri, 14 Jun 2019 02:39:09 +0000
Vabariigi President Euroopa Liidu kliimaseminaril https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15272-vabariigi-president-euroopa-liidu-kliimaseminaril https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15272-vabariigi-president-euroopa-liidu-kliimaseminaril Planeet Maa tekkis hinnanguliselt 4,6 miljardit aastat tagasi. Kui see ajavahemik jaotada 24-tunnisele ööpäevale, siis umbes kell 4 varahommikul tekkisid esimesed eluvormid, kell 21:52 maismaataimed ja alles viimasesse minutisse mahuvad nüüdisaja inimese elatud sekundid. Ja kui nüüd mõtleme, mida kõike oleme me selle üürikese ajaga suutnud siin korda saata, siis seda on kahetsusväärselt palju. Ainuüksi viimase sajakonna aastaga oleme jätnud planeedile sedavõrd suure ja sügava jälje, et selle tähistamiseks on välja pakutud eraldi geoloogiline ajastu nimega Antropotseen. See on päris karm, mitte positiivne sõna.

Juba rohkem kui sada aastat tagasi arvutas Rootsi keemik Svante Arrhenius välja CO2 kontsentratsiooni ja temperatuuritõusu vahelise seose. Arrhenius mõistis juba siis, et CO2 heide viib lõpuks kliima soojenemiseni. Aga ta ei osanud kindlasti ette näha, et probleem, millega inimkond ainult sajandi pärast juba silmitsi seisab, on niivõrd tõsine.

1958. aastal alustas Mauna Loal kasvutrendi atmosfääri süsinikdioksiidi mõõtev labor ja  sündis kontsentratsiooni tähistav Keelingi kõver. Sealt alates on saanud üha selgemaks, et ookean ei suuda kindlasti neelata kogu inimese poolt emiteeritud CO2-te ja selle kontsentratsioon atmosfääris üha kasvab.

Kuidas seda CO2 kontsentratsiooni kasvamist hinnata? Kõige mõistlikum on vaadata, kuidas on läinud minevikus, kui CO2 kontsentratsioonid on kasvanud muudel põhjustel kui inimtekkeliselt. Maa paleokliima on andnud meile rohkelt väärtuslikku informatsiooni, mida läbi kliimamudelite kaasaegsete andmetega ühendades saame kasutada tuleviku prognoosimisel. Üks teadmine, mille me mineviku andmetest leiame, on seesama selge seos atmosfääri kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja õhutemperatuuri vahel. See on alati olnud olemas.

Samuti näitavad ookeani põhjasetted ja polaarjää puurimised, et kliima on olnud minevikus võrdlemisi muutlik ja sellel muutlikkusel on olnud teatud tsüklilisus. Seevastu ei leia ajaloost ühtki ligilähedaseltki sama kiiret kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja sellega kaasnevat temperatuuri tõusu kui praegune. Järelikult peab see olema tekitatud millegi olulise poolt, mis praegu on teisiti kui vanasti. Praegu meie planeet põeb seda haigust nimega Inimene, kes emiteerib CO2-te. Ei ole varianti seda teisiti mõista.

]]>
EST Kõned Thu, 13 Jun 2019 07:50:09 +0000
Vabariigi President lastekaitsepäeval presidendi roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15252-vabariigi-president-lastekaitsepaeeval-presidendi-roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15252-vabariigi-president-lastekaitsepaeeval-presidendi-roosiaias Head lapsed ning lastega ja lastele tegutsejad!

Head lastekaitsepäeva teile ning tere tulemast Kadriorgu tänavusele tunnustusauhindade üleandmisele. 

Kohtusin just seekordsete tunnustatavatega, kelle inspireerivaid tegusid teile õige pea lähemalt tutvustatakse. Nende tegude taga on lood, mis on enamasti kurvad, kohutavad; ning samas näitavad nad lahendusi ja lootust, et selliseid lugusid oleks tulevikus vähem. Eks seda kõike ju lastekaitse tähendabki.

Ent kõik need pingutused võivad kergesti osutuda tühisteks, kui me ei suuda oma lastele ja lastelastele tagada maailma, kus nemad saavad pühenduda oma unistuste elluviimisele, mitte ei pea tegelema meie vigade tagajärgedega. Nii kaua, kui oleme inimkonnana kestnud, on meid kandnud püüd tagada lastele parem elu kui on olnud meil endil. Aga täna kasvab maailmas 2,2 miljardit last üles teadmises, et neil tuleb neile pärandatud kliimamuutuste tagajärgedega tõsiselt rinda pista. 

Täisväärtuslik toit, hea tervis, kooliharidus ja turvaline elukeskkond – kõike seda, mis on lapsele oluline, ohustab kliimamuutus. Veepuudus, kuumalained, põudadest või üleujutustest tingitud toidunappus. See on reaalsus paljude laste jaoks ja otsene tulevikuoht veel miljonitele.

Lapsed on kliimamuutuse tagajärgede osas kõige haavatavamad. Meie oma lapsed, kes mõtlevad murega sellele planeedile, mille nemad saavad pärandada oma lastele. Meie, suured – me peame teile appi tulema. Ükskõik kui ebamugav see pole. Me peame.

Kliima ja keskkond laiemalt on kahtluseta olulisemaid inimkonna tulevikku ja eksistentsi puudutavaid küsimusi. Lastel on õigustatud ootus tulevikku puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Kliimamuutuste probleemile viidates rõhutab ka UNICEF laste õiguste kaitsmise vajadust ja nende põhjendatud õigust olla kaasatud.

]]>
EST Kõned Sat, 01 Jun 2019 07:41:11 +0000
Vabariigi President Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avakontserdil Raekoja platsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15258-vabariigi-president-rahvusvahelise-paerimuspeo-baltica-avakontserdil-raekoja-platsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15258-vabariigi-president-rahvusvahelise-paerimuspeo-baltica-avakontserdil-raekoja-platsil Head pärimuspeolised!

“Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud read ...”

Nii alustas Betti Alver Marie Underile pühendatud luuletust. Poeedi kirjapaber võib süttida, selle asemele pakub end kivi või metall, jätkab Alver, et siis tõdeda:

“Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read.”

Ei Under ega Alver ole muidugi näited rahvaluulest, ehkki mõlemad sellest huvitusid. Üks sündinud kõigest inimpõlve ja teine kaks pärast seda, kui me emakeelne luule kirjasõnas levima hakkas.  Ent needki värsid meenutavad meile, et raamat pakub luulele vaid ajutist peavarju, nagu noodivihud või helikandjad muusikalegi. Looming ulatub neist palju kaugemale, aega, kui inimene omandas kõneoskuse – ehk siis inimeseks sai. Ja tänagi, looming sünnib ja taassünnib ikkagi siis, kui keegi loeb luuletuse paberilt või mängib muusikaloo noodivihikust kuuldavaks.

]]>
EST Kõned Fri, 31 May 2019 06:10:57 +0000
Vabariigi President Siseministeeriumi valitsemisala juhtide arengupäeval Sisekaitseakadeemias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15246-vabariigi-president-siseministeeriumi-valitsemisala-juhtide-arengupaeeval-sisekaitseakadeemias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15246-vabariigi-president-siseministeeriumi-valitsemisala-juhtide-arengupaeeval-sisekaitseakadeemias Head peadirektorid ja juhid, head elukaitsjad ja elupäästjad!

Tore siin jälle olla ja mõtteid vahetada. Nagu Elmar oma sissejuhatuses mainis, siis tõepoolest, nügimisega tegelen mina ka. Kui Eesti Päevaleht käis minuga paar nädalat tagasi intervjuud tegemas, siis nad ütlesid, et olete nüüd sotsiaal- ja lähisuhtevägivalla teemad esile nüginud, aga mis siis järgmisel kahel ja poolel aastal kavas on?

Mul oli esiteks väga hea meel, et need teemad ongi esile nügitud, ning ma vastasin, et edasi tahan keskenduda keskkonnale – kui me kliimamuutusi tagasi ei pööra, siis muutuvad kõik meie muud tegevused lihtsalt lühiajaliseks arengu planeerimiseks.

Selle peale ütles ajakirjanik, et proua president, teil on erakordne anne valida erakordselt ebapopulaarseid teemasid. Ma arvan, et see ühendab ka mind ja teid siin saalis – ka teie olete valinud omale erakordselt ebapopulaarsed teemad, sest enamus inimesi ei taha üldse selle peale mõelda, millega teie igapäevaselt tegelete.

Ma ei hakka teile siin täna pikalt rääkima, kuidas te käitumispsühholoogiat ja nügimist oma igapäevatöös paremini saaksite ära kasutada. Selleks on siin minu järel terve rida häid esinejaid üles astumas – mina olen sel teemal lihtsalt üks paljulugenud praktik.

Aga mina tahaksin teile alustuseks rääkida sellest, millest rääkisime ka kaks aastat tagasi. Ma tahaks teile rääkida teie töö ühest põhilisest alusväärtusest – vabadusest. Ja võibolla ka sellest, kuidas seda vabadust on viimasel ajal hakatud… nügima.

Sisejulgeoleku valdkonda käsitletakse hästi palju justkui isikuvabaduste piirajana, riikliku suunajana, kuid tõde on tegelikult täpselt vastupidine. Nagu ma siin ka kaks aastat tagasi ütlesin, siis ühiskonnas ei keerata kruvisid kinni siis ja ainult siis, kui sisejulgeolekuorganite autoriteet võimaldab korda tagada vabadusi piiramata.

See, kuidas teie suudate seda teha, määrab omakorda, kui palju on poolehoidjaid sellisel retoorikal, mis soovib näiteks isikuvabadusi senisest rohkem kontrollida või meediavabadust piirata – lühidalt, ehitada sellist pigem käskudel ja keeldudel, mitte vabadustel põhinevat ühiskonda.

]]>
EST Kõned Thu, 30 May 2019 11:25:13 +0000
Vabariigi President konverentsi CyCon 2019 avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15259-vabariigi-president-konverentsi-cycon-2019-avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15259-vabariigi-president-konverentsi-cycon-2019-avamisel Daamid ja härrad, head külalised!

Aitäh, Jaak, tutvustuse eest ning aitäh sulle ja sinu küberkaitsekeskuse kolleegidele selle suurepärase konverentsi korraldamise eest. Lisaks soovin tänada kõiki, kes te olete taas kord Tallinnasse tulnud. Ma usun, et CyCon on aastate jooksul muutunud kõigi küberkaitsega tegelevate inimeste seas üheks tähtsaimaks konverentsiks ning te kõik kogunete igal aastal Tallinnasse lootuses siit midagi uut kuulda ja õppida. Ma kinnitan teile, et te ei pea pettuma.

Minul on hea meel tutvustada Eesti seisukohti rahvusvahelise õiguse küberruumis kohaldumise kohta, mille valitsus vaid paari nädala eest kinnitas. Jah, mõni NATO liitlane ja koostööriik on selles asjus oma seisukohad juba teatavaks teinud. Me oleme koostanud ka Tallinna käsiraamatu, mis aitas teha olulise esimese sammu selle küsimuse analüüsimise poole. Lisaks on meil ÜRO valitsusekspertide rühmade ja paljude rahvusvaheliste organisatsioonide aruanded. Mõnes mõttes on see isegi pisut imelik, et Eesti – valdkonna teerajaja – ei olnud senini neid seisukohti ametlikult kirja pannud ega kinnitanud. Just sellepärast kutsusin eelmisel aastal oma kantseleisse kokku parimad küberõiguse eksperdid, kes olid varmalt päri sellega, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on aeg need seisukohad kirja panna. Jah, ma tean, et paljude riikide seisukohad selles küsimuses on ja jäävad ka edaspidi ebaselgeks, kuid Eesti-taolisel väikeriigil ei ole rahvusvahelise õiguse suhtes sellist luksust. Nagu kõlab meie esimese külma sõja järgse presidendi Lennart Meri tuntud ütlus – rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumapomm.

]]>
EST Kõned Wed, 29 May 2019 06:20:30 +0000
Vabariigi President vägivallaennetuse tunnustusauhinna üleandmise tseremoonial https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15228-vabariigi-president-vaegivallaennetuse-tunnustusauhinna-ueleandmise-tseremoonial https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15228-vabariigi-president-vaegivallaennetuse-tunnustusauhinna-ueleandmise-tseremoonial Head vägivalla ennetajad, kallid vägivalla vastu võitlejad!

Meie kevad on olnud aeglane, mõne üksiku palava päevaga, kuid ta on käes – see aeg, mille Marie Under veidi enam kui saja aasta eest me südameisse jäädvustas: toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes. See on aeg, mis ei lase kellelgi olla ükskõikne.

On kohti, kuhu päike paistab varem ja rohkem. Varjus, teadagi, peab talv kauem vastu. Kuid ka meie valdkonnas on jääminek alanud. See toimub suure mürinaga, mis kostab eriti valjult pärast pikalt kestnud kõrvulukustavat vaikust. See võtab aega, sest jääd on kogunenud väga palju. Kuid ta toimub, see on näha ja kuulda.

Seda näevad ja kuulevad need, kes vastavad ohvriabi telefonikõnedele ja kirjadele. Sotsiaalkindlustusameti Lasteabitelefonil 116 111 täitus kümnes tegutsemisaasta ning mullu pöörduti lasteabisse rohkem kui 6500 korral, neist pea pooltel juhtudel olid pöördujateks lapsed ise.

Mullu registreeriti meil üle 3600 perevägivallakuriteo, kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. Seksuaalkuritegude arv küündis 580ni – nii palju pole neid registreeritud viimased kümme aastat. Karm tõde on, et 90% seksuaalkuritegudest on seotud alaealise kannatanuga.

Vägivallakuritegusid registreeriti möödunud aastal üle 8200, taas rohkem kui aasta varem. Kõigist registreeritud kuritegudest moodustavad need kolmandiku ning pea kolmveerand neist on kehalise väärkohtlemise lood.

Uus teadmine on meil ahistava jälitamise kohta, mis on karistatav tegu alates 2017. aastast.

Eelmisel, 2018. aastal registreeriti 200 ahistava jälitamise kuritegu ja 75 protsendil juhtudest ahistas ohvrit enamasti endine elukaaslane või abikaasa. On hea, et sellele teole reageerimiseks on aina enam kasutusel lähenemiskeelu taotlemine. On hea, et ka sellise tagakiusamise vastu on nüüd võimalik otsida kaitset.

Need on kohutavad arvud, mille taga on kohutavad teod. Kuid need tähendavad, et tööl, mida teete teie ja teevad teie kolleegid üle Eesti, on tulemus. Inimesed julgevad otsida abi ja pakkuda abi, kui näevad, et teine on hädas, sest nad teavad, et sel on mõtet. Et abi on olemas ja neid võetakse tõsiselt. Aitäh teile, lastekaitsjad, turvakodud, politsei, prokuratuur ja kõik-kõik teised neis võrgustikes, et olete seda kindlustunnet meie ühiskonnale andnud.

]]>
EST Kõned Fri, 24 May 2019 06:51:10 +0000
Vabariigi President E-valitsemise konverentsil 2019 Tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15262-vabariigi-president-e-valitsemise-konverentsil-2019-tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15262-vabariigi-president-e-valitsemise-konverentsil-2019-tallinnas Armsad sõbrad!

Siin on mõned tuttavad näod, aga ka palju uusi huvilisi, kes soovivad paremini mõista seda, kuidas saaks meie tänapäeva tehnoloogia aidata avalikku sektorit kõikjal maailmas.

Möödunud aastal tähistasime ühte verstaposti interneti globaalses kasutamises: üle poole inimkonnast on regulaarsed internetikasutajad ning see kasv on kõige kiirem Aafrikas, millele järgnevad Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond.

2018. aastal tähendas üks minut internetti 185 miljonit e-kirja, 38 miljonit sõnumit, 18 miljonit tekstsõnumit ja peaaegu 1 miljon internetiostlemisele kulutatud dollarit.

Ühtlasi tähendab see kasv, et internet kasutab globaalselt ära umbes 15% elektrienergiast. Selline keskkonnajalajälg on paraku sama suur nagu lennundusel. Me peaksime suhtuma vastutustundlikult ka selle aspekti tunnistamisse, sest me ju teame, et kliimamuutus on praegu kogu maailmas kõige tõsisem teema. Kõik digiühiskonda puudutavad arutelud ei jää lühiealiseks ja neil on mõtet vaid siis, kui me suudame lahendada kliimamuutuse probleemi.

]]>
EST Kõned Tue, 21 May 2019 06:33:16 +0000
Vabariigi President Lennart Meri konverentsi õhtusöögil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15244-vabariigi-president-lennart-meri-konverentsi-ohtusoeoegil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15244-vabariigi-president-lennart-meri-konverentsi-ohtusoeoegil Daamid ja härrad, lugupeetud ministrid ja sõbrad,

mul on väga hea meel, et te taas kõik siin Tallinnas olete. Lennart Meri konverentsil osalejaid ühendavad väärtused ja maailmavaade, mida me kõik jagame, sõltumata sellest, kas tuleme ühelt või teiselt poolt Atlandi ookeani. Mõnikord võib seda grupimõtlemist meie seas lausa näha, mis iseenesest ei pruugi alati olla kõige parem. Aga me oleme selles kõik koos – üsna samamoodi nagu meeskond allveelaevas.

Tahan, et mõtleksite hetkeks sellele, mis tunne võib olla merel – või täpsemalt sedasorti alusega vee all. Need teie seast, kellel on kogemusi merenduse või mereväega, teavad, et kui laev vee alla läheb, on selle meeskond põhimõtteliselt nagu pime. Meeskond saab kasutada ainult sensoreid ja väga kitsast vaadet, mida pakub periskoop. Meeskond siis pigem tajub seda, mis toimub pinnal. Ent üks, mis vee all võimendub, on heli, kõik need hääled ja müra, mida vesi liigagi hästi edasi kannab.

Mitmeski mõttes kirjeldab see pilt, millises olukorras me täna oma Euroopaga, oma Euroopa Liiduga oleme. Kui kuulame neid hääli ja helisid hüdrofonist, võib mõnikord tekkida tunne, et hukatus ja peagu kindel häving on kohe käes.

]]>
EST Kõned Fri, 17 May 2019 05:30:43 +0000
Vabariigi President konverentsil Latitude59 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15225-vabariigi-president-konverentsil-latitude59 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15225-vabariigi-president-konverentsil-latitude59 Armsad Latitude59 külalised!

Kõigest kaks aastat tagasi selgitasin teile, miks ja kuidas lõime Eestis oma digiriigi ja -ühiskonna. Milline näeb välja digimuutuse läbi teinud ühiskond ja kuidas see tavapäraselt toimib – sellest räägime täna. Samuti sellest, mis juhtub ühiskonnas, kui digiriik ei toimi tavapäraselt.

Me ju teame, et tehnoloogiamaailmas on kaks aastat pikk aeg.

Kaks aastat tagasi moodustas IT-sektor Eesti SKP-st veidi üle 4%. Täna on see 7%. Ma võin teile kinnitada, et SKP pole kahanenud, see on hoopis kasvanud, nii et kasvutrend on selles sektoris olnud väga selge. Me kasvame mitte niivõrd siin, Eestis, vaid globaalselt – maailmas, Aafrikas.   Just Aafrikas kasvame ootamatult hästi. See maailmajagu otsib võimalust arenguhüppeks ja seda ei hoia tagasi kivisse raiutud struktuurid. Ja mis on Eesti firmade jaoks veel olulisem – see maailmajagu pole küllastunud suurtest firmadest, kes tulevad oma valmislahendustega ja ütlevad, et palun kohaldage oma vajadused minu lahendustega. Aafrika riigid on avatud Eesti mõtlemisele. Kõik, eriti e-valitsemist ja e-teenuseid puudutav peab olema „õmmeldud tellija mõõdu järgi“, sest see aitab säilitada kultuuri.

]]>
EST Kõned Thu, 16 May 2019 07:55:41 +0000
Gruusia Presidendi ametliku visiidi auks korraldatud õhtusöögil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15212-gruusia-presidendi-ametliku-visiidi-auks-korraldatud-ohtusoeoegil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15212-gruusia-presidendi-ametliku-visiidi-auks-korraldatud-ohtusoeoegil Teie ekstsellents!
Lugupeetud Riigikogu esimees, peaminister,
suursaadikud,
daamid ja härrad,
hea kolleeg president Zurabišvili!

On suur rõõm näha teid Eestis! Alati on tore kohata sõpru ja nendega koos olla. Veelgi toredam on näha Gruusiat nende riikide seas, kellega ei pea alatasa vastastikku üle korrutama, et me oleme sõbrad. Väikesed töökad riigid mõistavad teineteist sõnadetagi.

Nende õigus vabadusele ja õigus vabalt valida oma liitlasi ei ole suurriikidele alati enesestmõistetav.

See tihe side ja teineteisemõistmine ulatuvad 19. sajandi lõppu, kui esimesed eestlased asusid elama Estonka, Salme ja Sulevi külla. Samuti tihenes suhtlus siis, kui Gruusia tudengid tulid õppima Tartu Ülikooli.

Gruusia on meie jaoks alati olnud riik, mis hindab vabadust. Näiteks eestlaste üks esimesi kokkupuuteid Gruusia kirjandusega on seotud teie vabadusihaga. 1896. aasta luuletus „Kevad“ ehk „Gasaphuli“, mille autoriks on Gruusia rahvusliku liikumise kangelane Ilia Tšavtšavadze, tõlgiti eesti keelde ja avaldati meie ajalehes.

See kõlab nii:

„Õiemeri nagu lina
Katab sind, Kaukaasia
Millal õitsma lähed sina,
Minu kallis kodumaa?“

Ilia Tšavtšavadze ja tema kaasaegsete Gruusia sai vabalt õitseda samal ajal kui Eestigi, 1918. aastal. Gruusia Demokraatliku Vabariigi juhid, kelle seas tegutsesid ka teie esivanemad, soovisid luua õiglusele ja õigusele rajaneva riigi. Ajastu ei olnud nende poolel.

Ajaloo vägivaldsed keerdkäigud ei võimaldanud meie iseseisvate riikide suhetel katkematult areneda. Ent meie inimeste vahelised suhted jäid tugevaks ja tugevnesid keerulistel aegadel veelgi. Ajalugu on loonud meie riikide ja inimeste vahele tugeva ja vastupidava sideme ning see omakorda on pannud meie suhtele tugeva aluse.

]]>
EST Kõned Thu, 16 May 2019 07:40:31 +0000
Vabariigi President emadepäeval Paides https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15199-vabariigi-president-emadepaeeval-paides https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15199-vabariigi-president-emadepaeeval-paides Kallid Eesti emad, kallid isad ja lapsedki – kallid Eesti pered!

Muna õpetab kana, nii öeldi vanasti väikse halvakspanuga.

Ja millal laps räägib? Eks ikka siis, kui kana pissib….

Ja kõik need teised vanasõnad, mis käivad selle kohta, kuidas tuleb oodata suureks saamist enne, kui tõsiselt saab sõna sekka öelda.

Stabiilsemas maailmakorralduses ehk kannataski kogemust koguda nii kolm- või viiskümmend aastat ja siis tasapisi ühiskonna arengut suunama hakata.

Tänane maailm on ülikiires muutumises. Me ei tea, millises tehnoloogilises keskkonnas hakkavad meie lapsed elama.

Variante on ju põhimõtteliselt kaks. Esimene on optimistlik – areng suudab olla kiirem kui kliimamuutused ja niimoodi kliimamuutuste mõju mitte ära hoida, sest selleks on hilja, vaid selle tagasi pöörata.

Sel juhul elavad meie järeltulijad siin maailmas koos mitmesuguste, erineva mõttemaailmaga masinatega, kellega nad peavad suutma turvaliselt koos eksisteerida.

Täna teavad meie lapsed meist paremini, kuidas käitub Starship’i robot, kui temaga kõnniteel veidi hullata, ette hüpates ja eest ära astudes.

Aga see on vaid üks, lihtne iseliikuv ja iseotsustav masinavärk.

Tulevikus on neid palju ja neist kasu saamiseks peavad meie lapsed tundma nende hingeelu – saada aru, mis on tehisintellekti võimalused ja milles teda sugugi usaldada ei saa. Meie maailmas on inimesed, loomad ja masinad, mille eest otsustame siiski meie.

Meie laste maailmas hakkavad olema inimesed, loomad ja teatud määral iseõppivad masinad. See on hoopis uus maailm, milleks me neid isegi kuidagi ette valmistada ei oska. Aga see on ikkagi hea uus ilm.

]]>
EST Kõned Sun, 12 May 2019 11:13:00 +0000
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni aastakongressil Tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15193-vabariigi-president-eesti-ajakirjanike-liidu-100-suennipaeeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15193-vabariigi-president-eesti-ajakirjanike-liidu-100-suennipaeeval Head ajakirjanikud!

Kõige pealt minu siirad õnnesoovid Eesti Ajakirjanike Liidule, mis tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva. Vaid napilt aasta pärast seda, kui Eesti riik loodi 1918. a talvel, asutati ka Ajakirjanikkude Ühendus. See näitab, et vaba sõna ja vaba riik käisid kokku algusest peale. Meie enda hilisemast ajaloost teame ka, et üheta ei ole teist.

Nii et mul on hea meel tervitada teid, Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni delegaate, siin Tallinnas.

Loodan, et eile oli teil sisukas päev ja loodan, et teil jääb aega konverentsi kõrvalt näha ka linna, luua kontakte ja tekib ka soov tulla hiljem tagasi.

Eestlase jaoks on vaba sõna ja vaba riik peaaegu sünonüümid. Kunagi, okupatsiooniajal, ilmus üks luuletus, mille ridade esitähtedest sai kokku sinimustvalge.

Meie keelatud lipu värvid. Eesti inimesed lugesid selle muidugi sealt välja ja itsitasid vaese tsensori üle, kes nii lihtsa ja ilmse asja maha magas.

Nii selgeid manifestatsioone sellest, et me pole unustanud oma riiki, ilmus muidugi harva.

Aga neid märke otsiti ja leiti, tavaliselt just kirjandusajakirjadest, mitte poliitikaajakirjadest.

]]>
EST Kõned Fri, 10 May 2019 04:56:50 +0000
Vabariigi President Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15190-vabariigi-president-euroopa-paeeva-taehistamisel-vabaduse-vaeljakul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15190-vabariigi-president-euroopa-paeeva-taehistamisel-vabaduse-vaeljakul Head eestlased,
head teiste rahvaste esindajad, kes te siin elate või Eestit kalliks peate,
head eurooplased!

Kaheksa päeva tagasi tähistasime siin Eestis ja veel üheksas riigis päeva, mil möödus 15 aastat hetkest, kui meist sai Euroopa Liidu liige. Täitus siht, mille võtsime kohe pärast oma iseseisvuse taastamist.

Just hetk tagasi lõppes siin passimäng. Palju-palju võistkondi vastasid erinevates saatkondades küsimustele ja kogusid templeid. Suur osa neist olid kooliõpilased. Meie oma Eesti noored.

Kui nii mõelda – see on ju tore, et tegemist on vaid mänguga. Passidesse templite kogumine on midagi, mida minuvanused veel hästi mäletavad, kuigi mitte tingimata hea sõnaga. Teil see mälestus peaaegu puudub, kuigi olete seda vast kogenud Euroopast kaugemale reisides. On ju tüütu?

Te olete noored, kes on kas terve või vähemalt väga suure osa oma elust elanud Euroopa Liidus. Te olete noored, kelle jaoks ööpäevane järjekord Leedu-Poola piiril on vahva lugu, mida isad ja vanaisad räägivad. Paljud teist ei mäleta sedagi, kuidas Eesti oli küll Euroopa Liidus, aga veel mitte Schengenis. Te olete noored, kelle jaoks semester mõnes teises Euroopa Liidu riigi gümnaasiumis või ülikoolis on täiesti loogiline osa haridusteest.

]]>
EST Kõned Thu, 09 May 2019 13:01:12 +0000
Vabariigi President Eesti Pank 100 raamatu ja postmargi esitlusel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15165-vabariigi-president-eesti-pank-100-raamatu-ja-postmargi-esitlusel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15165-vabariigi-president-eesti-pank-100-raamatu-ja-postmargi-esitlusel Head endised ja praegused Eesti panga presidendid, head Eesti Panga sõbrad.

100 aastat tagasi tehti pangaraamatusse esimene kanne. See on pikk aeg ja kutsub mõtisklema selle üle, kuidas maailm ja Eesti selle saja aasta jooksul muutunud on. Ja kuidas üldse on muutunud arusaamad majanduse toimimisest, sealhulgas erinevate subjektide ülesannetest ja miks? Kuidas on muutunud pangandus.

On raske öelda, kas töö Eesti Pangas sada aastat tagasi või nüüd on rohkem väljakutseid pakkuv. Vaatamata põhiülesande sarnasusele on need pangad väga erinevad, erinevad on ka nende poolt lahendamist vajavad probleemid. Kuid üks asi on kindel.

See töö pole kunagi olnud lihtsate ega mugavate hulgas. Ja mis veelgi tähtsam, vaadates ka kõiki endisi Eesti Panga presidente, kes täna on siia kogunenud, siis ega ta igav ka ei ole olnud.

1919. aasta põhikirja sõnastuses kõlas Eesti Panga peamine ülesanne järgmiselt: „rahaliikumise korraldamine, maksude õienduste kergendamine nii sise- kui ka välismaal ja vabade kapitalide kasulik mahutamine“.

Täna on Eesti Panga peamine ülesanne osaleda euroala ühtse rahapoliitika kujundamises, viia seda  kohapeal ellu, aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Need on üsna erinevad mandaadid. Sellepärast ongi põnev mõelda, kuidas Eesti Panga roll on ajas muutunud.

Lõppude lõpuks on majandus ju lihtsalt üks inimtekkeline ja parasjagu keeruline ökosüsteem ja teda saabki mõista ainult dünaamikas, ainult ajas.

Staatikas on teda raske mõista ja ajalugu kipub tavaliselt ka mingil kujul korduma ning minevikku tundes on lihtsam seoseid ja võimalikke karisid märgata.

]]>
EST Kõned Fri, 03 May 2019 10:42:02 +0000
Vabariigi President jalaväerühma ESTPLA-31 teelesaatmisel Tapa kaitseväelinnakus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15148-vabariigi-president-jalavaeeruehma-estpla-31-teelesaatmisel-tapa-kaitsevaeelinnakus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15148-vabariigi-president-jalavaeeruehma-estpla-31-teelesaatmisel-tapa-kaitsevaeelinnakus Head kaitseväelased ja pereliikmed, hea leitnant Kelder!

Olen lubanud olla alati kohal, kui kõne all on Eesti vabadus ja julgeolek. Teie töö, ka kauges Afganistanis on alati seotud Eesti vabaduse säilitamise ja julgeoleku kasvatamisega. Tulla teiega enne teeleminekut kohtuma on vähim, mida mina Vabariigi Presidendina teha saan. Sest ka mina tunnen teie pärast muret ja vastutust.

Ma tean, et suurem osa teie missiooniüksusest on komplekteeritud Scoutspataljoni pioneerirühmast. Selle sümboliseerimiseks seisavad siin ka teie üksuse tehnika võimsamad näidised, sealhulgas see sillatank. Tean hästi, et seda sillatanki te endaga Afganistani kaasa ei võta.

Ja üleüldse tegelevad pioneerid päris palju hoopis asjade õhkulaskmisega. Aga kaudselt tegelete te ka kauges Afganistanis justnimelt sildade ehitamisega.

Üks tähtsamaid sildu, kuhu te oma mõttelise kivi asetate, on sild Eesti Vabariigi ja meie liitlaste vahel. See sild on täna juba väga tugev ja väljendub muuhulgas siin Tapal paiknevas liitlaste lahingugrupis, meie taevas lendavates õhuturbehävitajates.

Aga ka NATO kaitseplaanides, mida pidevalt aina detailsemaks lihvitakse. Ja uskuge mind – see sild poleks täna kaugeltki nii tugev ja võimas, kui poleks olnud teie 3000 kaasvõitlejat, meie tänaseid veterane.

See, et Eesti ja liitlaste vaheline sild on täna tugev, ei tähenda seda, et me ei peaks selle eest enam hoolt kandma ja seda pidevalt edasi ehitama. Väikeriigi jaoks on rahvusvaheline koostöö ja panustamine sama oluline kui iseseisva kaitsevõime arendamine.

]]>
EST Kõned Wed, 24 Apr 2019 11:03:10 +0000
Vabariigi President konkursi Eesti Parim Toiduaine 2019 autasustamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15151-vabariigi-president-konkursi-eesti-parim-toiduaine-2019-autasustamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15151-vabariigi-president-konkursi-eesti-parim-toiduaine-2019-autasustamisel Head sõbrad!

Tore on taas teie ees seista. Ma ei tea, kui kaua te olete siin juba olnud, aga väljas on vahepeal saabunud suvi. Loomulikult tahame siis, et toit oleks maitsev, kerge ning kõige selle nimel ei peaks ülearu kaua köögis olema. No umbes paki avamise jagu. Siis tahaks ju veel seda, et see toit, mis pakist välja tuleb näeks välja nii, nagu oleksin selle ise teinud. Et selles ei oleks soola ega suhkrut rohkem, kui oleksin sinna ise pannud. Mulle tundub, et just sinnapoole meie kodumaine toiduainetööstus liigub. Ei ole mingi häbiasi, et inimesed ei taha ise kiirel ajal või ilusa ilmaga kokata ja me kõik ootame, et see, mille me pakist kätte saame, on piisavalt tervislik pere toidulauale.

Mullegi teeb muret, et noore ei väärtusta enam alati eestimaist toitu. Samal ajal väärtustavad nad jällegi tänavatoitu, väljas söömist ja kerget ampsu ja ilmselt on meil ruumi töötada ka selle nimel, et meie toidukohtades, nii hipsternurkades kui mujal, pakutaks rohkem kodumaist. Me teame, et see on keeruline, sest see sektor on väga hinnatundlik. Sellegipoolest teeb mulle heameelt, kui näen kusagil sündimas ainulaadset sümbioosi – näiteks Saaremal tellibki hulk restorane mõnest talust oma rohelise ja salati mitu nädalat ette. See tuleb otse talust, mitte plastkarbiga, millel on alati kerge vaakumimaitse juures ja mõnikord ei ole ka enam värskust.

Meie noori on võimalik veenda. See on vahest natuke ka see, et kuna head eestimaist toitu on nii palju, siis on see midagi, mida nad saavad nagunii tarbida. See on natuke nagu vabadusega, et kui see parasjagu on, siis keegi vabadustest ei räägi. Kui sellest rääkima hakatakse, siis vist on mingi häda neile tekkinud.

]]>
EST Kõned Wed, 24 Apr 2019 08:41:28 +0000
Vabariigi President Riigikogu 100 pidulikul istungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15145-vabariigi-president-riigikogu-100-pidulikul-istungil-23-aprillil-2019 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15145-vabariigi-president-riigikogu-100-pidulikul-istungil-23-aprillil-2019 Head Riigikogu liikmed,
austatud president Rüütel,
kallid kaasmaalased,
mu daamid ja härrad!

„Eesti peab olema demokraatline vabariik, kus valitseks vankumata õigusline kord.“

Nii kõneles oma kolleegidele täna, sada aastat tagasi Estonias Asutava Kogu esimeheks valitud August Rei. Ta kirjeldas selgelt meie eesmärki – saada demokraatlikuks riigiks, kus maksab õigus, on tagatud kodanikuvabadused ning tõi ära mineviku varjud, millega pidime hakkama saama.

Esimene Eesti Vabariigi rahvaesindus valiti Vabadussõja ajal ja töötas noorele riigile omaselt ülimalt keerulistes oludes. Asutava Kogu ees seisis suur töö iseseisva riigi põhialuste määramisel ja maa ülesehitamisel.

Olgu selleks siis hariduselu kujundamine või maareformi läbiviimine, tunnustuse otsimine uuele riigile ja meie liitlaste hoidmine või loomulikult Eesti esimese põhiseaduse väljatöötamine. Seda kõike tehti oludes, kus sõjast tingituna oli puudus pea kõigest.

Kuid puudust ei olnud sellest peamisest – lootusest ja tegemise tahtest. Kindlast soovist ehitada üles just demokraatlik vabariik. Keerulised olud ei olnud õigustuseks, et otsida mõnda lihtsamat valitsemismudelit, sellist, mis võtaks vähem aega ja tooks kaasa vähem vaidlusi, võimaldaks kiiremat otsustamist.

See, mis pidi sündima, pidi ju saama kõigi eestlaste ja veelgi enam, kõigi Eestimaa rahvaste, nagu ütleb me iseseisvusmanifest, omaks.

August Rei küsis avaistungil murelikult, kas rahvaesindajad suudavad oma raske ülesandega hakkama saada?

]]>
EST Kõned Tue, 23 Apr 2019 06:35:09 +0000
Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15144-vabariigi-president-carolin-illenzeeri-fondi-heategevuslikul-ohtusoeoegil-2 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15144-vabariigi-president-carolin-illenzeeri-fondi-heategevuslikul-ohtusoeoegil-2 Austatud Riigikogu aseesimees ja ministrid, head veteranid ja kohalviibijad!

„Võita saavad ainult võitlejad“ – nii on öelnud üleeile öösel meie seast lahkunud Vello Salo – soomepoiss, vaimulik, kultuuritegelane, kuid ennekõike suur humanist. ’Võitlemine’ ja ’võit’ – need on suured, need on karmid sõnad. Kuid täna siin on nendest vägagi kohane rääkida.

Vello Salo ei saanud Eesti riigi eest võidelda Eesti vormi kandes. Selle võimaluse röövis temalt olukord, kuhu Eesti 1939. aastal oli sattunud. Tugevamate õiguse all oli kokku varisenud niigi habras rahvusvaheliste suhete süsteem ning Eesti riik leidis end äkitselt olevat ilma liitlasteta.

Isa Vello, nagu teda kutsuti, jõudis siiski 1991. aastal ära oodata võidu ja õigluse võidutsemise. Täna saavad eestimaalased oma kodu kaitsta ja teenida Eesti vormi kandes, üheselt mõistetavalt Eesti sõduritena, Eesti eest. 3000 meie sõdurile on Eesti riigi teenimine tähendanud ka võitlemist välismissioonidel. See on olnud Eesti teadlik valik ja otsus juba veerand sajandit.

Kindral Einselni eestvõttel said Eesti julgeolekuhoiaku kaks alussammast –rünnaku korral igal juhul hakkame vastu ja ei iial enam üksi – kohe iseseisvuse alguses väga praktilise, sõjaväelise sisu.

Otsus Eesti Rahuvalve Üksikkompanii moodustamiseks 1994. aastal tehti ajal, mil iseseisvuse taastamisest ja Eesti kaitseväe loomisest oli möödas vaid mõned aastad. Oleks võinud leida kümneid objektiivseid põhjendusi, miks sellise asjaga mitte kiirustada.

Alates vajadusest ehitada esmalt ülesse esmane iseseisev kaitsevõime, lõpetades sel hetkel veel riigis viibivate Vene vägedega. Aga kindral Einseln kordas järjepidevalt – ühtegi tänapäeva sõda ei peeta üksi. Ei võideta üksi. Julgeolek ei sõltu ainult meie endi vaprusest.

Meie liitlased, kes on meie liitlased meie jagatud väärtuste tõttu, saavad meid raskel hetkel lihtsamini aidata, kui meid nähakse julgeoleku loojana, mitte ainult selle tarbijana.

Leidus vastuvõtlikke, vastutustundlikke ja suurt pilti nägevaid ohvitsere, ametnikke ja poliitikuid, kes mõistsid väljaspoole suunatud sõjalise koostöö hädavajalikkust ja olulisust. Nad mõistsid, et välismissioonid ning rahvusvaheliste suhete süsteemis osalemine mitte ei takista iseseisvat kaitsevõimet, vaid on selle võimendajaks.

]]>
EST Kõned Mon, 22 Apr 2019 03:41:23 +0000
Vabariigi President renoveeritud Eesti saatkonnahoone avamisel Moskvas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15136-vabariigi-president-renoveeritud-eesti-saatkonnahoone-avamisel-moskvas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15136-vabariigi-president-renoveeritud-eesti-saatkonnahoone-avamisel-moskvas Tere tulemast kõigile renoveeritud Eesti saatkonda – milline kaunis hoone see on!

Kallid külalised!

Eesti saatkond on asunud siin, Malõi Kislovski tänaval, alates 1921. aastast. See on Eesti Vabariigi kõige vanem saatkond. See oli esimene Euroopa riigi diplomaatiline esindus bolševistlikul Venemaal, selle uues pealinnas.

Meie diplomaatilised suhted naabriga loodi aasta varem, seega saame kümne kuu pärast tähistada saja aasta möödumist diplomaatiliste suhete loomisest Venemaaga. Me peaksime ennast selle puhul õnnitlema!

Eriliseks muudab meie saatkonna siin, Moskva südames see, et tegemist on meie kõige esimene diplomaatilise esindusega. On igati loomulik, et esimene diplomaatiline esindus rajatakse naabrite juurde.

Ajaloost on teada, et sellel kunagisel raamatukaupmehe häärberil on olnud mitu palet, üheks väljundiks oli vastiseseisvunud riigi diplomaatiline esindus.

Ajalugu pole olnud meie esinduse suhtes leebe, kuna Teise maailmasõja ajal libises see maja „vaba Eesti“ käest ära. Kuid siiski on ta alati olnud eestlaste kätes ja alati olnud meie esindus. Lihtsalt lipumastist kadus meie sinimustvalge lipp, samuti kadusid meie vapi kolm lõvi. Värv koorus, kuid lootus jäi alles.

Uued tuuled tõid uut täiendust Kalašnõi tänavale, kus paikneb suurim diplomaatide esindus ja kus meie headeks naabriteks on hollandlased ja jaapanlased.

Samas ei ole see hoone kindlasti lihtsalt diplomaatiline valvepost. See hoone on ka koduks meie diplomaatidele, saatkonna töötajatele ja nende lastele. Ma soovin kasutada võimalust, et tänada teid kõiki selle raske töö eest Eesti esindamisel Venemaal, seda nii poliitika kui ka kultuuri vallas. Just viimane on olnud valdkond, mis on hoidnud meie suhet toimimas ka rasketel aegade.

Ja muidugi lähevad minu tänusõnad ka konsulaarosakonnale – ma tean, et see pole lihtne töö, eriti kui ees ootavad pikad riiklikud pühad, näiteks aastavahetus ja õigeusu jõulud.

Venemaalt saabuvad turistid moodustavad igal aastal olulise osa Eestit külastavatest turistidest. Kui ma ei eksi, siis on neist ees ainult soomlased, vähemalt üldarvu poolest.

Eesti saatkond Moskvas on geograafilises mõttes Kremlile üks lähemal paiknevaid saatkondi. Nagu teate, pole see alati tähendanud lähedasi kahepoolseid suhteid.

]]>
EST Kõned Fri, 19 Apr 2019 06:46:18 +0000
Vabariigi President XIV Riigikogu esimesel istungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15104-vabariigi-president-xiv-riigikogu-esimesel-istungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15104-vabariigi-president-xiv-riigikogu-esimesel-istungil Kallis Eesti rahvas, kallid XIV Riigikogu liikmed!

Ei ole vist mõtet keerutada, me seisame keeruliste aegade lävel. Nagu muide enamasti meie riigi ajaloo vältel. Meie asukoht maakaardil ja meie rahvaarv on paratamatult need tegurid, mis meie asjad enamasti igal ajal keerulisena hoiavad. Eksida on väga kerge ja ühe Euroopa väiksema riigina ei ole meil lihtsalt mitte kunagi niipalju strateegilist sügavust, et olla kindel – eksimused ei too kaasa ohtu meie kestma jäämisele.

Sellepärast peame olema siirad oma olukorra hinnangutes ja kõik koos ausalt otsima Eestile parimat tulevikku. Kõik koos, kõikide Eesti inimeste jaoks, kõikide eestlaste jaoks, kõikide teiste jaoks, kes ka Eestit kalliks peavad.

Ma olen väga nõus nendega, kes ütlevad, et see maja, mille me 30 aastaga kiiresti-kiiresti oleme suutnud valmis ehitada, on oma katusekorruselt ilusa vaatega ja võrdlemisi kenasti sisustatud. Aga igasse tuppa päike ei paista.
Ma mõistan neid, kes tahaksid selle ehitise maani maha lõhkuda ja otsast alata, lootes, et uues ehitises leidub neile mõni päikselisem nurk.

Meie ühiskonna areng viimase 30 aasta jooksul, millega oleme suutnud tagasi võtta oma okupatsioonist tingitud 50aastasest majanduslikust mahajäämusest umbes poole, on olnud kahtlemata edulugu.

]]>
EST Kõned Thu, 04 Apr 2019 05:30:47 +0000
Noore teadlase ja noore IT-teadlase eripreemia üleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15100-noore-teadlase-ja-noore-it-teadlase-eripreemia-ueleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15100-noore-teadlase-ja-noore-it-teadlase-eripreemia-ueleandmisel Head kohalviibijad!

Presidendi Kultuurirahastu preemiatel on vähemalt kaks funktsiooni. Esiteks muidugi tänada ja tunnustada säravaid tipptegijaid, olgu siis kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö või – nagu täna – teaduse alal. Ent kuna preemiaid on igal alal ikka ainult üks, esindab selle saaja ka enamat kui vaid iseennast ja oma uurimisvaldkonda – teatud moel peavad temas koos olema need laiemad omadused ja suundumused, mille järele vajadus ühiskonnas on kõige suurem. 

Mõned neist on tippteadlase puhul enesestmõistetavad: pidev uudishimu ja töökus, olulised avastused ja tsiteeritavad teadusartiklid. Tänavuse noore teadlase preemia saaja Jaan Aru on selle kõrval näidanud suurepärast oskust oma uurimisvaldkonda Eesti inimestele põnevalt ja arusaadavalt tutvustada ja nagu rääkisime ka noore haridustegelase preemia üleandmisel, siis nii tähtis on, et silmade särades suuta lihtsas ja arusaadavas keeles rääkida ka sellest, millele enda süda tuksub ja millega iga päev tegeleme.

Jaan on oodatud külaline telesaadetes ja konverentsidel, tema kaasahaarav esitlus tekitab kõigis huvi. Tema raamat “Ajust ja arust” kuulub juba mõnda aega haritud inimeste kingivaliku hulka.

Noore IT-teadlase preemia laureaat Juri Belikov on teadlasena kombineerinud matemaatika ja infotehnoloogia, et luua paremaid mudeleid keeruliste protsesside juhtimiseks.

Tema teadustöö tulemusi saab kasutada bioloogias, meditsiinis, energeetikas, suurtes infrastruktuurides ja paljudes teistes valdkondades. Juhtimise lihtsustamine toob kaasa selgust ja efektiivsust, mis ongi ju iga teadustöö üheks oluliseks eesmärgiks – et saaks paremini ja kuluks vähem aega ning ressurssi. Ja ka loodusressurssi, sest kui me seda planeeti hoolega ei hoia, siis ei ole jutust tulevikus enam mingit kasu.

Mõlemad meie teaduspreemia laureaadid on näiteks Eesti teadlaste rahvusvahelisest konkurentsivõimest, olles töötanud ja töötades koos välismaiste ülikoolidega, kaotamata seejuures sidet Eesti omadega. Kui selline side peaks katkema, ei kannata selle all ilmselt teadlase konkurentsivõime. Küll aga kannataks Eesti teadus ja meie ülikoolide konkurentsivõime.

]]>
EST Kõned Wed, 03 Apr 2019 10:36:20 +0000
Vabariigi President EASi konverentsil „Made in Estonia“ https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15109-vabariigi-president-easi-konverentsil-made-in-estonia https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15109-vabariigi-president-easi-konverentsil-made-in-estonia Räägime ekspordist ja eksportööridest. Loodan, et Eesti eksport kasvab samas heas tempos kui seni ja ei kannataks meie mõningate tegemiste, tegematajätmiste või tegevuste pärast edaspidi.

Eksport moodustab Eesti SKT-st ümmarguselt neli viiendikku ja import veel rohkem. Olgem ausad – just tänu majanduse nii suurele avatusele on meie inimesed enam kui terve põlvkonna jooksul saanud seda loomulikuks pidada, et kogu maailmas toodetud kaubad on siinsamas, iseenda kodus, meile alati kättesaadavad.

Inimesed võtavad seda kui kõige enesestmõistetavamat asja ja nii ongi hea, sest see näitab, et meie majandus on üldjoontes heas seisus ja tasakaalus. Nii tarbimise kui ka tootmise poole pealt ja et me pole teinud suuri vigu.

]]>
EST Kõned Wed, 03 Apr 2019 06:37:44 +0000
Vabariigi President märtsiküüditamise 70. aastapäeval Maarjamäel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15082-vabariigi-president-maertsikueueditamise-70-aastapaeeval-maarjamaeel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15082-vabariigi-president-maertsikueueditamise-70-aastapaeeval-maarjamaeel Märtsikuu 70 aastat tagasi oli karge ja lumine. Kevade ootuse lõikas paljudes meie kodudes läbi kurjuse koputus uksele.

Kalju Lepik on paguluses kirjutanud:

Magav maimuke kambrist kisti,
taadi sülest kogunisti.
Mulla alla taat magama -
sinna kus viha valuvärvi,
valu lume valget värvi.
Risti ei kellegi haual.

Rattad ruttasid raual.

Kellele ma kaeban kurja,
kurjale, et kargaks turja.

See märtsikuu päev 1949. aastal oli neile 20 000 inimesele senise elu lõpp. Kõik läksid – sülelapsed, vanavanemad, emad ja isad, tütred, pojad. Kellelegi ei halastatud.

Nii, nagu ka juunis 1941 ja vahepealsetel ning hilisematel rasketel aastatel. Sest viidi kogu aeg. Võeti tänavalt kaasa emad ja isad. Seda võis juhtuda iga päev.

Küüditati eestlasi, venelasi, juute, sakslasi – paljude erinevate rahvuste esindajaid. Nad kõik olid vaenlaseks totalitaarsele režiimile. Nad ei sobinud selle võimuga. Võõra võimuga, kes meid ei usaldanud ja meid kartis.

]]>
EST Kõned Mon, 25 Mar 2019 14:37:01 +0000
Rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval Tallinna Õpetajate Majas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15090-rahvusvahelisel-sotsiaaltoeoe-paeeval-tallinna-opetajate-majas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15090-rahvusvahelisel-sotsiaaltoeoe-paeeval-tallinna-opetajate-majas Kallid sotsiaaltöötajad, head inimesed!

Just nimelt head inimesed, sest teie tagate inimväärikat olemist nendele, kel on meie ühiskonnas keeruline. Teie tänase päeva moto – väärtustagem inimsuhteid – võtab sotsiaaltöö olemuse lihtsalt ja kenasti kokku. 

Sotsiaaltöö sõnas on muidugi aga ka see teine pool, töö. Täna on teie pidupäev, kuid mulle ei ole omane pidada pidupäevakõnesid, parema meelega räägin asjadest, mida me koos teeme või võiksime teha. Teeme omavalitsustes, vabakonnas ja riigiasutustes otsustajate abiga, aga mis seal salata, tihti ka nende kiuste ja mõistmatust kohates.

Vabariigi aastapäeva kõnes rääkisin pikalt sotsiaaltööst. Põhjus oli seesama frustratsioon, mida ilmselt paljud teistki on tundnud. Meie riigi valitsemise mudel lubab kohalikul omavalitsuses oma inimeste heaks absoluutselt kõike teha. Ei ole ette kirjutatud, et seda võite ja seda ei või. Paraku võimaldab see päris paljudel omavalitsustel ka mitte midagi teha.

]]>
EST Kõned Tue, 19 Mar 2019 12:03:00 +0000
Globaalse Digiühiskonna Fondi ühiste kavatsuste leppe allkirjastamisel e- Eesti esitluskeskuses https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15070-globaalse-digiuehiskonna-fondi-uehiste-kavatsuste-leppe-allkirjastamisel-e-eesti-esitluskeskuses https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15070-globaalse-digiuehiskonna-fondi-uehiste-kavatsuste-leppe-allkirjastamisel-e-eesti-esitluskeskuses Meil Vabariigi Presidendi kantseleis raha ei ole, aga on Eesti ÜRO julgeoleku nõukogu kampaania käigus kogunenud paks aadressiraamat.

Eesti teeb tihedat digikoostööd maailma rikkama osa ehk laheriikidega. Seal on ka meie ettevõtjad ehitanud palju e-süsteeme ja saavutanud projektivoo, mille põhjalt saab edasi liikuda arenevasse maailma, kus on vaja kaasata raha teistmoodi.

Küll aga ei ole see fond mõeldud eraraha kokku korjamiseks selle eesmärgiga, et meie ettevõtjad teeksid selle toel kellelegi e-maksuameti või e-põllumajandusregistri.

On üks asi, mida teised riigid hakkavad vaikselt märkama ja mida me ise väga hästi teame – meie ühiskond on seetõttu teistsugune, et kasutame kõigis eluvaldkondades digilahendusi.

Eesti ei ole ju tehnoloogia looja riik, ta on seadusruumi looja riik. Me näeme, et levitades teadmist ja oskust, kuidas muuta oma ühiskonda tervikuna – inglise keeles öeldakse selle kohta tihtipeale ka digitally disrupted society –, aitab fond toetada sellise digipöörde saavutamist ja sealtkaudu luua projektivoogu, mis paratamatult iga digipöördega kaasneb.

Rahvusvahelises suhtluses rõhutan alati, et meie koostöö teiste riikidega ei ole sarnane Microsofti pakutavaga – siin on teile Word ja Excel ja selline on tema funktsionaalsus ja palun kohandage oma vajadusi selle funktsionaalsusega.

]]>
EST Kõned Tue, 19 Mar 2019 10:06:38 +0000
Tallinna Ülikooli Päeva aktusel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15071-tallinna-uelikooli-paeeva-aktusel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15071-tallinna-uelikooli-paeeva-aktusel Tere, kallis Tallinna Ülikooli pere, armsad Eesti õpetajad!

Mujal maailmas küsitakse eestlastelt tihti, miks on Eesti oma PISA testi tulemustega nii kõrgel kohal. Muidugi – ega me lõplikku tõde keegi ei tea, aga ma arvan, et sellele küsimusele vastamiseks peaksime süüvima nimelt meie hariduse ajalukku.

Ärkamisajal, kõigest mõnikümmend aastat pärast pärisorjuse kaotamist, alustasid eestlased rahakogumist eesti lastele mõeldud kooli tarvis. See kool pidi jõudma algharidusest kaugemale ja olema kõrgem eestikeelne kool.

Mõelge korraks sellele! Need inimesed olid sajandeid olnud pärisorjad ja olid saanud vabadeks maaomanikeks. Ometi ei rahuldunud nad lihtsalt oma maa ja talu eest hoolitsemisega ja laste pere heaks tööle panemisega. Nad mõistsid, et soovivad anda oma lastele midagi palju enamat – hariduse.

Meie koolides käisid ka tüdrukud, sest tähelepanuväärselt mõistsid kõik, et haridust on vaja anda ka tüdrukutele. Miks? Tark rahvas sünnib tarkadest emadest. Miskipärast on eestlased seda alati teadnud. Muidugi arutleti üsna palju ja kaua selle üle, kui kõrgele peaksid tüdrukud püüdlema.

20. sajandi alguses enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist pidid mõned professorid Tartu Ülikoolis tulema toime protestidega selle vastu, et nad lubasid naisüliõpilasi õigusteaduste loengutesse. Eesti naised, kes ei olnud kunagi arvanud, et nemad haridust ei vääri, muidugi ei jätnud jonni.

Eesti Vabariik hakkas kohe soodustama võrdsust hariduses ja on toetanud meie naiste hariduspüüdlusi. Algusest peale, nii tüdrukute kui ka poiste jaoks.

Tuletan siinkohal meelde meie esimese haridusministri, Peeter Põllu kirjutist aastast 1909:

„Tähtis on see, et kõik lapsed ühes õpivad, ühiskondliku rahu pärast. Lapsed ei tunne, kui nad õigesti on kasvatatud, seisuvahesid ja seda vahet ei tohi nendele ka mitte kooli läbi külge kasvatada, kui üht osa nagu "paremat" teistest ära lahutatakse ja eemal hoitakse. Lapsed peavad endid kõik ühe rahva ühesuguste liikmetena tundma, rahvakool ei tohi mitte vaeste kool olla“.

Siin ta on, Eesti ühtluskooli sünnitunnistus. Eesti ütluskool on meie suurim loodusvara. See, et kõik meie koolid on ühteviisi head. Niipalju head, et kõik lapsed, kes õppida tahavad, saavad minna Tartu Ülikooli, mis kuulub ju maailma parimate hulka. Tulla siia ülikooli, mis kuulub nende ülikoolide hulka, mis on  traditsiooniliselt andnud õpetajaharidust – ja oleks minu teha, siis võib-olla taaslooks seda kaubamärki rohkemgi kui praegu – ja nii edasi.

Peeter Põllust sai Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi, esimese eestikeelse keskkooli direktor.

See ajalooõppetund seletabki, miks Eesti tänapäeval PISA testides häid tulemusi teeb, sest haridus on põhiõigus. Kõik vajavad haridust.

]]>
EST Kõned Mon, 18 Mar 2019 08:48:24 +0000
Vabariigi President Brookingsi mõttekojas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15057-vabariigi-president-brookings-institutionis-washingtonis-13-maertsil-2019 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15057-vabariigi-president-brookings-institutionis-washingtonis-13-maertsil-2019 Daamid ja härrad, kindral Allen, armsad Ameerika sõbrad!

Ma tänan teid sooja vastuvõtu eest ja ma tänan ka Brookings Institutionit selle ürituse korraldamise eest! See töö, mida teie siin teete, et meie maailmapildi edendamise ja rahvusvaheliste sidemete tähtsust teadvustada, on äärmiselt oluline. Ma tänan teid kõige eest, mida te atlandi-ülese mõtlemise edendamiseks siin teete!

Sellest ajast alates, kui ma 20 aastat tagasi olin Eesti peaministri majandusnõunik, olen ikka aeg-ajalt Washingtonis käinud, nii IMF-i aastakoosolekutel kui ka muudel põhjustel. Ma ei jäta kunagi kasutamata võimalust käia The Mallis. Jeffersoni mälestusmärgi juures loen ikka ja jälle katkeid Ameerika iseseisvusdeklaratsioonist, mis on selle müüridele kirjutatud.

Käin ka Roosevelti mälestusmärgi juures, kust leiab kohase, kuigi veidi haiget tegeva kirjeldus sellest, millised me ühiskonnana oleme, kuid see on öeldud lootuses, et me võiksime muutuda paremaks, kui loobuksime hirmust. Ja nüüd viimase lisandusena käin ka inimõiguste võimsa uuesti deklareerimise, Martin Luther Kingi mälestusmärgi juures.

Ma mäletan ühte sooja sügispäeva 19 aastat tagasi, kui seal jalutasin ja monumentide pealt neid mõtteid lugesin. Siis ütlesin endale: see on paik, mida tuleks alati meeles pidada, kui elu peaks su poliitikas otsustajate sekka viima.

]]>
EST Kõned Wed, 13 Mar 2019 13:13:34 +0000
Tehisintellekti-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil „North Star AI“ https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15054-tehisintellekti-teemalisel-rahvusvahelisel-konverentsil-north-star-ai https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15054-tehisintellekti-teemalisel-rahvusvahelisel-konverentsil-north-star-ai Pean alustama kaugemalt ajaloost, et saaksite aru, milline on Eesti tänapäeval. Oli aasta 1987 ja üks seltskond Eesti koolilapsi pääses Tallinnas küberneetikainstituudis ligi tõeliselt heale arvutile. Tuleb meeles pidada, et tol ajal eksisteeris veel Nõukogude Liit. See arvuti töötas nagu üks suur protsessor, millele võimaldasid juurdepääsu eraldi ekraanid. Seal oma väikseid programmijuppe kirjutades jõudsime äratundmisele, et mõni meist suudab luua programme, mida see suur protsessor töötles kiiremini kui teiste kirjutatud programme. See pani meid juurdlema, kuidas saaks kunagi leida oma probleemidele lahendusi, mis toimiks kiiremini kui teiste inimeste lahendused, mis kasutavad sama protsessori sama ressurssi, et arvutil oleks meeldivam ja mugavam neid probleeme lahendada. Me pidasime maha suuri vaidlusi selle üle, kas arvutil on tunded ja kui kaua võiks aega võtta, kuni tal need ükskord tekivad.

See oli aastal 1987. Ühest meist sai hiljem Eesti e-hääletuse isa, teisest noorim Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik arvutiteaduste alal ja kolmas olin mina. Oli veel ka neljas inimene, aga kahjuks ma ei tea, mis temast on saanud.

]]>
EST Kõned Thu, 07 Mar 2019 10:35:15 +0000
Nurmiko taasavamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15051-nurmiku-taasavamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15051-nurmiku-taasavamisel Tahaksin kõigepealt tänada toreda võimaluse eest sellisel poliitikat täis päeval näha lilli ja tavalist, ilusat Eesti elu.

Ma tean, et see õnnetus oli ettevõttele kohutavalt raske, aga see ei ole hävitanud teie plaane saada veelgi suuremaks. Kordan seda mõtet, mida ütlesin ka 22. veebruaril: vahel paneme liiga vähe tähele neid ettevõtjaid, kes töötavad siin Eestis meie inimestega ja inimestele. Eksportivatele ettevõttele ja iduettevõtetele on tähelepanu aga justkui kogu aeg tagatud.

]]>
EST Kõned Wed, 06 Mar 2019 09:36:34 +0000
Vabariigi President Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Estonia teatri- ja kontserdimajas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14992-vabariigi-president-eesti-vabariigi-aastapaeeva-vastuvotul-estonia-teatri-ja-kontserdimajas-24-veebruaril-2019 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14992-vabariigi-president-eesti-vabariigi-aastapaeeva-vastuvotul-estonia-teatri-ja-kontserdimajas-24-veebruaril-2019 Armas Eesti rahvas! Head vabariigi aastapäeva!

Talvel 100 aastat tagasi veeres üle Eesti meie Vabadussõda.

Langes lund, langes külma lund.

— Miks sääl sõitvad heled tuled,

räitsakad neis nagu suled? —

Vaikis kund, vaikis rõõmus kund.

Kas sa ütlid, autod raudteelt toovad,

veristetud sõjamehi toovad,

noorimehi, tütarlapsi?

 

Henrik Visnapuu luuletus räägib sellest, kuidas linnarahva rõõmus tee, ooperisse või sealt koju, ristus nendega, kelle pidada oli Esimene maailmasõda.

 

Langes lund, langes valget lund.

Hinges heitles mõte visa.

Sõnatumat hädakisa

kuulas tund, kuulas öine tund.

Valu astel ooperist läks koju,

valge lume sadaden läks koju,

noorimehi, tütarlapsi.

Kontrastide maailm. Ka 100 aastat tagasi ei olnud Eestimaal ainult sõda. Kas need rõõmsad võtsid hinge? Kas nad võtsid kauaks hinge, seda mida olid just näinud? Eks seegi ole loomulik, et vist väga ei võtnud.

]]>
EST Kõned Sun, 24 Feb 2019 14:15:17 +0000
Vabariigi President üritusel „Eesti südames. Me hoiame nõnda ühte“ Maarjamäel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14991-vabariigi-president-ueritusel-eesti-suedames-me-hoiame-nonda-uehte-maarjamaeel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14991-vabariigi-president-ueritusel-eesti-suedames-me-hoiame-nonda-uehte-maarjamaeel Head kohaletulnud!

Tuhandete teiste seas küüditati 1941. aasta 14. juunil, pereema sünnipäeval, Siberisse ka perekond Suursaar Võrumaalt. Isa jõudis lastele öelda, et võtku nad kaasa kõige armsamad asjad. Tütar Asta võttis nuku ja raamatu “Väikesed naised”, poeg Ado palli ja “Kapten Granti lapsed”.

Võru raudteejaamas nägid nad oma isa viimast korda.

]]>
EST Kõned Sat, 23 Feb 2019 07:46:25 +0000
Vabariigi President teenetemärkide üleandmisel Arvo Pärdi Keskuses https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14985-vabariigi-president-teenetemaerkide-ueleandmisel-arvo-paerdi-keskuses https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14985-vabariigi-president-teenetemaerkide-ueleandmisel-arvo-paerdi-keskuses Head teenetemärkide laureaadid!

Olgu kohe öeldud, et teenetemärkide andmine ei käi mingi etteantud plaani järgi. Mida rohkem Eesti inimesed toredaid kandidaate esitavad, seda enam on neid, kelle tööle ja tegevusele saame iga aasta iseseisvuspäeva eel mõelda.

Tänavu on teenetemärgi saajaid 112. See polnud taotlus, see juhtus nii. Aga ometi on see sümboolne – laureaatide ridades on tõepoolest palju neid, kelle töö aitab just seal, kus tuleb valida 112. Või neid, kes aitavad teha nii, et seda numbrit ei tuleks valida.

]]>
EST Kõned Fri, 22 Feb 2019 10:12:56 +0000
e-Eesti Esitluskeskuse avamisel Ülemiste City-s Tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14976-e-eesti-esitluskeskuse-avamisel-uelemiste-city-s-tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14976-e-eesti-esitluskeskuse-avamisel-uelemiste-city-s-tallinnas Nagu te näete, siis ühtegi paberit mul ees ei ole ja kõikide Eesti poliitikute kohustuslik oskus on suuta Eesti e-riigist rääkida 5, 10 või isegi 45 minutit ilma ühtegi paberit kasutamata.

Meil kõikidel on ajukäärudesse salvestunud lühemad ja pikemad vestlused teemadel e-riik ja selle võimalused teiste riikide kodanikele; e-riik ja selle areng Euroopa Liidus; EIDAS (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrus) ja sellega liitunud riikide suurepärased saavutused innustuseks teistele; e-riik ja selle võimalused võitluseks kliimamuutustega; e-riik kui meetod selleks, et kaitsta oma dokumente orkaanide, maavärinate ja kõige muu sarnase eest; e-riik ja e-lahendused, et tagada tütarlastele kooliharidus võimalus osaleda tööturul; e-riik ja selle võimalused kaasata puuetega inimesi paremini meie ühiskonnaellu. Need on meie enda räägitud lood ja meie enda inimeste elu ning tegelikkus, mida väga paljud maailmas imetlevad.

Kõik, kes me täna siin oleme ja neil teemadel kõneleme, teame ka seda, et inimesed liidavad siia juurde omi müüte ja võimekusi, mis meie e-riigil kahjuks veel olemas ei ole.

Näiteks ei ole meil veel kooliprogramm kuni gümnaasiumi lõpuni internetis erinevate harjutuste ja arvutimängudena kättesaadav. See on elementaarne ja selliseid tavalisi haridust pakkuvaid koole, küll rikkaid erakoole, maailmas juba leidub.

]]>
EST Kõned Tue, 19 Feb 2019 11:44:53 +0000
Saaremaa Ettevõtjate Liidu ettevõtluskonverentsil "Head ühendused aitavad Eestit turundada läbi Saaremaa" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15009-saaremaa-ettevotjate-liidu-ettevotluskonverentsil-head-uehendused-aitavad-eestit-turundada-laebi-saaremaa https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15009-saaremaa-ettevotjate-liidu-ettevotluskonverentsil-head-uehendused-aitavad-eestit-turundada-laebi-saaremaa Tore on, kui käid Hanaholmenis ja siis kutsutakse ka Saaremaale rääkima. Tõsi, ka sellel suvel rääkisime teiega Saaremaa tulevikust ja sellest, kuidas saaks Saaremaa kasu 21. sajandi trendidest. Ja ka täna räägite te palju ühendustest ja haridusest, mis on mõlemad olulised. Kui vaatame Saaremaa ettevõtete profiili, siis võiks ju ka siinne koolikorraldus sellele vastata. Räägime me siis paadiehitusest, mida siin saab õppida, või sellest, mis keeli parasjagu Saaremaa gümnaasiumites õpetatakse – kas neid, mille jaoks on õpetajaid või neid, mille järele ettevõtjate arvates on tarvidust ja vajadust.

]]>
EST Kõned Thu, 14 Feb 2019 09:22:13 +0000
Vabariigi President linnade ja valdade päeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14955-vabariigi-president-linnade-ja-valdade-paeeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14955-vabariigi-president-linnade-ja-valdade-paeeval Head omavalitsusjuhid ja eksperdid, head kuulajad!

Mul on hea meel siin saalis näha nii palju tuttavaid nägusid. Suure osaga teist olen ma viimase kahe aasta jooksul kohtunud.

Möödunud aasta alguses seadsime presidendi kantseleis endale eesmärgiks kohtuda kõigi haldusreformi käigus ühinenud omavalitsuste volikogudega. Päris igale poole pole veel jõudnud, aga nii umbes pooled nendest kohtumistest oleme juba ka ära pidanud. Mul on olnud viimastel kuudel ka üksjagu välisvisiite, aga need ajad, kui olen olnud Eestis, olen enamasti just olnud Tallinnast väljas ja kohtunud ka teiega. Nendega, kellega pole kohtunud, kohtume kindlasti sel aastal.

Ja ma kutsun üles ka meie ministreid, aga ka erinevate valdkondade eksperte ja arvamusliidreid, kes neil kahel päeval siingi saalides esinevad, sagedamini leidma üles tee, mis viib volikogu saali. Minu kogemus ütleb, et niivõrd ei räägi me seal üldse kohalikest küsimustest – need diskussioonid tuleb teil omavahel ära pidada –, aga meil on olnud väga huvitavad arutelud Eesti kohast maailmas, ka näiteks Eesti välispoliitikast. See on tänuväärt publik, kellega on huvitav arutada. Ja need on inimesed, kes kujundavad meie homse Eesti näo. Aitäh teile kõigile nende seniste kohtumiste eest!

Eks igal pool on need jutuajamised olnud pisut isemoodi, lähtuvalt hetkest, asukohast ja akuutsetest muredest. Aga see, mida mina neil kohtumistel olen ise teada saanud ja kogenud viimase aastaga, on see, et haldusreformi järel on juhtimiskvaliteet omavalitsustes tõusnud. Pannes sinna juurde ka reformiga suuremaks muutunud rahakotid ja tekkinud suurema paindlikkuse, on tegemist kokkuvõttes eduka reformiga.

Edasi sõltub palju muidugi juhtide tarkusest. Juhtidest sõltub, kas hanked on niimoodi läbi viidud, et lapsi ei veaks kooli eluohtlikud bussid. Juhtide tarkusest sõltub ka see, kas tahetakse saada Euroopa kultuuripealinnaks või lastakse see plaan allavett. Tallinnast võib küll innustada ja kaasa mõelda, aga tegijad ja otsustajad on ikkagi koha peal.

Ja ma olen kindel, et suur osa neid otsuseid on mõistlikud, kuigi on ka asju, mis jätkuvalt ja jätkuvalt teevad meele kurvaks. Endiselt on mulle arusaamatu kõik see, mis puudutab linna- ja vallalehti. Võib ju olla tore, kui piltidega paber postkasti potsatab, aga mõelge korraks ka meie kohalikele lehtedele, mis toimetavad erakapitalil. Äkki saab oma elanikke informeerida ka nii, et kohalik ajakirjandus ellu jääb?

]]>
EST Kõned Wed, 13 Feb 2019 09:08:07 +0000
Vabariigi President Eesti 2035 seminari avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15006-vabariigi-president-eesti-2035-seminari-avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15006-vabariigi-president-eesti-2035-seminari-avamisel Mul on olnud võimalus öö otsa lennukis mõelda selle üle, milline võiks olla Eesti aastal 2035. Hakkasin pisut kaugemalt peale ja mõtlema sellele, miks me üldse strateegiaid teeme? Meil on neid palju ja paljud neist on ka riiulisse jäänud. Strateegiatele on ette heidetud, et neid ei saanud või ei tahetud realiseerida või puudus vajalik ressurss. Minu jaoks on strateegia koostamises ka sellisel kujul ikkagi alati väärtus sees, sest läbi siiani tehtu mõtestamise, väärtustamise ja analüüsimise püsime koos ühel lainel.

]]>
EST Kõned Tue, 12 Feb 2019 07:05:17 +0000
Vabariigi President Paju lahingu 100. aastapäeva tähistamisel Paju lahingu monumendi juures https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14934-vabariigi-president-paju-lahingu-100-aastapaeeva-taehistamisel-paju-lahingu-monumendi-juures https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14934-vabariigi-president-paju-lahingu-100-aastapaeeva-taehistamisel-paju-lahingu-monumendi-juures Austatud kaitseministrid ja kindralid, kuperjanovlased ja kaitseliitlased, head kohalviibijad!

Öeldakse, et üks õige rahvuslik identiteet vajab müüte, vajab müütilisi kangelasi. Meie neid ei vaja. Sest ei Vabadussõda ega Paju lahing pole müüdid, vaid reaalselt aset leidnud sündmused. Leitnant Julius Kuperjanov ei ole müütiline tegelaskuju, vaid luust ja lihast, reaalselt eksisteerinud inimene. Tema elu ja sõjamehetee oli ka päriselt täis surmapõlgavat julgust, pealehakkamist ja eestvedamist, nagu mõnel seiklusfilmi kangelasel. Aga see ei olnud seiklus – see oli elu, see oli Vabadussõda.

Rahvaväe ohvitserkonda uurinud ajaloolane Mati Kröönström on Vabadussõda õigusega nimetanud kaptenite ja leitnantide sõjaks. Just nooremohvitserid olid need, kella kanda oli roodude ja pataljonide juhtimine ja kes 1918. aasta lõpu sünges olukorras olid eestvedajateks ja veel suhteliselt väikese rahvaväe moraali hoidjateks. Nad olid keskmiselt 24-30 aastased, üldjuhul vallalised, ohvitserideks saanud ilmasõja ajal tsaariarmee lipnikekoolis. Nad olid tõenäoliselt pärit talupojaseisusest, kuid suhteliselt hästi haritud.

Just selline ohvitser oli ka Julius Kuperjanov. Saksa okupatsiooni ajal põgenes ta küll sõjavangistusest, kuid ei jäänud käed rüpes paremaid aegu ootama, vaid asus Tartumaal salaja formeerima põrandaalust omakaitset. Kui puhkes Vabadussõda ja Punaarmee okupeeris suure osa Lõuna-Eestist, ei oodanud ta käske ülaltpoolt, vaid hakkas omal initsiatiivil oma partisanidega läbi viima hulljulgeid ründeretki. Ta oli alati oma meeste kõrval, riskis, ja võitis.

]]>
EST Kõned Thu, 31 Jan 2019 10:03:21 +0000
Konverentsil "Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14937-vabariigi-president-konverentsil-sajand-eesti-vabariigi-riigikeelt-eesti-teaduste-akadeemias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14937-vabariigi-president-konverentsil-sajand-eesti-vabariigi-riigikeelt-eesti-teaduste-akadeemias Austet keelesõbrad!

Eesti keele senised sada aastat on olnud väga eripalgelised. Ühelt poolt ülevad: loodi eestikeelne ülikool ja eesti keelest sai riigikeel, kui nimetada vaid paari olulist algust paljude seast. Oleme saanud vabalt vaielda oma keelepoliitika üle ning iseseisvalt langetada keeleotsuseid okupatsiooni eel ja alates iseseisvuse taastamise ajast.

Kuid olid ka väga kriitilised ajad, mil pidime oma keelt väga pika aja kestel kaitsma väljastpoolt tuleva tugeva surve eest. See aeg koondas meid taas kokku oma keele juurde. Mõtleme kas või sellele, kui suur üldrahvalik ettevõtmine oli keeleseaduse tegemine kolmkümmend aastat tagasi.

Möödunud aastasada on kujundanud meie tänaseid hoiakuid, neid kogemusi tuleb meeles hoida, kuid nendesse ei tohi ka liialt kinni jääda.

Keelel on meie komberuumis kandev osa. Iga väikese rahva jaoks on just oma keel kõige olulisem eneseteostuse ja enesetunnetuse vahend. Rahvas võib küll olla väike, kuid keel ei pruugi seda olla, kui soovitakse ja suudetakse oma keelt laialdaselt ning kõikjal kasutuses hoida. Suurena hoida. Eesti keel ei ole väikene keel, väikeseks saame ta muuta ainult ise oma hoolimatusega, keele kasutusvõimaluste vähendamise ning seeläbi keele väärtuse ja väärikuse kahandamisega.

]]>
EST Kõned Thu, 24 Jan 2019 04:44:12 +0000
ÉNA kõrgemate riigiametnike täiendkursusel Prantsusmaal https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14808-ena-korgemate-riigiametnike-taeiendkursusel-pariisis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14808-ena-korgemate-riigiametnike-taeiendkursusel-pariisis Kusagil meie ees on bifurkatsioonipunkt: me kas saame kliimamuutusest võitu või ei saa. Kui me ei astu radikaalseid samme, ei ole võimalik kliimamuutust ohjeldada, ammugi seda tagasi pöörata.

Tehnoloogilise paradigma muutmine on küll probleemiga tegelemine, aga ilma globaalse poliitilise jõupingutuseta on muutuse jõudmine iga CO2 allikani liiga aeglane ja ka majanduslikus mõttes liiga valus. CO2 allikate maksustamine saadab turule õige signaali, aga loomulikult vihastab väiketarbijaid, sealhulgas bensiinijaamade kliente Prantsusmaa maapiirkondades. Nad ei suuda muuta oma energiaallikaid, kui me neid ei aita, nad saavad muuta ainult tarbimist. Suur muutus oleneb meist, poliitikutest.

Ja ometi pole me seni suutnud saavutada tõsiselt võetavat võimekust, et tuua päikeseenergiat Lõuna-Euroopast põhja ja liigutada tuuleenergiat vastupidises suunas. Me ei ole suutnud korralikult kasutusele võtta meretuuleparke ja laineenergiat. Me oleme poliitiliselt laisad olukorras, kus oht on silmaga nähtav. Isegi siin, Euroopas, kus meil tegelikult puuduvad selliste võrkude ehitamiseks poliitilised piirangud. Ja me ei pea end siduma investeeringutega sellistelt režiimidelt, keda me ei usalda. Oma kodus saame ise otsustada.

]]>
EST Kõned Wed, 23 Jan 2019 08:44:42 +0000
Vabariigi President Vabadussõja murdelahingute mälestamisel ja Kehra lahingu mälestussamba avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14798-vabariigi-president-vabadussoja-murdelahingute-maelestamisel-ja-kehra-lahingu-maelestussamba-avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14798-vabariigi-president-vabadussoja-murdelahingute-maelestamisel-ja-kehra-lahingu-maelestussamba-avamisel Kallid kohalviibijad, hea Eesti rahvas!

Head uut aastat, head uut rahulikku aastat! Eile oli mul võimalus viibida suures lauluproovis. Meid ootab ees laulupidu ja 150 aastat laulupidude traditsiooni. Aga mitu korda päeva jooksul, eriti kuulates meeskoori, tuli mulle meelde see, mis oli Eestis 100 aastat tagasi. Olukord oli toona trööstitu. Vabadussõja esimene kuu oli olnud noorele Eesti Vabariigile üsna lootusetu.

Novembri lõpust alates oli vähestest ohvitseridest, vabatahtlikest ja mobiliseeritutest koosnev rahvavägi nii Viru- kui ka lõunarindel aina taganenud. Loovutasime  ühe linna teise järel vaenlasele. Neil päevil 100 aastat tagasi oli rinne välja jõudnud siia Aegviidu kanti ja Tallinnani jäi 35 kilomeetrit.

]]>
EST Kõned Sun, 06 Jan 2019 09:58:26 +0000
Vabariigi Presidendi aastalõputervitus Pärnus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14796-vabariigi-presidendi-aastaloputervitus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14796-vabariigi-presidendi-aastaloputervitus Head pärnakad, kallis Eesti rahvas!
Elagu Pärnu, Eesti iseseisvuse sünnilinn!

Kohe saadame koos ajalukku Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta ja võtame vastu eesti keelele pühendatud aasta. Juubeliaasta pakib end kokku, kuigi meie armsa vabariigi sünnipäeva tähistamine kestab veel mõnda aega.

Tänaõhtune pidu jõuab kõikidesse Eestimaa nurkadesse. Täpselt nii, nagu meie juubeliaasta on jõudnud Kurgja metsadesse, Tartu tänavatele, Virumaale ja Võrumaale, loodetavasti igasse Eestimaa koju. Usun, et kõik leidsid sellest aastast neid hetki, mida tähistada, ja põhjusi, mille üle üheskoos uhke olla.

]]>
EST Kõned Mon, 31 Dec 2018 19:19:59 +0000
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese postmargi esitlusel Kadriorus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14780-vabariigi-president-toomas-hendrik-ilvese-postmargi-esitlusel-kadriorus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14780-vabariigi-president-toomas-hendrik-ilvese-postmargi-esitlusel-kadriorus Saja-aastase Eesti Vabariigi riigipeade margisari jõuab lõpule president Toomas Hendrik Ilvesele pühendatud postmargiga. See on sobilik aeg, sest meie hea sõber tähistab peatselt oma 65. sünnipäeva ja palju õnne sünnipäevaks Toomas Hendrikule.

President Ilvese margil võiks ehk kujutada mikrokiipi või Mulgi kuube, mille äär on kaunistatud mikrokiibiga. Need on vaid välised märgid. Margil on see, mis tegelikult loeb – president Toomas Hendrik Ilves oma tuttava olekuga.

President Ilves on kogu aeg olnud kindel demokraatia ja isikuvabaduste eest seisja. Ta ei ole kunagi kõhelnud valimas julgelt poolt avatuse ja suletuse väärtuskonfliktis, valides vabaduse, võrdse kohtlemise ja demokraatlikud väärtused. Ta on teinud seda ka siis, kui see ei ole alati tema enda toetusele kõige paremini mõjunud. Selles on ta kindlasti ka mulle eeskujuks – me usume vabadusse ja välise ning sisemise vabaduse vahel on suur seos ja siin oleme me kõik president Ilvese õpilased.

Riigipeana tegutses ta välispoliitiliselt keerulisel ajal. Gruusia sõda 2008. aastal ja Ukrainas 2014. aastal alanud sündmused jäid president Ilvese presidentuuri aega. Sellel ajal, loomulikult ka nüüd ja edaspidi, oli meile eriti oluline nähtavalt ja usutavalt tugevdada liitlassuhteid ja öelda ka selgelt välja, et me usume neisse liitlassuhetesse, et me ei kõhkle. Ehk tema enda sõnadega Eesti väljakutsest: „/---/ näidata, et oleme tegijad, mitte eitajad; kaasarääkijad, mitte pidurdajad; et oleme lahendusi pakkuv, mitte ainult toetusi nooliv riik.“ Seda tööd tegi president Ilves innuga ja Eesti hoidis oma kohta rahvusvahelisel areenil kaasarääkijana, mitte minemakõndijana, osalejana, mitte uste paugutajana.

Ning muidugi meie e-Eesti maailmakaardile viimine. Näen siin ka täna inimesi, kes on selles protsessi koos Toomas Hendrik Ilvesega aktiivselt osalenud – te tegite kõik koos suuri asju ja ma loodan, et teeme suuri asju koos ka edaspidi.

Pea kuus aastat tagasi, vabariigi aastapäeval, kõneles president Ilves Eestist, kui metsmaasikavälust: „/---/ kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. Meie kodu, meie Eesti ongi me metsmaasikavälu.“

Kallis Toomas Hendik, tervisi sulle siit metsmaasikavälult ja mul on hea meel, et selle margiseeria lõpetab just sulle pühendatud mark!

 

]]>
EST Kõned Thu, 20 Dec 2018 07:33:45 +0000
Vabariigi President Eesti teadusleppe 2018 allkirjastamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14935-vabariigi-president-eesti-teadusleppe-2018-allkirjastamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14935-vabariigi-president-eesti-teadusleppe-2018-allkirjastamisel Lugupeetud erakondade esimehed, teadlaste ja ettevõtjate esindajad, head külalised!

Mul on hea meel, et see lepe täna sõlmitud saab. Üks protsent on küll rohkem varblane peos kui tuvi katusel, aga täpselt nii ongi – parem varblane peos kui tuvi katusel.

Sellel esmaspäeval Eesti Pangas esinedes rõhutas Jeffrey Sachs korduvalt, et üks suuremaid probleeme praeguses maailmas arengus on justnimelt see, et investeerime liiga vähe haridusse ja teadusesse. Ta läks isegi niikaugele ja arvas, et Eestis, kus maksukoormus on 35 protsenti ja avaliku sektori osakaal 40 protsenti SKT-st, ongi sellisel moel keeruline teadust korralikult toetada. Nagu me siiski hästi teame, on Eesti alati teinud seda, mida väliseksperdid on pidanud kas võimatuks või keeruliseks. Usun, et saame ka seekord hakkama.

Eesti rahvas on esitanud oma selge tellimuse nii poliitikutele kui teadlastele ja öelnud, et maavara, mida me võime kaevandada, asub kahe kõrva vahel. Eesti loodus peab olema puhas ja meie inimesi ei veena see, et 20. sajandi tehnoloogiad on saanud puhtamaks. Nad tahavad, et jätaksime raskekujulise industrialiseerimise perioodi majandusarengus üldse vahele ja liiguksime järjest teadusmahukama majanduse ja teenusmajanduse poole. Kahtlemata ei saa see juhtuda tugeva teaduseta.

Eesti teadlaskond on pikka aega teinud imesid. Alates viiendast Euroopa Liidu raamprogrammist oleme üle oma varju hüpanud. Eesti on stabiilselt saanud teadusrahastust, mis on Euroopa Liidu eelarve kõige toredam osa, sest seal ei ole geograafilist ettemääratust ja raha jaotus põhineb justnimelt ettepanekute enda sisulisel väärtusel. Eesti on sealt alati saanud ootuspäraselt rohkem.

Välisrahastuse puhul aga ülekatet ei lubata ja see on just see, mille arvelt oleks võimalik oma baasi arendada ja tugevdada selleks, et olla valmis uutes rahastusringides osalema ja võtma järjest suuremat vastutust mitte projektides osalejana, vaid ka projektide koordinaatoritena. Sellist ülekatet välisrahastuse puhul ei pakuta ja kontrollitakse väga täpselt, et kulud oleksid kirjeldatud projekti endaga. Järelikult on see selge sõnum kõikidele riikidele, et baasosa, mille pealt valmistuda järgmisteks hüpeteks, peab teil endal olema.

Oleme üsna selle piiri lähedal, kus teadusrahastuse osakaalu vähenemise jätkumisel SKT-st hakkab Eesti teadus lähiaastatel kannatama. Eesti teadlaste konkurentsivõime üldiselt ei kannata, nemad lihtsalt lähevad teistesse ülikoolidesse.

Nii voolab vesi mõnes mõttes oma loomulikku voolusängi, aga sellega ei tahaks ma kuidagi alahinnata seda kokkulepet, mille täna sõlmime. See näitab, et oleme Eestis olulistes küsimustes endiselt võimelised ühte tuppa kokku tulema ja arutama ning kokkuleppeid sõlmima.     

Tänan Eesti teadusleppe algatusrühma liikmeid Andres Koppelit, Ruth Oltjerit, Marek Tamme ja Kristjan Vassilit, kelle pealehakkamine ja visadus tõi teid täna siia, Kadriorgu, et allkirjastada kaua räägitud 1 protsendi suuruse teadusrahastuse lepe.

1 protsent ei ole kindlasti veel piir, aga ehk innustab riigipoolne lubadus ja laiapindne kokkulepe ka erasektorit rohkem kaasa tulema, et meie ülikoolidega veelgi paremat koostööd teha.

Tahaksin veel lõpetuseks öelda, et on üks liik teadust, millel on rahvusvahelises keskkonnas keeruline toime tulla ja see on meie rahvusteadused. Tavaliselt mõtleme siin Eesti kultuuri ja ajaloo uurimisega seotud teadust, aga siia kuulub ka Eesti õigusteadus. Need on valdkonnad, millele saame maailmas meie ainsana tähelepanu pöörata.

Samamoodi on oluline eesti keelne terminoloogia, mille eest Eestis kellelegi just palju pai ei tehta ja saab tukast sugeda, kui see on tegemata. Oleme väikese kultuuri kandja, kellel on üks omakeelne universitas ja veel näpuotsaga teisi ülikoole ning kitsa valdkonna ekspertidest rääkides teadlasi kaks kuni kümme. Keegi teine ei tule meile seda eesti keelt tegema, milles saaksime teadusest rääkida. Nagu ikka, on ühe miljonilise rahva puhul teine miljon kogu aeg puudu ja nii ka teaduses. Teadust tuleb teha ja seejuures tuleb töötada ka sellega, et saaksime teadusest oma terminoloogiaga rääkida. Tean, et see on kõikidele lisakoormus, aga nagu Eestis kombeks, siis ei tee me ära mitte ainult seda tööd, mida meie ametipost ette näeb, vaid ka selle töö, mis meie ametiposti otsast parasjagu kätte paistab.

Meil ongi vaja hüpata üle oma varju. 1 protsendiga me veel seda ei tee, aga edu edaspidiseks.

]]>
EST Kõned Wed, 19 Dec 2018 09:07:29 +0000
E-residentsuse valge raamatu esitlusel Kadrioru kunstimuuseumis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14774-e-residentsuse-valge-raamatu-esitlusel-kadrioru-kunstimuuseumis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14774-e-residentsuse-valge-raamatu-esitlusel-kadrioru-kunstimuuseumis Kallid e-residentsuse sõbrad ja entusiastid!

E-residentsus on olnud algusest peale julge eksperiment. Keegi ei saanud nelja aasta eest olla kindel, kuidas inimesed mujal maailmas meie e-teenuseid kasutama hakkavad. E-residentsus on olnud ühiskondlik riigiaparaadi innovatsiooni projekt ja loomulikult on tal kõik tavapärase start-up’i omadused. Eriliseks teeb selle fakt, et riigid tavaliselt start-up’imisega ei tegele ja Eesti on selles mõttes ainulaadne.

Hakkasime oma riigi infosüsteemi pakkuma kui teenusplatvormi, mis on  uudne nurk avalike teenuste lahtimõtestamisel. Tegelikult lõime me ühe app store’i, mis asus endale ühelt poolt korjama kliente ja teiselt poolt pakkuma kliente neile, kes võiksid erinevaid teenuseid välja mõelda. Muidugi võttis meil pisut aega, et leida just need rajad, mida mööda e-residendid võiksid hakata nii meie süsteemis liikuma kui ka asuda majandusse panustama.

Ja me nägime, et e-residendid tõepoolest tulid, isegi selle suhteliselt nõrga pakkumise peale – me ei teadnud, milliseks kujuneb teenuste platvorm, mida nad kasutada saavad ja see ei ole tänagi väga lai.

Kärsitumad nagu mina leiavad, et võrreldes sellega, mida pakume oma kodanikele, on pakkumist e-residentidele vähe. Ja ometi nad tulid ning läbi programmi kasvas Eesti rahvusvaheline mõjukus ja teadmine, et Eesti on e-riik.

Nagu iga start-up, seisis ka Eesti riik e-residentsusega ühel hetkel olukorras, kus näppude vahele oli jäänud mõnikümmend tuhat e-residenti ja kõik küsisid, mis me nüüd edasi teeme? Me teame, et paljud start-up`id hakkavad alles peale kliendibaasi kogumist mõistma, kust tuleb nende tulu. Paljudele on tulu toonud andmed, mida on suudetud koguda.

]]>
EST Kõned Tue, 18 Dec 2018 05:35:09 +0000
Eesti Panga 100. aastapäeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14777-eesti-panga-100-aastapaeeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14777-eesti-panga-100-aastapaeeval Hea Eesti Panga rahvas, austatud professor Jeffrey Sachs, lugupeetud külalised.

On ülev olla saalis, mille nimi on Eesti Panga iseseisvussaal. Ma ei tea, kas on veel teisi maid, kus rahva teadvuses soov iseseisvaks ja oma raha saada oleks nii tugevalt omavahel seotud olnud kui Eestis, sest ilma oma rahata me taasiseseisvumist ette ei kujutanudki.

Eesti oma raha on sündis sada aastat tagasi, Vabadussõja ajal. Sõjakulud olid suured – 1919. aasta esimestel kuudel kulus sõjategevusele kuni miljon marka päevas, aga valitsusel raha nappis. Suuremat välislaenu saada oli sellistes tingimustes loomulikult lootusetu.

Esimese, kiire sammu oma raha suunas tegi 1919. aasta jaanuaris toonane rahandusminister Jüri Kukk – tema portreebüst seisab siinsamas Iseseisvussaalis –  tehes ettepaneku võtta rahana käibele juba varem välja antud lühiajalised 5% intressiga Riigikassa võlakohustused. Loomulikult nii valitsus kui rahvas niisuguseid võlapabereid pärisrahaks siiski ei lugenud.

]]>
EST Kõned Mon, 17 Dec 2018 07:26:15 +0000
President Vabadussõjas hukkunud Briti meremeeste mälestamisel Kaitseväe kalmistul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14755-president-vabadussojas-hukkunud-briti-meremeeste-maelestamisel-kaitsevaee-kalmistul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14755-president-vabadussojas-hukkunud-briti-meremeeste-maelestamisel-kaitsevaee-kalmistul Head kohalviibijad!

Eile 100 aastat tagasi hakkas Vabadussõja alguse süngete ja raskete pilvede vahelt paistma esimene päikesekiir. Tallinna reidile saabus Briti eskaader. Sündmus, mis põhimõtteliselt muutis jõudude vahekorda Soome lahel ja sisuliselt neutraliseeris punalaevastikust tuleneva ohu Tallinnale. Ja mis sama oluline – andis nii maarindel võitlevatele Eesti sõduritele kui ka kogu elanikkonnale signaali, et Eesti ei ole enam üksi. Möönis ju ka Vabadussõja-aegne ülemjuhataja kindral Laidoner Briti laevastiku saabumisest rääkides – tsiteerin – „Millegipärast oli mul kindel tunne, et sellest momendist peale maksab Eestil edasi võidelda“.

Eesti võitis Vabadussõja kahel peamisel põhjusel. Esiteks, tänu Eesti rahva, sõjaväelaste ja riigijuhtide usule omaenda jõusse ja otsusele lootusetuna näivas olukorras siiski vastu hakata. Ja teiseks, tänu liitlaste – Ühendkuningriigi, Soome, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide jt – sõjalisele, materiaalsele ja moraalsele toele. Nii on see ka täna – meie iseseisvus ja kaitsevõime tuginevad võrdselt nii esmasele iseseisvale kaitsevõimele kui ka rahvusvahelisele koostööle, meie kollektiivkaitsele. Teisiti ei ole see kahjuks mõeldav meie suuruse ja geograafilise asukoha juures.

Briti laevastik ei saabunud Eesti vetesse iseenesest, vaid sellele eelnes kuudepikkune töö Londonis Eesti diplomaatilise esindaja Ants Piibu poolt. Kes – nagu ka teised Eesti diplomaadid teistes pealinnades – kulutas lugematuid tunde selleks, et äsjasündinud Eesti riigile toetust, tunnustust ja mõistmist välja kaubelda. Erinevalt 100 aasta tagusest ajast saavad Eesti esindajad täna maailma pealinnades seista kui võrdsed võrdsete seas. Kuid see ei vähenda mitte kuidagi pidevat vajadust omada riigina selgeid ja meie ühistel väärtustel põhinevaid seisukohti. Ja neid seisukohti pidevalt kaitsta nii välismaal kui ka vajaduse korral kodus.

]]>
EST Kõned Thu, 13 Dec 2018 08:09:49 +0000
Vabariigi President Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeval Riigivanemate kenotaafi juures Tallinna Metsakalmistul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14933-vabariigi-president-jaan-tonissoni-150-suenniaastapaeeval-riigivanemate-kenotaafi-juures-tallinna-metsakalmistul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14933-vabariigi-president-jaan-tonissoni-150-suenniaastapaeeval-riigivanemate-kenotaafi-juures-tallinna-metsakalmistul Jaan Tõnisson oli kindlameelne teejuht, isemeelne ja terava ütlemisega, kuid alati veendunud selles, et ainult demokraatia tagab vajalikud vabadused ja võrdsed võimalused selleks, et Eesti riik kestaks ja areneks. Eesti püsimisele pühendas ta terve oma elu, olgu siis lehetoimetuses ja seltsides, valitavates kogudes ja valitsuse liikmena või riigivanemana.

Ta oli juhtivalt tegev paljudes nendes ettevõtmistes, mis rajasid teed iseseivale riigile. Postimehe peatoimetajana oli ta kindel, et Eesti ajaleht peab oma lugejat kasvatama, harima ja julgustama. Tema enda sõnadega 120 aasta tagant: „Haridus on meie rahval elutarvituseks. Võitlus majanduslises elus nõuab hariduse abi, haridust läheb meie rahvale ka oma isiolemise kaitsmiseks ja Looja poolt päritud ande-naela tarvitamiseks vaja.“

]]>
EST Kõned Thu, 13 Dec 2018 05:44:09 +0000
Aasta vabatahtlike tunnustamisel Jõhvi kontserdimajas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14732-aasta-vabatahtlike-tunnustamisel-johvi-kontserdimajas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14732-aasta-vabatahtlike-tunnustamisel-johvi-kontserdimajas Head vabatahtlikud, vabatahtlike kaasajad ja toetajad – tuhat tänu teile veel kord!

See tund siin saalis pakkus meile väikese läbilõike Eestist. Ilusast ja elusast Eestist. Teie kehastate oma tegevusega sellist Eestit ja näitate teed ka teistele.

Vahel kuulen, et vabatahtlikust tegevusest räägitakse kui mingist ajutisest abinõust, aseainest seal, kuhu professionaalid ei jõua. Tõsi, nii mõnelgi juhul on vabakond esimene ärkaja, kiirem reageerija, kes näitab kätte probleemid ja lahenduse, mille osutamise avalik võim siis üle võtab. Kuid see on ainult osa sellest, miks me vabatahtlikke vajame.

Mõelda vabatahtlikest kui amatööridest, keda läheb vaja vaid seni, kuni riik või kohalik omavalitsus pärale jõuab ja asjad enda kätte võtab, pole üksnes ebarealistlik, vaid ka lugupidamatu, sest see ei arvesta väärtusega, mida vabatahtlikud loovad.

Vaatame ringi. Me näeme vabatahtlikke, kes riskivad oma eludega päästes teiste elusid. Vabatahtlikke, kes teevad väga keerulist tööd, aidates neid, kel on raske – olgu haiguse, puude, kiusamise või vägivalla tõttu. Vabatahtlikke, tänu kellele kestavad ja arenevad meie kultuuri- ja spordiharrastused, õpiringid ja talgupäevad. Vabatahtlikke, kes rakendavad oma erialast talenti ning kogemusi lisaks palgatööle seal, kus selle eest maksmine üle jõu käiks.

Tänu sellele on me elu tervem, sisukam ja ilusam.

Ja on ka selge, et vajadus selliste tegevuste järele ei kao. Kuigi elame praegu jõukamalt ja paljude kriteeriumite järgi paremini kui kunagi varem, ei vähene vajadus vabatahtlike järele, kes neid asju teeks. Vastupidi. Olen kindel, et meie tulevik tähendab hoopis suuremat rolli sellisele omaalgatusele kõikides tähtsates eluvaldkondades.

Aastakümneid oli näiteks teedevõrgu plaanimisel peamiseks lähenemiseks, et vaadati, kuhu ummikud tekkisid ning tehti siis sinna laiemaid, kiiremaid teid. Kuid laiemad ja kiiremad teed üksi toovad esmajoones kaasa rohkem autosid ja peagi jälle uusi ummikuid.

]]>
EST Kõned Sat, 01 Dec 2018 10:49:35 +0000
Vabariigi President Vabadussõja alguse 100. aastapäeval Riigiküla lahingu monumendi juures https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14716-vabariigi-president-vabadussoja-alguse-100-aastapaeeval-riigikuela-lahingu-monumendi-juures https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14716-vabariigi-president-vabadussoja-alguse-100-aastapaeeval-riigikuela-lahingu-monumendi-juures Kallid sõbrad sel kaunil talvisel hommikul!

Nüüd lõkkele leegib! mis peitnud rind,
Kõik pilksed need aastate sajad!
Nüüd võitleme vabaks sind, isade pind,
Sull´ ehime heledad majad!

Kes arad ja loiud, veel orjena suutvad –
Kuid julgete käed, need pilvini puutvad!

Nii kirjutas Anna Haava sada aastat tagasi, novembris 1918. Ajal, kui siit mõne kilomeetri kaugusel Joala väljal algasid esimesed lahingud pealetungiva Punaarmee vastu. Ajal, mil käes oli Eesti ajaloo saatuslikem tund. Kui kaalukausil oli mitte ainult Eesti riigi, vaid võibolla ka meie rahva püsimajäämine. 

Vabadussõja algus oli selle sõja üks süngeimaid hetki. Oma riik ja oma sõjavägi olid alles sündinud. Puudus oli absoluutselt kõigest. Eesti ühiskond oli neli aastat kestnud ilmasõjast väsinud. Palju oli neid, kes pidasid võitlust ülekaaluka vaenlase vastu ette kaotatuks. Esimene üldmobilisatsioon rahvaväkke kukkus sisuliselt läbi. Ka rahvusvaheline üldsus ei teadnud Eestist tollal midagi. Meie esimesed diplomaadid pidid Läänes seisma üldjuhul suletud uste taga. Väga kerge oleks sel hetkel olnud valida esmapilgul lihtsam lahendus – jääda koduseinte vahele, loobuda vastutusest ja alistuda saatusele. 

Neid Anna Haava mainitud pilvini puutvaid julgeid käsi ei olnudki sel hetkel väga palju. Kuid neid siiski oli. Need olid eelkõige koolipoisid, vabatahtlikud ja ohvitserid, kes vaatamata lootusetule olukorrale võtsid siiski endale vastutuse Eesti tuleviku eest ning andsid siin Narva all vastasele esimesed lahingud.

Need olid ka vastutustundlikud ja otsusekindlad poliitikud Tallinnas, kes vaatamata erimeelsustele ja vaidlustele leidsid, et nendest midagi sõltub. Ja kes langetasid raskema otsuse – hakata vastu. Vaid päev enne Vabadussõja algust ametisse astunud uus ajutine valitus oli pea- ja sõjaminister Konstantin Pätsi kaudu öelnud: „Ei ole meil küllalt arusaamist oma rahva tulevikust, ei pane meie kõik vaimlised ja varalised jõud kodumaa kaitseks liikuma, siis on ka meie iseseisev tulevik väga kahtlane.“

Need toona tehtud julged otsused muutsid Eesti rahva jaoks ajaloo kulgu. Otsus vastu hakata tähendas, et vaenlane ei saanud takistamatult Tallinnasse marssida. Vabatahtlike ja koolipoiste vastupanu tõmbas kaasa rahvamassid ning Vabadussõja tipphetkeks oli Eesti lipu all juba 100 000 meest.

Välismaailmale demonstreeris vastupanu, et eestlased tõesti tahavad ja väärivad iseseisvust ning omariiklust. Ning see omakorda aitas kaasa välisabi ja rahvusvahelise tunnustuse saavutamisele.

]]>
EST Kõned Wed, 28 Nov 2018 18:20:40 +0000
Konverentsil „Kuidas elad Eestimaa laps? Lapsed muutuvas digimaailmas“ https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14706-konverentsil-kuidas-elad-eestimaa-laps-lapsed-muutuvas-digimaailmas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14706-konverentsil-kuidas-elad-eestimaa-laps-lapsed-muutuvas-digimaailmas Head lastekaitsjad!

Rääkides lastest muutuvas digimaailmas, nagu on seekordse konverentsi pealkiri, on muidugi oluline meeles pidada, et laste jaoks ei ole meie tänane maailm DIGImaailm rohkem kui mõned põlvkonnad tagasi sündinutele oli nende lapsepõlvemaailm näiteks ELEKTRImaailm. Ma ei tea, kas toona korraldati konverentse, kuidas siis lapsi teistmoodi kasvatada nüüd, kus tuli põleb toas koguaeg. Millegipärast arvan, et ei korraldatud, aga meil on see õnn ja võimalus. Kindlasti on see suur muudatus meie endigi jaoks, et kuidas nüüd oma väledate näppudega sõpru aidata.

Midagi ei ole teha, see on lihtsalt nende maailm koos kõigi võimalustega, mida elu parajasti pakub. Jah, tehnoloogiatsükli lühenemine tähendab tõesti, et maailm muutub kiiremini kui kunagi varem, nüüd juba ühe inimese lapsepõlve jooksul rohkem kui veel äsja terve pika eluga. Aga teistsugust, staatilisemat maailma polegi meie lapsed kunagi kogenud
ning pole mingit märki, et nad ei suudaks või ei tahaks nende muutustega kaasas käia.

See ongi nende maailm, kus tehnoloogia vananeb viie, maksimaalselt kümne aastaga. Kui vaatame maailma, kust meie tuleme, siis 20. sajandil läks tõesti petrooleumilamp moest ära, aga kõik muud tolle sajandi tehnoloogiad läksid lihtsalt efektiivsemaks, aga lootusetult ja moraalselt ei vananenud. Seetõttu oli ka üsna selge, kuidas lapsi kasvatada ja mille jaoks neid ette valmistada. Täna see nii selge ei ole ja meil tuleb sellega leppida ja arvestada.

Seega on tegu eelkõige meie, täiskasvanute proovikiviga, kuidas me suudame neis muutustes oma rolli täita, mis kunagi ei muutu – olla oma lastele toetavaks, armastavaks ja huvitavaks kaaslaseks.

Konkurents on tihe, sest lapsel on palju teisi huvitavaid kaaslasi, näiteks juutuuberid siit ja sealt maailmas, kes tihtipeale räägivad keeles, mida me ise tingimata ei oska.

]]>
EST Kõned Thu, 22 Nov 2018 08:23:35 +0000
Eesti Rahvusraamatukogu 100. sünnipäeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14707-eesti-rahvusraamatukogu-100-suennipaeeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14707-eesti-rahvusraamatukogu-100-suennipaeeval Austatud direktor, kultuuriminister, head raamatusõbrad!

Lugemine on läbi aegade olnud luksus ja privileeg. Mitte raamatu hinna tõttu, ehkki omal ajal ja kindlasti kohati ka praegu võib seegi mõne inimese jaoks kõrge ning kättesaamatu olla. Küsimus oli ajas, mida lugemise jaoks tarvis läks, ja aeg on alati olnud kõige hinnalisem vara. Need, kes pidid päevas 12 tundi või enamgi veel tööd murdma, ei lugenud raamatuid, neil polnud selleks jaksu. Kui pikk tööpäev lõppes, varisesid nad voodisse, et varavalges taas tõusta, minna põllule, tehasesse, kaevandusse – millal sa siis veel raamatu kätte võtad? Lugesid inimesed, kes võisid endale seda lubada. Kes ei pidanud endale kümne küünega elatist teenima. Kellel oli vaba aega.

Eesti talupojad ei lugenud kuigi palju, ehkki nad võisid lugeda osata. Neil polnud mahti. Vargamäe Andres uuris õhtuti pühakirja, aga võimatu on ette kujutada teda keset päeva kännul istumas ning mõnda romaani nautimas. Mõisnikud olid need, kes istusid härrastemaja verandal, raamat põlvedel, mõisnikud ja mõisapreilid. Nii tundus õige. Lugemini oli härraste asi, matsid harisid põldu. Lugemishimuline talupoeg näis mingi veidra elukana, temas nähti isegi ohtu. Milleks talle raamat, see ainult raiskab tema aega ja tarvilikud tööd jäävad tegemata. Pealegi – kes teab, mida ta sealt raamatust välja loeb ja millised järeldused teeb! Parem karta kui kahetseda!

]]>
EST Kõned Thu, 22 Nov 2018 04:54:38 +0000
Vabariigi President Kaitseväe 100. aastapäeva tähistamisel 16. novembril 2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14688-vabariigi-president-kaitsevaee-100-aastapaeeva-taehistamisel-16-novembril-2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14688-vabariigi-president-kaitsevaee-100-aastapaeeva-taehistamisel-16-novembril-2018 Austatud Riigikogu esimees ja kaitseminister, kindral Terras, head kaitseväelased!

On ütlemine, et tavalised inimesed saavad öösiti rahulikult magada, kuna teavad, et kuskil on karmid mehed valmis oma elu hinnaga kaitsma meie vabadust ja julgeolekut. See on surmavirve, nagu kaitseväelased ise oma määrustikus ütlevad. Üsna sünge mõte pidupäevakõne kohta, kuid võtab hästi kokku selle, milleks me Kaitseväge tegelikult vajame – et olla vajadusel valmis rakendama riiklikult sanktsioneeritud ja surmavat jõudu nende vastu, kes tahavad meile halba.

Sest sõjapidamine ja selleks valmistumine – see pole ainult paraadid, kasarmuhuumor ja vineerist sihtmärkide pihta tulistamine. See on üks vajalik ja väärikas, kuid oma tegelikult sisult väga karm ülesanne ja vastutus, mille me ühiskonnana oleme tuhandetele oma kaaskodanikele usaldanud. Usun, et selle üle on vähemalt korra mõtisklenud igaüks kümnetest tuhandetest meestest ja naistest, kes Kaitseväes on teeninud. Ja selle karmi ülesande peale peavad mõtlema ka ühiskond ja poliitikud, kui me Kaitseväge oma otsustega arendame ja vajadusel ka kasutame.

100 aastat tagasi ei saanud Eesti inimesed rahulikult magada. Riiki ja sõjaväge kui sellist õieti veel ei eksisteerinudki. Polnud piisavalt relvi, varustust, plaane ega struktuure. Ühiskond oli nelja-aastases maailmasõjas viimase piirini kurnatud ja tahtis ükskõik mida, aga mitte edasi sõdida. Rahvusvahelise kogukonna jaoks oli ’Eesti’ lihtsalt üks vähetuntud geograafiline mõiste, aga Narva jõe tagant tulid juba teated ülekaaluka vaenuväe koondumisest.

Ei puudunud palju sellest, et Eesti Vabariik ja võibolla ka mõiste ’Eesti rahvas’ eksisteeriksid täna vaid mõne teadustöö joonealuse märkusena.

]]>
EST Kõned Fri, 16 Nov 2018 20:41:19 +0000
Vabariigi President IX Eesti Spordi Kongressil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14699-vabariigi-president-ix-eesti-spordi-kongressil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14699-vabariigi-president-ix-eesti-spordi-kongressil Tere hommikust, kallid spordisõbrad ja spordirahvas!

Sportlastele on ju teadupärast omane rohkem tegusid ja vähem juttu, sellepärast on sümptomaatiline, et Eesti Spordikongress ei toimu mitte igal aastal, aga piisava sagedusega selleks, et vaadata, kuhu on ühiskond liikunud, muutunud ja kuidas saavad spordihuvilised inimesed omalt poolt meile kõigile kasulikud olla. Kui võrdleme kasvõi iseseisvuse taastamise järgsete aastatega, kui autostumine Eestis seisis alles ees ja isegi telekanali vahetamiseks tuli, oh õudust, püsti tõusta, siis tänaseks on olukord palju muutunud ja spordist on saanud vähem hobi ja rahvusliku uhkuse küsimus ning rohkem hügieeniküsimus. Me kõik teame, et pea ei tööta, kui jalad pole liikuda saanud.

Head osalejad, sportlased ja spordisõbrad!

Meid siin ühendab see, et armastame liikumist ja meil on tugev sisemine vajadus – ka täna õhtul, novembris, tõmbame jalga rattakingad või jooksutossud ja läheme – läheme metsaringile, asfaltringile kasutama tänapäeva võimalusi. Ja kuigi suurem osa eestlastest eelistab endiselt liikumisharrastusega tegeleda omaette, siis päevadel, mil kohtume stardis Tallinna või Eesti maastiku maratonil, Tartu linnamaratonil, ratta- ja rulluisumaratonidel, suusasõitudel, siis on meie tuhandetele isiklikele eesmärkidele lisaks alati peidus ka eeskuju oma lastele, oma lastelastele. Ja see on sama põhjus miks igal järgmisel aastal koos pere ja sõpradega tagasi tulla.  

Jaapani kirjanik ja muide ka jooksusõber Haruki Murakami on kirjeldanud jooksmist kui rahulolu saavutamist läbi selle, et oled andnud endast parima ja avastanud protsessi käigus enda juures midagi, millest sul varem aimugi ei olnud. Küsimus on seega iseendale seatud standardites ja nendele vastamises ning ületamises.

Minule on lapsest saati meeldinud midagi teha, aga tunnistan ausalt, et mulle ei ole kunagi meeldinud võistlemine ja sellega seotud võistluspinge. Sellepärast kuulun nende hulka, kelle jaoks on sport meeldiv võimalus puhata ja tunda rõõmu iseenda mõtetega olemisest või siis sõpradega mõtete vahetamisest. Uskuge või mitte, aga minu arvates on kõik spordialad peale ujumise seltskondlik tegevus. Mina ei ole õppinud ujudes rääkima, aga kõik muu sport on ju alati seltskondlik tegevus.

Me teame, et raamatute olemasolu teismeliste kodus mõjutab nende vaimset võimekust ja samamoodi on laste ja noorte liikumisharjumuste kujunemisel kodul hindamatu roll. Kas vanemate igapäevarutiin lõpeb lihtsalt kodus teleka ees või võetakse paar kordagi nädalas ette ühiseid jalutus- jooksu- ja matkaretki? Isegi kui see teismeline ise ei tule meiega pikale jooksuotsale kaasa, sest tema mängib jalgpalli ja teeb muid asju, siis sellegipoolest – kui ta näeb kodus, et vanemad vaidlevad paar korda nädalas selle üle, kes hoiab lapsi ja kes saab trenni minna, siis kujuneb tal arusaam, et enese liigutamises on midagi toredat.

Kodune eeskuju määrab selle, kuidas meie lapsed täiskasvanuna oma tervisega ümber käivad ja sellest sõltub palju asju ühiskonnas. Näiteks see, milliseks kujuneb Haigekassa koorem tulevikus just nende kulude osas, mis on ennetatavad ja ärahoitavad. Ilmselgelt peame iseendale seadma sellised standardid, et meie järelkasv oleks tervem, liikuvam ja elaks pikema ning õnnelikuma elu. Oma positiivse liikuva eeskujuga seda teeme. Loomulikult on tore ka võistelda ja siin on paljud sportlased meile rõõmude ja põnevuse allikaks, aga tähtis on ka lihtsalt see, et lapsed käivad trennis ja nende koordinatsioon paraneb.

Mul oli hiljaaegu võimalik näha ühes maailma enimarenenud riigis seltskonda noori inimesi ja mulle tundus, et neist keegi ei olnud kunagi trennis käinud, sest nad olid suhteliselt kohmakad ja koordineerimatu liikumisega. Ja selgus, et tõepoolest ei ole selles ühiskonnas lastel trennis käimise kommet. Kui sul ei ole liikumisharjumust ja sa kasvad kivikõrbes, kus sa ei ole saanud isegi ühegi puu otsa ronida, siis seda on tegelikult näha. See näitab, et meil on võimalik ühiskondlikus arengus jõuda sinna, et inimene on saanud oma elu ära elada mõeldes, aga mitte liikudes. Mul oleks väga kahju, kui meie peaksime kunagi sinnamaani jõudma.

Lisaks kodule veedavad lapsed lõviosa ärkveloleku ajast koolis ja sellest eeskujust ei saa kuidagi mööda minna. Kehalise kasvatuse tund peaks tekitama lapses muu tunde, kui paljudes minu põlvkonna inimestes.

Minu saja meetri jooksuaeg paigalt stardist on masendavalt halb, see ei ületanud mitte kunagi isegi kolmeks vajaliku normatiivi piiri. Ja mulle tundus juba toona karjuvalt ebaõiglane, et kuigi minu pikad suusa- ja jooksuajad olid minuteid paremad sellest, mis oli vaja viie saavutamiseks, siis kuna minu saja meetri aeg oli sellest sekundi või paar aeglasem, sain alati viimasesse veerandisse kehalise lihtsalt kolme. Kui ma just ei juhtunud olema kehalisest vabastatud. Ju ma siis olin, sest ega ma seda kolme ka sinna tunnistusele ei tahtnud. Mina arvan, et nii ei tohi kindlasti koolis olla.

Trennis käivate lastega on kehalise kasvatuse õpetajatel tunnis väga vähe tööd, sest kõikvõimalikud seatud normid on nende jaoks põnev väljakutse. Kõikide teiste laste jaoks, kellel püsivat väljakujunenud liikumisharjumust ei ole, on kooli kehalise tund koht, kus saab seda armastust tekitada. Hästi oluline on, et laps saaks hinnatud-mõõdetud selle järgi, et ta on ületanud iseennast.

Meie suured ei peaks kohtlema neid teisiti kui iseendid. Kui meie läheme rajale, siis oleme väga rahul sellega, kui iseennast ületame. Meie vanuses öeldakse, et kui aeg on sama, mis eelmisel aastal, siis on jubedalt arenetud. Sellist tunnet peame pakkuma ka oma lastele. Peame hindama nende tahtmist ja kaasategemist, et kehalise kasvatuse tund teeks rõõmu.

Asjad koolis ei ole muidugi enam nii, nagu nad olid meie ajal ja me liigume paremuse poole. Siiski lihtsalt kehalise kasvatuse tundidest jääb väheks. Näiteks saab mõnes koolis ka vahetundides õue.

Tegelikult peame mõtlema ka suurte rahvuslike initsiatiivide peale, mis võiksid tuua lapsi massiliselt liikuma ja mõne alaga tegelema. Mis alad need siin Eestis on, see on teie arutada ja otsustada. Lihtsalt mudelina saab mõelda Islandi peale – sealse jalgpallikoondise imelised mängud ja peadpööritav edu on kogu vana maailma neile kaasa elama pannud. Seal on vähe inimesi ja iga laps loeb nii, nagu meilgi ning kõiki lapsi püütakse arendada selliselt, et keegi ei läheks kaduma ja võetaks arvesse iga lapse füüsilise arengu eripärasid.

Muidugi ei saa kõigist tippjalgpallurit ja -käsipallurit, isegi mitte Islandil, aga saavutusspordi püramiid põhineb laial kandepinnal. Sellel, et häid treenereid on juba laste- ja noorteklassides. Et on üleriigiline kõikehõlmav armastus liikumise ja füüsilise aktiivsuse vastu ja et seda toetatakse. Riik ja kohalikud omavalitsused on Islandil muuhulgas leidnud üheskoos töötava mudeli, kus ükski sisehall ega spordiväljak ei ole võistlustest vabal ajal liikumishuvilistele lastele suletud – kõik võivad minna palli toksima ja sõpradega aega veetma. Ka meie peaksime vaatama, et me oma uusi spordiväljakuid peale valmimist lukku ei paneks. Kui korvpalliväljakul on aed ümber ja see on lukus, siis ei saa lapsed sinna minna viite miinust mängima. Ja ma arvan, et see on oluline probleem. Me teame kõik, et ka Lõvide jalgpallimeeskond sai alguse sellest, et Mustamäel Vilde tee tagumises otsas kusagil kino Kaja kandis tekkis lihtsalt üks seltskond poisse, kes käis kõrval koolistaadionil jalgpalli mängimas ja sealt sai kõik alguse.

Mida rohkem lapsi ja noori läheb õue lihtsalt selleks, et liikuda, organiseeritult või organiseerumata, seda suurem on tõenäosus loomulikult ka olümpiavõitjate ja maailmameistrite sirgumiseks. Ütlen alati, et kui meie sportlane läheb olümpiamängudele või MMile, siis on ta kodutöö tehtud ja võistlus on preemia selle töö eest.

Saavutussport on siiski alati ka riigi visiitkaart maailmas, sest ta kõnetab – kõige mõeldavamat laiaulatuslikumat publikut ja tutvustab Eestit ikkagi parimal võimalikul moel. Lipuga jooksev sportlane paistab välja ja see on meile oluline, sest toetab meie rahvustunnet ja rahvuskuuluvust ning loomulikult näitab meid ka teistele heast küljest.

Väikese riigi tuleviku sporditähed sirguvad salatrenni tehes. Neile ei piisa sellest, et nad on päeval trennis käinud. Nad lähevad pärast spordiplatsile tagasi, et veelgi oma oskusi lihvida. Kui sind kodust jalgpalliga välja aetakse, siis sul peab olema koht, kuhu minna ja kus aeda ümber ei ole. Ka mina olen see ema, kes ajab elutoast lapse jalgpalliga välja – isegi selle pehme poroloonist jalgpalliga. Minu teada meile lähimal jalgpalliväljakul siiski on aed ümber. Parem oleks, kui ei oleks. Kui ma loen Mart Poomi raamatut sellest, kuidas temast sai jalgpallur – seal on väga palju salatrenni, mis tehti ära veel ise omast vabast tahtest. Lastel peab selleks võimalus olema.

Meil on rajatud linnaruumi mitmeid ekstreemspordi harjutusväljakuid ja need asuvad tõepoolest kõigile ligipääsetavates parkides, kus noored saavad õhtupimeduseni välja koos sõpradega uusi rula- ja tõuksitrikke õppida. Nii et tegelikult oskame seda teha. Samal ajal jooksin ma just teisipäeval Narvas promenaadil ühest korvpalliväljakust mööda, mis oli lukus aia taga. Me uurisime ja tegelikult saab sinna minna. Tuleb minna lihtsalt sada meetrit eemale rannahoonesse ja isikuttõendava dokumendi alusel saab platsile koguaeg ligi. See on üks võimalik meetod, küll piirav, aga siiski ligipääsetav.  

Ma tahan, et need ligipääsud ja võimalused oleksid olemas. Me ei peaks kartma, et väljakud kuidagi kannatada saavad. Lõppude lõpuks ei pane me ju avalikke välijõusaale ööseks lukku. Milleks peaksime palliplatsid panema?

Omavalitsuste juhid võiksid oma piirkonnas üle vaadata kõik sellised platsid ja saalid ja leida võimalus need ligipääsetavaks muuta. Muuhulgas on spordiväljakule ligipääs oluline riskikäitumise vähendamise vahend, nagu SPIN-programm on õpetanud. Juba viiendat aastat osalevad selles programmis lapsed, kellel on raskusi enesekontrolli ja impulsiivsusega. Nad on saanud abi ja näidatud spordi väga positiivset mõju.

Selline Eesti on õnnelikum ja tervem Eesti – ennast kooli kehalise tunnis ületavad lapsed ja lapsevanemad, kes lapsi liikuma kutsuvad. Iga looduses ette võetud perekondlik matk viib tervema Eesti poole. Kergesti ligipääsetav, heas korras sporditaristu kombinatsioonis tipptasemel haritud treenerite ja lastele kodust kaasa antava töötahte ja sihikindlusega – selline Eesti saavutab järjekindlalt edu kõikidel aladel. Spordiedu ja harjumus liikuda ning ennast ületada kandub üle ka mujale.

Harjumusest midagi järjepidevalt teha tuleneb ka oluline osa meie töövõimest. Kasvõi see, et sa kestad ja pead vastu – vajadusel 12, mõnikord ka 14 tunnise tööpäeva. Ja sellise päeva õhtusse veeredes suudad ikka veel selgelt mõelda ja öelda. See ei toimiks ilma hea füüsilise vormita.  

Kallid sportlased, tänan teid kõiki innustava eeskuju ja südamega tehtava töö eest. Eriti tahaksin

mainida seltskonda, kuhu kuuluvad Erki Nool, Gerd Kanter, Tiit Sokk, Rauno Pehka, Mart Poom, Martin Reim, Ragnar Klavan ja paljud-paljud teised. Teie olete tähed, aga olete võtnud pärast enda sporditee lõpetamist südameasjaks noorte sporditähtede kasvatamise. Ja alati väärivad imetlust ja tänu need lapsevanemad, kes oma laste unistusi igal sammul toetavad ja tänu kellele saame kaasa elada näiteks Kelly Sildaru või Tormis Laine käekäigule.

 

Edu teile spordiküsimuste arutamisel! On alati hea võtta hetkepildistus sellest, kuidas meie ühiskond täpselt sporti ja liikumist vajab. Õhtul trennis näeme!

 

 

]]>
EST Kõned Thu, 15 Nov 2018 08:59:46 +0000
President Kaljulaid e-riigi juhtimiskonverentsil "UX tulevikku" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14675-president-kaljulaid-e-riigi-juhtimiskonverentsil-ux-tulevikku https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14675-president-kaljulaid-e-riigi-juhtimiskonverentsil-ux-tulevikku Nagu kõigil Eesti poliitikutel, on ka minul võimalus palju maailmas ringi käia ja vastata küsimustele, mis puudutavad e-riiki ja e-riigi arenguid. Ma arvan, et see sunnib meid kõiki kogu aeg mõtlema ja mõtestama seda, mida me teeme, miks me seda teeme. Ise omas mahlas keedes ei tule pooltki nii hästi selle peale, mis on tegelikult see, milles me teistest paremad oleme.

Kui vaatame maailmas ringi, siis näiteks taanlased on meie peale väga vihased, et kuidas te ütlete, et teil on vinge e-riik? Meil on sama vinge e-riik! Meie teame, et taanlastel ei ole korralikku identimissüsteemi. Kui vaatame globaalselt, siis osalesin hiljuti Detroidis CityLab-i konverentsil. Maailm on täis linnasid, millel on metsikult linna poolt pakutavate teenuste äppe – e-elemente on igal pool kasutuses.

Aga see üks asi, mida mitte kellelgi teisel ei ole ja mis on ilmselgelt meie sisulise tugevuse ja samal ajal ka meie müüdi alus, on tegelikult seesama digitaalne ID. Sellest ei saadud väga pikka aega aru, aga nüüd on tegelikult tekkinud see mõistmine, et see, mis eestlastel on teisiti, ongi see, et meil on analoogpass ja meil on digitaalne pass ja seda kellelgi teisel ei ole.

Näiteks vesteldes Amazoniga, siis neil oleks väga suur huvi teha meiega sellist koostööd, kus ka Eesti inimesed saaksid Amazoni linkida, kasutades digitaalset identiteeti, mitte mingisuguseid kehvemaid identifikaatoreid, sest see, mis Eestil on ja teistel puudub, on lihtsalt sõnastades täpselt see, et mitte keegi peale riigi ei saa passile anda garantiid. Meie saame oma digitaalsele ID-le anda sisuliselt virtuaalse passi garantii.

]]>
EST Kõned Thu, 08 Nov 2018 06:40:13 +0000
Euroopa haridusjuhtide (ESHA) konverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14655-euroopa-haridusjuhtide-konverents-esha-2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14655-euroopa-haridusjuhtide-konverents-esha-2018 Tere tulemast Eestisse!

Ma olen väga uhke, et see konverents toimub sel aastal siin, Tallinnas. Kui ma ettekandeks valmistusin, paluti mul teile rääkida, miks on Eesti oma PISA testi tulemustega nii kõrgel kohal. Muidugi ei tea keegi lõplikku tõde, kuid arvan, et sellele küsimusele vastamiseks peaksime süüvima Eesti hariduse ajalukku.

Pärisorjusest vabanemisele järgnenud kümnenditel alustasid eestlased rahakogumist eesti lastele mõeldud kooli tarvis, mis jõuaks algharidusest kaugemale, keskhariduse tasemele. Te mõelge – need inimesed olid sajandeid olnud pärisorjad.

Nad olid saanud vabaks, olid saanud maaomanikeks. Ja ometi ei rahuldunud nad sellega, et nüüd võivad nad ise oma maade ja talude eest hoolitseda ning nende lapsed saavad oma pere heaks tööd teha. Nad mõistsid, et soovivad anda oma lastele midagi enamat – parema hariduse.

Väga oluline on märkida, et neis koolides käisid ka eesti tüdrukud. See oli iseenesest üsna tähelepanuväärne, sest tol ajal õpetasid meid saksa pastorid ja inimesed, kes polnud isegi eestlased, ning nad ei teinud seda eesti keeles.

Kuid see polnud meie riigis arutlusküsimus. Kõik mõistsid, et esmajärjekorras on vaja haritud inimesi. Haridust oli vaja anda ka tüdrukutele, sest tark rahvas sünnib tarkadest emadest. Miskipärast on eestlased seda alati teadnud.

Muidugi arutleti palju selle üle, kui kõrgele peaksid tüdrukud püüdlema. 20. sajandi alguses, enne kui 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik, pidid mõned professorid Tartu Ülikoolis, mille oli 17. sajandil rajanud Rootsi kuningas Gustav II Adolf, tulema toime protestidega selle vastu, et nad lubasid naisüliõpilasi õigusteaduse loengutesse. Eesti naised, kes polnud kunagi arvanud, et nemad haridust ei vääri, hakkasid samuti vastu.

Esimene naiskorporatsioon asutati 1920. aastal, kaks aastat pärast Eesti riigi väljakuulutamist. Selleks ajaks oli üliõpilasi naiskorporatsiooni alustamiseks juba piisavalt. Järgneva 20 aastaga kasvas naiskorporatsioonide arv Tartu Ülikoolis viieni. Viis naiskorporatsiooni aastaks 1940.

Kuid algus polnud lihtne. Näiteks rääkis mu vanaema mulle ikka, et tema kuulus esimesse naiskorporatsiooni nimega Filiae Patriae (isamaa tütred) ja kui õed selle rajasid, pidid nad alguses pikka piitsa kaasas kandma, sest meeskorporandid kippusid üsna agressiivselt kahtluse alla seadma neidude õigust akadeemilises elus osaleda. Aga nad ei andnud alla. Eesti Vabariik on alati soodustanud võrdsust hariduses. Nii tüdrukutele kui ka poistele.

See ajaloo õppetund selgitab, miks Eesti PISA testides nii häid tulemusi saab. Me oleme alati teadnud, et õigus haridusele on kõigi põhiõigus. Kõik vajavad haridust, ja isegi kui ühiskonnas toimuvad positiivsed muutused – te saate talu endale ja võite oma maade eest ise hoolt kanda –, siis sellest ei piisa. Ma mainisin oma vanaema, kes käis ülikoolis. Ta oli talupere kaheteistkümnes laps ja kaheksas tütar. Ja ometi jõudis ta ülikooli. See on asi, millest oleme aru saanud: haridus pere noorematele lastele, eriti neile, kellel pole suurt midagi pärida, on see, mis viib meie rahvast edasi.

21. sajandi alguses oleme samas kohas, kus on kõik teisedki. Niisamuti nagu kõik teised arenenud maailma koolisüsteemid, nii oleme ka Eestis valmistanud ette meie enda arvates optimaalsed õppekavad. Ja nagu kõik teised, pole ka meie osanud arvestada oluliste muutustega ühiskonnas.

Tehnoloogiline tsükkel on muutumas lühemaks. Kui võrdleme praegust aega 20. sajandiga, mil kujundasime oma koolisüsteemi selliseks, nagu see on praegu, siis kaks asja – hobuvanker ja petrooleumilamp – on igapäevasest kasutusest kadunud. Muu tehnoloogia on arenenud, muutunud tõhusamaks ja jõudsalt kasvanud. Minevikus oli tehnoloogiline tsükkel piisavalt pikk, et valmistada koolides suuremaid muudatusi tegemata ette ka meie lapsi ja isegi lapselapsi.

20. sajandil arvasime, et võime ka tulevikus samas vaimus jätkata. Kuid praegu näeme, et tehnoloogiline tsükkel on ülilühike. Mobiiltelefonid meie taskus tunduvad 5–10 aasta pärast primitiivsed. Paljud asjad, mille puhul arvasime, et need jäävad meiega pikemaks ajaks, on nüüd täiesti liigsed.

Me peame mõtlema, kuidas lapsi selleks järsuks muutuseks ühiskonnas kõige paremini ette valmistada. Üks asi on tehnoloogilise tsükli lühenemine, teine asi on globaalsus. Meie lapsed hakkavad elama ja töötama üleilmselt ning neid tuleb selleks ette valmistada.

Me ei mõtle selle peale, kui oma lapsi kooli saadame. Hiljuti küsisin oma 9-aastase neljanda klassi lapse käest: „Kaspar, kuidas sul inglise keeles läheb?“

Kõigis koolides kasutatakse neljandas klassis sama õpikut, mis sisaldab algajatele mõeldud tekste umbes selliste lausetega: „Mulle ei meeldi must koer, ma eelistan valget koera.“

„Kui paljud lapsed sinu klassis õpivad päriselt inglise keelt sellest õpikust? Ning peavad seda huvitavaks ja innustavaks?“ küsisin Kasparilt. Ta mõtles ja ütles: „Võib-olla üks.“

Ma küsisin: „Sina räägid inglise keelt vabalt, sest sa oled elanud teises riigis, aga kuidas on teistega?“ Ta vastas, et kõik räägivad inglise keelt, sest neil kõigil on oma lemmikjuutuuberid, kes enamasti räägivad inglise keeles – nii lihtne see ongi.

„Kas mõni oskab inglise keeles ka kirjutada?“

„Ei. Me ei oska kirjutada ja kirjutama õppimine on igav, sest tekstid, mida me peame kirjutama, on umbes sellised: „Minu koer on pruun. Mis värvi on sinu koer?“„

Nii et terve klassitäis lapsi meie hästi läbimõeldud õppekava järgi tegutsevas igati heas koolis – sest kõik koolid Eestis on väga head – igavlevad selles tunnis.

Ma küsisin: „Mida sul oleks vaja inglise keeles osata?“

Ta vastas: „Nojah, muidugi oleks vaja õppida kirjutama, aga see oleks palju huvitavam, kui need tekstid poleks nii igavad. Ja mõned minu klassist ei saa aru, et mõned sõnad pole viisakad.“

Näete, me peaksime õpetama neile, mis on inglise keeles ebaviisakad sõnad, mitte nii palju inglise keelt ennast. Me peaksime lähtuma teadmistest, mis neil on juba olemas. Innustama neid kõrgemale tasemele jõudma.

Inglise keel on ehk kõige selgem näide, aga mitte ainus. Lastele meeldib matemaatilisi probleeme lahendada. Olemas on ka eestikeelseid võrgulehekülgi, kus saab lahendada matemaatikaülesandeid, teha teste ja niiviisi õppida. Paljud lapsed teevad seda.

Mida me sellest järeldame? Meie lapsed käivad koolis teadmistepagasiga, mis ei vasta enam nende vanusele. Olukord on hoopis teine.

Laste tase võib olla väga erinev lihtsalt sellepärast, et ühte huvitab matemaatika, teist aga hoopis inglise keel. Ja ma olen märganud, et ka astronoomia on ala, mida lapsed internetist hea meelega õpivad.

Mida nende lastega koolis peale hakata? Kui jätkame nii, nagu poleks midagi juhtunud ega muutunud, siis satume minu arvates suure probleemi otsa. Sest juba praegu on siin Eestis, aga usutavasti ka mujal, mure sellega, et eriti poisid ei taha õppida, sest neil on koolis igav. Tüdrukud taluvad tunde, mis ei innusta, enamasti paremini, kuid see pole põhjus, miks neile peaks pakkuma tunde, mis ei innusta. Ma arvan, et tuleks kiiresti ära unustada see, et 7-aastaselt minnakse esimesse klassi, 8-aastaselt teise klassi jne.

Meil on vaja tagasisidel põhinevat õppekava, mis keskenduks rohkem igale lapsele ning oleks palju otsesemalt seotud lapse huvide ja õppetasemega. Kuidas seda teha? Ma pöördun praegu palvega kõigi siin viibivate eestlaste poole, aga võib-olla on teised riigid meist kiiremad ja jõuavad ette. Palun, me vajame vähemalt alg- ja põhikooli tasemele õppekava, mis sarnaneks arvutimänguga. See peaks olema arvutis ja sellises vormis, et laps saaks kontrollida oma teadmisi ja vastavalt tasemele leida ülesandeid, mis teda arendaks.

Jah, lastel oleks endiselt vaja teada enam-vähem samu asju, mida nad praegu vaeva ja igavusega 12. klassi lõpuks kõik ära õpivad. Aga nad peaksid saama seda teha mitte klassiruumis istudes ja end õpetada lastes, vaid pigem klassiruumis istudes ja juhendatud õpiprotsessis osaledes. Igaüks oma taseme kohaselt. Ma arvan, et see on ainus viis pakkuda meie lastele innustavat koolikogemust. Ja ilma et nii vanemad kui ka õpetajad peaksid koolis rahuliku õhkkonna hoidmise pärast hulluks minema.

Sest praegu ei saa ma oma pojale öelda muud kui: „Jah, ma tean, et see on igav, ja ma saan sinu piinast aru, aga ma ei saa mitte midagi teha.“ Ja taas, palun ärge saage minust valesti aru: ma ei taha seda välja tuues meie õpetajaid solvata.

Hoopis vastupidi. Ma esitan üleskutse otsustajatele, kelle seas on ka meie õpetajad, koolidirektorid ja haridusministeeriumis töötavad inimesed – andkem meie õpetajatele vahendid, mis võimaldaksid meie lastel kogeda tagasisidel põhinevat õppimist, mille käigus nad saaksid areneda. Sõltumatult, õnnelikult, koos oma klassikaaslastega, kuid õppides täiesti erinevaid asju. Sama peaks kehtima ka keelte õpetamise kohta. Neist saavad maailmaränduritest kodanikud. Neil on vaja osata paljusid keeli, kuid üks kool õpetab kolme keelt, võib-olla nelja. Taas – meil on tänapäeval olemas imelised vahendid, mis võivad lapsi internetipõhise õppega aidata ja pakuvad palju rohkem keeli, kui ükski kool Eestis või kusagil mujal praegu pakkuda suudab. Keeleõppeprogrammid, mis põhinevad keelekümblusel ja ‑kontaktidel, on näidanud oma väärtuslikkust. Õpilased, Eesti lapsed, või ka Prantsuse või Soome lapsed saavad kõik kasutada õppimiseks sama programmi. Aga õpetajad vajavad neid vahendeid kohe, sest muidu kaotavad meie lapsed koolis käimise vastu huvi.

Mõned inimesed usuvad endiselt, et peaksime piirama laste ligipääsu uuele tehnoloogiale. Mina usun, et ei pea, sest see tehnoloogia on tulevikus meie seas ja meie ümber veel palju arenenumates vormides kui praegu.

Tegelikult peaksid lapsed õppima, kuidas tulla toime tehisintellektiga. Ma toon ühe näite, kus inimesed ei teadnud, kuidas suhtuda robotisse meie keskel ja kui ebaõiged võivad olla ootused robotitele. Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal sõitis meil siin ringi pakirobot, mis jagas kommi. Inimesed märkasid teda ja kuna robot nägi armas välja, tahtsid temaga pilti teha. Mis te arvate, kas nad astusid roboti ette ja tegid pildi ära? Ei, nad ütlesid talle: „Tule siia,“ nagu nad räägiksid koeraga. Animistlik instinkt käib meie mõistusest üle. Ja need olid väga targad inimesed!

Selliseid algoritmi ja kitsa tehisintellekti esinemisvorme on üha rohkem. Robot on tark ühe kindla ülesande täitmisel, kuid igas muus mõttes inimestega kohanematu. Meie lapsed peavad oskama sellises maailmas liigelda. Muidugi ei saa me neile anda täpseid tehnilisi oskusi, aga vähim, mida teha saame, on lõpetada tehnika või tehnoloogilise arengu süüdistamine selles, et meie lapsed ei taha enam koolis käia. Traditsioonilises mõttes.

Me peame uued tehnoloogiad omaks võtma. Me peame näitama, et see aitab lastel saada paremat haridust, ja innustama neid haridust omandama. See valmistaks neid ka ette eluks, kus tuleb suhelda masinatega. Selliste masinatega, mis on mõne koha pealt väga targad, aga samas sotsiaalselt äärmiselt kohanemisvõimetud. See aitaks vältida animistlikku instinkti. Et nad ei prooviks rääkida robotiga, kes pole mõeldud selleks, et temaga räägitaks. Kui me räägime lastele kogu aeg, et iPad on halb, siis sellist loomulikku mõistmist ei tulegi.

Peame tooma koolidesse aina enam väikseid roboteid. Olen näinud Eestis esimeses klassis pisikesi putukalaadseid roboteid, mida saab programmeerida järgnema rohelistele, punastele või kollastele punktidele. Just nii peaks seda tegema. Igal lapsel on õigus sellisele maailmale. Ja teate, mis? Kardetavasti õpetame endiselt neile vanamoodsaid asju.

Kui tehnoloogia võtab üle igavad tööd, siis jääb alati üks valdkond, milles meie, inimesed, oleme suurepärased. Sellest saab meie töö tulevikus – inimeseks olemine.

Ma usun, et varsti töötab vähemalt 80% meie tööjõust aladel, mis eeldavad empaatiat teise inimolendi suhtes. Kõike muud võivad teha masinad, aga empaatiline olemises oleme meie parimad. Me peame õpetama oma lastele, et hoolimata sellest, millist tehnoloogilist taset me koolides rakendame või millega nad suureks saades kokku puutuvad, on oluline olla hooliv inimene, aus ühiskonna liige ja enesekehtestamise oskusega isiksus. Nii tagame, et nad on suutelised iseenda ja oma sõprade eest seisma, suhtudes samas lugupidavalt ka teistesse inimestesse – need on väärtused, mis ei aegu.

Jah, me kasutame kõiki praeguse aja huvitavaid tehnoloogialahendusi ja tunneme puudust mõnest uuest, alles tekkivast, kui loome oma uut kooli, mille aluseks on tagasiside ja sõltumatu õppimine.

Ma arvan, et minu lapselapsed, kes praegu on 2 ja 4 aastat vanad, satuvad kasvades ühte kahest olukorrast. Üks on selline, kus õnnelik inimkond kasutab imelist tehnoloogiat, mis on ühtlasi keskkonnasäästlik.

See on maailm, milles nad vajavad kõiki neid oskusi, millest me praegu rääkisime, ning ennekõike võimet olla hooliv inimolend, kes suhtub lugupidavalt kõigi õigustesse ja suudab seista enda õiguste eest.

Teine võimalus võib olla palju hullem – selline, kus meil tuleb toime tulla kliimamuutustest tingitud probleemidega. Küll tehnoloogia abiga, kuid olukorras, kus maailm ümberringi pole nii sõbralik, kui me oleme lootnud. Suutlikkus kujutada end teise inimese nahka ja olla empaatiline, võtta arvesse teise inimese vaatepunkti ja teisi mõista on ohtlikus maailmas veelgi tähtsam.

Nende mõtetega usaldan ma oma laste ja lastelaste tuleviku kõikjal maailmas teie kätesse, sest ma tean, et meie tulevased lapsed töötavad ja elavad globaalsemalt kui eales varem.

Soovin teile edu.

Kõne on algselt peetud inglise keeles ja leiate selle siit.

]]>
EST Kõned Thu, 18 Oct 2018 08:12:35 +0000
President Kaljulaid Hanaholmeni ärifoorumil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14753-president-kaljulaid-hanaholmeni-aerifoorumil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14753-president-kaljulaid-hanaholmeni-aerifoorumil Tere kõigile!

Mul on väga hea meel taas siin teie ees seista. Möödunud aastal rääkisime e-riigist algajatele. Sel aastal liigume sammu võrra edasi ja räägime meie põhjamaiste ühiskondade tulevikust ning sellest, kuidas saab Eesti olla katalüsaatoriks tavapäraselt tõeliselt imetoredatele Skandinaavia ühiskondadele ja nende sotsiaalmajanduslikele mudelitele. Sest me tõesti usume, et Eesti on toiminud katalüsaatorina paljudele muudatustele, mis on Skandinaavia riikide mõtteviisis toimunud.

Üks mu parimaid sõpru, kes kahjuks sel aastal meie seast lahkus, Rootsi poliitik Hans Gustav Vestberg, ütles mulle kunagi nii: „Tead, me moodustasime maksureformi komitee, sest me vaatasime, mida eestlased teevad. Sest no teie maksukeskkond oli meie omast nii erinev, et kõik meie ettevõtted tormasid teie juurde. Mõistsime, et peame muutuma.“

Minu arvates just sellepärast ongi Põhjamaadel parem positsioon saamaks kasu Eestist kui katalüsaatorist digivaldkonnas, loodetavasti tulevikus ka tehisintellekti alal. Sest te olete juba siin. Te olete lähedal. Nagu siis, kui Eesti lõi endale uuendusliku maksusüsteemi. Ja tegi ka e-riigi ja lõi Eesti geeniseaduse, mis on pälvinud liiga vähe tähelepanu, kuid on samasugune osa uuenduslikkusest riigi õigussüsteemist nagu digi-Eesti. Teie näete seda ise, sest teie ettevõtted on nagunii juba kohal. Põhjamaade ettevõtteid on Eesti ärielus tegutsemas selgelt rohkem kui üheski teises maailma piirkonnas. See tähendab, et see, mida te olete teinud, võibolla mitte teadlikult, aga alateadlikult – te olete kogenud Eesti keskkonda. Ja siis lähete koju tagasi ja küsite oma valitsustelt: mis seal toimub, miks ei võiks ka meie nii teha? Ma olen kindel, et samamoodi tõukasid Rootsi ettevõtted Gustav Vestbergi ja teisi Rootsi poliitikuid looma maksureformi komiteed. Ma arvan ka, et kuna teie ettevõtted ja teie inimesed näevad, mis Eestis toimub, lähevad nad koju tagasi ja nõuavad, et ka nende valitsused teeksid midagi sarnast (arvatavasti oli see nii Soome-Eesti koostööprojektiga Palveluväylä).

Muidugi on meil selle koostööga endiselt palju probleeme. Tehnilise poole pealt on Palveluväylä ja X-tee ülisuurepäraselt koostöövõimelised. Me saame koos tegutseda, kuid erinevus seisneb selles, et eestlased koguvad andmeid ja soomlased koguvad pabereid (PDF-vormingus). Me peame endiselt proovima teha paremat koostööd, tagamaks, et üleminek oleks sujuvam ja kiirem. See on äärmiselt oluline, kui soovime tehisintellektiga ka edaspidi meie väiksest liivakasti-mõtteviisist kasu lõigata.

]]>
EST Kõned Tue, 16 Oct 2018 05:33:28 +0000
Arvo Pärdi Keskuse avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14615-2018-10-13-15-45-28 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14615-2018-10-13-15-45-28 Kallis Arvo!

Siit väga kaugel, teisel pool maakera, kuulasin tänasele mõeldes üle Sinu pala „Spiegel im Spiegel“, „Peegel peeglis“.

See Sinu nelikümmend aastat tagasi, sundlahkumise eel kirjutatud teos kõnetab tänases segadust tekitavalt mitmekesises maailmas võib-olla rohkem veel kui kunagi varem. Eriti siis, kui olla kodust kaugel.

Kuulasin ja mõtlesin sellele, kuidas päike samal ajal Eestimaa sügises punaseid vahtralehti välja valgustab. Vaatasin mõttes koduste mändide punetavaid tüvesid, kui sügisene päike enne liiga madalale vajumist nad korraks niimoodi helendama lööb, et vaikus muutub lauluks.

Spiegel im Spiegel. Kümme minutit dialoogi, küsimist ja vastamist, kordamist, järelemõtlemist, selgimist, aktsepteerimist.

Sinu muusika kaudu kogeme, et üks kaalutud heli peidab endas rohkem kui helide mass.

]]>
EST Kõned Sat, 13 Oct 2018 12:42:21 +0000
Eesti Vabariigi presidendi kõne Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni tippkohtumisel Jerevanis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14644-eesti-vabariigi-presidendi-kone-rahvusvahelise-frankofoonia-organisatsiooni-tippkohtumisel-jerevanis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14644-eesti-vabariigi-presidendi-kone-rahvusvahelise-frankofoonia-organisatsiooni-tippkohtumisel-jerevanis Härra president, tahaksin teid õnnitleda selle tippkohtumise organiseerimise puhul siin Jerevanis ja tänada suurepärase vastuvõtu eest.

Austatud riigipead ja valitsusjuhid, proua Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni peasekretär, daamid ja härrad, mul on suur heameel pöörduda teie poole täna selle mitmepoolse organisatsiooni vaatlejaliikmena.

Eesti jaoks on mitmepoolsus väga oluline, seda alates Rahvusvahelisest Frankofoonia Organisatsioonist kuni ÜRO-ni. Mitmepoolsus ja sellega kaasas käiv ühistel reeglitel põhinev maailmakord on meie jaoks vundament, mida peame väärtustama ja kaitsma. Kuna uued raskused, millega me silmitsi seisame, puudutavad meid kõiki, ei ole mõtet üritada üksi hakkama saada. Isegi mitte digiajastul.

Tahaksin öelda mõne sõna digiajastu kohta ning tutvustada teile aspekte, millega Eesti on hästi hakkama saanud ja mida me oleme valmis kõigi teiega, prantsuskeelsete riikidega, jagama.

Eesti presidendina esindan ma maailma ainsat digiühiskonda, kellel on olemas oma riik – selle ühiskonna moodustab kogu Eesti rahvastik, keda on kokku 1,3 miljonit inimest. Nii noored kui ka vanad kasutavad digiteenuseid, ja seda nii era- kui ka avalikus sektoris.

Juba 17 aastat on Eesti kodanikel olnud digitaalne identiteet, mis võimaldab neil allkirjastada dokumente, sh eraõiguslikke lepinguid, lisades neile allkirjastamise kuupäeva ja kellaaja, kasutada mitmesuguseid avalikke teenuseid, maksta makse ja trahve, teha päringuid eri registrites, muuta teenuslepinguid ja ka lihtsalt saata krüpteeritud e-kirju. Digitaalne identiteet luuakse igale sündinud lapsele automaatselt, ilma mingite lisatoiminguteta – arstid sisestavad vastsündinu andmed haigekassa andmebaasi ja valmis. Seejärel saavad vanemad omaenda ID-kaarte kasutades anda nime oma lapsele, kellel on digitaalne identiteet juba olemas. Kui vanemad soovivad, võivad nad saata otse sünnitusmajast teele sotsiaaltoetuste taotlused, registreerida lapsele koha lasteaias jne. Uus digiühiskonna liige on sündinud. Aga miks ma seda kõike rääkisin?

Sellepärast, et meie Eestis tahame, et kogu maailm saaks digiajastu hüvesid tunda. Me oleme olnud selle digiajastu taganttõukajad ja kavatseme seda olla ka edaspidi. Tahame jagada oma teadmisi ja praktilisi kogemusi. See on meie missioon.

See on minu missioon. Ma olen kindel, et me saame üksteiselt õppida.

Kallid kolleegid, kallid frankofoonid,

keset muutuvat ühiskonda ei tohi me unustada, et üleminek digimaailma ei saa toimuda jõuga. Lahendused peavad olema tõepoolest lihtsad, soodsad ja täiesti usaldusväärsed. Seda usaldust peame ühiselt tugevdama. Samuti tuleb aru saada, et tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme. Ka õigusruum on hädavajalik. Seepärast on Eesti üks prioriteete aastateks 2020–2021 ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks kandideerimisel peale konfliktide ennetamise, hea valitsemise ja jätkusuutliku arengu tuua tähelepanu orbiiti ka kõik digiajastuga seostuv.

Nii väike riik nagu Eesti ei saa raisata oma aega väikestele ambitsioonidele. Tulevik saab igal juhul olema digitaalne.

Analoogmaailm kaob ja selle asendab digimaailm. Ma olen veendunud, et jõud ühendades saame digivaldkonnas palju ära teha, seda nii igaüks meist enda riigis kui ka mitmepoolsel tasandil.

Tänan teid tähelepanu eest!

Shronhakalut’yun Hayastan! (Aitäh, Armeenia!)

]]>
EST Kõned Fri, 12 Oct 2018 07:24:40 +0000
Vabariigi President konverentsil World Knowledge Forum https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14614-vabariigi-president-konverentsil-world-knowledge-forum https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14614-vabariigi-president-konverentsil-world-knowledge-forum Armsad sõbrad!

Ma seisan siin, esindades maailma ainsat digitaalset ühiskonda, millel on reaalselt olemas riigi tugi – Eesti digiühiskonda, millel on 1,3 miljonit liiget, terve meie elanikkond, sest meie puhul on kõik sellesse kaasatud.

Me oleme teinud oma ühiskonnas läbi suure muutuse tagamaks, et meie inimeste ja ettevõtete käsutuses oleks digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigi kui ka partneritega erasektorist.

Ma soovin lisada kaks olulist märkust. Esiteks – on väga lihtne töötada välja kiire hüppe strateegiaid ja leida viise ühiskonna muutmiseks, kui on olemas partnerid ja liitlased. Mitmepoolne koostöö, rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur, mis tagab väikestele riikidele õiguse eksisteerida. Ilma selleta poleks seda sündinud. Nii et me pole mitte kunagi olnud selles üksi, me pole mitte kunagi väitnud, et ainult meie, eestlased, oleme selle võimalikuks saamise taga. Kõik meie partnerid üle maailma – ÜRO, Euroopa Liit, NATO – te kõik olete olnud osalised Eesti praeguse digiriigi loomises.

Teine oluline märkus: Eesti pole tehnoloogiaid välja töötav riik. Teel digiühiskonnaks pole me mitte üheski punktis loonud uut tehnoloogiat. Tehnoloogia poolest on kõik see, mida me kasutame, üsna argine, selline, mida kasutavad sageli ka teised tegijad, peamiselt erasektoris.

See on hea, sest teeb tehnoloogia odavamaks, usaldusväärsemaks. Osa sellest on lausa avatud lähtekoodiga, nimelt meie e-valimiste süsteem, millesse kõik võivad proovida sisse häkkida. Keegi pole küll veel suutnud, aga kui soovite, võite proovida. Me kutsume teid üles proovima.

Seega erinevus Eesti ühiskonna ja teiste arenenud ühiskondade vahel seisneb selles, et meie suure muutuse taga polnud mitte tehnoloogia ise, vaid uuendus peitus mujal – protsessis, millega toodi ettevõtlus ja valitsussektor kokku, et aidata kõigil inimestel, nii noortel kui ka vanadel, saada kasu neist tehnoloogilistest lahendusest, mille on välja mõelnud teised. 1,3 miljonit inimest ja väike majandus ei saa ise luua, kuid me võime olla kiired kasutuselevõtjad. Me olemegi kiired kasutuselevõtjad, mitte tehnoloogia loojad. Ma arvan, et see võiks olla julgustav ka teistele sarnastele riikidele. Juba 17 aastat on eestlastel digi-ID, mida me saame kasutada dokumentide, ka eraisikute lepingute allkirjastamiseks ja ajatembeldamiseks, mis on väga oluline – peaaegu nagu plokiahel, kuid pärit sajandi algusest. Me saame digi-IDd kasutada mitmesugustes avalikes teenustes, trahvide ja maksude maksmiseks elektrooniliselt, registrites päringute tegemiseks või ka lihtsalt krüpteeritud e-kirjade saatmiseks. Me kasutame ka erasektori teenuseid internetis, samal platvormil.

]]>
EST Kõned Fri, 12 Oct 2018 05:39:56 +0000
Vabariigi President EWHA Naise Ülikoolis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14599-2018-10-10-11-47-53 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14599-2018-10-10-11-47-53 On loomulik, et akadeemiline keskkond inspireerib rääkima hariduse voorustest. Samuti on väga lihtne teha seda siin, sest kuigi meie kaks riiki asuvad geograafiliselt teineteisest kaugel, kuulume mõlemad maailma parima haridussüsteemiga riikide hulka.

See on saavutatud tänu tõsisele tööle, mida on teinud meie õpetajad, koolijuhid, ja hariduse reformijad nii minevikus kui olevikus – kuid ennekõike tänu meie inimeste visale hariduse poole pürgimisele.

Hoolimata takistustest, mida ajalugu on rohkelt meie teele veeretanud, pole me kunagi loobunud otsimast väljapääsu, teades, et sellisest olukorrast aitab välja vaid haridus.

15 aastat enne seda, kui Mary F. Scranton alustas oma kodus naistele hariduse andmist – see oli praeguse Ewha naiste ülikooli algus – toimus Eestis üleriigiline rahakogumiskampaania, et avada kool, mis hakkaks andma keskharidust eesti keeles. Kool, kus lapsed saaksid pärast algkooli lõpetamist jätkata oma haridusteed. See toimus kõigest paarkümmend aastat pärast pärisorjuse lõppu ja eestlaste vabaks saamist.

Olles vabanenud orjusest ja saanud esimest korda pärast sajandite pikkust ootamist oma talude peremeesteks, olid eesti talupojad valmis annetama märkimisväärse osa oma raske tööga teenitud sissetulekutest, et nende lastel oleks parem tulevik. Sellest meie rahva haridusliku ärkamise hetkest kulus vähem kui pool sajandit, et muuta ülikool, mille 1638. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf, eestikeelseks ülikooliks, mis tänapäeval kuulub maailma 3% tippülikoolide hulka.

]]>
EST Kõned Wed, 10 Oct 2018 08:46:29 +0000
ÜRO peaassamblee 73. istungjärgul Ameerika Ühendriikides https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14576-2018-09-26-14-57-41 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14576-2018-09-26-14-57-41 Proua president,
härra peasekretär,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Kümme päeva tagasi olin Ukrainas. Korjasin tööstuslinnas Dnipros ühe lasteaia kõrval asuvast pargist kokku süstlaid ja tühje pudeleid. See toimus esimese maailmakoristuspäeva puhul, mis on suurim kodanikualgatus, mida on toetanud digitehnoloogia ja miljonite vaba tahe. 15 miljonit inimest 140 riigis, teiste seas mitu presidenti ja peaministrit, otsustasid teha midagi meie planeedi heaks. Nad vastasid eestlaste appihüüdele, sest eestlased alustasid vabatahtlike koristusaktsioonidega kümme aastat tagasi. Väga lihtne on puhtamast keskkonnast ja kliimamuutustest vaid rääkida. Aga kui tahta, et miski tehtud saaks, tuleb sageli lihtsalt püsti tõusta ja see ise ära teha.

Mitmeski mõttes on see ka põhjus, miks Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale perioodiks 2020–2021. Väikestel riikidel pole aega seada väikseid eesmärke. Meie eesmärk on muude küsimuste kõrval tuua julgeolekunõukogu teemaks kõik digitaalsed asjad – küberohud on midagi, mida eestlased kui täisdigitaalse riigi kodanikud mõistavad paremini kui enamik teisi. Me tahame pakkuda oma perspektiivi tagamaks, et inimesed oleksid turvatud ka selles uues maailmas, kus konventsionaalsetele ohtudele lisanduvad küberohud. See nägemus, mis meil on oma kandidatuuri jaoks ja ÜRO kui terviku jaoks, põhineb kolmel võtmesõnal: empaatia, võrdsus ja tõhusus.

]]>
EST Kõned Wed, 26 Sep 2018 04:52:25 +0000
Tema Pühaduse paavst Franciscuse visiidi puhul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14564-2018-09-25-08-21-20 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14564-2018-09-25-08-21-20 Teie Pühadus!

Mul on sügavalt hea meel tervitada Teid Eestis, ajaloolisel Maarjamaal, ajal, mil tähistame oma riigi sajandat aastapäeva.

Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele. Usuvabadus on just üks selline kindel kalju, millel seisab meie demokraatia.

Meenutan siinjuures pea sada aastat tagasi toimunud vestlust Vatikanis. Vabadussõjas oma iseseisvuse eest võitleva Eesti diplomaat Kaarel Robert Pusta kohtus Eesti riigile tunnustust taotledes riigisekretär kardinal Pietro Gasparriga, keda huvitas muu hulgas ka riigi ja kiriku vahekord. Pusta rääkis täielikust usuvabadusest uues vabariigis, mille peale kardinal ütles rõõmsalt: „Siis oleme ju sõbrad.“

]]>
EST Kõned Tue, 25 Sep 2018 01:31:55 +0000
Elupäästjate medalite üleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14531-2018-09-12-09-20-45 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14531-2018-09-12-09-20-45 Lugupeetud siseminister ja peadirektor, head elupäästjad

Elu on habras. Enamik meist ei mõtle selle peale ega taju seda, sest enamik meist puutub väga harva kokku nende hetkedega, kus meie tava- ja ootuspärane elu asendub äkitselt ootamatusega. Ootamatusega, mille eest meid on ehk küll hoiatanud teavituskampaania, või vanemad, või sõbrad, või hoiatussilt, aga mille puhul ikka mõtleme, et „ega minuga see kindlasti ei saa juhtuda“.

Teie siin saalis mõistate, kui habras on elu. Sest just teie olete need, kelle otsused, valikud ja tegevused on viimasel hetkel päästnud teise inimolendi hapra eksistentsi. Ja tihtipeale ka omaenda eluga riskides. Mitte ainult teie poolt päästetud inimesed, vaid ka teie ise olete tihti pidanud tundma seda, kui hirm nöörib hinge kinni. Kui adrenaliin paneb südame kiiremini pekslema ja käed värisema. Kui – nagu öeldakse – terve senine elu vilksatab silme eest mööda. Aga te olete sellest üle olnud.

Teie lugudes, nii elupäästja medalitega pärjatavates kutselistes päästjates ja tavakodanikes kui ka Päästeameti teeneteriste pälvivates ennetajates ja päästejuhtides, peegeldub see, kuidas me täna Eestis oma inimesi kaitsta suudame. Professionaalne ja kiirelt reageeriv päästeteenistus kombineerituna vabatahtlike päästjatega. Ennetustöö riskigruppide seas koos kodanike teadlikkusega sellest, et enne ise appi tormamist tuleb teha kiire kõne hädaabinumbrile.

Selline lähenemine on olnud üsna edukas – statistika, mis näitab näiteks tulesurmade arvu pidevat langust, räägib enda eest. Meie Päästeameti võimekus reageerida rahuaegsetele päästesündmustele on muljetavaldav ja ennetustöö olnud ilmselgelt väga edukas. Ja selles edus on olnud oma roll pea kõigil, kes täna siin saalis istuvad. Aitäh teile!

Aga nii nagu tavainimene kaldub tihti arvama, et „minuga seda ju ei juhtu“, kipume teinekord ka riigi ja ühiskonnana lootma sellele, et need kõige mustemad stsenaariumid on nii vähetõenäolised, et nende pärast ehk muretseda ei maksa.

Võtame kasvõi tänavuse suve. Vaatamata ülikõrgele tuleohule ja ilmselt ka mitmetele väga nappidele pääsemistele oli suuri ja pikalt kestvaid metsapõlenguid vaid paar tükki, mis seejuures möödusid ilma hukkunute ja rahva vara hävinguta. See on tegelikult väga hea tulemus, eriti võrreldes näiteks Kreekas või Rootsis toimunuga.

]]>
EST Kõned Tue, 11 Sep 2018 02:00:00 +0000
Vabariigi President Riigikogu avaistungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14522-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14522-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil Austatud president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed, ekstsellentsid, valitsuse liikmed!

Sel riigi sajanda sünnipäeva aastal ei ole paremini me riigi kohta öeldud, kui siin teile kõneldes seda tegi Rein Taagepera: „See riik on liiga paks, kuna elanike arvuga võrreldes nõuab ta suhteliselt rohkem riigiametnikke kui suurem maa. Samas on see riik liiga õhuke, kuna ta ikkagi ei suuda katta kõiki erivajadusi. Kui meil poleks vaja ülal hoida omaette keelele rajatud kultuuri, siis ei hakkaks ükski hull nii väikest eraldi riiki looma. Meil aga on selline kultuur. Ja see kultuur on nii hämmastavalt tugev, et see on teinud võimalikuks selle, mis pole võimalik: nimelt riigi, mis on samal ajal liiga paks ja liiga õhuke, aga toimib ikkagi."

Mõtleme täna korraks koos kuidas oleme selle ime teoks teinud? Mida rohkem ma selle üle juurelnud olen, seda selgemini tuleb välja üks, milles me tõe poolest teistest riikidest osavamad oleme. Vaadates tagasi Põhiseaduse Assamblee aega ja liikudes sealt tänapäevale lähemale, leiame:

- põhiseadusesse sisse kirjutatud pinged erinevate institutsioonide vahel, mis teeb riigi juhtimise keeruliseks, aga turvaliseks – keegi ei saa kunagi päriselt oma tahtmist, ilma et oleks seda teiste omaga vürtsitanud;

- valimissüsteemi, mis toob parlamenti piisavalt palju erinevaid vaateid ja mõtteid, et kõik ühiskonnagrupid saaksid tunda ennast Riigikogus esindatuna;

- rahareformi seaduse, mis oli kiire, riskantne ja originaalne, kuid tasakaalustatuna rangete eelarvenõuetega andis meile turvalise raha kuni liitumiseni euroalaga;

- maksusüsteemi, mis oma lihtsuses oli arusaadav ühiskonnale, kes varem polnud teeninud tõelist tulu ega maksnud päriselt makse;

- e-riigi ja avaliku ning erasektori ühisplatvormi x-tee;

]]>
EST Kõned Mon, 10 Sep 2018 09:28:06 +0000
Vabariigi President kooliaasta avaaktusel Narva Vanalinna Riigikoolis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14520-vabariigi-president-kooliaasta-avaaktusel-narva-vanalinna-riigikoolis- https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14520-vabariigi-president-kooliaasta-avaaktusel-narva-vanalinna-riigikoolis- Kallid sõbrad!

Sellel aastal tähistame Eestis oma vabariigi sajandat aastapäeva ja mul on väga hea meel just tänavu osaleda kooliaasta avaaktusel teie juures Narvas.

Siinsamas teie koolimajas õppis kunagi dirigent ja pedagoog Heino Kaljuste. Ta jõudis oma elu jooksul palju, kuid vast üks olulisemaid asju, mida see Eesti muusikaelu suurkuju tegi, oli meie laulupidude traditsiooni laiendamine. Meie noorte laulupidudele aluse panemine. Veel noore mehena hakkas ta käima mööda Eestit koolides ärgitamas ja selgitamas, oma visadusega leidis ta kaasteelisi ning viis oma mõtte ellu. 1962. aastal toimus esimene noorte laulu- ja tantsupidu, mis nüüdseks on toimunud 12 korda ja on väga loomulik osa meie elust. Miks ma seda täna räägin? Head sõbrad, see on lugu sellest, kuidas üks inimene, üks mõte, ka teie, igaüks teist, saab korda saata suuri asju ja muuta maailma. Tasub unistada ja oma unistustesse uskuda, neid sõpradega jagada, ka võõrastega jagada, leida mõttekaaslasi ja visalt tegutseda.

]]>
EST Kõned Mon, 03 Sep 2018 04:50:35 +0000
Vabariigi President Kodukaunistamise auhindade üleandmisel Viljandis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14514-2018-08-25-09-53-11 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14514-2018-08-25-09-53-11 Mulgimaal, mille ajalooline piir jääb Viljandist küll veidi kaugemale, on selline murdekeelne sõna nagu „lõpik“. See tähendab lõppemist, aga ka mõne suurema töö tegemise järel peetavat rõõmsat tänupidu suure vaeva nägijatele. Täna on meil ka lõpik, tänupidu teile kõigile, head kaunima ja parema Eesti tegijad.

]]>
EST Kõned Sat, 25 Aug 2018 06:14:53 +0000
Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri inauguratsioonil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14513-2018-08-24-13-32-50 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14513-2018-08-24-13-32-50 Kallis Tartu Ülikooli pere,

austatud rektor!

On rõõm ja ikkagi veel ka natuke nukker siin teie ees täna seista. Rektor Kalmu ärasaatmisest on möödunud varsti kaheksa kuud. Meile, tema kaasteelistele, jääb arm hinge kauemaks, aga ülikooli kui institutsiooni jaoks on alates tänasest, sobilikult uue õppeaasta alguseks, kõik jälle tavapärane.

Tahan tänada professor Tõnu Lehtsaart, kes sel raskel ajal ülikoolipere koos hoidis ja jätkas nii, nagu rektor Kalm oleks tahtnud, et töö edasi läheks. Ligi 400 aastat vana ja väärikas ülikool evib loomulikult niipalju suurt inertsi, et see viiv, mis meil igaühel on antud selle laeva kursi mõjutamiseks, tundub kindlasti ja alati me kõikide jaoks imelühike, aga pole siiski kunagi tähtsusetu. Iga päev, iga kuu ja iga aasta on ülikooli juhtimises olulise tähtsusega. Iga otsuse mõju ulatub päris kaugele.

Sellepärast on väga hea, et rektor Toomas Asseri ametisse nimetamisega saab ülikool taas rektoraadi, kus on korraga alalhoidlikkust ja värskeid ideid. On neid, kes kannavad järjepidevust – kasvõi rektor Asser ise, pikaajaline Tartu Ülikooli nõukogu liige. On uusi otsustajaid, nagu õppeprorektor Aune Valk.

Nii see täpselt olema peabki. Universitas on oma olemuselt konservatiivne – selle sõna parimas tähenduses. Aga selleks, et olla edukalt alalhoidlik, ei ole teist valemit kui piisav ettenägemise võime – valmistumine tulevikuks väikeste muudatuste kaudu absoluutselt iga päev. Just selline juhtimisstiil on Tartu Ülikoolile omane ja rektor Asser on seepärast ülikoolipere jaoks orgaaniline valik sellist lähenemist jätkama.

Muidugi tuleb tõdeda, et konservatiivne lähenemine – revolutsioonide vältimine, stabiilsus, mis samas pole stagnatsioon – muutub järjest keerulisemaks. Tehnoloogilise tsükli jätkuv kiire lühenemine paneb paratamatult proovile seni hästi toiminud mudelid ja organisatsioonidki, sest õigete tulevikku suunatud valikute langetamine on paratamatult keerulisem.

]]>
EST Kõned Fri, 24 Aug 2018 10:28:20 +0000
Kommunismiohvrite memoriaali avamisel Maarjamäel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14511-2018-08-23-13-18-57 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14511-2018-08-23-13-18-57 Austatud Riigikogu esimees, ministrid, saadikud, kirikutegelased, hea Eesti rahvas.

On ilus päev – soe päike paistab mustale müürile. Meie oleme õunaias, meie oleme kodus ja koduaias. Aga nendel seinaplaatidel – teisel pool, kuhu soe päike ei ulata on kirjas üle 22 000 inimese nime ja see kurb nimekiri ei ole kaugeltki veel lõplik.

Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina. Siin on arstid ja teadlased, põllumehed ja insenerid, ettevõtjad ja sõjaväelased, riigijuhid ja töölised. Kõikide elualade esindajad.

Nad olid pärit kõikjalt Eestist ja nad olid väga erinevatest rahvustest. Siin on emad ja isad, vanavanemad ja väikesed lapsed. Siin ei ole neid, kes oleksid võinud sündida, aga jäid sündimata sellepärast, et nendel tahvlitel on nende emad ja isad.

Kõik need inimesed on kommunistliku totalitaarrežiimi ohvrid. Võõra võimu ohvrid, kes pidid kaduma ja jääma igavesse vaikusesse. Nad ei pidanud tagasi jõudma õunaaeda, koduaeda. Aga ometigi tänase päevaga mingil moel, mingil kujul pakub see mõte meile lohutust, et nad ikkagi on jõudnud siia tagasi koos meiega.

Nüüd on meie ülesandeks, vaba Eesti riigi ülesandeks, teha nii, et midagi sellist enam mitte kunagi meiega ei juhtuks. See on meie kohustuseks ka kõigi nende tuhandete inimeste ees, kelle nimed siin tahvlitel on, aga ka meie oma vabaduse ja tuleviku, meie oma laste ja ka lastelaste ees.

]]>
EST Kõned Thu, 23 Aug 2018 10:15:40 +0000
Konrad Mägi näituse avamisel KUMUs https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14653-konrad-maegi-naeituse-avamisel-kumus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14653-konrad-maegi-naeituse-avamisel-kumus Tere! Rõõm on taas kord olla KUMUs ja tervitada täna õhtupoole kõiki siia kogunenuid.

Hommikul juba leidis siin aset üks rõõmus sündmus ja mis saab olla veel parem kui tähistada 23. augustit, mis muidu võiks ju meele nukraks kiskuda, mitmete rõõmsate kultuurisündmustega.

  1. augustil on kohane mainida ka seda, et olime päris pikalt Eestis väljas Euroopa kultuuriajaloo kirjutistest. Üritame seda nüüd tasa teha, kuigi see ei ole kerge.

Ka meie vanema põlve kunstnikud on Euroopas vähem uuritud ja vähem avastatud just sellepärast, et puudus võimalus neid Eesti kunstnikena kaugemal tutvustada.

Mul on hästi hea meel on, et just Konrad Mägi osas on lünk hakanud jõuliselt sulguma ja vaevalt see ilma Ennuta oleks niimoodi läinud. Konrad Mägi on üks meie kunstnikke, keda on uhke Euroopas näidata ja keda ka meie oma inimesed tahavad näha.

Mul endal oli hästi tore võimalus esimest korda näha Konrad Mägi näitust Euroopas Firenzes, kus sealne muuseumi juht ütles uhkusega, et nende muuseumi külastatavus kasvas tänu sellele näitusele oluliselt.

Loomulikult on eestlane harjunud ülema, et mis nüüd meie, me oleme ju nii väikesed. Aga mõelge korraks sellele – Firenze, Rooma, Prantsusmaa, kus on kunsti ja kultuuri.

Kõndisin Orsay muuseumis koos Prantsusmaa presidendiga näitusel, kus olid väljas meie, läti ja leedu sümbolistid, ja tema huvi oli siiras.

Konrad Mägi on midagi erilist. Me teame seda ju isegi, aga ikka on tore, kui keegi seda mujal ka tähele paneb.

Meie kunst kuulub Euroopa paremiku hulka. Niimoodi nad ütlevad. Mina usun neid, olemata ise kunstnik või kunstikriitik.

Näen Konrad Mägi maastikumaalidel täpselt seda paletti, mis ongi Vilsandil või meie Lääne–Eesti saartel. Enn on muidugi käinud ja otsinud neid ka kaugemal – Itaalias ja mujal – neid kohti, kus täpselt võis kunstnik istuda ja joonistada; mis oli see, mis ajendas teda oma vaadetele lisama midagi, mida seal tõenäoliselt kindlasti ei olnud –  see on tohutult põnev maailm.

Konrad Mägi reisis palju ja itaallaste äratundmisrõõm on suur. Seda kunsti nähes oli võib-olla kõige vahvam Itaalia televisiooni küsimus: „Aga see on ju Euroopa kunst?“ Siis sain vaid öelda, et seda minagi. Meie ju teame, et meie kunst on Euroopa kunst. Nende ootus ilmselt on, et ta on slaavi kunst. Aga ei ole.

Kõige selle juures ütles Konrad Mägi ikkagi: „Kus ma ka ei viibiks, jääb põhi minu kodumaaks. Mulle meeldib nukker karm põhjamaa loodus, eredad päikesehelgid“. Seda on kohalikel kunstnikel palju. See on minu jaoks just nimelt Konrad Mägi – oskus ja suutlikkus näha meie põhjamaises looduses erksust ja eredust. 1. novembril tähistame Konrad Mägi 140ndat sünniaastapäeva. Ja nii, nagu siis, kui ta need pildid joonistas, nii ilus on meie Eestimaa ka praegu. Ka see on oluline, et me ei ole seda kaotanud.

Industriaalmaailm, mis on meist võib-olla materiaalselt jõukam, on selle jõukuse ikkagi suurel määral loonud oma loodust hävitades. Ka Vahemere saartele mõeldes, kui sinna täna minna ja neid samu vaateid vaadata, näeb ikka midagi turismi- või tööstusmaailmast.

Tervitan kõiki neid metseene, kes moel või teisel toetavad Eesti kultuuri. Olen nende inimestega palju kokku puutunud ja pean ütlema, et kui sajandivahetusel oli erainitsiatiivi vähem, siis nüüd on see läinud tasakaalu. On saadud aru, et kunsti ja kultuuri edendamisel ongi eravahenditel – huvilistel, sihtasutustel – suur ja oluline roll, mis on tihtipeale parem kui see, kui riik võtab kogu vastutuse enda kanda.

Kõik see, mida avalik sektor teeb, peab olema alati võimalikult objektiivselt põhjendatud. Kunsti ja kultuuri ilu on tihtipeale just see, et see on subjektiivne – kellelegi meeldib ja see tehakse ära.

Meil on palju teisigi kunstnikke, kellel ei ole niimoodi vedanud, et neil oleks Eero Epner, kes neid uurib ja Enn Kunila, kes aitab sellele tööle kaasa.

Konrad Mäel on vedanud. Kuidas avalik sektor põhjendaks, kui selliseid asju teeks? Hea küll, tema on vähemalt klassik ja õnneks surnud, aga meil on juba elusaid kunstnikke ja kirjanikke, keda võib-olla mõni erainitsiatiiv tahab toetada. Meil on noori andekaid pillimängijaid, keda võib-olla pillifond tahab toetada. Ja kui see kõik on avalik, siis on neid valikuid palju keerulisem põhjendada. Ei ole piisav öelda: „Sest see on ilus“. Veel vähem: “Sest see meeldib mulle“. Aga teie, kes te panustate kultuuri ja kunsti arengusse, teie saate seda öelda.

“Elas kord kunstnik, kelle nimi oli Konrad Mägi. Kui Konrad oli väike laps, käis ta sageli metsas ning kuulas, kuidas pikad kõrged puud tuule käes kohisesid ja oma salakeeles juttu rääkisid. Vahel tundus Konradile, et ta saab aru, millest vesteldakse: see ei olnud sõnade keel, see oli üks teine keel, mille kuulmiseks pidi avama oma kõrvadele lisaks ka oma südame”.

Need read on kirjutanud Eero Epner ja ta on teinud väga suurt tööd Konrad Mägi fenomeni tutvustamisel, kureerinud paljusid eesti kuldaja kunsti näitusi ja olnud kunstiraamatute ja näituste kataloogide autor. Ta on kirjutanud need read Konrad Mägi eluloolises raamatus, mis on tänaseks välja antud viies keeles: eesti, inglise, itaalia, prantsuse ja soome keeles. Alati on tore, kui vanast ajast midagi lugedes tekib mõni kaasaegne paralleel. Mulle tundub, et nii nagu Konrad Mägi joonistas pintsliga, joonistab täna Valdur Mikita sõnadega sellest samast ja sedasama, mida tegi Konrad Mägi omal ajal lõuendile. Aga ma ei teaks seda, kui Eero poleks neid raamatuid kirjutanud.

Nüüd mul ongi väga hea meel paluda Eero siia.

Kallis Eero, Konrad Mägi SA on otsustanud anda sulle preemia summas 5000 eurot Konrad Mägi elu ja loomingu tutvustamise eest Eestis ja võõrsil 2017.–2018. aastal. Alla on kirjutanud nõukogu esimees Enn Kunila ja nõukogu liikmed Sirje Helme ja Maria-Kristiina Soomre. Mul on au teha pisut assistendi tööd ja see tunnistus sulle üle anda.

 

]]>
EST Kõned Thu, 23 Aug 2018 06:32:10 +0000
Vabariigi President iseseisvuse taastamise 27. aastapäeval presidendilossi roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14499-2018-08-20-16-00-14 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14499-2018-08-20-16-00-14 Kallid külalised siin roosiaias, kallid Eesti inimesed kodudes!

Siim Kallas rääkis 1988. aastal lauluväljakul „Eestimaa laulul“:

„Me teadsime, et tuleb skandaal. Aga me mõtlesime, et kõige hullem on see, kui rahvas ei mõista ja meie ettepaneku sisu kaob kusagile määramatusse. Kõik on läinud teisiti. Ja see, mis on toimunud, on tegelikult ju uskumatu.“

Ja ta jätkas, kirjeldades sisukaid arutelusid rahvaga IME ettepaneku üle:

„Kaks tundi selliseid küsimusi, et võttis selja märjaks. Sellist toetust vajame ka edaspidi. Kainet, arukat.“

]]>
EST Kõned Mon, 20 Aug 2018 12:57:48 +0000
Üldluulepidu Rakveres https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14512-2018-08-24-07-35-21 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14512-2018-08-24-07-35-21 Head sõbrad!

Sageli küsitakse minu käest, milline on riigipea olulisim tööriist. Minu vastus on alati olnud üks: selleks on keel.

Te kuulete isegi, kui palju on eesti keeles ainuüksi sõnale "rääkima"

vasteid. Ma ei imesta. Meie keel ongi meie endateadmus. Me oleme sündinud eesti keelde, me mõtleme eesti keeles ning see, milline on eesti keel, säärased oleme ka meie. Ja ei ole vist tõesti paremat sahvrit keele jaoks kui luule. Meie luuletused on need vakad, kus hoitakse keelt, näidatakse meile meie keele võimalusi ja tipmisi otsi, näidatakse meile meie igapäevase keele üllatavaid nurke, kante ja nulki, ehk nagu luuletab Maarja Kangro: "Mulle tundub, et ligimene / sööb jälle paremat sõnaliha."

Ent siinkohal meenutaksin Eesti vanasõna "Ega keel koormaks ei ole."

Luuletused oskavad voolida välja keele tema erinevates vormides, nii nõtketes kui kohmakates, nii hõiskavates kui muserdanutes, kuid luule ei õpeta meid kunagi oma keelt kartma. Luuletused, mida te täna kuulete, ei ole kirjutatud selleks, et me oma igapäevast luulevälist keelt pelgama ja põlgama hakkaksime.

Luuletused ei ole kunagi kirjutatud muuseumikeeles ning luuleraamat ei ole kunagi keele vangikong, kus teda hoitakse suletuna − ei, ma usun nagu Jaan Kaplinskigi, et me peaks rohkem tähelepanu pöörama keele vabale, mõnusale, soravale ja loovale kasutamisele. Nii kirjutas ka Kaarel Leetberg 1927. aastal: "Kui tahame head keelt saada, siis peame seda keelt, mis meil on, hästi rääkima, igaüks oma isikliku tundmuse järel hästi, nõnda kui tema igal üksikul korral tunneb hea ja õige olema. Peame ekslikuks tunnistama selle seisukoha, et keegi tark mees oma tarkusest keele walmis teeb, ja siis teised muud kui õpiwad selle targaste tehtud keele ära ja ongi hea keel käes."

Head sõbrad,

meie keel on nagu meie riik − keegi teine ei tee seda meie eest valmis. Luuletused räägivad inimese sügavaimatest tunnetest või looduselamustest, kirjeldavad meile paremaid maailmu või on relvad ebaõigluse vastu, kuid nad on ühtlasi üleskutsed kasutada keelt loovalt.

See üleskutse kõlab meile kõigile, mitte ainult luuletajatele. Eesti luule ei ole nagu moositegu: võtame keele, paneme ta purki, silt peale ja keldrisse pimedaid aegu ootama. Eesti luule on nagu kevadine tuuleõhk üle samblasse kasvanud kiviaia: kerge ja vaimustav, kiire ja meelitav, kutsudes meid üles temaga koos minema − ja mitte keelt õppima, vaid keelt kasutama.

Tõnu Õnnepalu on öelnud: luule lugemine suvel on natuke nagu Pärdi Alina-plaadi kuulamine vaikses majas keset metsa. Sest see muusika on harv ja vaikne, temas on palju õhku, tühje kohti, kuhu mahuvad ka teised hääled: linnud, tuul, vihm.

Head sõbrad,

täna oleme luulepeol, kuid see siin on ka keelepidu. Ja see on pidu, mille kordaminekut saab mõõta seeläbi, kuidas me kõik oma keelt homme kasutame. Luule ei näita meile sellel teel suunda, aga ta näitab valgust.

Kena pidu!

]]>
EST Kõned Thu, 16 Aug 2018 19:00:00 +0000
Vabariigi President PPA uue reostustõrjelaeva "Raju" ristimisel Süsta sadamas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14494-2018-08-16-11-17-14 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14494-2018-08-16-11-17-14 Austatud siseminister, head meremehed!

Tänane päev on Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku jaoks mitmes mõttes oluliseks verstapostiks ja märgib ühe pika merereisi lõppu. Selle reisi jooksul on laevastikus puht-arvuliselt olnud küll rohkem ja esmapilgul võimsamaid aluseid, kuid samas pole need alused mitte alati olnud võimelised igal ajahetkel merele minema, või algselt ehitatud selleks, milleks Eesti-sugune väikeriik neid vajab.

]]>
EST Kõned Thu, 16 Aug 2018 08:15:21 +0000
Vabariigi President Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14492-vabariigi-president-okupatsioonide-ja-vabaduse-muuseumi-vabamu-avamisel- https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14492-vabariigi-president-okupatsioonide-ja-vabaduse-muuseumi-vabamu-avamisel- Meil on vabadus ja meil on vabadus rääkida vabadusest. See on väga suur asi, kuigi see tundub tänasel päeval iseenesestmõistetav. See muuseum aitab meil meeles pidada, kuidas oli, kui vaba mõte või vaba sõna võis täiesti vabalt tähendada vabadusest ilma jäämist väga pikaks ajaks. Aitab meeles pidada ja aitab oma lastele ja lastelastele, kellel selline vahetu kogemus õnneks puudub, selgitada.

Vabamu räägib meile okupatsioonivõimude kuritegudest. Ta räägib demokraatia ja vabaduse puudumisest ning sellest, kuidas me selle kõik tagasi võitsime, oma riigi taastasime. See oli meie loos kõige suurem murrang – järsk elukvaliteedi paranemine lihtsalt sellest, et sa võisid vabalt rääkida. Sa ei pidanud enam kartma selle pärast, kellele, kellega või mida sa rääkisid või milliseid tagajärgi see toob sinu pereliikmetele või sulle endale.

]]>
EST Kõned Tue, 14 Aug 2018 17:21:34 +0000
Rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna üleandmise tseremoonial Münsteri raekoja Rahu saalis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14476-2018-07-17-11-30-15 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14476-2018-07-17-11-30-15 President Steinmeier,

Teie Kõrgeausused,

daamid ja härrad

Ma tänan siiralt teid kõiki selle eest, et andsite 11. rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna Eestile, Lätile ja Leedule. Ma väga tänan teid. Saada auhind demokraatliku arengu eest – see on Eesti jaoks suur au ja privileeg. Eriti ajal, mil tähistame oma riigi saja-aastaseks saamist. Ja eriti siin, Nordrhein-Westfalenis, millel on traditsiooniliselt olnud Eestiga head suhted, ja Münsteris, millel on ajalooliselt olnud tähtis roll rahu edendamisel Euroopas.

Vestfaali rahuleping, mis allkirjastati siin, Münsteris, 1648. aastal, tähistas kolmekümneaastase sõja lõppu. See oli sõda, mille julmusi pole unustatud. Tol ajal Eesti muidugi polnud veel iseseisev riik. Võibolla te ei teadnud seda, aga Eesti mehed võtsid 1632. aastal osa Lützeni lahingust Rootsi kuninga Gustav II Adolfi armee koosseisus. Kuningas kaotas selles lahingus elu, kuid vahetult enne lahingut jõudis ta allkirjastada korralduse, millega Tartusse asutati esimene ülikool Eestis.

Nii et igast kriisist sünnib ka midagi head ja see võib meid üle sajandite ühendada. Vestfaali rahu oli esimene üleeuroopaline rahuleping. Sõjajõhkruste järel kujundas see rahuleping meie arusaama sõjast ja rahust.

]]>
EST Kõned Fri, 13 Jul 2018 19:00:00 +0000
Itaalia presidendi riigivisiidi auks korraldatud pidulikul õhtusöögil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14455-2018-07-05-10-45-22 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14455-2018-07-05-10-45-22 Austatud president Sergio Mattarella,

Lugupeetav proua Laura Mattarella,

Ministrid, ekstsellentsid,

Daamid ja härrad!

Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!

Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.

19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".

Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.

Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.

Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").

Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.

]]>
EST Kõned Tue, 03 Jul 2018 19:00:00 +0000
Parimate kõrgkoolilõpetajate vastuvõtul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14450-2018-07-03-13-45-45 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14450-2018-07-03-13-45-45 Head kõrgkoolilõpetajad!

See juulipäev Kadriorus annab igal aastal ühe vahva ajahüppe võimaluse. Mõned tunnid enne teid olid siin tänavused parimad gümnaasiumilõpetajad, kelle ülikoolitee seisab alles ees. Ja nii tore on näha nüüd, milliseks muutuvad inimesed siis, kui nad on käinud ülikooli sammaste vahel. Või siis ka sammasteta ülikoolis. Ja teist on saanud tegelikult meie maamuna ühed priviligeeritumad kodanikud, sest teil on haridus. See on kõige suurem väärtus, mille me saame oma ellu kaasa ja on oluline kasutada seda vastutustundlikult.

Teile on niipalju antud ja teil on võimalik ka ühiskonnale tagasi anda. Võibolla rohkem, kui te oma kutsetööga nagunii iga päev tegema hakkate.

Professor Jüri Allik on öelnud, et ülikool – see on nii sambad kui ka tuul nende vahel. Arusaamine, mis on sambad ja mis tuul, on ehk olulisim, mis akadeemiast kaasa saada.

Mis on see, mis möödub, olgu nagu kerge briis või vihane maruiil, kas see jätab meisse jälje või võib selle unustada? Ning mis jääb, mille oleme saanud oma eelkäijatelt ja anname edasi neile, kes tulevad pärast meid.

Paljud teist jätkavad muidugi doktoriõppes, paljud naasevad kunagi ülikooli mõne teise eriala kraadi omandamiseks, aga siiski võib öelda, et tänasega olete jõudnud selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie ees läinud põlvkond, hoole ja armastusega teie jaoks ette valmistasime.

Me püüdsime seda teha teie parimaid huvisid silmas pidades, et te oleksite väga hästi ette valmistatud eluks 21. sajandil. Ja muidugi ei osanud me seda teha tulevikust lähtudes, loomulikult tegime me seda ikka minevikust lähtudes. Ja nagu kõik armastavad lapsevanemad juba enne meid, siis oleme meiegi mõned asjad teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud.

Me oleme muidugi märganud, et tehnoloogiline tsükkel on maailmas lühenemas, aga me ei näinud ette, et meie ühiskondade digivapustus on nii suur. Me seisime selle eest, et teil oleksid Euroopa Liidu põhivabadused, euro ja Schengen, aga me ei näinud ette seda, kui suur saab tegelikult olema teie vabadus tänu sellele, et geograafia on muutunud üsna mõttetuks. Ta on muutunud mõttetuks ka siis, kui te mõtlete tööturule.

Te võite töötada kus iganes. Me ei näinud ette seda, et Tallinnast saab teha tööd ühtaegu Uus-Meremaale ja Kanadasse, aga nii see teie jaoks on.

Te olete kõigi aegade kõige vabam põlvkond. Meie ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema isegi seda, mida teadlased on vähemalt terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks selleks, et teha oma tööd produktiivselt. Teie võite oma häid oskusi müüa mitmetele ettevõtetele korraga.

Meie põlvkond pidi arvestama, et tööle minnes kirjutati lepingusse konkurentsiklausel – ei tohi töötada teises sarnases ettevõttes. Teil on palju suurem turujõud ja kindlasti hakkategi tegema oma kitsat ja hästi valitud nišis tööd mitmetele ettevõtetele korraga.

]]>
EST Kõned Tue, 03 Jul 2018 10:45:16 +0000
Parimate üldharidus- ja kutsekoolide lõpetajate vastuvõtul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14449-2018-07-03-10-53-12 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14449-2018-07-03-10-53-12 Head gümnaasiumilõpetajad, tere tulemast Kadriorgu!

Ma tean, et ümbritsev infrastruktuur ei võimaldanud roosialale kõige kergemat ligipääsu, aga teid ei saa ju korda, kui neid ei ehita.

Tänavu on palju parem ilm kui eelmisel aastal, seega saame öelda, et elu Eesti Vabariigis läheb ilmselgelt siiski paremaks.

Pidulike sündmuste sõnavõtud kipuvad ikka olema sellised klišeede rohked ja üks neist on rõhutada, kuidas miski on täna olulisem, vajalikum kui kunagi varem. Vast on see teilegi kõrvu jäänud – et "tänases kiiresti muutuvad maailmas" või "praeguses ebastabiilses olukorras", "ärevatel aegadel" jne.

Olen palju mõelnud, miks me niimoodi arvame, et vanasti oli kuidagi lihtsam, selgem ja ennustatavam? Tegelikult tundub, et tagasivaatepeeglis lihtsalt paistavadki asjad selgemad, sest teame, kuhu need meid välja on toonud. Nad on meid alati ja eksimatult toonud välja ühte ja samasse punkti, mille nimi on tänane päev.

Minevik toob alati tänasesse päeva. Mõjub nõnda nagu lineaarne tee, küll oma jõnksude ja hüpetega, mis võib põhjustada ehk südamepööritust või anda mõne valusa vopsu, aga ikkagi on tagantjärele kõik loogiliste sündmuste jada, mille tulemusena seisate näiteks teie täna siin, Kadrioru roosiaias, pidulikud riided seljas, väljateenitud koolilõpu medalid kodus laual.

Palju õnne teile!

Ajalooõpikuid tudeerides võib isegi tekkida üleolev tunne, et on aegu, mis saab kõik kokku võtta ühte lausesse, kuigi omal ajal kulgesid needki sündmused ju sadu aastaid, võibolla isegi tuhandeid.

]]>
EST Kõned Tue, 03 Jul 2018 07:52:41 +0000
Sciences Po Ülikooli lõpuaktusel Prantsusmaal https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14442-2018-07-01-05-53-10 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14442-2018-07-01-05-53-10 Armsad lõpetajad, palju õnne!
Te hakkate jõudma selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie vanemate põlvkond, oleme teie jaoks armastavalt ette valmistanud.

Me oleme seda teinud teie parimaid huvisid silmas pidades. Ja ometi oleme seda teinud minevikust lähtudes. Te olete omandanud hariduse, mis meie arvates võiks teid piisavalt hästi ette valmistada teie põlvkonna ees seisvateks väljakutseteks. Nii nagu kõik armastavad vanemad juba enne meid, oleme loomulikult meiegi mõnda asja teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud. Me oleme märganud, et tehnoloogiatsükkel on lühenemas. Mingil määral me ju nägime seda ette, et 21. sajand näeb palju rohkemate leiutiste sündi ja surma kui 20. sajand. Lõppude lõpuks heitsid 20. sajandil hinge ju vaid petrooleumilamp ja hobuvanker. Suurem osa leiutistest lihtsalt muutus tõhusamaks, kuid jäi ellu.

Me ei näinud ette seda, et teie esimesed mobiiltelefonid kuuluvad teie ülikooli lõpuks juba „kiviaega“.

Me ei näinud ette seda, et meie ühiskondade digivapustus on nii põhjalik, et paljud teist saavad tööd teha hoopis teistmoodi kui meie, ja seda juba siis, kui te kooli lõpetate.

Me ei näinud ette seda, et geograafiline asukoht muutub ebaoluliseks paljude ametialade puhul, kui te tööd otsite. Me ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema seda, mida majandusteadlased on terve sajandi pidanud vältimatuks – koonduma ettevõtetesse, et produktiivsemalt tööd teha.

]]>
EST Kõned Fri, 29 Jun 2018 19:00:00 +0000
President Kersti Kaljulaidi kõne Northern Light konverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14439-2018-06-29-10-49-40 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14439-2018-06-29-10-49-40 Daamid ja härrad, head kuulajad!

Mulle on suur au seista nii paljude ärijuhtide ja otsustajate ees, et kirjeldada siin Eesti viimase veerandsajandi edulugu. Kõik edukad juhtimisstrateegiad kiiresti muutuvas või lausa ennustamatus globaalses keskkonnas sisaldavad võimalustest kinnihaaramist, hoides samal ajal riske kontrolli all. See kehtib nii ettevõtete kui ka riikide kohta, isegi kui nende toimetulekustrateegiad on paratamatult erinevad.

Ma tunnistan, et arusaadavatel põhjustel ei jaga kõik eestlased seisukohta, et meie viimase 25 aasta areng on olnud „suurepärane". Kuid lõpuks mõistavad ilmselt kõik, et ei ole võimalik korraga saada Skandinaavia heaoluühiskonda ja Singapuri õhukest riiki, Skandinaavia palgataset ja Läti madalaid hindu. Aga laias laastus just seda Eesti inimesed oma valitsejatelt nõuavad, ja mulle tundub, et nende ringide parimal võimalikul viisil ruutudesse sobitamine ongi selle edu pant, mida Eesti on viimase 25 aastaga saavutanud. Noore demokraatia kasvuraskused, kui nii võib öelda.

Kui Eesti 1992. aastal rublatsoonist väljus ja Eesti krooni kasutusele võttis, siis tegime seda uuenduslikul viisil. Meie keskpanga president Siim Kallas – suurem osa teist ilmselt tunneb teda väga hästi – põrkus IMF-i vastuseisule, kes ei tahtnud meie rahareformi toetada. Miks? Sest mitte keegi polnud seda teinud nii julgel, nii radikaalsel, nii riskantsel, kuid teisest küljest nii lihtsal viisil. Lihtsalt võttes kasutusele krooni, fikseerides selle vahetuskursi ühiskonna usalduse tagamiseks, kasutades algusest peale vabalt ujuvat valuutakurssi vältimaks valuuta vahetamist mustal turul, ning võttes vastu seaduse, mis sätestab nõude eelarvetasakaalu kohta, sest ilma finantsstabiilsuseta pole valuutakomitee süsteemi võimalik kasutada. IMF ütles „ei". Võimatu. Raha lahkub teie riigist. Te ei saa kunagi oma eelarvet tasakaalu, sest te olete nii vaesed. Mingil hetkel tuleb teil oma valuuta devalveerida, seetõttu pole jätkusuutlik lubadus, et kurss üks saksa mark 8 krooni eest püsib igavesti.

]]>
EST Kõned Fri, 29 Jun 2018 07:49:13 +0000
Vabariigi President Võidupüha paraadil 23. juunil 2018 Tallinna Lauluväljakul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14414-2018-06-23-09-10-14 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14414-2018-06-23-09-10-14 Head kaitseliitlased, head Eesti inimesed siin lauluväljakul ja kõigis kodudes!

 Head liitlased!

Täna siin, lauluväljakul, Kaitseliidu korraldusel näeme Eesti rahva kaitsetahet. Meie kõikide tahet, soovi ja valmisolekut. Mitte ainult ei näe, aga ka näitame. See paraad tõstab meie enesekindlust, sest me näeme ja näitame – vajadusel kaasame enda kaitsele kogu me rahva. See paraad näitab meie liitlastele – eestlased on valmis vajadusel enda eest seisma. See paraad näitab meie vastastele – Eesti jõud ei piirdu elukutselt sõjameestega, ei piirdu ka väljaõpetatud reservväega. Eesti jõud on kogu rahva valmisolek enda eest seista ja raskustes üksteist toetada.

]]>
EST Kõned Sat, 23 Jun 2018 04:58:41 +0000
Vabariigi President Tartu Raekoja platsil 22. juunil 2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14412-vabariigi-president-tartu-raekoja-platsil-22-juunil-2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14412-vabariigi-president-tartu-raekoja-platsil-22-juunil-2018 Head tartlased ja auväärt külalised!

Mul on väga hea meel tervitada teid Tartu linna südames. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi. Nendegi ajaloos oli sajand tagasi samuti väga oluline ajajärk.

Mul on hea meel, et saame koos tähistada meie riigi juubelit just Tartus, kus asub meie vanim ja suurim ülikool. Meie ainus Universitas. Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks.

Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks.

Eestlastele on Tartu tähtis meie rahvusliku liikumise ühe keskusena. Siin õppis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.

Tema kuju Toomemäel meenutab meile tema lootust, et ka meie maa keel võib taevani tõusta ja omale igavikus koha leida – see lootus on teoks saanud.

1869. aastal peeti Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Siin tegutses esimene eesti ajalehetoimetaja

]]>
EST Kõned Fri, 22 Jun 2018 07:22:25 +0000
Vabariigi Presidendi toost Tartusse tulnud riigipeade auks korraldatud pidulikul õhtusöögil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14424-2018-06-25-11-34-04 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14424-2018-06-25-11-34-04 Kallid kolleegid,

austatud külalised,

daamid ja härrad!

Mul on rõõm ja suur au tervitada teid Tartus, et tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva sõprade seltsis Gaudeamusel – Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupeol, mida on korraldatud alates 1956. aastast.

Tartu kui Eesti vanima ülikooli kodulinn on alati kandnud vabaduse vaimu. Eesti rahvusliku ärkamise suurkujud õppisid ja töötasid Tartus. Ja 30 aastat tagasi oli Tartu see koht, kus meie rahvuslipp taas avalikkuse ette toodi. Minul kui toonasel tudengil on see emotsionaalne kevadpäev väga elavana meeles. Siis oli tõesti tunne, et kõikjal on kevad.

]]>
EST Kõned Thu, 21 Jun 2018 19:00:00 +0000
Vabariigi President 20. küüditamise mälestusüritusel Kärus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14371-2018-06-14-07-51-48 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14371-2018-06-14-07-51-48 Kallid Käru inimesed,
head kokkutulnud!

Ei ole kedagi, keda ei oleks puudutanud märtsiküüditamine, juuniküüditamine ja kõik arreteerimised nende kahe küüditamise vahepeal ja hiljemgi.

Lähemad tunnid 77 aastat tagasi olid täis palju valu ja pisaraid. Paljudele jäid need tunnid viimaseks, kui nad said koos olla oma lähedastega ja näha oma kodu. Niisamuti oli see ka märtsis 1949 ja mitmel ning mitmel muul korral, kui okupandid Eesti inimesi arreteerisid ja küüditasid. Võõra võimu öine kalk prõmmimine uksele määras saatuse. Määras selle, kas sa oma ema ja isa või oma lapsi veel kunagi näed või milliseks kujunes sinu ja sinu pere edasine elutee. Kui seda üldse enam oli.

Küüditatute mälestused on emotsionaalselt raske lugemine, kuid nende kokkutulekud on toredad üritused. Need mälestused on ausad ning just see ausus annab kõige selgemalt edasi selle aja julmust. Lapsena küüditatud Asta Rohtla on kirjutanud: „Algas suremine. Kõigepealt surid beebid. Surid kõik alla 2-aastased lapsed peale ühe. 9-kuune Viiu jäi elama, sest saatuse tahtel sai tema ema korteri majja, kus asus meierei ning ta sai iga päev natuke lõssi. Osa inimesi ei tulnud šokist välja ja surid paari kuu jooksul."

Mõtleme nüüd sellele, kui palju jäi elamata noori elusid Siberisse. Kui palju neid, kellest oleks saanud teadlased või insenerid, põllumehed, ehitajad, heliloojad, kirjanikud, jäid tundmatusse. Kui palju jäi veel tegemata paljudel andekatel ja tublidel inimestel, kelle viimased sõnad kõlasid kuskil kaugete metsade vahel ning neid ei kuulnud keegi nende lähedastest. Kui palju jäi Eestis loomata.

Me võime ette kujutada, kuid aru me siiski ei saa, millest ja kui paljust me täpselt jäime ilma, mida me täpselt kaotasime.

Repressioonidega ei võideldud pelgalt meie riigi vastu, võideldi meie rahva, keele ja kultuuri vastu, meie tuleviku vastu. Selleks, et kunagi enam ei sünniks vaba Eesti riiki. Öö varjus toimetati väga eesmärgipäraselt.

]]>
EST Kõned Thu, 14 Jun 2018 04:50:47 +0000
Vabariigi President Lennart Meri konverentsi õhtusöögil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14941-vabariigi-president-lennart-meri-konverentsi-ohtusoeoegil-1-juunil-2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14941-vabariigi-president-lennart-meri-konverentsi-ohtusoeoegil-1-juunil-2018 Kallid Lennart Meri julgeolekukonverentsi korraldajad,
kallid osalejad!

See võrratu nädal on peaaegu läbi saanud. Eesti jaoks on see olnud suurepärane nädal – n-ö julgeoleku-Woodstock, nagu keegi ütles. Ja nagu festivalide puhul ikka, on parimad jäetud kõige lõppu, et hoida tähelepanu ning panna meid ihkama rohkem. Niisiis, ma tänan kõiki, kes on viimase nädala jooksul aset leidnud sündmusi ja konverentse korraldanud. Ja ma tänan sind, Riina, et sa oled Lennart Meri konverentsi nii palju aastaid korraldanud, ning palju õnne sulle sünnipäevaks!

]]>
EST Kõned Fri, 01 Jun 2018 17:09:05 +0000
Vabariigi President tunnustusüritusel „Lastega ja lastele“ presidendilossi roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14331-2018-06-01-11-20-33 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14331-2018-06-01-11-20-33 Head lapsed ja laste heaolu nimel tegutsejad!

Tere tulemast Kadriorgu, siinsesse roosiaeda, mis sel aastaajal on ise nagu üks noor, elu alustav inimene – juba näitamas esimesi õisi, veel enam aga täis pungi, valmis puhkema.

Mitte ilmaasjata ei kasuta me sõna "harima" nii aia kui ka inimese puhul. Hästi haritud aed on pika, üle inimpõlvedegi kestva töö tulemus; ja nii kannab ka iga inimene endas mingil määral kõiki oma esivanemaid aegade algusest saadik, ja nende inimeste tegusid või tegematajätmisi, kellega kokku puutume.

Ning alati, igaühel, saabub aeg ka ise õide puhkeda ja tuleviku seemned külvata. Olla korraga nii aed kui ka aednik.

Lastekaitsepäev, mida täna tähistame, viitab sõnana vast millelegi, millest ei tahaks lastega seoses esimese asjana mõelda. Kuid me teame, et peab. Ka üks laps, kes vajab kaitset ebaõigluse, ülekohtu või vägivalla eest, on alati liiga palju.

Ent kaitsmine tähendab ka üldisemalt hoolimist, hoolitsemist, armastust. Ja nii on just laste kaitse andnud meile ehk ühe olulisima asja, mis meist inimesed teeb.

Evolutsioon oma ääretus ratsionaalsuses – miski ei kesta läbi sadade tuhandete põlvede ilma põhjuseta – on toonud meile suure aju ja osavad käed. On toonud ka selle, et inimlaps on sündides märksa abitum ja kauem teistest sõltuv kui teised liigid. Linnupojad, keda nende emad alles mõned nädalad tagasi munast haudusid, on tänaseks suuresti juba pesadest lahkunud. Kitsetalled, kes juunis sündima hakkavad, kepsutavad juba nädal hiljem oma emade järel.

Inimlaste puhul loeme enam-vähem küpseteks elluastujateks praegu neid, kes sündisid sajandivahetusel.

]]>
EST Kõned Fri, 01 Jun 2018 08:19:57 +0000
Vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14294-2018-05-16-11-22-00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14294-2018-05-16-11-22-00 Mul on hea meel anda täna koos justiitsministriga juba teist korda üle vägivallaennetuse autasud. Tänaste autasu saajate lood näitavad ilmekalt, kui vaevaline on olnud teekond sellise tunnustuseni meie ühiskonna poolt. Sest raske on saada tunnustust tegelemise eest probleemidega, mida keegi ei oska märgata. Õnneks on ajad muutunud, sestap see tähelepanu – nii teie tööle kui ka sellele, miks te peate sellist tööd tegema.

Eesti esimese pere- ja naistevastase vägivalla elanikkonna uuringu läbiviija Iris Pettai on meenutanud seika selle sajandi algusest, kui Eesti poole pöördus ÜRO kuritegevuse ennetuse programmi võrgustik. Eestlastel paluti testida üht rahvusvahelist metoodikat naistevastase vägivalla uurimise kohta. Intervjueerida tuli 100 naist, kes olid olnud vägivalla ohvrid.

Iris meenutab: „Nägime tohutut vaeva, et selliseid naisi leida. Pöördusime kõikvõimalikesse institutsioonidesse: politsei, sotsiaalosakonnad, varjupaigad. Kõikjal öeldi, et neil ei ole mingeid kokkupuuteid selliste naistega ja üleüldse Eestis naisi ei peksta ja hoopis vastupidi, meil kingitakse naistele lilli ja hoolitakse neist. Parimal juhul peeti seda süütuks peretüliks, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Kui tuttavate ja sõprade kaudu saime 100 naist kokku ja neid intervjueerisime, siis selgus, et pea kõigil oli kas isiklikke kogemusi vägivallaga või nad soovitasid, keda võiks küsitleda. Teema oli tõeline tabu, sellest räägiti vaid omade ringis, kui sedagi."

Võrdluseks andmed värskest politseiajakirjast Radar: lihavõttepühade ajal 2018 sai politsei 124 lähisuhtevägivalla teadet.

Vägivalla puhul süüdistati toona tihti ohvriks langenud naisi, kes oma näägutamisega kutsuvad esile füüsilise vägivalla. Kui löön neil päevil ajalehe lahti, näen paraku, et selliste hoiakute hõllandus on endiselt kusagil alles.

]]>
EST Kõned Wed, 16 May 2018 08:19:37 +0000
Vabariigi President emadepäeva kontserdil Vabaduse väljakul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14291-2018-05-13-08-58-24 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14291-2018-05-13-08-58-24 Tere, kallis rahvas! Tervist, kallid emad!
Ilusat emadepäeva!

Kuidas me saame teada, kes on kõige parem ema?

Me teame! Iga laps teab. Tema ema muidugi ongi parim. Täitsa kindlasti. Ja täitsa sõltumatult meie, täiskasvanute hinnangutest.

Mõnikord ei lähe ema olemine kõige lihtsamini. Meil kõigil on raskeid hetki. Oleme iseenda peale pahased, sest ei jaksa. Ei jaksa olla nii hea, kui meile tundub, et peaks. Ei jaksa olla nii kannatlik, kui peaks. Ei jaksa olla nii järjekindel, kui tundub, et peaks. Ei jaksa jagada aega ja asendame selle muude hüvedega.

Aga mis sellest.

Me kõik oleme oma lastele parimad. Kuigi nad ei ole meid valida saanud. Aga nad ei vahetaks meid siiski targemate, ilusamate, rahulikumate, rohkem kodus aega veetvate, mõistvamate vanemate vastu. Sest lapsed on, teate, hiiglama targad. Nad võtavad maailma, iseendid, meid, suuri inimesi, alati täpselt nii kui nad parajasti on. Ja nad vaatavad meid üldjuhul tunnustavalt, silmade särades. Välja arvatud juhul, kui nad vaatavad meid altkulmu ja paugutavad uksi.

]]>
EST Kõned Sun, 13 May 2018 05:56:14 +0000
Vabariigi President Euroopa päeva konverentsil "Eesti valikud ehk kuidas olla korraga eestlane, eurooplane ja maailmakodanik" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14287-2018-05-09-09-56-39 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14287-2018-05-09-09-56-39 Meie kõik ju siin ja üga üks teab, et Euroopa Liit on keeruline juriidiline konstrukt, millest keegi mitte kunagi mitte midagi aru ei saa ja mille otsustusprotsessid on keerulised, väitluste tulemused on ettearvamatud ja üleüldse läheb kõigele kohutavalt kaua aega. Õige?

Aga võtame siis siia kõrvale ühe teise, meie endi kohta käiva ja olgu öeldud, et minu meelest täpselt samavõrra ülekohtuse väite – digitaalne asjaajamine on ohtlik, sest digikandjal info võib sattuda võõrastesse kätesse ja digitaalne riik on haavatav küberrünnakutega.

Mis te arvate, miks ma need kaks maailmas võrdlemisi levinud väidet kõrvuti panen, lisaks sellele, et nagu juba öeldud, mõlemad on hirmus ülekohtused?

Aga seepärast, et mõlema väite esitajad nõuavad a) Euroopa Liidult ja b) digitaalselt riigilt midagi, mida nende asemele ette kujutatavad või eksisteerivad reaalmaailma alternatiivid ei suuda pakkuda nagunii.

]]>
EST Kõned Wed, 09 May 2018 06:55:47 +0000
Vabariigi President Tema Kuningliku Kõrguse prints Haakoni ja kroonprintsess Mette-Mariti ametlikul visiidil Eesti Vabariiki 25. aprillil 2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14271-2018-04-26-16-54-05 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14271-2018-04-26-16-54-05 Teie Kuninglik Kõrgus, auväärsed külalised, daamid ja härrad,

hjertelig velkommen til Tallinn.

Teie külaskäik leiab aset olulisel aastal, kui me tähistame saja aasta möödumist Eesti iseseisvumisest. See poleks olnud võimalik ilma meie heade sõprade ja liitlasteta, kellest üks on Norra.

Vabaduse kaitsmine on põhiväärtus nii norralaste kui ka eestlaste jaoks – meie rahva vabadus, aga ka meie isikuvabadused.

Mõlemad riigid teavad, mida tähendab oma vabadusest ilmajäämine ja selle tagasisaamine. Me teame ka seda, et peame kaitsma meiega sarnaste väärtustega sõprade vabadust. Ma mõtlen nende Eesti vabatahtlike peale, kes 1940. aastal läksid Norrat kaitsma. Alta kirikus vannet andes laulsid nad nii Norra kui ka Eesti hümni. Teise maailmasõja ajal langes just Narviki lahingus esimene eestlane. Vaid paar kuud hiljem kaotas Eesti iseseisvuse.

Norra ei tunnustanud kunagi Eesti illegaalset annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.

]]>
EST Kõned Thu, 26 Apr 2018 13:47:45 +0000
Vabariigi President Eesti hümni esimeste salvestiste plaadi esitlusel 25. aprillil 2018 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14264-2018-04-25-15-03-41 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14264-2018-04-25-15-03-41 Sõbrad!

Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad on loodud meie esimese üldlaulupeo tarvis ja saavad seega tuleval aastal, koos meie üldlaulupidude traditsiooniga, 150 aastaseks. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldi meie hümniks just laulupidudel ja võeti niiviisi omaks veel palju varem, kui me jõudsime Eesti Vabariigi loomiseni.

Hümn peabki olema südames omaks võetud ja hoitud.

Üle 120 aasta on seda laulu lauldud püsti seistes. Lauldi ka siis, kui ta oli koduses Eestis keelatud, lauldi kodude vaikuses, kuid lauldi ka kõlaval häälel ulgumerede taga paguluses. Alati liigutusega südames.

Muidugi peegeldab meie hümn oma loomise aega, kuid see on nii iga uue loo või lauluga, mida hümniks pakutakse. Katsuti ju uut hümni luua juba 1930. aastatel, kuid seal jäid kõlama ülistavad oodid riigiisadele. See oli selle aja märk ja õnneks jäeti asi sinnapaika.

Meie hümn on ajas ära proovitud ja kestma jäänud. Hoiame seda, mis on omaks saanud. Kuid kindlasti võime oma hümni laulda palju enam ja julgemalt ning olla vabamad helistiku valikul. Seda selleks, et ta vaid ametlike ürituste üheks osaks ei taanduks. Ning selle võimaluse, laulda hümni südamest ning seal, kus tahame, annabki meile meie vabadus.

Tuletaksin meelde muusikamehe ja kriitiku, Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendi Leenart Neumani poolt 1931. aastal „Postimehes" kirjutatut, kui taas oli puhkenud arutelu Eesti hümni teemadel: „... sa ei pea mitte kõmu tegema oma ligemeste rahvustunde kulul".

Neid sõnu on igati kohane meeles pidada ka tänasel päeval. Meie hümn on kindlalt hoitud, hoitud meie südames, ja võime uhkusega öelda:

Mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Tänan!

]]>
EST Kõned Wed, 25 Apr 2018 11:59:12 +0000
Vabariigi President Eesti Parim Toiduaine 2018 autasustamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14266-vabariigi-president-eesti-parim-toiduaine-2018-autasustamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14266-vabariigi-president-eesti-parim-toiduaine-2018-autasustamisel Kes ei oleks mingil hetkel, sageli endalegi ootamatult, soovinud süüa midagi väga head: maitsvat ja tervislikku toitu ja sealjuures üldsegi mitte midagi erilist või eksootilist. Kes meist ei teaks, kuidas maitseb, näeb välja või lõhnab hea toit.

Minu käest küsitakse tihti, et miks ma mõnda asja söön ja mõnda mitte ja siis ütlen alati, et tegelikult ma söön kõike, mis on tehtud väga hästi. Ja eestimaine toit ongi enamasti tehtud väga hästi.

Inimeste maitsed ja toitumisharjumused on muidugi erinevad ja hea toit ongi midagi väga isiklikku ja rahvusegi tasandil raskesti määratletav, aga selles ei ole midagi halba. Kuid siiski ühise nimetaja leidmine kasvõi korra aastas, mis meie kõikide jaoks on hea – see on väga tähtis. Parimate iga-aastane väljatoomine täiendab meie igapäevast elu omalaadse ja mitte millegagi asendatava tahuga. Jagatud arusaamad toidust ja selle väärtustest kuuluvad lahutamatult iga rahva kultuuri juurde. Toidueelistused on kindla peale osa kõikide rahvaste identiteedist.

Me oleme kogu aeg armastanud kodumaist toitu ja jäämegi seda armastama, nii nagu me armastame oma loodust, oma siinseid olusid ja kombeid. Kõik need kokku annavad meile asendamatu kodutunde.

Me sööme peamiselt kodumaist toitu ja ettevõtjad, kes meie toidulaua eest hoolitsevad, olgu nad põllumehed või töösturid, on tublid. Meil on oma toitu külluses ja meie toit on väga hea ja ma tänan kõiki, kes selles toidutootmises osalevad.

Mulle tundub, et meil on ka veel ruumi areneda, valmistoitude osakaal tõuseb kõikjal maailmas. Ja kuna üha rohkem inimesi sööb asju, mis on juba valmis, siis seda olulisem on, et need ei oleks liiga kõrge soola, suhkru ja rasvasisaldusega. Sest peamine põhjus, miks me võtame tüki porgandit ja tüki liha on see, et me veel päris hästi ei usalda seda, mida me saame valmistoiduna ja et see on sama hea.

Ma saan aru, et peame valiku mitmekesistamiseks ja arenguks vajaliku konkurentsi tagamiseks oma turgu avama ja toidukaupu importima. Kasvõi juba sellepärast, et maailmas on väga palju huvitavaid maitseid ja meie tahame ka neid maitseid nautida. Samamoodi tahame me oma toitu eksportida.

Imporditud toidukaupade rohkus ei räägi siiski suurt midagi meie toidutootjate võimekusest, lihtsalt näitab meie tarbija nõudlikkust ja tema soovi näha kodumaistel lettidel ka seda, mida on kusagil mujal saanud proovida.

Et me oleme käinud mujal maailmas, näinud ja õppinud – see on ju pannud ka meie toidutööstust arenema. Tahame meie süüa mitmekesiselt ja tahavad seda ka teised rahvad. Ja meil on kindlasti võimalik toime tulla rahvusvahelistel turgudel. Ja seal on inimesed veelgi rohkem harjunud ostma seda, mida võib makromajanduslikus mõttes nimetada kõrge lisandväärtusega toodanguks ja teiselt poolt valmistoitudeks. Selleks on meil jätkuvalt vaja muuta paremaks oma tootearendust ja uusi tehnoloogiaid ja üksiti tunda ka paremini tarbijaid kogu maailmas.

Kui me arvestame, et Eesti on üks puhtaima loodusega maid Euroopas ja tarbija teadlikkus terviklikust toitumisest ja tervisest kogu maailmas tegelikult suureneb, siis ka toetudes meie iga-aastasele parima toiduaine võistlusele, siis ka meie oskused järjest arenevad ja meie eksport kasvab, sest Eesti päritolu valmistoidu kaupade eksport on tegelikult viimase nelja aastaga kasvanud rohkem kui kümnendiku – 11,5% ja on 14 miljoni euro võrra suurem kui mõned aastad tagasi.

Olen siiski kindel, et meil on siit võimalik pikkade sammudega edasi minna. Kui me mõtleme, siis ees seisavad läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eelarve üle. Kuulda on olnud, et vähendatakse toetusi just nimelt suurtele farmidele, mis teeb mind natuke murelikuks. Sest võibolla tuleb ka siinviibijatele üllatusena, et Euroopa suurimad farmid ei ole Itaalias ja Saksamaal, vaid on Taanis ja Eestis. Me peame kõvasti läbi rääkima ja saavutama selle, et meie toorainetootjaid koheldaks Euroopas võimalikult võrdselt. Kui me ikkagi ühelt poolt oleme nii rikkad, et ühtekuuluvusfondid meile vähenevad, siis teiselt poolt oleme järelikult nii rikkad, et meie põllumajandustoetuste tase peab saama Euroopaga võrdseks. Mis loob taaskord ka meie toidutootjatele ja kodumaise tooraine tarvitajatele paremat pinda selleks, et meie kaupu mujal müüa.

Veelkord, ma tänan teid meie ninaesise mitmekesise varustamise eest ja alati on hea meel jõuda kusagilt mujalt tagasi ja saada jälle süüa midagi head ja eestimaist.

]]>
EST Kõned Tue, 24 Apr 2018 19:00:00 +0000
Vabariigi President Kaberneeme päästedepoo avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14257-2018-04-20-11-31-38 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14257-2018-04-20-11-31-38 Mul on suur au ja väga hea meel seista esimeses spetsiaalselt vabatahtlike päästjate jaoks ehitatud hoones. Eriti hea meel on, et see hoone valmis õmblusteta. Sellepärast, et siia on panustanud kõik – riik, vabatahtlikud päästjad ise ja inimesed, kellele see kant korda läheb. Siia on panustanud inimesed, kes usuvad isetegemise võlujõudu ja seda kõike on uhke näha.

Ma olen kindel, et sellest saab tore kooskäimise koht lisaks sellele, et see on äärmiselt vajalik hoone. Tegelikult on ikka väga paha sõita tulekahjule välja, kui sinu päästeautos on diisel hangunud ja vesi jäätunud. Tulekahju on kuum koht, aga me ei tahaks seda eralduvat soojust kasutada kõigepealt vee sulatamiseks. Mistõttu on väga hea, et edaspidi ei ole seda muret, et vabatahtlikud päästjad peavad enne objektile väljasõitu hakkama veel ka oma kodus garaažist varustust kokku otsima.

Ja nagu me teame, siis vabatahtlik päästja on ju vabatahtlik. Ta võib üleüldse olla tööl ja siis peab vaatama, kuidas sa tema garaažist või kuuri alt midagi kätte saad. Seega kindlasti reageerimisvõimekus kasvab ka väga oluliselt.

Mul on väga hea meel tervitada siin ka Päästeameti peadirektorit. Lõppude lõpuks sellise õmblusteta ühiskonna vabatahtlike ja riigi koostöö osas on kindlasti nemad olnud pioneerid, kes esimesena aru said, et 21. sajandi riik ei saa ainult seista koos sellest, et meie maksame maksud ja keegi teine osutab teenust, vaid tõepoolest tuleb teha nii nagu arenenud riikides juba ammuaega kombeks on.

]]>
EST Kõned Tue, 17 Apr 2018 19:00:00 +0000
Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil Kultuurikatlas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14232-2018-04-13-04-41-14 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14232-2018-04-13-04-41-14 Austatud Riigikogu esimees, kaitseväe juhataja, head sõbrad,

kaks nädalat tagasi jõudis oma viimsesse puhkepaika Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. Ameeriklastele kolonel Einseln. Esimene kaitseväe juhataja pärast meie iseseisvuse taastamist. Kindral Einseln õpetas meile kaitsediplomaatiat, ta õpetas, et tänapäeva lahinguväljal pole üks riik – ükski riik seejuures – enam üksinda lahinguväljal tegija. Ta õpetas ka seda, et paraku on kaitsediplomaatidel oma töös edu vaid siis, kui nende sõnade taga on päriselt teod. Eesti sõnade taga on teod. Sellepärast oleme me olnud edukad ja saame hakkama ka praeguses, eriliselt ärevas õhkkonnas.

Me enesekindlus põhineb sellel, et Eesti kaitseväelased on tänaseks juba üle 23 aasta katkematult osalenud välismissioonidel. Nii oleme olnud oma liitlastega koos, nii oleme õppinud päriselt, reaalselt, sõdima. Ja sõjaks valmistuma. Nii üks kui ka teine – relvavendlus, sellele toetuv aktiivne kaitsediplomaatia ja omandatud oskused – tagavad meie julgeolekut, ka täna ja eriti täna.

]]>
EST Kõned Wed, 11 Apr 2018 19:00:00 +0000
Vabariigi President prokuröride üldkogul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14215-2018-04-06-10-35-05 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14215-2018-04-06-10-35-05 Lugupeetud justiitsminister ja peaprokurör, austatud prokurörid!

Ilmselt ei eksi ma väga palju, kui ütlen, et prokuröri amet on üks raskemaid ja pingelisemaid ning samas üksildasemaid ameteid meie õigussüsteemis. Kohtueelse menetluse käigus peate tihti kokku puutuma mitte ainult valgekraeliste kuritegevusega, pisipettuste või taskuvarastega, vaid ka sellise kurjusega, mille peale normaalsel inimesel sees kihvatab, isegi kui ta üldse suudab selliste asjade peale mõelda. Ja kurta pole tihti kellelegi – saab ju rääkida kolleegidega, aga neilgi on käed oma tööd täis. Võib rääkida lähedastega, aga ametisaladus seab omad piirid. Ja kas tasub ikka tööd koju kaasa viia?

Menetluse käigus tiksub halastamatult aeg – mitte ainult teie enda sisemises töökorralduses ettenähtud tähtajad, vaid tihti ka ohvri ja tema lähedaste õigustatud ootus võimalikult kiirele õigusemõistmisele. Ja üldjuhul soovib ka kahtlustatav-süüdistatav selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kõrge avaliku profiiliga juhtumite puhul lisandub sellele surve ka ajakirjanduse, avalikkuse ja vastaspoole kaitsjate poolt – ja see iseenesest on ka normaalne. Mina mõistan, kui raske see võib olla, mina mõistan seda frustratsiooni, kui avalikkus seda ei mõista. Teilt oodatakse kiiret menetlust, kuid vigu ei tohi teha, sest nende eest karistatakse karmilt – kohtuniku poolt, kaitsja poolt, avalikkuse poolt.

Ja alles seejärel algab kohtuprotsess ise, teater, kus see kõik uuesti kordub. Kohtuotsuse ootamine ja otsus ise. Suur süüdimõistvate kohtuotsuste hulk tekitab aegajalt küsimusi, kes õigusriik ikka eksisteerib – aga meie teame, et eksisteerib. Tänusõnu oma töö eest saate üldjuhul vaid oma ülemustelt ja kindlasti ka kuriteo ohvritelt, kuid harva avalikkuselt. Sest nii on Eestis kahjuks tihti kombeks – äpardusel on alati kümneid parastajaid, õnnestumine kipub aga vaeslapseks jääma.

]]>
EST Kõned Fri, 06 Apr 2018 07:34:29 +0000
Vabariigi President Tallinn Music Week’i konverentsil „Creative impact“ https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14227-vabariigi-president-tallinn-music-weeki-konverentsil-creative-impact https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14227-vabariigi-president-tallinn-music-weeki-konverentsil-creative-impact Imetore on näha siin nii palju muusika, kunsti ja ideede sõpru. Tere tulemast Tallinnasse!

Aga lubage mul kutsuda teid alustuseks hoopis siit tuhandeid miile eemale, USA Tennessee osariigi edelaossa, sest just sel nädalal viiskümmend aastat tagasi pidas Martin Luther King Jr seal oma viimase ja ühe kõige võimsama kõne.

Väljas oli meeletu äikesetorm, kui ta tol õhtul Memphises lavale astus, keset mustanahaliste prügivedajate streiki ebaõiglaste töötingimuste üle. Just seal ütles ta sõnad, mis seisavad nüüd tema memoriaalil Washington DC-s, kus need kohe silma hakkavad. Need sõnad tuletavad meile meelde, et inimkonnal tuli – ja tuleb endiselt – valida mitte vägivaldse ja vägivallatu käitumise vahel, vaid vägivallatu käitumise ja mitteolemasolu vahel.

Järgmisel päeval tapeti ta oma motelli rõdul. Tema viimasteks sõnadeks jäi soovitus muusikule mängida õhtul toimuma pidanud miitingul üht gospelilugu – "Mängi seda hästi ilusasti!".

Me kõik teame Memphist kui rock'n'roll'i ja soul-muusika sünnilinna. Need pole olulised üksnes muusikastiilidena, vaid ka muutuste loojana.

Meie jaoks, kes me võime süüa oma lõunasööki seal, kus ise tahame, on raske ette kujutada seda ebainimlikku alandust, millega inimesed sealkandis tol ajal silmitsi seisid. Kuid tegelikult see polnudki nii ammu. Kõik need eraldi joogikraanid ja sissepääsud kinno, või loomaaiad, kuhu mustanahalised tohtisid siseneda vaid selleks, et puhastada puure. Otsene hirmutamine ja vägivald.

Mõelgem, milline pingutus – ja seega ka kui palju muljetavaldavam – oli vastata sellele kõigele... armastusega.

]]>
EST Kõned Fri, 06 Apr 2018 03:11:43 +0000
President Kaljulaid TEDxLasnamäe ideedekonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14183-2018-03-24-09-11-49 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14183-2018-03-24-09-11-49 Eesti põhiväärtus on võrdsete inimeste vabade valikute jõud. Kuid sageli püüab klantsajakirjandus meile luua muljet, et Eestis esineb eliit ja kõigil teistel on võimalus vaadata läbi lukuaugu – näiteks läbi televiisori 24. veebruari õhtul – kuidas eliit elab.

Paljudes maailma demokraatlikes riikides on see tõepoolest oluliseks probleemiks. Kuigi sünnijärgset eliiti, aadelkonda, ei ole, on meritokraatlik eliit siiski olemas ja täpselt sama moodi oma positsioonid mitmeteks põlvedeks kindlustanud.

Meritokraatia on juhtimise põhimõte, mille kohaselt peaksid juhtival positisoonil olema kõige võimekamad inimesed sõltumata nende sotsiaalsest päritolust ja majanduslikust jõukusest. Nagu see sõnapaar ise ütlebki, on meritokraatlik eliit oma koha ühiskonnas omaenda teadmiste, riskijulguse ja tööga välja teeninud. Ja osadele neist, kujutage ette, teeb ka lääne demokraatiates muret asjaolu, et sellinegi eliit toob kaasa ühiskonnas nähtuse, mis vähendab ühiskonna sotsiaalset mobiilsust.

Meritokraatlik eliit ei uuenda ennast raha abiga. See uueneb hariduse ning sidemete kaudu, mida me loome hariduse omandamisel.

Ja vaat siit jõuamegi selle juurde, mis teeb meie Eesti endiselt väga mõnusaks kohaks.

Haridus, mille me saame Lasnamäel või Mustamäel, viib meid täpselt sinnasamma, kuhu viib haridus Inglise kolledžist või Prantsuse lütseumist – ikka Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Eestis töötab endiselt sotsiaalselt mobiilne ühiskonnamudel, mis on tohutult oluline nii teile siin saalis kui Eesti riigile tervikuna.

]]>
EST Kõned Sat, 24 Mar 2018 07:10:39 +0000
Vabariigi President Tallinna 5. idapartnerluse aastakonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14170-vabariigi-president-tallinna-5-idapartnerluse-aastakonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14170-vabariigi-president-tallinna-5-idapartnerluse-aastakonverentsil Tere tulemast talvisesse Tallinna kõigest nädal pärast seda, kui Eesti tähistas oma sajandat iseseisvuspäeva. Pidustused kestavad siin Eestis terve aasta, aga see ei tähenda, et me sel aastal tööd ei teeks. Meie EL-i nõukogu eesistumise ajal pöörati palju tähelepanu idapartnerlusele. Ma mäletan jutuajamisi teie ärikogukondade ja teie kodanikuühiskondadega ning väga elavat, paljude huvitavate küsimustega pressikonverentsi Brüsselis idapartnerluse tippkohtumise eelõhtul.

Nüüd on käes aeg seda impulssi tugevdada ja nende teemadega edasi minna. Eesti toetab jätkuvalt meie idapartnereid ja hoolitseb endiselt selle eest, et see buss ei sõidaks minema.

Me püüame aidata kõigil idapartnerluse riikidel saavutada neid eesmärke, mis te endale riigi ülesehitamisel ja majanduse arendamisel seadnud olete. Ma soovin õnnitleda ka Eesti Idapartnerluse Keskust nende viienda sünnipäeva puhul ning tänada neid selle konverentsi korraldamise eest.

Tippkohtumised on olulised poliitilised teetähised. Nad võimaldavad meil saada ülevaadet sellest, mis on juba saavutatud, aga ka seada uusi eesmärke. Ja mõnikord võib tippkohtumist pidada edukaks isegi siis, kui suudetakse kõigest säilitada status quo või kui astutakse vaid väiksemaid praktilisi samme. Minu arvates kuulub viimane idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis sellesse kategooriasse.

Me ei libisenud tagasi, me saime aru, et ei valitse kuigi suurt entusiasmi ega suurt teineteisemõistmist selles, mis suunas idapartnerlus liigub. Siiski suutsime saavutada konkreetseid tulemusi ja astuda konkreetseid väikesi samme. Ja me suutsime koostada deklaratsiooni, mis rahuldas kõiki osapooli.

Nüüd on aeg edasi liikuda. Ma panin tähele, et kui EL räägib oma väärtuste suunamisest väljapoole oma piire, siis räägib ta jälle ka uutest koostöövaldkondadest uute riikidega, kes asuvad EL-ile lähedal, kuid pole veel EL-iga liitumiseks valmis. Nagu on öelnud Euroopa naabruspoliitika ja laienemise volinik Johannes Hahn: „Me peame olema ambitsioonikad, aga ka realistlikud ja usutavad."

Alates Euroopa naabruspoliitika raames idapartnerluse programmi loomisest on saavutatud nii mõndagi. See programm pole veel jõudnud oma maksimumini ega ammendanud oma potentsiaali. Me alles naudime assotsiatsioonilepingute esimesi vilju.

]]>
EST Kõned Thu, 01 Mar 2018 20:00:00 +0000
Avakõne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks Läti Rahvusooperis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14161-2018-03-01-10-58-42 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14161-2018-03-01-10-58-42 President Vējonis,

peaministrid Kučinskis ja Ratas,

daamid ja härrad,

head naabrid ja sõbrad!

Läti filmirežissöör Daira Abolina on öelnud, et lätlased ja eestlased on nagu poolvennad. Meie huumorimeel, temperament ja keel on erinevad. Samas on meil ühised traditsioonid, väärtused ja ajalugu.

Eelmisel laupäeval tähistasime sõltumatu Eesti 100. sünnipäeva Tartus, mis on muuseas kõige populaarsem sihtkoht Eestit külastavate lätlaste seas. Vaid kolm päeva hiljem tähistame oma 100. aastapäeva siin, Riias. Läti folkloorile mõeldes tundub see eestlaste kohta üllatavalt kiire.

Läti ja tema dünaamiline pealinn on eestlaste jaoks alati ligitõmbavad olnud. Paljud tulevad siia, et avastada teie rikkalikku kultuuripärandit ja saada osa teie majanduslikust edust. Paljud on Lätisse oma kodu rajanud. Viimasel ajal on lühireisid teisele poole piiri eriti populaarseks muutunud.

Paljude eesti intellektuaalide juured on Lätis, näiteks 1801. aastal Riias sündinud Kristjan Jaak Petersonil. Või kirjanik August Gailitil. Mõned tulid Balti Õpetajate Seminari õppima ja jätkasid oma haridusteed Riias inseneriks õppides. Cimze Seminari ja Riia Vaimuliku Seminari eestlastest lõpetajatel oli oma roll eesti haritlaskonna kujunemises ja iseseisva Eesti riigi loomises, mis nagu iseseisev Lätigi õitses läbi kahe aastakümne. Nägime koos, kuidas meie sõltumatud riigid hävitati.

Karmide okupatsiooniaastate jooksul andsid meie traditsioonid ja kultuur meile jõudu ja lootust. Sündis eriline side. Vahetasime kogemusi ja jagasime kultuuri mitmel tasandil. Näiteks koolilaste sõprusklassid ja üks populaarsemaid eesti filme „Viimne reliikvia", kus meeldejäävad rollid tegid näitlejannad Elza Radziņa ja Ingrīda Andriņa. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on meie eriline side aina tugevamaks muutunud. Hea näide sellest sidemest on balletitantsijad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons ning poetess Doris Kareva ja tõlkija Guntars Godiņš.

]]>
EST Kõned Mon, 26 Feb 2018 20:00:00 +0000
Vabariigi President Vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40 „Soovin teile südamest õnne meie Isamaa sünnipäeval. See päev liidab meid rõõmus ja mures, töös ja võitluses. Lubage rahva nimel kinnitada: Eesti on tänulik, et riigi kõige tähtsamat päeva pühitsevad meiega koos kõik meie naabrid; kogu Põhjala riikide pere eesotsas Soomega; ning Euroopa Liidu ja Atlandi Liidu riigid, meie poliitilised partnerid.“

Nõnda alustas oma kõnet Eesti Vabariigi 80. sünnipäeval president Lennart Meri. Ja mul on siiras rõõm nentida, et kõik nimetatud on jätkuvasti me kõrval – selle erisusega, et nüüd oleme meie juba täiesti võrdse tegijana ses rivis.

Me ise oma võrdsust muidugi alati ei usu. Ehkki tegime just eduka eesistumise Euroopa Liidus. Ja kuigi vahel tundub, et e-riigi tutvustamisele kulub meil rohkem auru kui tema edasiarendamisele, kõlbame partneritele eeskujuks aga küll.

Selles, muide, pole midagi uut. Inglise Panga direktor lord Wedgewood lausus 1943. aastal: „Eesti oli kõige paremini valitsetud väikeriik Põhja-Euroopas.“ Nii on meenutanud meie riigi 30. sünnipäeval eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes August Rei.

]]>
EST Kõned Sat, 24 Feb 2018 08:44:42 +0000
Eestimaa Päästmise Komitee liikmete ning Hugo Kuusneri monumendi avamisel Pärnus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14168-2018-03-05-09-09-11 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14168-2018-03-05-09-09-11 See on sümboolne, et praegu sajab lund ja sellel poodiumil on kaks jäljerida. Nii nagu ka praegu, igale poole, kuhu me läheme, jätame me uued ja värsked jäljed, nii jäeti ka 100 aastat tagasi esimesed jäljed meie iseseisva riigi ajalukku.

Siinsamas Pärnus loeti ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".

Sellega öeldi Eestis esimest korda välja see, mida varem ei olnud saanud välja öelda:

„Eestimaa /---/ kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratiliseks riigiks."

See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama.

]]>
EST Kõned Thu, 22 Feb 2018 20:00:00 +0000
Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Narvas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32 Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva kõnes: "Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal."

See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: "Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata."

Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 90ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.

Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks.

Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja tahaks loota, et mitte vähem idealismi.

Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle ühe põlve jooksul tehtud töö eest!

]]>
EST Kõned Wed, 21 Feb 2018 08:24:28 +0000
Vabariigi President Narva Garnisoni kalmistul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14136-vabariigi-president-narva-garnisoni-kalmistul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14136-vabariigi-president-narva-garnisoni-kalmistul Austatavad narvakad,
head külalised!

Eesti riigi sajanda sünnipäeva eel on oluline meeles pidada, et meie kõigi vabaduse eest andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded. Nii eestlased ja soomlased, venelased ja juudid, inglased ja taanlased ning muude rahvaste esindajad. Meie oma rahvaväe võitlejad ja meie liitlased.

Narva alt algas võitlus meie vabaduse kaitseks, Narva suutsime kiiresti tagasi võita ja seda vaatamata rasketele lahingutele sõja lõpuni kaitsta. Siin võitlesime välja Tartu rahulepingu.

Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel.

Head sõbrad!

Siin ligidal on Narva vangilaagri kalmistu. Sünge paik, mis on viimaseks rahupaigaks paljudele okupatsiooniohvritele. Nende ainsaks süüks võis olla vaid armastus Eesti riigi vastu ning selle eest pidid nad jääma vangilaagri nimetutesse kalmudesse. Seal puhkab ka teiste rahvaste esindajaid, igaüks omal moel kurba kaduvikku lükatud. Nende kõigi viimane rahula tuleb korrastada ja väärikalt tähistada, see on vähim, mis me nende mälestuseks teha saame.

]]>
EST Kõned Wed, 21 Feb 2018 07:15:07 +0000
Vabariigi President EV100 vabaõhuaktusel Narvas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14149-2018-02-23-07-15-13 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14149-2018-02-23-07-15-13 Täna on Eestimaa väga kaunis. Kõik need inimesed, kes täna said Narvas kätte tänu selle eest, mida nad on Eesti heaks teinud ütlesid, et ei saanud olla paremat kingitust kui sõita läbi Eestimaa sellisel kaunil päikselisel talvepäeval. Aitäh, Narva, et sa asud Tallinnast nii kaugel ning et meil oli võimalus siia sõites mõelda meie Eestile. See oli väga ilus.

Narva jõudes tulvasid minu hinge mälestused. Mälestused jalutuskäikudest, kus mulle on räägitud, milline oli Narva. Teil on olemas Narva vanalinna makett, nii et teie kõik siin Narvas teate, milline teie Narva oli. Alles mõned nädalad tagasi, kui algas Narva tee Euroopa kultuuripealinnaks, meenutasid meie sõprade, Põhjala riikide suursaadikud siinsamas Narvas, et Narva oli Euroopa linn – eelpost ja et ta on seda ka praegu. Seda ei saa lõhkuda buldooseritega, kuigi seda püüti. Narva vanalinn oli pärast II maailmasõja lõppu taastatav, aga teda ei taastatud.

]]>
EST Kõned Tue, 20 Feb 2018 20:00:00 +0000
Vabariigi President Kolme kooli ühisaktusel Tallinna Reaalkoolis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14130-2018-02-20-12-07-03 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14130-2018-02-20-12-07-03 Austatud abituriendid ja õpetajad,

kallid sõbrad!

Eesti Vabariik saab mõne päeva pärast 100 aastaseks. Meie oma riik ei tulnud kuskilt tundmatusest või seda ei antud meile kellegi teise poolt, meie riik on meie oma töö ja meie oma looming. Selle eest pidime võitlema Vabadussõjas ning seda pidime kandma südames ja hoidma mälusoppides tallel ajal, kui olime okupeeritud võõraste poolt. See kõik on teinud meid oma riigi suhtes nõudlikuks ja see on igati loomulik, sest tõeliselt oma riik peabki olema kõige paremini toimiv, kõige õiglasemalt seatud ja korraldatud.

]]>
EST Kõned Tue, 20 Feb 2018 10:04:00 +0000
Vabariigi President EV 100 raamatusarja avateose esitlusel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14129-vabariigi-president-ev-100-raamatusarja-avateose-esitlusel- https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14129-vabariigi-president-ev-100-raamatusarja-avateose-esitlusel- Tervist, kallid raamatusõbrad.

Tõepoolest, kudunud olen Heimtalis ja Vabaõhumuuseumis ja kudunud on ilmselt siinviibijatest paljud nii päriselt sellesse meie füüsilisse kingituse vaipa, aga tegelikult ka nii, nagu selle raamatu autorid ja teised siinolijad, oleme me kõik kudunud oma eluga meie viimast veerandsada aastat.

See on olnud imeline periood, kus me oleme saanud teha ise otsuseid omal maal. Ka sellele eelnenud palju keerulisemad ajad oli tegelikult sellised, kus kõik need, kes sel ajal toimetasid, püüdsid teha ajast ja olust lähtuvalt just nii, et Eesti saaks ikkagi olla selline koht, mida lastele ja lastelastele edasi pärandada.

See ei saagi ju kõigil põlvkondadel tulla välja ühtemoodi, sellepärast, et meie ajad ja olud on väga erilised, väga erinevad, aga kõik on seda püüdnud. Ja sellepärast on see esimene raamat, esimene raamatupaar – sest nii pikk on Eesti ajalugu küll, et ühte raamatusse enam ära ei mahugi – meile väga tähtis.

See raamatusari, umbes nelikümmend teost Eesti elu lõimedest – moest, kultuurist, ajaloost – see on sümboolne algatus sellele juubelinädalale. Täna esmaspäeval alustame me raamatuga. Miks on raamat eestlasele ja eestlaseks olemisele väga tähtis? Sellepärast, et raamat on kättesaadavaim kultuuriliik, üks odavamaid kultuuriliike tegelikult oma ajakulu mõttes.

]]>
EST Kõned Mon, 19 Feb 2018 11:36:23 +0000
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sünnipäevanädala kõned https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14167-2018-03-05-08-53-07 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14167-2018-03-05-08-53-07 Vabariigi President Eesti Ajaloomuuseumi näituse "Minu vaba riik" avamisel 14. veebruaril
"Eesti on kõigi meie inimeste rõõmud ja mured põimituna üheks looks. Seda lugu jutustab meile näitus „Minu vaba riik". Lugu meie vabariigist ja sellega koos ka lugu inimeste igapäevastest tegemistest. Kokku kõigest sellest, mis meid iga päev puudutab, sellest, kuidas saja aastaga on muutunud Eesti elu ja kuidas me ise oleme saja aastaga muutunud. Seda arengut on kindlasti huvitav, aga ka tarvilik teada."

Vabariigi President EV 100 raamatusarja avateose esitlusel 19. veebruaril kinos Solaris Tallinnas
"Mart Laar ja Toomas Hiio on kirjutanud meile veel ühe raamatu, mille abil me saame mõelda, mis oleks võinud minna teisiti. Just sellel aastal, kui Eesti Vabariik saab sada, tuleb osata olla tänulik selle üle, kui on läinud hästi. Mõelda tagasi nendele murde- ja otsustamiskohtadele ja püüda aru saada sellest, kas see ikka on nii iseenesestmõistetav, et me oleme täpselt seal, kus me omadega oleme."

Vabariigi President kolme kooli ühisaktusel Tallinna Reaalkoolis 20. veebruaril
"Meie suurimaks varaks on inimesed ja me ei tohi lasta kaotsi minna mitte ühelgi andekal noorel, kes elab kauges ja kõrvalises paigas või kelle vanemad ei saa lubada huviringe või paremaid õpitingimusi. Seetõttu on eriti oluline, et meie hariduspoliitika nurgakiviks on ka edaspidi ühtluskooli põhimõte, see on meid edasi viinud väga hästi. Eestis saavad noored kõikjal hea hariduse, see ei sõltu ei kooli asukohast, ega perekonna sotsiaalmajanduslikust seisust. Nii peab see jääma, sest vaid nii saame kindlustada meile kõigile targema ja parema tuleviku."

Vabariigi President Narva Garnisoni kalmistul 21. veebruaril
"Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel."

Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Narvas 21. veebruaril
"Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi."

Vabariigi President EV100 vabaõhuaktusel Narvas 21. veebruaril
"Kui Eesti taastas oma iseseisvuse, siis algas meie põlvkonna elutöö. Ja täna said paljud juba selle töö eest Eesti Vabariigi tänu. Viie aasta pärast on selle tänu osalisteks see põlvkond, kes praegu on gümnaasiumi ja ülikooli eas. Ma jään ootama teie suuri tegusid."

Vabariigi President Eestimaa Päästmise Komitee liikmete ning Hugo Kuusneri monumendi avamisel Pärnus 23. veebruaril
"See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama. See Eesti hetk oli sada aastat tagasi ja see määras meie maa edasise saatuse igaveseks. Sellele järgnev on ikka ja alati seotud Eesti Maanõukogu vanematekogu otsusega, vaba Eesti riigi alguse manifestiga, mis siin Pärnus esimest korda ette loeti nende samade esimeste jalajälgedega meie riigi ajaloo puhtal värskel lumel."

Vabariigi President Vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis 24. veebruaril
"Nõudlik rahulolematus ja samas usk, et homne päev on tänasest parem, kui kõvasti tööd teeme – see oli siis ja on praegugi see võti, mis avab ukse me paremasse tulevikku ja aitab seletada kiiret arengut viimase veerandsajandi jooksul, mil me oleme jälle saanud ise oma maal otsustada. Niisiis – jätkame nõudlikult, aga ärme lase sel nõudlikkusel varjutada rõõmu me riigi heast käekäigust!"

]]>
EST Kõned Sun, 18 Feb 2018 20:00:00 +0000
Müncheni julgeolekukonverentsil Saksamaal https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14135-2018-02-21-15-16-19 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14135-2018-02-21-15-16-19 Lugupeetud suursaadik Ischinger,
minister Schmidt,
admiral Nielson,
daamid ja härrad!

Esmalt soovin tänada Saksamaa NATO ühingut ja Müncheni julgeolekukonverentsi selle paneeli korraldamise eest. Kuna Eesti on üks neljast liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) lahingugruppe vastu võtvast riigist, soovin anda ülevaade sellest, mida on Varssavi tippkohtumise järgse pooleteise aastaga ära tehtud ja mida tuleks edasi teha. Ning lõppu lisaksin ka mõne mõtte selle kohta, mida me EI peaks seoses eFPga ja NATO kui terviku sidusust silmas pidades tegema.

Kuigi eFP lahingugruppide moodustamise ja piirkonda paigutamise ajendiks said 2014. aasta sündmused Krimmis ja Ida-Ukrainas, ulatub Eesti soov saavutada liitlasvägede kohalolek meie riigi pinnal palju kaugemale. Euroopa julgeolekus täheldatavate pidevate negatiivsete tendentside taustal oli 2004. aastal NATO liikmesuse saavutamine ning kollektiivse julgeolekuruumi osaks saamine Läänemere piirkonnale suur ja positiivne areng. Aga kindlasti polnud see meie jaoks nii-öelda ajaloo lõpp. Juba siis mõistsime, et lõpuni usutava kollektiivkaitse tagamiseks on vaja tegeleda ka koostegutsemisvõime, realistlike operatiivplaanide ja teiste liitlaste sõjalise kohalolekuga.

]]>
EST Kõned Wed, 14 Feb 2018 20:00:00 +0000
Vabariigi President Eesti Ajaloomuuseumi näituse "Minu vaba riik" avamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14121-2018-02-14-20-12-30 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14121-2018-02-14-20-12-30 „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks."

Nii on öeldud meie iseseisvuse väljakuulutamise manifestis kõigile Eestimaa rahvastele. Eesti alustas sada aastat tagasi ise oma saatuse määramist ning kodu ehitamist. Muidugi mõista ei olnud see lihtne tollasele noorele riigile, kuid me ei kohkunud tagasi. Me ei kohkunud tagasi ega vandunud alla ka kõige raskematel okupatsiooniaastatel, kui oma riiki sai hoida vaid südames ja mälestustes, ega ka siis, kui oli võimalus oma vabadus taastada.

]]>
EST Kõned Wed, 14 Feb 2018 18:06:38 +0000
Vabariigi President Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14002-2018-02-02-15-42-26 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14002-2018-02-02-15-42-26 Austatud Riigikogu esimees,
Kaitseväe juhataja,
välisminister ja Riigikogu liikmed,
suursaadikud,
daamid ja härrad!

Tervitan teid kõiki Tartu rahu aastapäeva puhul.

Minevik ununeb kergesti. Selja taha jäävad saavutused näivad sageli iseenesestmõistetavatena. Kuid neist on palju õppida ka hiljem. Nii on lood ka Tartu rahulepinguga, mille sõlmimiseks tuli läbida raske tee. Suure diplomaatilise võidu saavutamiseks ei piisanud vaid suust ega sulest. Käiku oli vaja lasta ka mõõgad ja täägid. Rahu saavutamiseks andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded Eesti sõdurid ja sajad vabatahtlikud meid toetanud riikidest. Me olime edukad tänu terve riigi üheskoos toimimisele, sihikindlusele ning sõpradelt ja liitlastelt saadud sõjalisele ja mittesõjalisele varustusele. Piisav edu rindel andis lootust edukaks stardipositsiooniks läbirääkimiste laua taga. Riigisisene üksmeel ülla eesmärgi nimel andis meie delegatsioonile kindla seljataguse.

Pingelises sõjaolukorras toimunud rahuläbirääkimised olid meie verivärsketele diplomaatidele esimeseks tõsiseks proovikiviks. Tänu meie delegatsiooni pühendumisele, osavusele, aga ka pearulikule põikpäisusele saadi parim võimalik rahuleping, mille üle meil on tänaseni põhjust uhkust tunda. Tõestasime ennekõike iseendale, et suudame korda saata suuri tegusid, kui seda tahame ning sellesse ka lõpuni usume. Ning et meie noor riik saab olla rahvusvaheliste suhete subjekt, mitte objekt.

Tartu rahulepingu ratifitseerimine võttis mõlemal poolel aega loetud nädalad. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee tegi seda ühehäälselt juba 4. veebruaril. Eesti Vabariigi Asutav Kogu kinnitas selle 13. veebruaril ning ratifitseerimiskirjade vahetamine leidis aset Moskvas juba sama aasta 30. märtsil. Selle ratifitseerimisele ei seatud mingeid eeltingimusi. See näitas ilmekalt siis ja näitab ka täna, et kui pooltel on siiras tahe, siis viiakse läbirääkimiste laua taga antud lubadused ellu. Atmosfäär ei kuulunud tollal ega kuulu ka nüüd rahvusvahelise õiguse sõnavarasse.

]]>
EST Kõned Fri, 02 Feb 2018 13:40:42 +0000
Eesti Teaduste Akadeemia 80. aastapäeva pidulikul aktusel „Akadeemia ja ühiskond" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13920-2018-01-31-11-13-47 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13920-2018-01-31-11-13-47 80 aastat tagasi, Eesti Teaduste Akadeemiat asutades määratleti, et "Eesti Teaduste Akadeemia on seadusega asutatud kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis". See määratlus on täiesti kohane ka täna.

Ühiskonnas on liikumapanevaks jõuks olnud alati antud ajastu probleemid, kuid tõsiste probleemide lahendamine on muidugi võimalik üksnes siis, kui see on korralikult seostatud teadusmõttega.

Ma lugesin eelmise aasta lõpus üht teksti, mille oli kirjutanud masin. Lugedes oli aru saada, et tegemist on targa, sõnaosava, teravmeelse ja väga palju lugenud masinaga. Aga oli muidugi ka selge, et seda teksti inimene loonud ei olnud. Sellise sõnavaraga, sellise faktiteadmiste hulgaga inimene ilma mõne raskema vaimuhaiguseta sellist teksti ei kirjutaks. Oli selline vahva eksperiment, kus majandusajakiri oli üht arvutiprogrammi õpetanud omaenda tekstide toel läbi aastakümnete ja lasknud siis sel tarkvaral oma arvamusartikli koostada. Tulemus oli ootuspärane ja esialgu tabas mind kergendus. Sain aru, et inimest ei saa siiski loogilise mõttekäigu sünni ja kirjapanemise protsessist veel välja võtta. Loetud teksti põhjal isegi mitte niipea. Aga natukene aega hiljem hakkas mind siiski vaevama üks mõte ühest teisest ooperist – kui paljud tavalised, keskmise haridustasemega ja mõistliku inglise keelt emakeelena rääkivad inimesed oleksid veel aru saanud, et see tekst ei saa olla lihtsalt üks keeruline lugu keerulistest asjadest kirjutavas ajakirjas?

Lõpuni lugedes – tõenäoliselt siiski vähemalt pooled, sest mõte tõepoolest puudus. Aga kui paljud oleksid jätnud lugemise pooleli? Tekst oli keeruline, täis targalt esitatud fraase ja sõnumeid. Ilmselt valdav enamus lugejaid, kui selline tekst hoiatama näiteks The Guardiani kodulehele üles panna, jätaks pooleli. Ja päris paljud poleks julgenud ka öelda, kui neil kahtlus tekkiski, sest äkki oleks nad ise rumalad paistnud, kui targast jutust aru ei saanud?

]]>
EST Kõned Wed, 31 Jan 2018 09:06:41 +0000
A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva aktusel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13918-2018-01-30-18-01-25 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13918-2018-01-30-18-01-25 Käisin just eelmisel laupäeval vaatamas Andrus Kivirähki näidendit „Vaimude tund Koidula tänavas“. See on näidend armastusest, kuigi teeskleb end olevat kirjandusest ja kirjanikest. Aga usume korraks seda teesklust. Võtame seda tõesti nii, nagu pildis paistab. Siis on meil kaks kirjameest, on Tammsaare ja on Unt. Kaks kummitust, kaks vaimu. Aga nende kahe kummituse vahel on näidendis midagi olulist, mis neid ka teispoolsuses eristab. See on aeg. Unti mäletavad veel kõik. Milline ta oli. Maneerid. Mustrid. Vembud. Aeg ei võimalda Unti mängida teisiti, kui tema oli. Hea seegi, et välist sarnasust pole taga aetud, kummagi kummituse puhul.]]> EST Kõned Tue, 30 Jan 2018 15:52:02 +0000 Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni inauguratsioonil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13901-2018-01-23-15-01-32 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13901-2018-01-23-15-01-32 Austatud rektor Mait Klaassen,

president Arnold Rüütel,

hea akadeemiline pere.

Mõnikord on jaanuaris ka september, sest Mait Klaassenil on see juba üsna mitmes kord ametisse astuda. Seepärast tundub mulle, et septembrikuus kõik on uus – uued lubadused, uued väljakutsed, aga midagi on ka jäävat. Maaülikooli jaoks on rektor Mait Klaassen see, kes tuleb ikka ja jälle, alati uuesti, uute mõtete ja ideedega.

Maaülikoolil on palju väärikaid vilistlasi. Nende hulka kuulub ka Hando Runnel, kes enam kui 35 aastat tagasi on kirjutanud:

Laenatud kandlega kaua ei mängi,

laenatud leivaga lulli ei löö,

omal on pill siis määta või mängi,

omal on leib siis sõku või söö.

See ei muutu. See on kõikide Eesti rahvusvaheliste ja rahvusvahelistuvate ülikoolide põhitõde. Meie elu teeb keeruliseks see, et omas valdkonnas oleme me alati maailma ainuke. Teie olete maailma ainuke eestikeelne maaülikool.

Ja samal ajal tahame me kõik ja oleme uhked selle üle, et meie ülikoolid on rahvusvahelised. Ka Maaülikool on vägagi rahvusvaheline. Mõnes mõttes on Maaülikoolil võibolla lihtsam olla rahvusvaheline sellepärast, et see keel, mida räägivad meist erinevad elusolendid, väga palju ei varieeru. Aga teistpidi, lihtne on teha koostööd linnast linna, pealinnade vahel, suurte linnade vahel, kus lennukid käivad. Palju keerulisem on see nendele koolidele, kes asuvad suurtest tuiksoontest eemal. Ja seda enam on tunnustus, et Maaülikool on jõudnud selle ühe protsendi enam tsiteeritavate maaülikoolide ja biomajandusülikoolide hulka. See on tegelikult väga suur väärtus.

Me teamegi, et Tartu tähendab eestlase jaoks linna, kus käiakse kõrgharidust omandamas. On hea, et Tartul on kaks keskust. Linnaservas, linnasüdames ja seal linna teises servas, kus on kooli uus kampus.

]]>
EST Kõned Tue, 23 Jan 2018 12:57:20 +0000
Narva Euroopa kultuuripealinnaks 2024 väljakuulutamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13899-2018-01-23-11-17-48 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13899-2018-01-23-11-17-48 Tere! Ja tõepoolest, nüüd see algab! Nüüd algab see teekond Narvale ja Narva elanikele ja kõigile neile, kes toetavad narvakaid sellel teel – kandideerimisel Euroopa kultuuripealinnaks.

Narva on vahva linn. Narva on tõeliselt tore koht. Narva on asukohaga, mis tundub väga põnev paljudele meie rahvusvahelistele koostööpartneritele, ajakirjanikele ja Narval on suur potentsiaal. Mina olen Narvas käinud väga palju, mul oli üks vanem sugulane, kes rääkis lõputuid lugusid sellest, kuidas oli kasvada Kreenholmi lapsena ja Narvas Eesti ajal. Seda kõike ei olnud enam Narvas, aga see oli inimeste hinges ja südames.

Hiljem, töötades Eesti Energias, käisin ma samuti päris palju Narvas ja tol ajal oli Narva üks selline koht, kus oli keeruline leida kohvikut või söögikohta. Me kõik teame, et täna on asjad Narvas juba palju paremini.

Kui me vaatame kasvõi siin teisele poole väljakut, siis seal on Tartu Ülikooli Narva kolledž, siin on palju ettevõtteid, mis on tekkinud viimastel aastatel, siin on uus promenaad ja bastionid, üle Euroopa tuntud underground muusikakultuuri esindusklubi RoRo klubi, EKA Narva kunstiresidentuur Kreenholmi hoones, Vaba Lava ja Linda2 arendus Baltijets tehases, Bazar arutelupäev ja Ideejazz. Peagi algab sellesama raekoja renoveerimine, kus me täna seisame ning töös on ka raekojaplatsi ümberehitus, rajamisel on Narva kergliiklusteed. Eesti Vabariik 100 juubelile pühendatud park on ühine algatus kodanikuühiskonna ja linna koostöös.

Näete siis. Narva inimesed on aastaid palju vaeva näinud ja lõpuks see vaev kokku annabki need tulemused, mida mitu minutit sai ette lugeda.

]]>
EST Kõned Tue, 23 Jan 2018 09:15:26 +0000
Vabariigi President Eesti Kunstnike Liidu 75. sünnipäeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13874-2018-01-05-06-58-29 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13874-2018-01-05-06-58-29 Kunstiajaloolane ja äsja ilmunud Konrad Mägi monograafia koostaja Eero Epner on öelnud: "Ajastul, mil ihaletakse üha enam objektiivsust, on kunst võib-olla väheseid kohti, mis püüdleb küll tõe poole, kuid paradoksaalselt selle eest kogu aeg ka pageb. Kunst ei ole koht, kust võiks leida meid puudutavatele küsimustele kõigile kehtivaid tõeseid vastuseid, ometi leiame kõik neid sealt aeg-ajalt."

Mulle tundub, et siin võib olla peidus üks valguskiir, mis aitab meie ühiskonda õigel teel hoida. Kui ma seda Eero lauset umbes kümnendat korda lugesin, suutsin ma selle kiire enda jaoks ka sõnastada. Nimelt vaevab mind juba pikemat aega küsimus – kui masinad muutuvad üha targemaks ja igaüks meist kasutab kasvõi saja aasta taguse ajaga võrreldes tohutut kogust elektri peal töötavat teenijarahvast, kes üha enam võtab enda peale vähemalt mäletamisega seotud, aga üha rohkem ka mõtlemisele sarnaseid tegevusi, siis mis saab meist? Mis saab inimestest?

Targad masinad võimaldavad meil endal olla ju inimestena rumalamad? Masina kasutamiseks on vaja ikkagi ju ainult start- ja stoppnuppe ja äärmisel juhul menüüd hallata. Käsitsi joonestamine nõuab suuremaid oskusi kui vastav tarkvara. Arhitekt ja projekteerija peavad üha vähem mõtlema sellele, kuidas maja üldse püsti püsib, järjest enam vastutab konstruktsiooni tugevuse eest tegelikult tarkvara. Seega, mitte enam iga insener või arhitekt ei pea enam teadma, kuidas ehitada vastupidavat maja. Seda peavad teadma ainult need insenerid, kes loovad tarkvara.

Samas, võttes just selle viimase näite, oleks justkui hirmus tähtis siiski säilitada vähemalt äratundmisvõime, kui tarkvaras on viga või rippmenüüst on valitud vale materjal, mis hoone tegelikult ümber ajab. Kuidas tunda ära viga, mis ehituse, aga laiemalt ülekantud tähenduses Eesti ühiskonna uppi ajab? Mida teha? Siin saabki minu mure Eero mõttega kokku.

Võib-olla on vastus: kunsti. Kui inimene ei pea mõtlema, kui inimene ei pea arvutama, kui inimene ei pea lugema ega joonistama ega sokki kuduma või puud nikerdama selleks, et teha oma tööd või et oleks midagi selga või kuuma poti alla panna, jääb ainsaks isetegemise põhjuseks kunst ja kultuur tervikuna.

]]>
EST Kõned Wed, 03 Jan 2018 20:00:00 +0000
Vabariigi Presidendi uusaastatervitus Vabaduse väljakul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13869-2017-12-31-19-55-41 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13869-2017-12-31-19-55-41 Hea Eesti rahvas!

Selle aasta 1. juulil toimus just siinsamas Vabaduse väljakul midagi väga erilist. Isetekkeline tantsupidu, mille mõttest teostuseni kulus mõni tund. See sündmus viis meid sajaga uude sajandisse me omariikluse ajaloos. Just niimoodi me hakkamegi elama oma iseseisvuse teisel sajandil. Välgukiirusel. Ei anta aega atra seada.

Aga selles uues tempos on oma võlu. Igaühe mõte loeb. Igaühe tegu on osa me ühiskonnast. Kogu ühiskond on meie kõikide tegude summa. Kõikide inimeste võimalused teha midagi suurt on saanud korraga võrdseks.

Ja kelle mõttest saab tegu, see sõltub pealehakkamisest. Kelle teost saab märk, see selgub tagantjärele. Nii heast kui halvast märgist võib käivituda midagi, mis muudab meie ühiskonna mustrit.

2017.aastal muutsid mustreid need, kellelt me seda ei teadnud oodata, või mis muutsid viisil, mida ei osanud ehk peljata.

Me uuel iseseisvuse sajandil on igal ühel rohkem iseseisvust. Igaühe unistus võib olla see, mis määrab tuleviku Eesti käekäigu. Igaühe õnnetus, mure või eksimuski võib meid pannes koos tegutsema nii, et ühiskond saab parem. Üha vähem vajame oma ühiskonna edendamiseks asutuste eestvedamist ja üha rohkem vajame me lihtsalt nendesamade ametiasutuste ja institutsioonide toetust.]]> EST Kõned Sun, 31 Dec 2017 17:54:47 +0000 Eesti EL Nõukogu eesistumise kõned https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14115-2018-02-13-11-24-36 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14115-2018-02-13-11-24-36 Siit leiate president Kersti Kaljulaidi Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud kõned.

Mai
Vabariigi Presidendi kõne Euroopa tulevikust ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest 5. mail Firenzes
"Eesti on alati toetanud Euroopa Liidu tugevamat üleilmselt rolli. Euroopa Liit teeb maailmas palju head, ent sellest teatakse liiga vähe. Loodan, et Euroopa Liidu uus üleilmne strateegia osutub kasulikuks mitte üksnes liidu välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamiseks, vaid aitab parandada liidu mainet nii võõrsil kui ka kodus."

Juuni
Vabariigi Presidendi pöördumine Eesti rahva poole eesistumise eelõhtul 30. juunil
"Euroopa Liidu Nõukogu masinavärk on see, kus saab teoks meile nii oluline - igal riigil on sõna ja iga riigi häält võetakse kuulda. Igal riigil. Alates alla miljoni elanikuga Maltast, kellelt eesistumise üle võtame ja lõpetades kõige suurematega. On eesistuja suurim töövõit, kui langeb otsus ja kõik laua ümber olnud riigid nii tunnevadki – minu hääl loeb. See on diplomaatia selle sõna parimas tähenduses."

September
Vabariigi Presidendi avakõne julgeolekukonverentsil ABCD 6. septembril Tallinas
"Sellal kui meie siin Tallinnas osaleme ABCD konverentsil, millest on saanud traditsiooniline ja oodatud sündmus, toimub polügoonidel Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas ja Valgevenes hoopis teistsugune kogunemine. Nimelt Vene relvajõudude suurõppus „Zapad 2017". Tegemist on samuti teatud mõttes traditsiooniliseks muutunud üritusega, aga kindlasti ei ole see siinpool piiri kuidagi oodatud."

Vabariigi President konverentsil „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused" 13. septembril Tallinnas
"Selle asemel et pärssida inimeste kohanemisvõimet ja rääkida kodanikupalgast, peaksime keskenduma võimalustele, mida moodne tehnoloogia pakub ühiskonna kui terviku tulu teenimise suutlikkuse suurendamiseks."

Vabariigi President EUROSAI noortekonverentsil (YES) 13. septembril Tallinnas
"Tahan, et audiitorid ei peaks tegelema ülesannetega, millega algoritmid lihtsasti hakkama saaks. Usun, et teie ja teie põlvkond saavad selle teoks teha kõigi inimeste jaoks, mitte väheste valitute jaoks nagu mu kaasmaalased."

Vabariigi Presidendi avakõne Euroopa Liidu digiteemalise tippkohtumise avakõne 29. septembril Tallinnas
"Mõnes mõttes sarnaneb paberil asjaajamine fossiilkütustega: need on välja kujunenud inimeste ja seadusandjate paljude põlvkondade vältel, muutunud aja jooksul keerukamaks, sest bürokraatiate kasvades põimub nendesse aina enam poliitilisi kompromisse".

Oktoober
Vabariigi Presidendi kõne mullakonverentsil 5. oktoobril Tallinnas
"Me peame endalt küsima, kas oleme teinud oma muldade kaitsmiseks piisavalt. Kas võetud meetmed on muutnud tõenäolisemaks selle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad nautida elu ja toitu samamoodi, nagu meie oleme neid nautida saanud?"

Vabariigi President konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses" 18. oktoobril Tallinnas
"Ma olen tõeliselt uhke ja õnnelik selle üle, et e-tervise deklaratsioon eile kõigi huvitatud poolte jaoks allkirjastamiseks avati. Ma tean, et üle saja organisatsiooni on juba sellesse oma panuse andnud. See tekitab lootust, et me saame Euroopas koostööd teha isegi keerulistes küsimustes. Sest meie inimesed soovivad seda."

Vabariigi President konverentsil „Manufuture 2017 – Moving up the Value Chain" 24. oktoobril Tallinnas
"Valitsused peavad hakkama mõtlema sellele, kuidas nad saaksid juhtida praeguse maksujõe, mis voolab kokku terve elu kestvast karjäärist – mida määratletakse töölise, tööandja, ettevõtja, vabakutselise töötaja kaudu – uude voolusängi."

November
Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil 9. novembril Tallinnas
"Isikustamata suurandmetel põhinevad rakendused tervishoiualases uurimistöös ja innovatsioonis annavad tulemuseks parema ennetustöö, diagnoosimise ja ravi. See võib anda meile ka nakkushaiguste puhangute varasema avastamise ning ravimite ja meditsiinitehnika kiirendatud tempos väljatöötamise, samuti aidata kaasa uuenduslike lahenduste loomisele tervishoius, näiteks telemeditsiin ja tervisega seotud mobiilirakenduse loomine.

Vabariigi President digitaalse transpordi teemalisel konverentsil "Digital Transport Days 2017" 10. novembril Tallinnas
"Värskete andmete kasutamine ja süsteemne kättesaadavus aitab meil turvalisuse valdkonnas üle minna reageerivalt lähenemisviisilt – mis põhineb õnnetuste ja juhtumite aruannetel – proaktiivsele lähenemisviisile, mis tähendab, et me analüüsime andmeid, tuvastamaks trende ja kontrollida olukordi, mis võivad viidata turvaohule."

Plenaarettekanne Euroopa Kaitseagentuuri aastakonverentsil "Turvalisus digiajastul: Euroopa koostöö lisaväärtus" 23. novembril Tallinnas
"Tuleb tunnistada, et küberhügieeni jõustamine on peamiselt liikmesriikide teema. Kuid Euroopa Liit saab selles vallas olla projektide algatamisega teadlikkuse kasvatamisse panustaja ning toetaja."

Vabariigi President Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu 58. istungil (COSAC) 27. novembril Tallinnas
"Subsidiaarsuse põhimõtete ehk otsuste tegemine võimalikult madalal poliitilisel tasandil ja lähedal kodanikele loob juba iseenesest rohkem ruumi solidaarsuse jaoks meie eelarves."

]]>
EST Kõned Sat, 30 Dec 2017 20:00:00 +0000
Vabariigi Presidendi tervitussõnad Schengeni 10. aastapäeva tähistamisel Valgas/Valkas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13837-2017-12-21-16-25-48 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13837-2017-12-21-16-25-48 Austatud president Vējonis,
daamid ja härrad,
politseinikud ja piirivalvurid,
head Valga ja Valka elanikud!

Aeg lendab – sellest on juba kümme aastat, mil kadus füüsiline piir meie riikide vahel.

Naabritena suhtlesime ka enne seda tihedalt, kuid piirikontrolli kõrvaldamine Eesti ja Läti piiripunktides Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel muutis inimeste omavahelise läbikäimise veelgi lihtsamaks ja sujuvamaks. Eraldusjoon kadus ja see andis piiriregioonide kogukondadele tõuke teha asju ja arendada oma kodukante koos, sest tänapäeval ei tasu üksi toimetamine ennast lihtsalt ära. Koos oleme kaasa aidanud piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele – mis seal salata, oleme andnud oma panuse, et Läti piirialad on paljude eestlaste jaoks ühed kõige populaarsemad sihtkohad, parandanud tervishoiuga seonduvaid teenuseid, arendanud ühist kutseharidust, loonud paremaid tingimusi piiriüleseks tööhõiveks, parandanud nii meie elukeskkonda kui ka leidnud lahendusi päevakohastele üksikprobleemidele.

Tajume seda muutust üheskoos kõige paremini siin, Valga/Valka kaksiklinnas, kus koostöö kahe kogukonna vahel on alati olnud kasulik ja mõlemale vajalik. Väga heaks näiteks on kaksiklinna ühise linnaruumi korrastamine ning keskuse arendamine või koostöö kunsti- ja muusikahariduse pakkumisel.

]]>
EST Kõned Thu, 21 Dec 2017 14:12:36 +0000
Vabariigi President aasta vabatahtlike tunnustamisel Lihulas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13813-vabariigi-president-aasta-vabatahtlike-tunnustamisel-lihulas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13813-vabariigi-president-aasta-vabatahtlike-tunnustamisel-lihulas Eile Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeva aktusel rääks siseminister, kuidas eesistumise ajal küsisid välismaised ajakirjanikud temalt, kuidas on Eestis laiapindne riigikaitse korraldatud. Tema hakkas muidugi kohe meie kõikidest toredatest vabatahtlikest rääkima. Seepeale ajakirjanik küsis, et ja palju te siis neile vabatahtlikele maksate, et vabatahtlikud seda asja teeks? Anvelt siis mõtles ja ütles, et umbes 1,3 miljonit. Ajakirjanik noogutas rahulolevalt. Mille peale Anvelt lisas, et ei, mitte eurodes, vaid 1,3 miljonit tänu. Ja seda saab ka kordistada vajadusel, see ei ole raske.

Täna küsis ajakirjanik minult, kas me peaks rohkem märkama vabatahtliku tööd ja tegevust. See on selles mõttes veider küsimus, et me teeme seda tööd ja samal ajal ju ka märkame seda ja loomulikult me kõik ka tunnustame seda. Nii nagu te ei ole tegemist kuhugi kaugele ära delegeerinud—näiteks riigile või ajakirjandusele—samamoodi ei saa ka märkamist ära delegeerida. Lõppude lõpuks on meie ühiskond täpselt selle 1,3 miljoni inimese igapäevase tegevuse summa. Ükskõik mida me teeme, me kõik kogu aeg panustame omaenda ühiskonda.

Vabatahtlik töö on eriti hea panus, sest see on selline rätsepatöö. Ma ei tea ühtegi vabatahtlikku tegevust, mida saaks teha teemast mööda või sihtgrupist mööda. Vabatahtlik inimene ei raiska oma aega ja ta suudab alati teha õiget asja õigel ajahetkel, õiges kohas, õigetele inimestele. Teiselt poolt, kui me teeme kõrgemalt ja kaugemalt korraldatud riigi poolt osutatavate teenustena, siis seal on tihti see risk, et midagi nagu on, aga seda ei ole õigel ajal, õiges kohas või õiges mahus. Vabatahtliku töö puhul seda ei saa juhtuda.]]> EST Kõned Sun, 10 Dec 2017 13:51:09 +0000 Vabariigi President Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeva aktusel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13812-2017-12-11-13-14-28 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13812-2017-12-11-13-14-28 Austatud merepäästjad, hea siseminister ja Toila vallavanem!

Alguses, 10 aastat tagasi, oli paat. Soomest abi korras saadud paat, mis Eestis sai nimeks Vega. Aga paat üksi on elutu ja kasutu, kui pole inimesi, kes seda paati tahaksid merele viia – antud juhul selleks, et merel hädasolijaid abistada ja vajadusel ka päästa. Toilas, nagu ka Käsmus ja Peipsi ääres, leidus 10 aastat tagasi pealehakkajaid ja oma kodukandist hoolivaid inimesi, kes panid aluse Eesti vabatahtlikule merepäästele. Edasine on nüüdseks juba ajalugu.

Täna, Eesti vanima, Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeval tahan tänada kõiki, kes toona selle kodanikualgatuse korras alguse saanud liikumise käivitasid, neid, kes on aastate jooksul liitunud kui neid naaberriikide inimesi, kes meie merepäästjaid on aidanud. Ma jagaks teiega oma mõtteid sellest, miks teie panus on oluline ja märgiline mitte ainult teie kodusadama lähistel merel liiklejatele ja kohalikule kogukonnale, vaid kogu ühiskonnale.]]> EST Kõned Sat, 09 Dec 2017 11:13:51 +0000 Vabariigi President üritusel sTARTUp Day 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13811-2017-12-11-08-47-23 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13811-2017-12-11-08-47-23 Ma tean, et sTARTUp Day nimelise ürituse rajamine Tartus võttis mitu aastat aega, aga nüüd toimub see juba teist aastat järjest, nii et Eesti mõistes võime seda nimetada pika elueaga ürituseks. Olen kindel, et Tartu uus ettevõtluskeskkond on juba sündinud.

Olen kuulnud ka, et sellise ürituse korraldamise mõte sündis saunas, mis on samuti väga eestilik. Me võtame uue tehnoloogia omaks, aga teeme seda äärmiselt kaootilisel viisil, niimoodi, nagu üks normaalne riik kunagi ei teeks. Aga pikalt planeerimine ongi 20. sajandi teema. 21. sajandil muutub tehnoloogia selleks liiga kiiresti.

Nagu me kõik teame, on töökohad tööstuses kiiresti kadumas. McKinsey kõige värskemas uuringus tõstetakse esile, et digiteerimisel ja automatiseerimisel on potentsiaali tekitada paindlikul tööturul tähelepanuväärne kasvukõver. Väga oluline on olla digiteerimise vallas uuendaja ja eestvedaja. Arvatakse, et 2030. aasta lõpuks on 27% praegustest töökohtadest Eestis välja vahetatud. See kõik tuleneb tõsiasjast, et me kasutame oma digiühiskonda selleks, et edendada majandust, ettevõtlust ja ettevõtteid. Kui me aga peaksime ootamatult hakkama tuleviku ees hirmu tundma ja asuksime kurtma, et kõik need küberasjad on väga ohtlikud, siis tähendaks see sellesama aja jooksul kõigi töökohtade vähenemist 0,4% võrra. Selline dünaamika kehtib kõigile, nii arenenud kui ka arenevatele riikidele.

]]>
EST Kõned Thu, 07 Dec 2017 06:45:36 +0000
Õpilasleiutajate riikliku konkursi auhindade üleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13805-2017-12-07-07-32-04 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13805-2017-12-07-07-32-04 Tere! Rõõm näha! Mõned usinad leiutajad omavad juba tervet tootmisahelat, et edaspidi ka leiutised panna tööle ja viia turule. Tootmisahel esialgu tegeleb lihtsamate toodetega ja siis tõenäoliselt liigub edasi juba innovatiivsemate toodete poole. Aitäh selle kingituse eest.

Kallid noored ettevõtlikud inimesed ja kallid noored leiutajad, asjaosalised ja pöidlahoidjad!

See on väga tähtis, et meil tegelikult terve aasta läbi koguaeg toimub see konkurss. Teie, noored õppurid, selle konkursi kangelased olete välja mõelnud taaskord põnevaid esemeid, millest ma arvan mõnda meist tahaks igaüks kunagi saada käega katsuda ja kunagi saada ka kuskilt osta. Aga kahtlemata on selle konkursi kangelased ka need, kes teil neid leiutisi aitavad vormistada, aitavad kokku panna, aitavad konkursile jõuda – teie vanemad, teie õpetajad – kõik, kes on teinud tööd selleks, et midagi uut välja mõelda.

Palju õnne! See siin on ainult vahefiniš, kindlasti paljudel teist läheb see leiutamise töö edasi ja ka leiutaja toetamise töö ei ole ka mitte kerge sellepärast, et loominguline inimene võib mõnikord olla väga heas tujus, mõnikord väga pahas tujus, kui midagi hästi välja ei tule. Head toetamist ka kodustele edaspidiseks.

Sest leiutamine kahtlemata on looming. Tavaliselt, kui öeldakse sõna „looming", siis tuleb silme ette midagi kunstist, midagi teatrist, mõni luuletus tuleb kohe pähe. Aga tegelikult algab igasugune leiutamine sellest, et te näete midagi enda ümber, mis jääb peas tiirlema, tekitab mõne mõtte. See on täpselt samasugune looming. Selle loomingu käivitav jõud on alati see, et vaadake, meie maailm ei ole üldse täiuslik, ta on võrdlemisi ebatäiuslik. Ta on mõeldud kandma paljusid liike, aga mitte andma ühelegi liigile niisugust eelist, nagu meie liik on siin endale võtnud ja seetõttu ta meile tundubki ebatäiuslik. Siis selleks, et neid ebatäiuslikke kohti koguaeg parandada, oleme me loonud väga palju tehiskeskkonda ja loomulikult ei ole me inimesena suutnud seda teha nii osavalt kui näiteks evolutsioon on loonud raku või rakutuuma, raku paljunemise mehhanismi. Meie peame koguaeg tegema asju paremaks. Nii, nagu me looduseski teame, et evolutsioon teeb ikkagi koguaeg asju paremaks. Nii et kõik need asjad – evolutsioon, looming, meie elukeskkond – kõik on ühe asja erinevad tahud.

]]>
EST Kõned Tue, 05 Dec 2017 20:00:00 +0000
Vabariigi President Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu 58. istungil (COSAC) https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13783-2017-11-27-12-53-18 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13783-2017-11-27-12-53-18 Riigikogu spiiker hr Eiki Nestor, hr Barnier, pr Hübner,

teie ekstsellentsid,

daamid ja härrad!

Mul on hea meel tervitada teid rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) istungil Tallinnas. Tegemist on ühe suurima sündmusega Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Pisut enam kui kuu aja pärast on eesistumise aktiivne osa lõppenud. Eesistumisega siin Eestis ja Brüsselis seotud olnud inimesed saavad viimaks puhata ja jõulupühi nautida. Aga kindlasti toetame ja innustame järgmisi eesistujaid Bulgaariat ja Austriat.

184 päeva ei ole just pikk aeg Euroopa ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Pole veel aeg meie käimasolevale eesistumisele tagasi vaadata ja järeldusi teha. Aga meie üldine eesmärk – kaotada negatiivne suhtumine meie liitu – paistab tõepoolest täitumas olevat.

Raske töö ühise turvalisusepoliitika vallas on tulemusi andmas. Digitaalne agenda on poliitikakujundajate tähelepanu suunanud asjaolule, et oluline osa inimeste ja ettevõtete tegevusest toimub veebis ja valitsustel on teatud kohustus kübersfääris abi ja kaitset pakkuda. Neli vabadust, mis meil on analoogis, laienevad digimaailma, samas kui paljud riigid katsetavad interneti teel teenuste osutamise erinevaid viise.

Rahandusministrid on kohtumistel arutanud sellise muutuse maksundusalaseid tagajärgi, mille puhul suurem osa tehingute ning kaupade ja teenuste ostmiseni viivast suhtlusest toimub küberruumis. Oleme lähetatud töötajate direktiiviga ühele poole saanud. Aga mida teha inimestega, kes interneti kaudu muudes riikides töötavad?

Oleme kaevanud ettevõtete üle, kelle peakontor on ühes riigis ja ise tegutsevad teises riigis. Aga mida teha digitaalsete nomaadidega, kes teevad sama, mida sõltumatud ettevõtjad? Kes neile sotsiaalkindlustuse võrku pakub?

]]>
EST Kõned Mon, 27 Nov 2017 10:52:27 +0000
Tervitus rahvusooper Estonia galakontserdil „Eesti ja Soome 200" Helsinkis Musiikkitalos https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13804-2017-12-06-07-50-12 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13804-2017-12-06-07-50-12 Härra president, head sõbrad.

Kui Teise maailmasõja ajal nõuti Inglismaal kultuurieelarve kärpeid, et sõjakuludega paremini toime tulla, küsis Churchill: "Mille nimel me siis üldse sõdime?" Oleme kaks väikeriiki. Meil on ühist ajalugu, oleme mõlemad pidanud südilt seisma iseolemise eest. Kuid võime ka öelda, et meil on ühiseid kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, kelle loodust üha rohkem sõltub meie käekäik edaspidi. On sümboolne, et täna on Musiikkitalo lava estoonlaste päralt. Estonia teatris on muusika on kõlanud alates 1913. aastast, mil soome arhitektide Viwi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritutud teatrimaja avati.

Armsad sõbrad,

Eesti ja Soome suhetest rääkides kasutatakse ikka ja jälle silla kujundit. Sild ühendab. Aga see tähendab samuti, et vahepeal on midagi, kust ilma sillata üle ei saa. Ja see tähendab veel, et sild on KAHE kalda vahel, mis võivad küll olla väga sarnased, kuid pole kunagi täiesti ühesugused. Meie ülesandeks on teha kõik, et kunagi ei korduks ajad, mil ajalooõpikute lehti kokku kleepides või välja lõigates sooviti seda silda meie meeltest kustutada.

Silla ülesanne ongi mitte lasta unustada. Ja selleks, et mitte unustada, tuleb silda käigus hoida, tuleb kogu aeg üle silla käia. Teisisõnu – sild unustuse vastu oleme me ise.

Austatud saalis viibijad, õige pea tähistame Soome ja Eesti 100. sünnipäeva. Aeg muudab meid ümbritsevat kiiremini kui kunagi varem. Üha suurema tähenduse saavad vaimsed väärtused. Isetu arusaam meie kultuurilisest olemusest aitab meil mõista, kes oleme täna. Tõin kaasa sünnipäevaluuletuse, mille autor on eesti luuletaja Karl-Martin Sinijärv (tõlkija Hannu Oittinen). Lubage see mul nüüd ette lugeda.

Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.

Raugete randade taga.

Meremõnu ja meelemõru taga,

piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.

Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.

Ma mäletan maad ja inimesi.

Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid, lurjusi, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.

Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,

Soome ent ikkagi kuidagi sai.

Sai hakkama, sai suuremaks ja sisukamaks.

Me mõlemad saime ka isukamaks.

Mäletan Juice Leskist ja Viktor Kalborrreki, Nasse-setät ja Aku Ankkat, Koivistot, Ahtisaarit ja Haloneni, kuid Kekkonen jääb mu mälupiirist jo välja.

Mäletan paljutki veel,

aga kõigest ei jõua ja kõigest ei pea.

Ah, mina armastan Soomet.

Kimmo Pohjose maa, Kalevala ja korude maa, paha maa ja hyvä Suomi, aegade algusest surmani sõber, ela ja kasva ja õitse, õnne soovime Sul!

Palju õnne!

Aitäh, tänan teid.

]]>
EST Kõned Fri, 24 Nov 2017 20:00:00 +0000
Euroopa Kaitseagentuuri aastakonverentsil Belgias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43 Lugupeetud härra Domecq,
daamid ja härrad!

Ma vabandan järgmise kalambuuri eest – ma tean, et olen viimane tulemüür teie ja lõunasöögi vahel –, seetõttu lubage mul kohe asja kallale asuda. On kolm teemat, mida ma pean tähtsaks ja mida ma soovin teiega jagada. Need on küberhügieeni olulisus kõigi inimeste jaoks, kõiki otsustajaid puudutav vajadus küberturvalisust tõeliselt mõista ja küsimus sellest, milline peaks selle juures olema Euroopa Kaitseagentuuri roll.

Arvatavasti pole vaja mitte kellelegi siin ruumis viibijatest küberturvalisuse olulisust rõhutada. Kuid samuti olen ma kindel, et seda tunnet, kui oluline ja tähelepanu vajav teema see on, jagab ka enamik inimesi väljaspool seda konverentsiruumi. Või kui võtame veel isiklikuma küsimuse – küberhügieeni –, siis muret selle pärast jagavad kõik meie seast.

Võtkem näiteks USA Demokraatliku Partei kongressi meiliserverisse sissemurdmise juhtum 2016. aastast. Pole oluline, mida arvame selle kohta, kes võis selle operatsiooni taga olla või kui palju võis see vahejuhtum USA presidendivalimiste tulemusi mõjutada. Tõsi näib olevat asjaolu, et võimalikuks sai niisugune asi peamiselt tänu sellele, et pääseti ligi Clintoni kampaaniajuhi John Podesta kontole. See ei olnud tehniliselt keeruline operatsioon, pigem oli see väga lihtne andmepüük.

See seisnes selles, et keegi esitles ennast Google Mailina ning pettis härra Podestalt ja tema IT-toega tegelevatelt inimestelt välja nende salasõnad. See koos kahekomponendilise autentimise puudumisega andis tulemuseks ühe viimastel aastatel kõige enam jutuainet pakkunud sissetungimise meiliserverisse. Ja see näitab – muu hulgas – ka seda, kui vähe järgivad inimesed kas või kõige algelisemat küberhügieeni ning millised tagajärjed sellel võivad olla.

]]>
EST Kõned Wed, 22 Nov 2017 20:00:00 +0000
Vabariigi President vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13749-2017-11-20-12-28-21 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13749-2017-11-20-12-28-21 Mul on väga hea meel anda täna üle vägivallaennetuse tunnustusauhinnad. Ammu oleks selleks olnud aeg.

Eero Epner kirjutas Postimehes: „Kurjus, mis immitseb läbi meie eetiliste põrandapragude, on universaalne ja absoluutne, ja selle eiramine meie ühine kaassüü."

Kurjust saab tõrjuda ja kurjus ei ole paratamatu. Ma ei taha leida meid ühel hetkel taas olukorrast, kus meie julguse ja tahtejõu on okupeerinud ideoloogiline sallimatus ja vaen. Me oleme ühiskonnana seal juba kord ära käinud ja seda juba kord näinud.

Tänaseks on sellest 26 aastat, kui see ajastu mööda sai. Kuid meie kogukondlik enesekindlus, see on ikka veel hapravõitu. Aus on öelda, et vaba ühiskond nõuab julgust ja vastutustunnet ja ta nõuab, et taluksime endi seas ka neid, kes meile meelt mööda ei ole, kes võibolla ei käitu nagu meie, kes ei näe välja nagu meie ja kes ei mõtle nii nagu meie. Maailmas, kus sellised põhimõtted ei loe, ei saa olema pikalt olemas meid, eestlasi, sest meid on ju väga vähe. Enamus inimesi maailmas ei mõtle täpselt nagu meie, vähemalt ei tee nad seda samas keeles.

Sestap peamegi üheskoos kogu maailma kurjuse eest kaitsma, vaenu eest kaitsma. Aga kogu maailm teadupärast algab kodust. Ärme usu neid, kes meile valetavad, et meie ebakindlust ja hirme võtab ära see, kui leiame endast nõrgema, keda alla suruda.

Nagu lapsegi trauma väljendub tema käitumises, kui ta ei suuda läbielatust muul moel jagu saada, nii räägib ka meie raev kaasliikleja peale, meie valus netikommentaar ja õel pilk meie endi ebakindlusest, meie enda lootusetusest ja kibestumisest. Me suudame seda ületada ainult siis, kui julgeme nii endi kui ka teiste vastu olla hoolivamad. Me ei tohi lasta iseennast oma hirmudest vallutada.

]]>
EST Kõned Mon, 20 Nov 2017 10:27:27 +0000
Vabariigi President isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13729-2017-11-12-11-15-07 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13729-2017-11-12-11-15-07 Selle aasta varasügisel sündis mu sõprade perre poeg. Me kõik oleme lugenud ja kuulnud luuletusi sellest, kuidas laps vaatab oma ema. Kuidas ema silmades on lapse jaoks terve maailm. Vaatasin oma sõpra vastsündinud pojaga. Isa silmis oligi terve maailm. Tegelikult siiski selle maailma ilusam, parim osa. See maailm, milles on lõputult hoolivust. Piiramatult armastust. Juba ette järgmiseks 20 aastaks kannatlikkust. Valmisolekut taluda pisikesi pahandusi ja tulla toime suurematega. Lubadust olla alati õigel ajal ja õiges kohas selleks, et pisike inimene saaks end tunda turvaliselt ja kindlalt.

Pisikese inimese silmis oli pilk, mis hästi hoitud imikutel ikka – lõputu rahu, sisemine enesekindlus, mis tuleneb sellest, et tema maailmas on kõik hästi ja teistsugust maailma ta polegi veel näinud. Eelarvamusevaba usk õnne ja turvalisusse.

Sellist rahu suudame oma lastele pakkuda vaid esimesel eluaastal. Edaspidi hakkavad nad õppima elu. Elu on keeruline ja vastuoluline ja on paratamatu, et lapse arenguga kaasneb pettumusi, sest tema turvaline maailm hakkab omandama teisi varjundeid. Muidugi jääb hästi hoitud lapse maailm ikkagi alati turvaliseks, aga ta hakkab mõistma, et see turvatunne ei olgi iseenesestmõistetav. Selle turvatunde eest seisavad täiskasvanud, kõige rohkem tema vanemad.

Emotsionaalse turvatunde allikana on mehed meie komberuumis selgelt alahinnatud. Stereotüüpne suhtumine teeb Eesti isadele liiga. Tegelikult kõige karmimate elukutsete esindajadki lähevad teist nägu, kui silmapiirile ilmub mõni tita. Kõikidele isadele meeldib rääkida oma lastest ja oma lastest rääkides on kõik isad hoopis teistmoodi uhked kui rääkides oma värskelt omandatud magistrikraadist või joostud isiklikust rekordist. Kaugel olevatele lastele mõeldes on isade igatsus tajutav, eriti kui lahusolek on pigem oludega leppimine kui valik. Võib-olla ei paista see kõik kergesti välja, aga kes oskab, see näeb. Isa silmis ja südames on laps terve maailm, olgu siis lähedal või kaugel, olgu laps väike või suur.]]> EST Kõned Sun, 12 Nov 2017 08:46:41 +0000 Digitaalse transpordi teemalisel konverentsil "Digital Transport Days 2017" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13757-digitaalse-transpordi-teemalisel-konverentsil-qdigital-transport-days-2017q https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13757-digitaalse-transpordi-teemalisel-konverentsil-qdigital-transport-days-2017q Austatud külalised ja konverentsil osalejad!

Soovin teile veidi hilinenult öelda tere tulemast digitaalse transpordi päevadele Tallinnas. Tänan korraldajaid nii Euroopa Komisjonist kui ka Eesti eesistumise organiseerijate seast, tänu kellele see oluline sündmus on teoks saanud. Nagu teate, on digiteemad meile siin Eestis väga südamelähedased. Seepärast on mul äärmiselt hea meel teid kõiki siin tervitada.

Eestis oleme juba läbi teinud suure ühiskondliku muudatuse, mille tulemusena on meie kodanike ja ettevõtete käsutuses täiesti digitaalne keskkond, kus saab suhelda nii riigiga kui ka partneritega erasektorist. Loodetavasti taipate, et oleme eesliinil ka digitaalse transpordi lahenduste alal. Teisiti ei saakski see olla. Digitaalne transport on kahtlemata üks osa digiühiskonnast, ning muidugi on see lihtsam siis, kui transpordipartner on juba digiühiskonnas, selle asemel et hakata kõike aste-astmelt üles ehitama, nii et minu arvates oleme meie juba sammukese võrra ees ja meile järele jõudmine vajab pingutust.

Inimeste liikumine ja ühenduses olemine on tänapäeva ühiskonna pärisosa. Selge on see, et tuleviku transpordisüsteemid peavad rahuldama ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vajadusi, samal ajal minimeerides ebasoovitavat mõju, mis on ennekõike seotud saastamise ja õnnetustega.

Kui volinik Violeta Bulc viimati Tallinnas käis, juhtis ta meie tähelepanu kurvale tõsiasjale, et iga päev kaotame Euroopas liiklusõnnetustes 70 inimest ja veel 350 saab raskelt vigastada. Transport tekitab 24% meie saastest. Keskmine inimene veedab igal aastal liikluses kohutavad kuus nädalat. Osa sellest on vältimatu, kuid seda aega on võimalik ummikute targa haldamisega muuta lühemaks ja sujuvamaks. Osa sellest on Eesti standardite järgi juba täiesti tarbetu, näiteks kohalesõitmine selleks, et registreerida lapse sünd, allkirjastada dokument, esitada avaldus lasteaiakoha saamiseks. Esimene, samuti viimane, sõltub lõppkokkuvõttes veebilahendustest.

Seetõttu on mul hea meel igasuguste arutelude üle, mis rõhutavad tulevikutehnoloogia ja innovatsiooni tähtsust transpordis.

Ummikute targa haldamise juures peame arvatavasti lootma liikuvusele kui teenusele, milles mängivad põhirolli võrdõigusplatvormid ja isesõitvad autod.

Me teame, et suurt osa kasutult teel veedetud ajast oleks lihtne vältida, kui auto sõidaks ühest punktist teise ainult täiskoormaga ja selles oleks iga teekilomeetri kohta suurim võimalik arv sõitjaid. Sellise mudeli korral peaksid ummikud vähenema. Täpsus peaks suurenema. Üha vähem sõltub meie liikuvus sõidukitest, mis on meie omad. Need sõidukid, mis on meie omad, autod, mis on meie omad – tulevikus on need meil võibolla ainult edevuse, mitte vajaduse pärast. Sedasi muutub transport demokraatlikumaks. Mitmesuguste teenuste ja lahenduste kättesaadavus kasvab järsult.

Võibolla juba kümne aasta pärast ei ole isikliku auto omamine enam ühiskondlik norm. Nagunii näitavad uuringud, et 94% ajast isiklik auto lihtsalt seisab.

Väga oluline on olla avatud ning pakkuda õigusruumi uuele tehnoloogiale ja uutele ideedele. Selle saime meie siin Eestis paljude näidete abil juba ammu selgeks. Võtkem kasvõi Eesti Geenivaramu 17 aastat tagasi. Meie ei teinud muud, kui lõime õigusruumi, siis tulid erainvestorid ja tegid erainvestorite rahaga meie inimeste jaoks geeniandmebaasi, sest meil oli siin riigis selleks sobilik õiguslik keskkond. Siis aga astusid ligi teised riigid ja nii-öelda solkisid turu ära. Nad hakkasid selle teenuse eest maksma ja see tähendas, et me kaotasime 15 aastat, sest meie polnud võimelised selle eest maksma. Nüüd on teenus nii odav, et oleme jälle suutelised selle eest maksma, aga me kaotasime erainvestorite initsiatiivi turul lihtsalt sellega, et riigid tulid ja solkisid turu ära. Samamoodi pole meil riigi omandis ühtegi ettevõtet telekommunikatsiooni sektorist, seega puudub seal ka riigist lähtuv kallutatus. Eesti ja Rootsi on esimesed kohad, kus 5G-võrk müüdi välja ilma riigi sekkumiseta, sest meil on lubav keskkond, me oleme loonud selleks vajaliku õigusruumi. Samuti pole meie siin Eestis hakanud sõdima Uberi ega Taxifyga. Me oleme otsustanud nende olemasolu tunnistada. Alates 1. novembrist on sellised platvormid nagu Taxify ja Uber reguleeritud ning seega tegutsevad nad Eestis selges õigusruumis. Seadusandlus peab alati käima tegelikust arengust ees või vähemalt pidama sellega sammu. Sooviksin ka teistes riikides näha rohkem valmisolekut leida lahendusi, selle asemel et seada piiranguid. Meie siin Eestis arutleme, kuidas luua õiguskeskkonda isetegutsevatele robotitele, nende funktsioonidest rääkimata. See ei pea olema auto, see võib olla ükskõik milline iseseisvalt tegutsev robot.

Meil on ka hea praktiline põhjus selliste arutelude pidamiseks – selle aasta 20. septembril sattusid Tallinnas liiklusõnnetusse auto ja pakirobot, kui auto sõitis ettenähtud kohas teed ületanud robotile otsa. Mul on hea meel teatada, et kõik selles vahejuhtumis osalenud pääsesid suuremate vigastusteta.

Samuti on mul hea meel teatada, et meie liiklusseadustik oli selliseid olukordi juba ette näinud – seega oli seda juba võimalik reguleerida. Muuseas, süüdlaseks jäi selles esimeses omataolises õnnetuses autojuht.

Kuid sedalaadi vahejuhtumid panevad mõtlema selle peale, mida transport tänapäeval tähendab. See tekitab äratundmise, et digitaalsed transpordilahendused ei eksisteeri enam ainult filmides. Nad on siin. Nad on päriselt olemas ja nad jäävad siia. Mida varem me seda tunnistame ja nad oma kasuks tööle paneme, seda parem. Arutleme praegu selle üle, kuidas teha nii, et kõik tehisintellekti kasutavad masinad oleksid Eestisse ja digiühiskonda teretulnud.

Me peame pühenduma sellele, et saaksime uut tehnoloogiat kasutada kõikehaarava, paremate ühendustega, konkurentsivõimelisema ja puhtama transpordisektori heaks. Meie suur eesmärk peaks olema, et Euroopa Liidust saaks selles valdkonnas üleilmne liider. Kuid minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei peaks me püüdma reguleerida eraldi digitaalset transporti ja eraldi näiteks meie eest restoranides või haiglates hoolt kandvaid roboteid. Esialgu võib sektorite kaupa tegutsemine tunduda lihtsam, aga ausalt öeldes saavutaksime palju selgema õigusruumi, kui alustaksime üldisemast, otsides vastuseid küsimustele tehisintellekti esinemisviiside ning nende omanike õiguste ja kohustuste kohta.

Kõigil riikidel üle maailma tuleb rinda pista vajadusega mõista tehisintellekti, mis on üha enam mõjutamas nende riikide inimeste elu. Transpordisektor on selles strateegilises arutelus üks peamisi huvirühmi, vaieldamatu liider, aga ta ei tohiks egoistlikult püüda seda seadustega sektorikaupa reguleerida.

Loomulikult tuleb nende moodsate lahendustega, mis puudutavad ülesandeid, mida tehnoloogia toob kaasa konkreetselt ja ainult transpordi valdkonnale, tegeledagi transpordisektori sees. Suurem turvalisus on üks põhieesmärke, mis on käima lükanud suurema osa arendustegevusest maismaatranspordi ja lennunduse valdkonnas. See on ühtlasi kõige suurem proovikivi.

Eesti on toetanud oma eesistumise aja ühe prioriteedina andmete vaba liikumist. Värskete andmete kasutamine ja süsteemne kättesaadavus aitab meil turvalisuse valdkonnas üle minna reageerivalt lähenemisviisilt – mis põhineb õnnetuste ja juhtumite aruannetel – proaktiivsele lähenemisviisile, mis tähendab, et me analüüsime andmeid, tuvastamaks trende ja kontrollida olukordi, mis võivad viidata turvaohule. Niisugust nihet võime juba näha lennundussektoris, mis tegutseb turvalisuse nimel peetava võitluse eesliinil.

Kuid tulevikus mängib andmestike kasutamine turvalisuse haldamisel võtmerolli kõigis transpordi valdkondades. Ka teised sektorid võivad takseerida seda viljakat lähenemisviisi ja kanda selle teadmise üle oma valdkonda.

Tänapäevased liiklusvahendid juba on nii mitmeski mõttes omavahel ühenduses. Kuid juba lähemas tulevikus hakkavad nad omavahel ja ka transporditaristuga otse suhtlema. Mõnikord isegi ilma sõitja või juhi teadmata.

Mitmesugused uuringud on näidanud, et aastaks 2025 liigub meie teedel kaks miljardit omavahel ühenduses olevat autot. Need autod tekitavad iga päev kolmkümmend terabaiti andmeid.

See parandab oluliselt maanteede turvalisust, liikluse sujuvust ning liiklusvahendi juhtimise ja sellega sõitmise mugavust, aga ka liikuvust.

Väga oluline on rõhutada, et küberturvalisuse valdkonna areng peab käima käsikäes suure hulga delikaatse teabe jagamisega. Andmed on mõnevõrra teistsugune materjal kui kuld või nafta. Andmete hulk kasvab kiiremini kui meie suutlikkus neid tarbida.

Veel üks oluline ajend digitaalse transpordi arendamiseks on tihedalt seotud keskkonnaga. Vajadus vähendada heitmeid ja vajadus võidelda linnakeskkondades ummikutega nõuavad kohest tähelepanu. See ei saa tulla kusagilt mujalt kui juba mainitud inimeste valikust saada hakkama ilma autota. Me oleme juba paljudes Euroopa linnades ja ka üle maailma muutnud auto omamise kohutavalt ebamugavaks. Ometi ei suuda inimesed autost loobuda, ja nad ka ei saa sellest loobuda, sest puudub alternatiiv, mis oleks sama mugav nagu auto. Tõhus ja tõeliselt automatiseeritud multimodaalsus on peamine motivaator, et inimene läheks isiklikult transpordilt üle jagatud transpordile. Väga raske oleks veenda meie inimesi seda sammu astuma. Miks? Sest oleme harjunud mõtlema, et kui ma ei saa loota oma auto peale, siis olen otsekohe sassis graafikute, hilinevate rongide, ümberistumiste jms ohver. Siinkohal pean mainima, et on üks riik – Jaapan –, kus on juba suudetud panna rongid käima nii, et need isegi ühte minutit hiljaks ei jää, sest järgmine rong tuleb juba minuti pärast ja sellele tuleb koht vabaks teha. Nii et kui aus olla, siis kõigepealt peaksime panema selle, mis meil juba on, oma inimeste jaoks täpsemalt käima, et nad saaksid rohkem usaldada ka teisi liiklusvahendeid peale isikliku auto. Siin tuleb jälle mängu digitaalsus. Me saaksime kasutada olemasolevaid andmeid, olemasolevat taristut saaks koos koondandmetega vabalt kasutada selleks, et inimesed vähemalt hakkaksid nägema, et see multimodaalsus võib ühel päeval mõistlikuks osutuda. Ma ei arva, et saaksime minna otse hilinevate rongide juurest lubaduse juurde, et inimesed peavad sõitma oma sõbra auto tagaistmel, et istuda ümber teise sõbra auto tagaistmele, et nii kuhugi õigeks ajaks pärale jõuda. Inimesed ei usu seda, kui neil pole mingit kogemust rongidega, mis käivad täpselt sõiduplaani järgi.

Kindel on muidugi ka see, et koos digitaalsete transpordilahenduste saabumisega kaovad tulevikus paljud töökohad, mida me praegu selles strateegilise tähtsusega sektoris tunneme. Ma olen teadlik, et see üleminek kujuneb paljude inimeste jaoks ebamugavaks, aga tahan olla aus ja väljenduda selgelt.

Need töökohad, mis meil praegu on, loomulikult kaovad. Sõidukijuhtide töökohad – sest isejuhtivate sõiduvahendite korral reguleeritakse paljusid aspekte liikluses sõidu- ja veoautode vahel toimuva kommunikatsiooni teel. Ma ei arva, et see oleks asi, millest me ei peaks rääkima. Hoopis vastupidi – me peaksime selle kohta infot jagama.

Selle asemel et kärpida inimeste kohanemisvõimet juttudega kodanikupalgast, peaksime keskenduma sellele, kuidas uus tehnoloogia võiks suurendada ühiskonna kui terviku tuluteenimise võimekust. Tehnoloogiline areng ei peaks meile tähendama pelgalt tõhusamaid tööstusprotsesse ja sellest tulenevat töökohtade kadumist. Me teame, et see protsess loob ka uusi töövõimalusi, ja samuti teame, et me ei tea, millised need on. Aga me võime kindlad olla, et see juhtub. Me juba näeme, et riigi tasandil loob tehnoloogia teistsuguseid töökohti. See loob ka inimestele võimalusi kasutada oma vara lisasissetuleku teenimiseks. Kui me ei nimeta seda tööks, siis võime nimetada seda teenuseks. Kuidas sellega tuleviku keskkonnas toime tulla, on hoopis eraldi küsimus, aga need töökohad on juba kohale jõudmas.

Suur osa vaidlustest liikuvuspaketi ümber põhineb hirmudel liig suure halduskoormuse ees, samuti selle järelevalvega seotud probleemidel. Põhjalikud digilahendused võiksid aidata neist hirmudest üle saada. Ma arvan taas kord, et kuna digilahendused on läbipaistvad ja hõlpsasti kasutatavad, siis võivad need aidata hirmudest üle saada. Loodan siiralt, et paberivaba tegutsemisviis saab üsna pea transpordisektoris valdavaks, ja ausalt öelda isegi imestan, et see praegu veel nii ei ole. Jah, imestan. Meil on minu arvates juba umbes 20 aastat olnud olemas tehnilised lahendused, et liikluse haldamine digitaalsemaks muuta, ja ometi pole me seda teinud. Jah, see tähendaks taas töökohtade kadu, aga ka kokku hoitud aega meie kõigi jaoks. Lubage mul lõpetada mõttega, et uus tehnoloogia on andnud meile võimaluse teha transpordisektoris otsustavaid ja kasu toovaid muudatusi. Kasutagem siis seda parimal võimalikul viisil! Ärgem kartkem tulevikku, ärgem püüdkem eirata tõsiasja, et me ei tea, kus me 15 aasta pärast oleme. Mitte keegi ei tea. Probleem on muidugi selles, et 20. sajandi transpordisektori mõtteviisis me teadsime, et hobuvanker pole sajandi lõpuks suure tõenäosusega enam kasutusel, ja üldjoontes see nii ka on. Praegu me ei tea täpselt, mida 10 või 15 aasta pärast enam ei kasutata, sest uuenduste tsükkel on nüüd palju kiirem. See tähendab, et kõik, mida me praegu kasutame, on 10 aasta pärast täiesti iganenud; teil on praegu taskus masin, mida 15 aasta pärast näidatakse kui kiviaegset. Ja nende inimeste 21. sajand erineb järsult 20. sajandist. Seetõttu on avalikul sektoril veel raskem sekkuda – mitte ainult õigusruumi või lubava õiguskeskkonna loomisega. Et olla selles osaline, on vaja absoluutset mittesekkumist. Ja meil siin Euroopas tuleb mittesekkumine tõesti halvasti välja. Aga me vajame seda. Sest seal väljas on sadu ideid, ja üks-kaks neist on edukad.

Kui asume avaliku sektoriga vale idee taha neist 98st või 99st, siis tegelikult kallutame end tulevikku viiva peatee pealt kõrvale. Seepärast väidangi, et me ei peaks püüdma asju ise ära teha.

Peaksime püüdma mõista, mis laadi õiguskeskkonda vajatakse, ning siis jätma ülejäänu teadus- ja arendusosakondade hooleks, keda me saame toetada neutraalselt – turu suhtes neutraalselt –; seejärel peaks ülejäänu tegelikult korraldama ja tegema võimalikult suures osas erasektor. Meie kogemus näitab, et kui mängu astub riik, kes asub toetama üht või teist tehnoloogilist lahendust ja see juhtub olema vale lahendus, raiskab ta lihtsalt tarbetult raha. Asi on aga isegi veel hullem siis, kui see juhtub olema õige tehnoloogiline lahendus, sest sel juhul peavad need, kes üritavad erasektorit sellesse investeerima saada, liikuma nende kannul, kes otsustasid sellesse investeerida avaliku sektori raha. Ja see on üks hirmus asi. Selle jaoks meil taskuraha pole. Tänan kuulamast!

Kõne on algselt peetud inglise keeles ja tõlgitud eesti keelde. Kõne ingliskeelse versiooni leiab SIIT.

]]>
EST Kõned Thu, 09 Nov 2017 20:00:00 +0000
Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil Head tervishoiutöötajad ja arstid, ametnikud ja teadlased, treenerid ja juhendajad,

kõik tervise- ja innovatsioonihuvilised, kes te täna siin olete!

Kõik soovivad elada tervelt, kvaliteetselt, õnnelikult ja pikalt. See on igati inimlik ja loomulik püüdlus ja nii määratleb ka Maailma Terviseorganisatsioon tervist kui sellist. Ühiskondlikult aktsepteeritud normina pole tervis ammu enam haiguste puudumine, vaid kogum füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest heaolust.

Kuigi selline käsitlus oli aktsepteeritud juba enam kui 70 aastat tagasi, on selle järgi tervelt elamine pidevalt keerukamaks muutunud. Paljud omapärad on saanud diagnoosideks, aga mõned omadused on ka lakanud seda olemast. Ühed kui teised muutused on andnud meile humanistlikuma ühiskonna – abivajajad seda saavad, lihtsalt teistsugusust oskame aktsepteerida. Üha enam oskame teistmoodi olekut ka väärtustada, peame lugu ja leiame koha kõikidele siin ühiskonnas ja selle päikese all. Ja see on tegelikult väga tore.

Kaasaegses maailmas ümbritseb meid tervisega seonduvalt rohkem informatsiooni kui eales varem, mistõttu on oma tervise hoidmiseks olulisi valikuid teha järjest keerulisem. Ka töö ja elamise viis on muutunud, mis vähemalt lääne kultuuriruumis tähendab sageli ka füüsilise aktiivsuse vähenemist. Kergem elu, millest osa tuleks pühendada oma tervise hoidmiseks füüsiliselt koormava tegevuse leiutamisele, on seisund, millega me alles oma vaimus kohaneme.

Aga enne veel, kui pikemalt nii mina oma kõnes kui seejärel ka teie siin terve päeva jooksul hakkate rääkima tervisest, sellest kuidas seda hoida, kuidas kasutada meile 21. sajandil antud või meie endi loodud tööriistu tervise hoidmiseks, tahan ma teid tänada. Ega ma täpselt tea, kuhu te oma konverentsi aruteludega jõuate, aga minu jaoks on väga oluline, et asjadest räägitaks fakti-, teadmiste- ja teaduspõhiselt.

Mis juhtub, kui Google'isse sisestada sõna „tervendamine"? „Tervendamine inglite abiga; kuidas tervendada energiakeha; emotsionaalkeha tervendamine – valgusesaar; kas Jumal tervendab ka tänapäeval?".

Kõik need näited olid esimese kümne vaste sees, mis välja tulid. Ma neid linke ükshaaval lahti ei klikkinud. Aga kui vaadata laiemalt meie rahva tervist, mingit üldist vaimset tasakaalu ja ratsionaalset ümbritseva keskkonna adumist, siis uhhuu-kultuuri massiivne pealetung teeb mind tegelikult väga murelikuks. Ja me peame minu meelest päris tõsiselt mõtlema, kuidas sellise info pealetungile ühiskonnana vastu saada.

]]>
EST Kõned Thu, 09 Nov 2017 07:07:02 +0000
Sõnavõtt Politsei- ja Piirivalveameti 99. aastapäeva vastuvõtul 3. novembril Viljandis, Ugala teatrimajas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13704-2017-11-03-16-31-58 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13704-2017-11-03-16-31-58 Austatud siseminister ja peadirektor, head politseinikud, piirivalvurid!
Statistika näitab, et Eesti inimeste turvatunne ja usaldus politsei vastu pole kunagi olnud nii kõrge kui täna. Erinevalt 20 aasta tagusest ajast on Eestisse jäänud väga vähe selliseid paiku, kuhu tavaline seadusekuulekas inimene ei julgeks minna ilma, et ta peaks muretsema oma turvalisuse ja elu pärast. Paljuski on see kindlasti olnud ka ühiskondliku ja majandusliku arengu tulemus, kuid väga suur osa tänust selle eest, et Eesti on oma elanikele turvaline koht – kuulub teile.

Tänan teid, patrullpolitseinikud, ja teid, kriminaalpolitsei uurijad, ning teid, piirivalvurid, ka teid, abipolitseinikud ja migratsiooniametnikud! Ja muidugi tervitan siinkohal eraldi neid, kes täna ei saa siin olla, sest on täitmas oma teenistusülesandeid.

Inimeste turvatunne on väga olulises osas ajendatud veendumusest, et politsei – aga ka riik laiemalt – on häda korral alati nende jaoks olemas, oskab ja suudab abistada. Kui inimestel tekib mulje vastupidisest, võib turva- ja kindlustunne väga kiiresti hakata kahanema. Iga inimene tunneb hirmu ja tunneb abitust, kui ta ühtäkki mõistab, et mõeldamatu ja irratsionaalne võib meid tabada mitte öisel kõrvaltänaval, vaid päise päeva ajal Tallinna kesklinnas. Tavaline inimene lihtsalt ohkab selle peale: maailm on liigestest lahti. Teile sellist filosoofilist võimalust ei anta. Teie peate tegutsema ja tegutsete, et inimeste turvatunne jääks püsima.

]]>
EST Kõned Fri, 03 Nov 2017 14:30:18 +0000
Avalik loeng Khuthaisi Akaki Tsereteli ülikoolis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13707-2017-11-06-14-02-31 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13707-2017-11-06-14-02-31 Austatud ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Kõigepealt soovin avaldada tänu võimaluse eest rääkida täna siin teie ees oma viimasel Gruusia riigivisiidi päeval. Olen täiesti veendunud, et peale ametlike kohtumiste, eravestluste, pressikonverentside ja intervjuude on niisama tähtis jõuda ka laiema avalikkuseni. Mul on au viibida Khuthaisi Akaki Tsereteli ülikoolis, mis asub kunagises ühtse Gruusia pealinnas. See on linn, millel on oma kultuuri-, haridus- ja äritraditsioonide poolest Gruusias silmapaistev koht.

]]>
EST Kõned Wed, 01 Nov 2017 20:00:00 +0000
Riigivisiiidi õhtusöögil Gruusias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13691-2017-10-31-16-32-00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13691-2017-10-31-16-32-00 Austatud president Giorgi Margvelašvili,
lugupeetav proua Maka Chichua,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Riigivisiit on kahe maa omavahelise suhtlemise kõige pidulikum vorm, mis kinnitab veel kord üle meie lähedased suhted. On tähelepanuväärne, et praegune visiit toimub just nüüd, kui tähistame Gruusia ja Eesti diplomaatiliste suhete 25. aastapäeva. See on olnud katkematu sõpruse ja koostöö veerandsada.

Kuid alustan hoopis meie inimestest, sest vaid neile saab toetuda tihe läbikäimine meie riikide vahel. Käisin mõned päevad tagasi Zaza Urušadze ja Ivo Felti uue filmi „Pihtimus“ Tallinna esilinastusel. See linateos, nagu ka tema varasem film „Mandariinid“ ja Ana Urušadze film „Ohtlik ema“, on meie kahe maa inimeste koostöö üks parimaid näiteid. Koostööfilmi loomine õnnestub vaid siis, kui see toetub teineteise mõistmisele ja avatud suhtlemisele. Meie mõlema maa filmiloojad on sellega imeliselt hakkama saanud, mis näitab, kui sarnased me oma mõttelaadilt oleme, sest muidu ei oleks olnud võimalik luua nii suurepäraseid ja hinnatud teoseid. Me mõlemad hindame tarkust hoida vastastikust austust ja oskust teineteist kuulata, ehk väljendades suure poeedi Šotha Rusthaveli sõnadega: „Targad võtavad nõu kuulda, rumalad talitavad omapead.“ Nõnda on Gruusia ja Eesti vaimne lähedus palju suurem, kui geograafiline vahemaa lubab oletada.

]]>
EST Kõned Tue, 31 Oct 2017 14:26:30 +0000
Vabariigi President IV idapartnerluse ärifoorumil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13682-2017-10-27-12-57-48 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13682-2017-10-27-12-57-48 Idapartnerlus on Euroopa Liidu ja tema partnerriikide suhete jaoks äärmiselt oluline instrument.

Kõigi Balti riikide jaoks, kes varem olid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, on idapartnerid olnud südamelähedased ja me mõtleme alati nende peale. Me ei taha ega luba seda, et idapartnerlusriikide saatus Euroopa Liidu tegemiste laualt maha kukub.

Me tunneme end vastutavana. Vilnius ja Riia on juba võõrustanud idapartnerluse tippkohtumisi ning Tallinn on otsustanud korraldada selle kohtumise Brüsselis. Selline koha valik on sümboolne – idapartnerlus on Euroopa Liidu teema, mitte Ida-Euroopa teema. See on keskne element Euroopa Liidu naabruspoliitikas.

Jah, me tunneme end vastutavana. Vastutavana selle eest, et me ei sulgeks bussi uksi, et sõita ära paremasse tulevikku. Vastutavana selle eest, et jätkuksid arutelud Euroopa ühendamise üle. Vastutavana alternatiivide otsimise eest, kui Euroopa Liidu laienemine pole võimalik.

]]>
EST Kõned Thu, 26 Oct 2017 09:55:56 +0000
Idapartnerluse kodanikuühiskonna konverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13677-2017-10-25-14-41-53 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13677-2017-10-25-14-41-53 Lugupeetud kodanikuühiskonna esindajad! Lugupeetud valitsuste esindajad, kes te hoolite kodanikuühiskonna ja valitsuse koostööst!
Tervitan teid Tallinnas, Eestis, kus me loodame muuta oma ühiskonna sujuvalt toimivaks nii, et avalik sektor, vabaühendused ja sotsiaalse ettevõtluse sektor tegutsevad ühiselt meie inimeste hüvanguks.

Kui arenenud lääneriikide ühiskondi vaadata raudse eesriide tagant või uustulnukana, siis süsteem, kus kodanikud lihtsalt maksavad makse ning valitsus võtab kogu vastutuse kõigi protsesside, kõigi inimeste ja kõigi kogukondade eest, paistab atraktiivne. Kuid meie siin oleme aru saanud, et reaalses elus ei ole see keskpikas perspektiivis ja ammugi mitte pikas perspektiivis jätkusuutlik.

]]>
EST Kõned Wed, 25 Oct 2017 11:41:13 +0000
Vabariigi President aasta põllumehe väljakuulutamisel Riigikogus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13672-2017-10-24-14-09-40 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13672-2017-10-24-14-09-40 Aastad ei ole vennad ja seda, et möödunud suvi ei olnud Eestimaal ilus, teame me kõik. Põllumehele pole esmatähtis siiski suve ilu, vaid see, kui soodne suvi tema tegemistele oli. See, kuidas ilmastik mõjutas vilja- ja karjakasvatust.

Selles mõttes oli möödunud suvi vastuoluline, eriti närune aga neile, kelle põldudel kasvas hoolsa töö tulemusel väga hea saak, võib-olla isegi rekordsaak, kuid mida kahjuks pidevate vihmasadude tõttu ei olnud võimalik koristada. Oktoobris vilja võttes sellest ju enam inimese toitu ei saa, ma kardan. Meie kandis tabas suvist peenramaad peale jaani rahevihm, mis viltis nii maasikalehed kui ka kurgi omad, mille tulemusel sai septembri lõpus teha sisse kurke ning rahekahjustustega suveõunad valmisid hoopis oktoobris.

Nii teab isegi linnainimene, et oli keeruline aasta, kuid viletsad suved pole meie põllumeestele uudiseks. Me oleme ju saanudki siin aastatuhandeid elada tänu sellele, et mitte kunagi pole Eestimaal olnud nii, et vilets ilm oleks põllumehi lõplikult nurka surunud. Ei tohtinudki suruda, sest olgu ilm või suvi milline tahes, inimesed ja kõik elusolev vajab teie toodetud toitu.]]> EST Kõned Tue, 24 Oct 2017 11:09:00 +0000 Vabariigi President konverentsil „Manufuture 2017 – Moving up the Value Chain" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq Seal, kus ühed näevad efektiivsuse kasvu, võivad teised näha töökohtade kadumist, mistõttu „väärtusahelas ülespoole liikumisest" rääkides tuleks kindlasti kaaluda eri tahke.

Teie konverentsi ajalugu ulatub 2003. aastasse. Esimene Manufuture'i konverents toimus 2003. aastal Milanos. Sellest sündmusest on saanud hea traditsioon tulla iga kahe aasta tagant sügisel kokku selles riigis, kes on parajasti ELi eesistuja, ning arutleda ettevõtjate, inseneride, teadlaste ja poliitikute osavõtul Euroopa tulevikutootmise üle.

]]>
EST Kõned Mon, 23 Oct 2017 19:00:00 +0000
Vabariigi President Hanaholmeni tulevikufoorumil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13676-vabariigi-president-hanaholmeni-tulevikufoorumil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13676-vabariigi-president-hanaholmeni-tulevikufoorumil Mu daamid ja härrad!

Me oleme teinud läbi suure ühiskondliku muutuse, mille tulemusena on meie kodanikel ja ettevõtetel kasutada digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigiga kui ka oma partneritega erasektorist. Muuseas – mitte üheski selle protsessi etapis pole Eesti loonud mitte mingit tipptehnoloogiat. Tehnoloogia poole pealt on kõik see, mida me oma digiühiskonna jaoks kasutame, teiste tegutsejate, peamiselt erasektori poolt põhjalikult läbi proovitud ja katsetatud. Mis tähendab, et see tehnoloogia on odavam ja usaldusväärsem. Osa sellest on lausa avatud lähtekoodiga. Selline on näiteks meie e-valimiste tarkvara, nii et igaüks võib katsetada sellesse sisse murdmist – aga viimase seitsme, peaaegu kaheksa aasta jooksul pole see veel kellelgi õnnestunud.

Seega ei seisne eestlaste ühiskonda muutev uuendus üldsegi tehnoloogias. See uuendus peitub mujal – protsessis, milles ettevõtlus ja riik kokku saavad, et aidata inimesi, nii noori kui ka vanu, et nad võiksid digiteenuste võimalustest kasu saada. Juba 17 aastat – peaaegu terve põlvkonna – on eestlastel olnud digi-ID, mida saab kasutada dokumentide, ka eraisikute dokumentide digiallkirjastamiseks ja ajatempliga varustamiseks. Seda digi-IDd on võimalik kasutada ka paljude avalike teenuste saamiseks, maksude ja trahvide interneti teel maksmiseks, registrites päringute tegemiseks, teenuste tellimiseks, aga ka lihtsalt krüpteeritud e-kirjade saatmiseks.

Oli siiski vaja spetsiaalselt pingutada selleks, et kõik inimesed, iga põlvkond seda kasutama hakkaks, aga kannatliku koolitusprogrammiga (mille nimi oli meil „Tiigrihüpe") saavutati see ka vanema põlvkonna puhul. Nad taipasid üsna pea, kui palju mugavam on avada arvuti, selle asemel et istuda bussi peale ja sõita näiteks pensioniametisse kohale. Isegi kui see arvuti ei asunud esialgu mitte iga inimese laual, vaid pigem külaraamatukogus või koolis, asus see ikkagi märksa lähemal kui ükskõik milline ametiasutus. Nagu teate, on Eesti territoorium suhteliselt suur, aga inimesi vähe. Mistõttu paiknevad ka ametiasutused hõredalt.

]]>
EST Kõned Thu, 19 Oct 2017 11:32:47 +0000
Vabariigi President konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses” https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13670-2017-10-24-11-51-32 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13670-2017-10-24-11-51-32 Daamid ja härrad, auväärsed e-tervise konverentsi viimasest ettekannete plokist osavõtjad!

Esiteks õnnitlen ma teid siiralt nende kolme päeva eest täis tarku arutelusid, inspireerivaid väljapanekuid ja viljakaid kohtumisi digiühiskonna tervishoiu teemadel. On äärmiselt oluline mõista, mida digiühiskond saab pakkuda inimeste heaolu parandamiseks nii Euroopas kui ka väljaspool.

Võiks ju tõesti küsida, mis on nüüd, pärast seda konverentsi teisiti mõne 60-aastase naise jaoks, kes elab Lõuna-Eestis Tartus, või kellegi teise jaoks, ütleme näiteks mõne mehe jaoks Prantsusmaal Rouenis. Võibolla on see, mida nad mõlemad elult ootavad, võimalus nautida elamist õnneliku ja tervena. Nagu sõnastas WHO juba 71 aastat tagasi oma põhikirja preambulis – inimesed ootavad füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Ka digiühiskonnas pole see teisiti. Inimväärikus tuleb enne digiteerimist.

]]>
EST Kõned Wed, 18 Oct 2017 08:47:51 +0000
Vabariigi President ajalehe Aftenposten tehnoloogiakonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13675-vabariigi-president-ajalehe-aftenposten-tehnoloogiakonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13675-vabariigi-president-ajalehe-aftenposten-tehnoloogiakonverentsil Inimesed ei näe maksureforme, sotsiaalkindlustuse reforme ja pensionireforme alati digitaalsetena, kuigi digitaalne komponent on neis tegelikult olemas. Eestlased olid liikunud ringi kõikjal Euroopas, eriti palju Põhjamaades, ning nad nõudsid oma riigilt samasugust teenuste taset. Loomulikult ei saanud me samasugust teenuste taset pakkuda tavapäraste vahenditega. Seetõttu asusime otsima teistsuguseid võimalusi.

Esimese sammuna eemaldasime valitsuse tasandilt paberid. Ma töötasin tol ajal Eesti peaministri, Mart Laari nõunikuna. Meil oli ka digiküsimuste nõunik. Selles polnud õigupoolest midagi erilist. Kui tagasi mõelda, siis oli sajandivahetusel juba igal erafirmal olemas mingi dokumendihalduse süsteem. Meid tegelikult üllatas see, et paberite eemaldamine valitsuse asjaajamisest nii palju rahvusvahelist tähelepanu pälvis. Kui arvata kokku kõik need artiklid, mis paberit mitte kasutava valitsuse kohta kirjutati, siis tõi see samm meile kolm korda rohkem kasu kui tellitud reklaam: „Eesti muudab teid positiivselt, palun tulge ja külastage meie riiki!". Ma arvan, et me teenisime umbes kolme kuuga tagasi raha, mis me selle peale kulutasime. Pealegi polnud see ju midagi erilist. Tehnoloogia oli teada-tuntud ja palju kasutatud. Muuseas on see endiselt nii, et tehnoloogia, mida Eesti praegu kasutab, pole tipptehnoloogia. Eesti digiühiskond toimib väga lihtsal ning seetõttu läbiproovitud, katsetatud ja usaldusväärsel tehnoloogial. Nii on see ka tavapärases, analoogmaailmas. Pesumasin oli see, mis ühiskonda muutis, mitte Kuu peal käimine. Tegelikult on meie digiühiskond sellega väga sarnane.

Meie Eestis oleme sisenenud digiühiskonda samm-sammult, enam-vähem samal ajal. See on oluline, sest me ei teinud seda ainult valitsusega – me tegime seda koos erasektoriga. Ma mäletan arutelusid Eesti valitsuses, ja see oli kolme osapoolega koalitsioon, kus mitte keegi ei osanud öelda, miks me peaksime seda tegema. Me kavatsesime digi-ID vargsi kõigi inimeste ID-kaardile sokutada, et igaühel oleks see olemas. Kas nad seda ka kasutama hakkavad, see polnud esialgu oluline. Kuid nii oli see võimalus kõigil olemas, kui nad peaksid tahtma seda kasutada. See on endiselt nii – paberit on võimalik kasutada, aga keegi ei soovi seda teha – digiteenuste kasutamine ei ole kohustuslik. Kuid inimesed on tavaliselt laisad. Nad kasutavad digiteenuseid, kui tahavad pääseda valitsusasutuste külastamisest. Kuid need, kes soovivad, võivad ka valitsusasutusi külastada.

]]>
EST Kõned Mon, 16 Oct 2017 11:27:28 +0000
Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituudis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13660-2017-10-19-20-02-59 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13660-2017-10-19-20-02-59 Ekstellentsid, daamid ja härrad!

Esmalt soovin ma tänada Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituuti selle avaliku loengu korraldamise eest. Usun, et peale ametlike kohtumiste ja neljasilmavestluste, mis on alati minu visiitide osaks, on sama oluline, et mul oleks võimalik edastada Eesti seisukohti ka laiemale avalikkusele. Loodan anda sel loengul avarama pildi sellest, millisena näeb Eesti Läänemere piirkonna julgeolekuolukorda ja väljakutseid ning milline on olnud – ja tegelikult on endiselt – Eesti lähenemine oma riikliku julgeoleku tagamisele.

Põhimõttelised valikud, mille Eesti langetas 1990. aastate alguses oma julgeolekupoliitika põhialuste kujundamisel, on suuresti Teise maailmasõja ajal Eestit tabanud katastroofi peegeldus.

Erinevalt Soomest või Norrast, kes 1939. ja 1940. aastal otsustasid välisagressioonile vastu astuda, otsustasid Eesti juhid võitluseta Nõukogude Liidule kapituleeruda. Oli mitmeid põhjusi, miks see Eestis, aga ka Lätis ja Leedus nii läks, kuid üks peamisi oli see, et 1939. aastal oli Eesti jäänud täielikult ilma liitlasteta. Selle asemel, et arendada suhteid Lääne suurte demokraatiatega, oli Eesti kuulutanud end neutraalseks, mis praktikas tähendas balansseerimist Nõukogude Liidu ja Saksamaa omavaheliste vastuolude vahel. Selline poliitika näis mõnda aega toimivat suhteliselt hästi, kuid lõppes katastroofiga niipea, kui kaks diktaatorit 1939. aastal omavahel kokkuleppele jõudsid. Ja kuigi Eesti tollased juhid lootsid naiivselt, et järeleandmised agressorile aitab vältida inimkaotusi ja kannatusi, osutus tegelikkus vastupidiseks. Teise maailmasõja tagajärjel kaotas Eesti ligi veerandi oma sõjaeelsest rahvastikust arreteerimiste, küüditamiste, hukkamiste, Punaarmeesse või Saksa Wehrmachti mobiliseeritute ja rindel tapetutena, või Läände põgenenutena.

Eesti oli pool sajandit okupeeritud ja väljus 1991. aastal Nõukogude Liidust Euroopa ühe vaesema riigina.

Sellest väga valusast kogemusest on pärit kaks aluspõhimõtet, mis on viimased 25 aastat suunanud Eesti arusaamu julgeolekust ja riigikaitsest:

1. Mitte kunagi enam ei tohi me alistuda võitluseta, sest „rahumeelse alistumise“ tagajärjed on alati laastavamad.

2. Mitte kunagi enam ei lase me tekkida olukorral, kus oleme kõige kriitilisemal hetkel jäänud ilma liitlasteta.

Need on peamised põhjused, miks neutraalseks jäämine ei olnud meie jaoks tõsiselt võetav valik ning miks NATO ja ELi liikmeks saamine oli Eesti prioriteet juba 1990. aastate algusest peale. Samadel põhjustel on ka julgeolekuteemad üldiselt, sealhulgas suurem kaitsekulude tase, Eestis täna olulisem teema kui nii mõneski teises Euroopa riigis.

Head kuulajad!
Keerulise või traagilise ajalooga riigid näevad sageli ka oma tänaseid probleeme ajaloolises perspektiivis või ajaloo kontekstis. Eestis oleme oma riikliku julgeoleku põhimõtete määratlemisel ajaloost õppust võtnud, aga ma ei ütleks, et just meie ajalugu on jätnud sügava jälje sellesse, millisena me näeme Venemaal toimuvat. Kuigi just seda arvatakse välismaal mõnikord Eesti–Vene suhete kohta. Vastupidi – kui Eesti püüdis 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses Nõukogude Liidu okupatsioonist vabaneda, siis suhtusid mitmed tuntud Vene liberaalid ja demokraadid, näiteks Anatoli Sobtšak ja Boriss Jeltsin, Eesti püüdlustesse väga toetavalt. Loodeti, et see koostöö sillutab teed sõbralike ja heanaaberlike suhete kujunemisele iseseisvuse taastanud Eesti ja uue Venemaa vahel.

Seda siiski ei juhtunud.

Selleks oleks ilmselt vaja täiesti eraldi arutelu, et leida vastus küsimusele, miks ja kuidas on Venemaa areng viimased 15–20 aastat just nii kulgenud. Praegu aga näeme meie Lääne ja Venemaa suhete seisu järgmiselt.

Venemaa – nagu nad ise on deklareerinud – pole rahul praeguse maailmakorraga ega ka selle positsiooniga, kus Venemaa ise tajub end selles maailmakorras asuvat.

Nende arusaam väärtustest, mida meie Euroopas nii kalliks peame – vabadus, demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine – erineb meie arusaamast, et mitte öelda enamat.

Nad deklareerivad rahvusvaheliste kokkulepete ja riikide suveräänsuse ülimuslikkust, aga rikuvad ise neid põhimõtteid vähimagi kõhkluseta – olgu selleks Gruusia alade annekteerimine 2008. aastal või Krimmi okupeerimine 2014. aastal.

Kreml on kasutanud oma naaberriikide vastu sõjalist jõudu ja nende sõjaline doktriin näeb ette kõigi riigi käsutuses olevate vahendite kasutamist oma tajutavate vastaste vastu.

Ärge saage minust valesti aru – meie Eestis usume, et Venemaa Föderatsiooni ja NATO vahelise täiemõõdulise sõja puhkemise tõenäosus on olematu, sest tegemist oleks konfliktiga, mida Venemaa ei soovi pidada ega suuda võita.

Kokkuvõttes on just eelmainitud sündmused ja suundumused kujundanud nii Eesti–Vene suhteid kui ka suhteid Lääne ja Venemaa vahel üldisemalt. Ning ma usun, et ei saa olla ega ka tule mitte mingit tagasipöördumist pragmaatilise suhtluse juurde, kuni Venemaa Föderatsioon pole lõpetanud julgeoleku nägemist nullsumma mänguna ja hakanud kinni pidama lepingutest, millele ta ise on allkirja andnud. Veel kord – see ei ole ainult Eesti ja Läänemere riikide probleem, see on laiem teema. Ja võib kuluda aastaid, enne kui selles vallas midagi muutuma hakkab.

Võin teile aga kinnitada, et sellele kõigele vaatamata ei tunne Eesti, et teda ähvardaks sõda või konflikt. Eesti on kindel, et kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on meie parim garantii, et 1939. aasta enam ei kordu. Samal ajal püsib siiski oht, et Kreml võib teha valearvestuse ja arvata, et NATO ei reageeri agressiivsele sammule või et ta ei reageeri piisavalt kiiresti.

Just sellepärast oli 2016. aastal NATO Varssavi tippkohtumisel langetatud otsusel saata Balti riikidesse ja Poolasse NATO lahingugrupid nii tugev ja positiivne strateegiline mõju. Sellega anti selgelt märku, et liitlasväed on püsivalt Balti riikides ja et igasugune konflikt vallandab enam-vähem automaatselt NATO kollektiivkaitse mehhanismid.

Seetõttu on mul väga hea meel ka selle üle, et Norra on aktiivselt osalenud Baltimaade õhuturbemissioonil, seni kolme rotatsiooniga, ning panustab oma sõduritega NATO lahingugrupi koosseisu Leedus.

Daamid ja härrad!

Eesti kaitsevõime asjus anname endale igati aru, et Eesti edukas sõjaline kaitsmine on võimalik vaid NATO kollektiivkaitse operatsioonina. See aga ei tähenda, et me ei ole teinud suuri investeeringuid omaenda kaitsevõimesse, -struktuuridesse ja -eelarvesse. Erinevalt mitmest teisest uuest liikmesriigist otsustas Eesti säilitada üldise ajateenistuskohustuse ja territoriaalkaitseks mõeldud reservüksused ka pärast 2004. aastal NATO liikmeks saamist. Eesti on koos Norraga üks vähestest NATO liikmesriikidest, kus kohustuslik ajateenistus on säilinud.

Ajateenistus ja ajateenistuse läbimisel põhinevad reservüksused jäid Eestis alles põhjusel, et me hindame kõrgelt ka Põhja-Atlandi lepingu artiklit 3, mis ütleb, et kõik liikmesriigid peavad eraldi ja ühiselt hoidma ja arendama võimekust relvastatud ründele vastu seista. Teiseks polnud meie kaitseplaneerijad juba siis Venemaa võimalike arengute suhtes eriti optimistlikud.

Eesti on tõsiselt suhtunud ka oma kaitsekuludesse. Eesti suutis 2012. aastaks kasvatada oma kaitsekulud 2%ni SKTst vaatamata tõsiasjale, et tol ajal olime alles toibumas väga raskest majandussurutisest.

Kaitse-eelarve kasvatamine või samas mahus säilitamine pole kunagi olnud Eesti poliitikas ja avalikes aruteludes ülemäära populaarne teema, kuid enamiku parteide seas on alati valitsenud enam-vähem konsensuslik seisukoht, et see on midagi, milleni oli vaja jõuda ja mida on vaja hoida.

See 2% tähis on ühelt poolt märk meie liitlastele, et suhtume riigikaitsesse tõsiselt ja et vähemalt meie täidame oma ühiselt võetud kohustusi.

Samal ajal on kaitseplaneerimise rusikareegel, et kestlik ja tasakaalus kaitse-eelarve on selline, milles personalikulud, tegevuskulud ja investeeringud moodustavad igaüks umbes ühe kolmandiku. 2% SKTst näib enamiku lääneriikide jaoks olevat see tase, mis võimaldab nimetatud tasakaalu.

Tuleb lisada, et tegelikult pole me selle 2% peale pidama jäänud, vaid kasvatame oma eelarve 2018. aastaks ligikaudu 2,2%ni, kusjuures lisaraha, mis 2% ületab, läheb Eestisse tulevate liitlasvägede vastuvõtmiseks, kuid ka hädavajaliku lahingumoona tavagraafikust kiirema tempoga hankimiseks.

Head kuulajad!

See, et olen peatunud nii pikalt Läänemere piirkonnal ja Eesti lahendustel probleemile, kuidas oma territooriumi sõjaliste vahenditega kaitsta, ei tähenda, et näeksime julgeolekut ja kaitseküsimusi ainult sõjalise valdkonna teemana või et oleksime seadnud julgeolekus osalemisele mingeid geograafilisi piiranguid.

Nagu Norra, usub ka Eesti, et ei piisa ainult NATO liige olemisest, vaid tuleb olla aktiivne liige. Olla oma suurusest suurem, kui vaja.

See oli näiteks üks peamisi põhjusi, miks Eesti oli suhtena elanike arvu kohta üks suurimatest panustajatest ISAFi pikas ja kaotusterohkes Afganistani-missioonis. Me paigutasime oma jalaväelased ühte selle riigi ohtlikemasse piirkonda, Helmandi provintsi Lõuna-Afganistanis, ja tegime seda ilma märkimisväärsete riiklike piiranguteta sõdurite jõukasutamisreeglitele.

Selle tulemusena olid ka meie kaotused ühe elaniku kohta ühed kõige suuremad. Aga me näitasime sellega, et kui küsimus on ühiste väljakutsete lahendamises, siis ei taha me jääda ainult julgeoleku tarbijateks, vaid oleme ka julgeolekusse panustajad.

Just sellepärast osalevad nii Eesti kui ka Norra jätkuvalt Afganistanis, Iraagis ja mitmes muus maailma konfliktipiirkonnas.

Usun ka, et meie osalemine Afganistanis koos Ühendkuningriigiga ning vägede kiire saatmine koos Prantsusmaaga Kesk-Aafrika Vabariiki 2014. aastal aitas kaasa, et need kaks riiki – kes juhtumisi on kaks iseseisva tuumaheidutusvõimega Euroopa riiki – osalevad nüüd Eestis NATO suurendatud kohaloleku lahingugrupi koosseisus.

Samuti ei näe Eesti julgeoleku- ja riigikaitseküsimusi ainult sõjalise teemana. Me anname endale täiesti selgelt aru, et eri eluvaldkondade seotus avaldab mõju nii riigi kui ka selle kodanike julgeolekule.

Kui lülitame välja ühe, pealtnäha eraldiseisva elutähtsa teenuse – näiteks elektri – võivad sellega ahelreaktsioonina ära hakata langema ka teised elutähtsad teenused. Kui kellelgi peaks õnnestuma halvata riigi elektrivarustus pikemaks ajaks kui paar päeva – olgu selle põhjuseks õnnetusjuhtum või tahtlik diversiooniakt –, siis on pimedas korteris ilma telerita istumine kõige väiksem probleem.

See tähendaks, et kui varugeneraatorite kütus otsa saab, ei saa haiglad enam töötada. Kütusehoidlatest oleks keeruline lisakütust kätte saada, sest pole elektrit. Elektri puudumine tähendaks, et äkitselt ei pääse me enam ligi oma pangakontodele ega sularahaautomaatidele, et osta toitu. Me ei saa ühendust ka päästeteenistuse ega oma lähedastega, sest telefonidel on akud tühjaks saanud ja pole võimalik neid laadida.

Tunnistan, et niisugune stsenaarium on teoreetiline ja halvim võimalikest variantidest, kuid see illustreerib ilmekalt tagajärgi, mida niisugune varustushäire võib inimeste tegeliku või kujuteldava turvalisuse jaoks kaasa tuua.

See on ka põhjus, miks Eesti julgeolekupoliitika alused käsitlevad sõjalist kaitset kõigest ühena kuuest riigikaitse tegevusvaldkonnast. Teisteks valdkondadeks on elutähtsate teenuste toimepidevus, siseturvalisuse tagamine, rahvusvaheline tegevus, psühholoogiline kaitse ja tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele.

Mitmeski mõttes pole ka praegu populaarsed märksõnad „küberohud“ ja „hübriidsõda“ Eesti jaoks midagi uut. Kübervaldkonnas peame meie end üheks esimestest riikidest, mis sai juba 2007. aastal tunda koordineeritud ja poliitiliselt motiveeritud küberrünnakuid, ning seetõttu on meid peetud selle valdkonna eksperdiks.

Laiemas plaanis usun aga, et ka hübriidsõda pole sõdade ajaloos midagi uut. Konventsionaalsele mittekonventsionaalsega vastamine, oma vastase kõige nõrgemate ja haavatavamate kohtade otsimine, spionaaži ja õõnestustegevuse kasutamine ning kuulujuttude levitamine vastase nõrgestamiseks on niisama vanad võtted kui sõjapidamine ise. Kuid peamine erinevus mineviku ja tänapäeva vahel näib seisnevat selles, et kui minevikus kasutasid niinimetatud hübriidsõja võtteid eelistatud relvana tavaliselt nõrgemad ja mitteriiklikud osalised, siis praegu on ka hübriidsõda suhteliselt konventsionaalne nähtus, mida kasutavad ka tugevad ja riiklikud osalised. Ma ei hakka selle kohta isegi näiteid tooma – kõik, kes uudiseid loevad, teavad arvatavasti, millest ma räägin.

Daamid ja härrad!

Kui teil on tunne, et see pilt, mille ma viimase 20 minuti jooksul olen maalinud, on sünge ja rõõmutu, siis kinnitan, et see polnud minu kavatsus. Kuigi kohati kalduvad meediaväljaanded kuvama Baltimaid riikidena, kus võib kohe-kohe puhkeda sõda, on üldine olukord Läänemere piirkonnas ja Eestis tegelikult väga stabiilne, turvaline ja ennustatav. Aga see stabiilsus, turvalisus ja ennustatavus on saavutatud tänu kahele teemale, mida ma selles loengus püüdsin käsitleda:

Esiteks ja ennekõike tuleb ausalt tunnistada, et tänapäeva maailm ei ole alati kõige turvalisem paik, ja valmis tuleks olla mitte parimaks, vaid halvimaks stsenaariumiks.
Teiseks ei ole julgeolek mingi taevast kaela sadav jumala and, vaid miski, mida iga riik, isegi selline väike riik nagu Eesti, saab ja peab oma tegevusega tugevdama. Selline on olnud Eesti lähenemine, ja on seda ka tulevikus.

Tänan teid!

Algselt inglise keeles peetud kõne leiate siit.

]]>
EST Kõned Sun, 15 Oct 2017 19:00:00 +0000
Vabariigi President Euroopa Kontrollikoja 40. aastapäeva tähistamisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13639-2017-10-13-16-56-54 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13639-2017-10-13-16-56-54 Ekstsellentsid, daamid ja härrad, aga ennekõike – armsad sõbrad!

Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja nimel – õnnitlen teid selle olulise teetähise, selle organisatsiooni 40. aastapäeva puhul! Olete olnud tõeline okas EL-i täidesaatvat poolt torkimas ja ma olen teie saavutuste üle tõeliselt uhke! Olgu teie hambad ka edaspidi teravad, sest Euroopa maksumaksjad vajavad teid. Ja olgu ka teie keel terav, sest selle asutuse peamine tööriist on mõjutamine avaliku arvamuse kaudu. Kontrollikojal on mandaat anda aru Euroopa maksumaksjatele ning nende rida algab Euroopa Parlamendist ja lõppeb tavaliste bussis sõitvate inimesega. Selleks et tema mõjutamistöö tõeliselt edukas oleks, peab Kontrollikoda loomulikult leidma õiged vahendid, õiged sõnad ja õige murelikkuse astme meie ühise raha kaitsmisel.

Kuigi traditsiooniliselt on Euroopa Parlamendi peamine murekoht olnud EL-i eelarve kiire kulutamine, polnud põhimõtteliselt mingit nõudlust täpse auditeerimise järele. Mäletan veel neid aegu, kui Kontrollikoda kasutas aruandluses pigem kvalitatiivseid, mitte kvantitatiivseid andmeid. Probleemide taset polnud siis lihtne mõista ja enamasti jäid need üldsuse tähelepanu alt välja.

Mäletan seda esimest korda – see oli umbes 2006. aasta paiku –, kui Kontrollikoda esitas oma revisjoni tulemused kvantitatiivses formaadis, esialgu arglikult ainult ühes aastaaruande peatükis, ühtekuuluvusfondi osas, mille probleemid olid märkimisväärsed. Revisjoni järeldus kõlas siis umbes nii: vähemalt 12% rahast oleks pidanud jääma välja maksmata. Nagu näete, viitab see lause alumisele veapiirile, sest suurima tõepäraga tulemus oleks sel hetkel olnud nii lähedal ühele kuuendikule, et Kontrollikoda ei tahtnud hakata maksumaksjaid hirmutama.

]]>
EST Kõned Fri, 13 Oct 2017 13:54:37 +0000
Vabariigi President Eesti parimad ettevõtted 2017 galal https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13620-2017-10-05-19-39-22 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13620-2017-10-05-19-39-22 Austatud kohalviibijad,

lugupeetud Eesti ettevõtjad!

Meil läheb hästi, paremini kui me aasta tagasi loota oskasime. Aga tegelikult te teate seda, sest oodatust paremini on meil läinud teie pärast. Teie olete suutnud õigeaegselt tajuda majanduskliima paranemist ja olla valmis uueks kasvuks. Kindlasti on osa uuest tõusust see, et meil on peale kasvamas uus põlvkond ettevõtjaid. Selliste ettevõtjate põlvkond, kelle jaoks on maailm nii kaua kui nad ennast mäletavad, olnud alati avatud, nii füüsilises plaanis kui ka läbi interneti.

Täna on meil õigus olla rõõmsad ja tunnustada edukamaid endi hulgast. On väga hea, et selleaastase ettevõtlusnädala peamiseks sihtgrupiks on noored, 15-30 aasta vanuses ettevõtjad. Ajast, kui meie eelmine ettevõtjate põlvkond areenile astus, on möödas pea 30 aastat ning meie ettevõtluses seisab ees vältimatu põlvkonnavahetus. On aeg, et areenile astuksid noored, et viia edasi oma perekonna loodut või alustada sellega, mille peale vanem põlvkond pole tulnud või poleks tulla saanudki. Noor inimene ei karda riski, isegi kui see talle meie, vanemate meelest, lausa näkku lõriseb. Noor inimene võtab selle võitluse vastu. Ja võidab.

Sellest, kui jõuline ja rohkearvuline see uus põlvkond on ja mida sujuvamalt põlvkonnavahetus toimub, seda julgemalt saab Eesti tulevikku vaadata.

]]>
EST Kõned Thu, 05 Oct 2017 16:35:37 +0000
Vabariigi Presidendi kõne mullakonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13621-2017-10-06-11-44-38 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13621-2017-10-06-11-44-38 Lugupeetud mullakonverentsist osavõtjad!

Tere tulemast Eestisse! Eesti on oma Euroopa Liidu eesistumise ajal pööramas tähelepanu tõsiasjale, et me elame praegu muldadele pühendatud kümnendil. Sellest lähtudes on korraldatud ka see konverents.

Ma pean tunnistama, et kui meie põllumajandusminister selle mõttega meie eesistumise planeerimise ajal välja tuli, siis polnud meie eesistumise toimkonda kuuluvate linnainimeste jaoks päris selge, kas niisugune klassikaline teema üldse võiks meie modernse, tehnoloogiat täis, dünaamilise ja tulevikku vaatava eesistumisega kokku sobida.

Peagi aga mõistsime, et pole midagi päevakajalisemat kui tagada, et me oma arvukate tehnoloogiliste segajate kõrval ei unustaks mõningaid asju, mis jäävad alati ja igas olukorras täiesti orgaaniliseks.

Sellisena moodustab see jätkusuutlikule toidutootmisele ja ökosüsteemi teenustele pühendatud konverents olulise osa Eesti Euroopa Liidu eesistumisest, sest annab meile kindla pinna, millele toetuda.

Muldasid on alati seostatud põllumajandusega. Mullad moodustavad meile tuttavaid maastikke. Kuigi need jäävad enamasti nähtamatuks, kuna on taimestikuga kaetud, on need osa meie kultuurist, pärimusest ja uskumustest.

Muld on pinnas, millest kasvab see toit, mida me iga päev oma traditsiooniliste toitude valmistamiseks kasutame.

Must värv eesti sinimustvalgel lipul sümboliseerib mulda, mida meie esivanemad on sajandeid harinud. Ka meie rahvaluule kinnitab meile, et mullal on olnud oluline koht meie kultuurilises identiteedis ja traditsioonilises väärtussüsteemis.

„Kuidas külvad, nõnda lõikad" ütleb Eesti vanasõna, mida võib mõista nii otseses kui ka kaudses, metafoorilises tähenduses. Mina tahaksin seda praegu tõlgendada otseses tähenduses ja küsida: mis siis, kui me külvame nii, nagu me seda alati oleme teinud, aga lõigata pole midagi? Kas ei annaks see siis põhjust tõsisemalt järele mõelda, mis on valesti läinud?

Me oleme liikumas selle ajastu poole, mis nõuab tavapäraste põlluharimisviiside üle järele mõtlemist. Pikemas perspektiivis sõltuvad saagid ja põllusaaduste kvaliteet väga palju sellest, kuidas me oma muldade eest hoolt kanname.

Mulla kehvem toimimine ei ohusta mitte ainult saagikust, vaid toob kaasa ka suuremad mõjud keskkonnale ja meie tervisele.

Alles pärast 1930ndate „tolmuvaagna" aastaid, kui Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt oli öelnud, et „rahvas, kes hävitab oma mullad, hävitab ka iseenda", õpetas aeg meile, kui oluline on hoolitseda selle eest, et niisugused katastroofid enam mitte kunagi ei korduks. Võttes arvesse, et mullad on koduks veerandile meie globaalsest looduslikust mitmekesisusest, mis omavahel põimudes moodustab globaalse aineringluse, mis võimaldab elu eksisteerimist, on mullad üliolulised meie toidujulgeoleku ja toitainetega varustatuse seisukohalt.

Inimesed, kes kasutavad ressursse mittesäästlikult, panevad hinnalise maa suure surve alla. Me avaldame maale survet selle kvaliteeti halvendades, maid tükeldades ja erosiooniprotsesse süvendades.

See tähendab, et meie liigina seame tahtlikult ohtu mitmete oluliste ökosüsteemide toimimise, mis omakorda suurendab meie enda haavatavust kliimamuutuste ja looduskatastroofide korral.

Põudade ja üleujutustega seotud ohud on tänapäeval suhteliselt tavalised nähtused ning muutumas üha sagedasemateks.

Praegu seisame silmitsi tohutu katsumusega asuda võitlusse kliimamuutuste tagajärgedega. Seetõttu peame rakendama kõiki vajalikke abinõusid, et vältida veelgi suuremaid muutusi kliimas.

Muldadel on tänu nende mitmetele kvalitatiivsetele omadustele täita oluline roll kliimamuutuste pehmendamisel.

Kunagi ammu ütles Xenophanes: „Sest kõik tuleb mullast ja kõik saab lõpuks mullaks." Seega pole see uus teadmine, et mullad moodustavad lahutamatu komponendi süsiniku ja teiste ainete ringest.

Mullad salvestavad süsinikku ja vähendavad kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris. Muldadel on võime puhastada ja koguda endasse vett, kaitstes meid sellega üleujutuste eest ja aidates kuivaperioode üle elada.

Mullad täidavad mitmesuguseid rolle ning toodavad biomassi mitte ainult meile toiduks. Näiteks üha kasvav nõudlus alternatiivse energia, sealhulgas biokütuste järele lähtub soovist vähendada mittetaastuvate ressursside tarbimist.

Ometi ei tohi me unustada, et ka muld on mittetaastuv ressurss. Kui muld ära kurnata, siis taastub see väga aeglaselt, see võtab aega rohkem kui inimese eluiga. Teadlaste andmetel võib ühe sentimeetri mulla tekkimiseks kuluda aastasadu.

Maailmas on ligi 800 miljonit inimest, kes elavad alatoitumuses või nälgivad. Pooled kõigist põllumajandusmaadest kannatavad mullakvaliteedi mõõduka või tugeva halvenemise all.

See peaks olema meie kõigi jaoks äratuskell, mis peaks meid panema tegutsema kohe ja mõtlema tõsiselt selle peale, kuidas me oma planeedi piires kasvatame, jaotame ja tarbime toitu. Põllumajandustootjad saavad kasu Euroopa hästi hooldatud muldadest – nemad saavad kasvatada oma konkurentsivõimet ja majandada oma farme säästlikult.

Lugupeetud kuulajad!

Toidujulgeolek ja toitained on otseselt sõltuvuses mulla tervisest. Hea kvaliteediga muld on aluseks säästlikult toodetud ja hea kvaliteediga toidule.

Mulla kuritarvitamine halvendab mulla kvaliteeti ega võimalda selle toimimist parimal tasemel. Mida paremini me hoolitseme loodusliku mitmekesisuse eest, seda enam saame nautida toitainerikkamat toitu ja kaunimat loodust, mis omakorda muutub vastupidavamaks ja aitab kaasa parema, säästlikuma põllumajanduse saavutamisele.

Tänapäeval oleme tarbijatena üha enam teadlikud sellest, millist mõju põllumajandus keskkonnale avaldab ja millist mõju kliimamuutused põllumajandusele avaldavad.

Teeme nii, et me ei kurna ära oma muldi, et me hoiame muldi järeltulevate põlvede jaoks. Me peame mulla omadusi tundma õppima, sest see tagab tõhusama ja konkurentsivõimelisema põllumajandustootmise.

Selleks, et saavutada säästlik majandamine, on vaja näha pikemat perspektiivi ja seejuures mitte lasta end pimestada lühikese perspektiivi lahenduste kasumlikkusest.

On olemas uusi tehnoloogiaid ja süsteeme, mis aitavad muldade eest hoolitseda ja arendada säästlikku põllumajandust. Tänapäeval saavad põllumehed kasu ka nutikatest lahendustest.

Edusammud mullateaduses ja tehnoloogias on hea baas, millelt astuda nutika põllumajanduse ajastusse. Selleks, et parandada tehnoloogia ja arvutite kasutamist põllumajandussektoris, on vaja toetada teadus- ja arendustegevust nii Euroopa kui ka riikide tasandil.

On vaja analüüsida nende meetmete tulemuslikkust, mida me oleme oma muldade kaitseks võtnud, arvestada saadud tagasisidet ja lasta sellel kujundada meie poliitikat tulevikus.

Me peame endalt küsima, kas oleme teinud oma muldade kaitsmiseks piisavalt. Kas võetud meetmed on muutnud tõenäolisemaks selle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad nautida elu ja toitu samamoodi, nagu meie oleme neid nautida saanud?

Mu daamid ja härrad!

See platvorm siin on mõeldud eri huvirühmade omavaheliseks suhtluseks ja meie muldade tuleviku üle arutamiseks. Inspiratsiooni otsimiseks peame aga taas pöörama oma pilgud looduse poole.

See, kuidas mesilased ja lilled koostööd teevad, see, kuidas lämmastikurikkad taimed pinnase teiste liikide jaoks ette valmistavad, on see tee, mida mööda minna. Parema mulla nimel töötamine on arutelu, millest võidavad kõik, nii need, kes muretsevad tootmise pärast, need, kes muretsevad toidu kvaliteedi pärast, need, kes muretsevad inimeste ja loomade tervise pärast, kui ka need, kes muretsevad ökosüsteemide ja liigilise mitmekesisuse pärast.

Ma loodan, et tänane arutelu tugevdab koostööd eri huvirühmade vahel ja aitab leida lahendusi. Jah, üksi tegutseksime arvatavasti kiiremini, aga koos tegutsedes võime saavutada palju paremaid tulemusi.

Ma tean, et te väljendate siin erinevaid seisukohti ja peate maha tuliseid vaidlusi – aga see tuleb sellest, et te hoolite. Teile ei ole ükskõik meie planeedi ja selle pindmise kihi – mulla tulevik.

Me oleme otsustanud teha koostööd, lähtudes ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030 – see on ambitsioonikas tegevuskava, mille kohaselt kõik valitsused peaksid võitlema näljaga ja kaitsma muldasid.

Henry Ford on kunagi öelnud: „Kokkutulemine on algus, koospüsimine on progress, koostöötamine on edu."

Ma soovin teile viljakaid arutelusid ja meeldivat Eestis viibimist!

Kõne on algselt peetud inglise keeles ja hiljem tõlgitud eesti keelde. Ingliskeelset versiooni saab lugeda siit.

]]>
EST Kõned Thu, 05 Oct 2017 08:41:58 +0000
Vabariigi Presidendi avakõne Tallinn Digital Summitil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13607-2017-09-30-11-23-46 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13607-2017-09-30-11-23-46 Lugupeetud presidendid, peaministrid, daamid ja härrad!

Esimene loomuldasa digitaalne põlvkond on 2025. aastal juba peaaegu keskeas. Suurem osa digitaalseid riike on aga ikka veel sündimata. Kui kaua peavad inimesed muidu igati arenenud riikides kübermaailmaga toime tulema ilma oma riigi toetuseta? Kui kaua peavad eurooplased elama ilma universaalsete, ajatempliga varustatud digiallkirjadeta, mida tunnistataks kogu Euroopas? Analoogmaailmas pakume oma kodanikele ju turvalise isikutuvastusvahendina passe. Me tunnustame neid passe piiriüleselt ja kogu maailmas.

Aga kübermaailmas? Kas riik kaitseb meie kodanikke? Kas neile on tagatud võimalus üksteist internetis turvaliselt, ohutult ja reaalajas tuvastada? Minu arvates veel mitte. Just seetõttu oletegi täna kogunenud siia, Tallinna – et leida kiire lahendus olukorrale, kus meie kodanikud ja ettevõtted tegutsevad internetis, kuid riik on nad seal üksi jätnud.

Me taunime sageli internetihiidude mõjuvõimu, kuid ei anna oma kodanikele muud võimalust, kui tugineda turvalise isikutuvastuse ning seega internetis ohutu suhtlemise ja tehingute tegemise mõttes neile samadele hiidudele. Isegi need, kes pakuvad digitaalset ID-d kasutamiseks koduses keskkonnas, ei suuda aidata oma kodanikel ohutult selle abil piiriüleselt suhelda ja tehinguid teha. On isegi üksikuid riike, kus digiallkirjad on vastastikku tunnustatud küll seadusega, kuid kahjuks mitte tegelikkuses – need kokkulepped ei ole internetis tegelikult kasutatavad. See olukord peab muutuma.]]> EST Kõned Sat, 30 Sep 2017 08:14:42 +0000 Vabariigi President Euroopa noorte teadlaste konkurssil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13601-vabariigi-president-euroopa-noorte-teadlaste-konkurssil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13601-vabariigi-president-euroopa-noorte-teadlaste-konkurssil Austatud noored teadlased!

Tänu teadusfilosoofiale on meil palju viise ja vahendeid, et kirjeldada seda, mis on teadustegevus ja mis see ei ole. Vaatamata kõigile teooriatele ei suuda me ikka veel määratleda teadust viisil, mis võimaldaks meil täie kindlustundega väita, et teame, mis see on ja mis mitte.

Mõned mõtlejad püüavad sõnastada aksiomaatilisi väiteid, mis võiksid olla teaduse nurgakivideks – see on fundatsionalismi üks vorme. Teaduslik meetod rajaneb järgmistel baasväidetel:

1) eksisteerib objektiivne reaalsus, mis on kõigi ratsionaalsete vaatlejate jaoks ühine;
2) see objektiivne reaalsus allub loodusseadustele;
3) neid seadusi on võimalik avastada süstemaatiliste vaatluste ja katsete abil.

Selle tuntuim näide on Newtoni gravitatsiooniteooria paikapidavuse kontrollimine. Selleks on tarvis teada Päikese ning kõigi planeetide massi ja asukohta. Nagu teada, ei lükatud suutmatuse tõttu prognoosida 19. sajandil Uraani orbiiti kõrvale mitte Newtoni teooriat, vaid hüpoteesi selle kohta, et Päikesesüsteemi kuulub ainult seitse planeeti. Selle probleemiga edasi tegeledes avastasidki teadlased hiljem kaheksanda planeedi Neptuuni. Kui teooria paikapidavuse kontrollimine ebaõnnestub, tähendab see, et midagi on valesti. Aga raskus seisneb kindlakstegemises, mis see „midagi" täpselt on: tundmatu planeet, kehvasti kalibreeritud katseseade, ruumi mitteaimatav kõverdumine või hoopis midagi muud.

]]>
EST Kõned Thu, 28 Sep 2017 18:44:06 +0000
Avaldus julgeolekunõukogu avatud arutelul ÜRO rahuvalve reformi üle https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13583-2017-09-21-15-13-25 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13583-2017-09-21-15-13-25 Austatud president!

Tänan Teid tänase avaliku arutelu korraldamise eest. Ka Eesti ühineb Euroopa Liidu avaldusega.

Toetame jätkuvalt peasekretär Guterresi reformikava. Reformide tulemusel peaks ÜRO muutuma tõhusamaks organisatsiooniks, mille tähelepanu keskmes on konfliktide ennetamine ja vahendamine.

Meie rahuvalveoperatsioonidel peavad olema käegakatsutavad eesmärgid ja taganemisstrateegiad. Tõhususe saavutamiseks peavad need operatsioonid olema paindlikud, sest valitsevad olud on paratamatult muutlikud.

Kõige põhjalikumat teavet muutuvate vajaduste kohta saame missiooni ülematelt ja teistelt kohapeal viibivatelt üksustelt. Nende ettepanekute elluviimine tagab kiire kohanemise kohapealsete muutustega. Peale selle mõjub kohapeal viibivate isikute kuulamine ja nende arvamusega arvestamine hästi meie inimeste motivatsioonile. Me vajame neid, kellel on julgust pakkuda abi otsustajatele. Need inimesed jäävad meiega vaid siis, kui reageerime osavõtlikult. Niisiis loome kasuliku kohanemistsükli, mis on vajalik meie eesmärkide saavutamiseks.

]]>
EST Kõned Thu, 21 Sep 2017 12:06:38 +0000
Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnavõtt ÜRO 72. istungjärgu üldarutelul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13569-2017-09-20-00-16-55 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13569-2017-09-20-00-16-55 Austatud president, peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Meie maailm on ettearvamatu. Suur osa ettearvamatusest tuleneb kliimamuutustest. Kliimamuutusi saab tasakaalustada kiire tehnoloogilise murranguga meie raiskavates eluviisides. Siiski on lihtne märgata, et tehnoloogia areng – praegusel hetkel eelkõige digitehnoloogia kiire levimine miljardite inimeste seas – muudab meie tuleviku mõistmise keerukamaks, kuigi sellel on kindlasti ka potentsiaali positiivseks muutuseks.

Uus maailm pakub võimalusi. Kahjuks suurenevad selle tagajärjel ka ohud. Et kasutada ära esimesega kaasnevad eelised ja tulla toime viimasega kaasnevate probleemidega, vajame paindlikke ja kiireid meetmeid ka üleilmsel tasandil.

Eesti – riik, mille rahvaarv on vaid veidi üle ühe miljoni – suhtub tõsiselt asjaolusse, et ettearvamatusega on eriti raske hakkama saada neil, kes on loomupäraselt nõrgad – vaesed, puudega, väga noored või väga vanad inimesed. See on raske ka nende jaoks, kelle nõrkus on diskrimineerimise tagajärg – need on sageli naised, etnilised ja usuvähemused. Eesti on pärast taasiseseisvumist läbinud ise kiire muutuste perioodi, mis on kestnud veerandsada aastat. Nagu meie majandus- ja sotsiaalstatistika näitab, tulime me ühiskonna nõrgemate liikmete kaitsmisega üsna hästi toime, kohandades ja kasvatades samal ajal oma majandust. Me teame, et seda on võimalik teha.

]]>
EST Kõned Wed, 20 Sep 2017 00:11:35 +0000
Nobelist Kurt Wüthrichi loengu sissejuhatuseks https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13558-2017-09-14-09-17-39 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13558-2017-09-14-09-17-39 Lugupeetud professor Wüthrich!

Õnnitlen Teid südamest esimese Endel Lippmaa medali saamise puhul. Endel Lippmaa oli suurepärane teadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aga ta oli ka midagi enamat. Ta oli meisterlik, terava loomuga ja hämmastavalt veenev vaenlase koridorides liikuja. Ta suutis veenda nõukogude süsteemi oma ambitsioonikatele teadusprojektidele raha eraldama ja andis oma oskused ja teadmised Eestile üle ajal, kui neid tõesti vaja oli. Ta oli nende hulgas, kes suutsid sundida kommunistlikku parteid tunnistama, et Hitleri ja Stalini vaheline pakt, millele kirjutasid alla Molotov ja Ribbentrop, oli olemas. See oli oluline samm, kuna see tunnistus kummutas kommunistide levinud seisukoha, et eestlased ühinesid Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.

Professor Lippmaal oli raudne loogika ning ta valdas rohkelt fakte, mis olid kenasti korrastatult tema peas või tema raamaturiiulil ja suures portfellis. Ta ei kõhelnud kunagi õigel hetkel raamatut välja võtmast, et oma vastaste ebakindlad argumendid ümber lükata. On selge, et tal oli suur mõju poliitilise debati kvaliteedi kujunemisele värskelt okupatsiooni alt vabanenud Eestis.

]]>
EST Kõned Thu, 14 Sep 2017 06:14:43 +0000
Vabariigi President EUROSAI noortekonverentsil (YES) https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13551-vabariigi-president-eurosai-noortekonverentsil-yes https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13551-vabariigi-president-eurosai-noortekonverentsil-yes Head noored, tublid ja vastutustundlikud audiitorid! Tere tulemast Tallinna!

Olin kunagi üks teie seast. 2004. aastal seisin Euroopa Liidu Parlamendi eelarvekontrolli komisjoni ees ja vastasin nende küsimustele, et minust võiks saada Euroopa Kontrollikoja esimene eestlasest liige. Ainuke küsimus, millele ma pidin kaks korda vastama, puudutas mu vanust. Olin viis aastat noorem kui praegu Prantsusmaa eesotsas olev mees või endine Itaalia peaminister. Muidugi olin ka ainult neli aastat noorem kui teine samal päeval vestlusele kutsutud kandidaat, aga tema sellele küsimusele vastama ei pidanud – mõistagi oli tegemist mehega. Ka mehed peavad taluma vanuselist diskrimineerimist nooruse tõttu; kui me Euroopa Kontrollikojas alustasime, sain teada, et auväärse asutuse kõige nooremal liikmel oli meie noorusliku välimuse üle hea meel – vähemalt ei kutsunud teised kolleegid teda enam beebi Vitoriks.

Ta oli 40, kui Kontrollkojas tööle asus. Kõigest neli aastat pärast poisipõlve lõppu sai temast järgmiseks üheksaks aastaks koja president, mis näitas, et asutus oli aja jooksul muutumas. Kolleegid rakendasid mu nooruslikku energiat selliselt, et tegid mu vastutavaks ühtekuuluvusfondide auditeerimise eest. See oli tol ajal ELi eelarve osa, milles kippus kõige rohkem vigu tekkima. Seejärel sain vastutavaks kogu kinnitava avalduse eest, mind pandi seeläbi koja kõige karmima liikme rolli, nagu komisjoni president Barroso seda nimetas.

Minu elu ELi audiitorina oli sündmusterohke ning kui ma möödunud nädalal Euroopa Liidu Parlamendi Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil oma mõtteid jagasin, hakkasin kohe oma väidetele jälle parlamendi liikmete toetust otsima. Võib-olla olen ma ainuke president maailmas, kelles tekitavad kirge statistiliste valimite koostamise meetodid ning kasutatud metodoloogia võimalik mõju audiitori võimele teha järeldusi ja esitada oma tähelepanekuid.

]]>
EST Kõned Wed, 13 Sep 2017 07:56:35 +0000
Vabariigi President konverentsil „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused" https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13564-2017-09-18-09-30-27 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13564-2017-09-18-09-30-27 Sajandite vältel oleme näinud, kuidas töö ja tööhõive on muutunud põllumajanduslikust tööstuslikuks ja tööstuslikust teenustekeskseks. Praegu mõistame, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng annab võimaluse millekski tõeliselt uueks. See on juba toimumas. See toimub peaaegu kõikjal majanduses ja tööstuses ning ükskõik, kuhu te ka vaatate, näete muutust. Maal, linnas, ühiskonnas – igal pool. See võib olla põhjalik muutus – sama põhjalik, nagu olid aurumootorid või elektri kasutamine minevikus. Seekord ei ole see aga nii väga seotud töökohtade liikumisega ühest majandusharust teise. Tõenäoliselt põhjustab see tööga seoses suuri ümberkorraldusi ning selle tulemusel muutub tööhõive standardne, tuntud ja levinud vorm millekski, mis saab olema hoopis teistsugune.

Mõistan, et viimase aja andmed ja tööhõive suundumused tekitavad segadust ega toeta seda väidet ilmtingimata igas vallas. Nende andmete kohaselt ei ole tööhõive ebastandardsete vormide seas viimastel aastatel suurt kasvu olnud, vähemalt mitte ELis.

Kuid need andmed näitavad meile minevikus toimunut ja praegusi suundumusi. Murrangulisel ajal oleme tavaliselt suutelised nägema tulevikust üksnes nõrku märke. Peame neid nõrku märke järgima. Pealegi on neid varajasi märke võimalik näha hoopis kuskil mujal kui tööhõivestruktuuris – näiteks teadlaste ja uuendajate töölaudadel, noorema põlvkonna käitumismudelites ning väärtustes jne.

]]>
EST Kõned Wed, 13 Sep 2017 06:28:34 +0000
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori professor Ivari Ilja inauguratsioonil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13548-vabariigi-president-eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-rektori-professor-ivari-ilja-inauguratsioonil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13548-vabariigi-president-eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-rektori-professor-ivari-ilja-inauguratsioonil Austatud rektor Ivari Ilja, hea akadeemiline pere!

Kultuur, selle hulgas eriti just muusika, on olnud meile eestlastele ellujäämise vorm. Muusika on me südames me verd rikastanud nii, nagu teeb seda hapnik kopsudes. Me oleme sajandeid muusikat teinud, et ellu jääda, et rääkida asjadest, millest sõnadega ei tohtinud. Me oleme ajaloo pöördelistel perioodidel enese nähtavaks tegemiseks ikka valinud muusika, selle asemel et poliitilisi ja potentsiaalselt veriseid kokkupõrkeid provotseerida – ärkamisajal, laulva revolutsiooni ajal, aga muidugi ka erinevatel vaikivatel ajastutel enne ja pärast Teist maailmasõda.

]]>
EST Kõned Tue, 12 Sep 2017 10:31:18 +0000
At the Inauguration Ceremony of Rector of the Estonian Academy of Music and Theatre, Professor Ivari Ilja https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15391-at-the-inauguration-ceremony-of-rector-of-the-estonian-academy-of-music-and-theatre-professor-ivari-ilja https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15391-at-the-inauguration-ceremony-of-rector-of-the-estonian-academy-of-music-and-theatre-professor-ivari-ilja Honourable Rector Ivari Ilja, dear academic family!

Culture, and especially music, has been a form of survival for us Estonians. Music has enriched the blood in our hearts just as oxygen does in the lungs. We have been making music in the name of survival for centuries, to speak of things that were not allowed to be put into words. During tumultuous periods in history, we have always chosen music to make ourselves visible to all instead of provoking political and potentially bloody clashes: during the Estonian national awakening and the Singing Revolution, but also in various ages of silence both before and after the Second World War.

]]>
EST Kõned Tue, 12 Sep 2017 09:03:47 +0000
Vabariigi President Riigikogu avaistungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13543-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13543-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil Lugupeetud Riigikogu, austatud Riigikogu liikmed!

Kõigepealt tahan väljendada teile oma lugupidamist. Pealtnäha imelihtsa ja loomuliku asja eest – demokraatlikus protsessis osalemise eest. Aga aeg on selline, et ilmselget tuleb üle korrata, et ei ununeks.

Riigikogu liikmetena olete arvestanud sellega, et avalikkus teie seisukohti alati ei toeta. Sellegipoolest olete oma seisukohad välja öelnud. Te olete valmis oma seisukohti esitama, kaitsma ja oma ideede nimel loobuma rahulikust pealtvaataja rollist. Te olete pannud ette tegutseda ja valija toetuse korral ka tegutsenud.

Te ei ole võtnud mugavat kõrvaltkritiseerija rolli. Te olete teadnud, et ka teie pakutud lahendused pole tehniliselt täiuslikud, kuid alati toiminud arusaamises, et tehtav on parim kompromiss, mida ühiskond on olnud valmis aktsepteerima.

Teie ei jaga oma maailmavaadet anonüümsetes kommentaariumites, vaid avalikkusega ja avalikult. Teie palk ei ole ainult mõtestatud ja konstruktiivne kriitika. Teie palk on ka teie isikuomadustel, välimusel, perekondlikul staatusel, laste arvul või nende puudumisel, seksuaalsel sättumusel või selle kohta tehtud oletustel, isegi vaba aja veetmise eelistustel põhinev „tagasiside".

Sõltumata sellest, kas ma jagan teie maailmavaadet, kuulub teile minu lugupidamine. Siiski – ilmselgelt on siin saalis olnud varem ja on ehk tänagi neid, kes on tahtlikult, rumalusest või hoolimatusest andnud oma panuse, et poliitiku elukutse Eestis on negatiivse kuvandiga. Pole vaja isegi mälu pingutada, et meenuks seaduserikkumine või rassistlikud väljaütlemised. Meie erakonnad teevad ikka vahel kampaaniatööd vahendeid valimata või avalikke vahendeid kasutades. Inimesed ei saa ikka aru parteide rahavoogudest – kuidas erakondade raha tuleb ja kuhu see kulub. See ei ole hea.]]> EST Kõned Mon, 11 Sep 2017 08:55:08 +0000 Vabariigi Presidendi avakõne julgeolekukonverentsil ABCD https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39 Head kuulajad!

Euroopa seisab täna silmitsi julgeolekuolukorra ja väljakutsetega, mis pole kergete killast. Keerulised olukorrad vajavad ausaid ja avatud debatte ning ma loodan, et teie tänased arutelud ongi ausad ja avatud.

Lubage mul kõigepealt tänada härra Sakkovit, härra Praksi ja nende häid kolleege Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest ning Kaitseministeeriumist konverentsi korraldamise eest. Tõsiasi, et nii palju väljapaistvaid osalejaid on leidnud tee Tallinna, näitab iseenesest, et ABCD konverentsist on saanud üks meie piirkonna tunnustatumaid julgeolekufoorumeid.

Lubage mul kasutada võimalust ja jagada mõnda oma seisukohta praegu Euroopa ees seisvate julgeolekualaste väljakutsete kohta ning rääkida ka sellest, mida me nende ülesannete lahendamiseks ette peaksime võtma ja mida seejuures silmas pidama.

Konfliktid, ebastabiilsus ja humanitaarkriisid vaevavad endiselt suuri piirkondi Lähis-Idas ja Aafrikas. Vahemere piirkonnas ja mujal Euroopas on see väljendunud suures rändelaines, mida on pehmelt öeldes keeruline kontrolli alla saada. Usuäärmuslus on ajanud oma juured mõnda sisserännanute kogukonda või sisserännanute järeltulijate sekka. Terrorirünnakud on muutunud murettekitavalt sagedasteks.

Murelikult tunnevad end ka nende riikide inimesed, kes teise kultuuritaustaga inimesi avasüli vastu võtsid ja neid meie vabaduste juurde kuuluva austusega kohtlesid. Ja kes nüüd näevad, et osa uustulnukaid ei austa neid vabadusi, millest nad ise kasu on lõiganud.

See sunnib meid otsima võimalusi ja vahendeid, kuidas austada kultuurilisi erinevusi, tagades samas, et meie enda sajanditevanune kultuurimaastik jääks meie riikides valitsema: et naised jääksid sõltumatuks, üksikisikute püüdlused oluliseks, et inimelu oleks püha.

]]>
EST Kõned Wed, 06 Sep 2017 02:32:00 +0000
Vabariigi Presidendi pöördumine tarkusepäeval https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13532-2017-09-01-17-17-19 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13532-2017-09-01-17-17-19 Head uut kooliaastat!

Tänane päev oli täis rõõmsat taaskohtumist, aga ka uudsust ja pisukest eneseületustki.

Esimese klassi lapsed, te olite täna eriti tublid. Mõned teist ei pannud ärevust hinges üldse tähele, sest nii põnev oli. Teised natuke ikka pelgasid ka – käest lahti lasta ja minna pole alati kõige kergem. Aga homme on juba julgem ja nii algab teie teekond tulevikku. Sellisesse tulevikku, mida te kõik koos ehitama hakkate siis, kui koolid käidud.

Kindlasti on tänaste kooliminejate hulgas ka neid, kellele suvevaheaja lõpp eriti kurb uudis tundus, sest varasemad õppeaastad pole kuigi kergelt kulgenud. Teate, ma hoian teile pöialt, et tänavu läheks kõik hästi. Kui tundub, et kisub kiiva, siis paluge abi! Seda on raske teha, aga tegelikult tahab iga kooli iga õpetaja, et lastel oleks kõik hästi.

Ja palun ka kõiki teisi lapsi – kui teile tundub, et kellelgi on raske, pakkuge abi ja otsige abi. Ei saa olla ükskõik, kui mõni klassikaaslane hakkab jääma maha, ükskõik mis põhjusel. Mida rohkem on neid, kes on saanud hea hariduse, seda tugevam on ühiskond siis, kui teist on saanud suured inimesed. Tugevamas ühiskonnas on kõigil koos toredam elu. Ärge unustage seda ja ärge minge märkamata mööda kiusamisest, ärge jätke kaaslast abita õpiraskuste korral. Teie abi, see on mõistmine ja osavõtlikkus. Küll ülejäänu eest hoolitsevad juba õpetajad.

Üks üheksandik me põhikooli lastest alustab aastat, mille jooksul tuleb oma tulevikuplaanides esimest korda elus tõsine selgus luua. Kui veel täpselt ei tea – ja ilmselt 9. klassi lõpus ei peagi teadma – mis tulevik toob, tasub hoida lahti hästi palju uksi. Paljud huvitavad erialad eeldavad head reaalainete tundmist ning ka humanitaarklassi valides ei maksa edaspidi siiski teha panust lihtsa matemaatika riigieksamile. Millegipärast on humanitaarteadmiste lünki hilisemas heas lihtsam täita kui reaalteadmiste lünki. Ärge laske neil tekkida!]]> EST Kõned Fri, 01 Sep 2017 14:15:38 +0000 Vabariigi Presidendi kõne kooliaasta alguse puhul Vihasoo lasteaed-algkoolis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13528-2017-09-01-13-01-20 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13528-2017-09-01-13-01-20 Tere kallid lapsed, lapsevanemad, õpetajad, ka kohalik omavalitsus!

Pisike kool elab siinsete inimeste tahtest. Pisike kool saab toimetada nii kaua, kuni kohalikud inimesed tahavad tuua oma lapsi just siia pisikesse kooli. Ja mul on väga hea meel näha tervet saalitäit seda tahtmist.

Teie kool on 30 aastaga kasvanud teie ümbruskonna inimeste südameisse nii, et pole oluline, kust lähevad parasjagu omavalitsuste või maakondade piirid. Seepärast olen ka mina täna siin, et mulle meeldib, kui kokku saavad soojad südamed, inimeste tahe ja soov olla koos ning ununevad kõik administratiivsed küsimused, mis tegelikult pole olulised.

]]>
EST Kõned Fri, 01 Sep 2017 09:24:52 +0000
Vabariigi Presidendi kõne kodukaunistamise konkursi auhindade kätteandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13518-2017-08-27-10-54-37 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13518-2017-08-27-10-54-37 Väga valdav Eesti rahva enamus eelistab elada oma kodus. Ja kui juba kord see unistus teoks saab, siis algab oma jälje jätmise rõõm. Sest oma kodu erineb lihtsalt elukohast just selle poolest, et seal saab teha omamoodi.

Isepäistel eestlastel on väga erinevad omamoodi kodud. Ilugi on vaataja silmades. Kuid on alati üks ühine joon – kodu on tehtud südamest, armastusega, enda ja oma pere parima äranägemise järgi.

]]>
EST Kõned Sun, 27 Aug 2017 07:53:18 +0000
Vabariigi President kodakondsustunnistuste üleandmisel https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13509-2017-08-21-13-18-24 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13509-2017-08-21-13-18-24 Kallid Eesti kodanikud!

Mul on rõõm teid kõiki tervitada ning tänada selle tähtsa otsuse puhul, mille olete langetanud – teist on saanud Eesti Vabariigi kodanikud.

Eesti kodakondsuse valimine on olnud teie vaba valik ja olete selle otsuse teinud oma parima äratundmise ja südame soovil.

Meil kõigil on mitmeid erinevaid enesemääratlusi. Me kõik kuulume oma perekonda ja kodukanti, oma töökaaslaste või huviala harrastajate hulka. Kindlasti kuulume me kõik ka oma rahvusesse. Kuid lisaks kuulume loomuliku osana mõne riigi juurde, mille elu korraldamises saame ise osaleda.]]> EST Kõned Mon, 21 Aug 2017 10:17:35 +0000 Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13507-2017-08-20-15-09-12 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13507-2017-08-20-15-09-12 Kallis eesti rahvas!

20. august on päev, mil taastasime oma iseseisvuse, mil eesti rahva otsustusjulgus langes kokku ajaloolise suure võimalusega. Mil eesti rahval oli üksmeelt, et see võimalus ära kasutada.

Muidugi me ei olnud ka toona kõigis küsimusis sama meelt. Miks pidanuksimegi? Iseseisvus tähendas muu hulgas võimalust olla ka eri meelt. Üks idee, üks arvamus, üks õigus – see oli see, millest me tahtsime vabaks saada. Toona tundsime sarnases mõttelaadis ilmeksimatult ära totalitarismi.

Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse. Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul.

Vaatan ja imestan, kuidas sotsiaal-liberaalse maailmavaate kandjad on valmis muutma mängureegleid nii, et iseotsustamise õigus lihtsais olmelisis asjus oluliselt kahaneb – selmet, et lihtsalt toetada positiivseid valikuid. Eriti halb, kui keeldude tagant kumab läbi pigem riigikassa täitmise tarvidus kui siiras rahvatervisemure.

]]>
EST Kõned Sun, 20 Aug 2017 12:07:36 +0000
Vabariigi Presidendi kõne Eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide suvise koostööpäevaku avamisel ERMis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29 Head siiatulnud!

Mul on hea meel, et Eestis organiseerivad inimesed igasuguseid ettevõtmisi, igasugusel alusel. Nad teevad seda rõõmuga, vabatahtlikult ja teevad seda koos erinevate inimestega. Viimasel ajal on meil väga palju arutelu selle üle, kas kõlbab üldse olla uhke selle üle, et ollakse eestlane? Ma arvan, et see arutelu laieneb siis ka ju kõikidele teistele rahvustele – kas kõlbab olla rahvuslane?

]]>
EST Kõned Sat, 19 Aug 2017 08:42:43 +0000
Vabariigi President Eesti külade XII Maapäeval Vana-Võidus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13493-2017-08-09-04-30-53 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13493-2017-08-09-04-30-53 Ajakirjanik küsis täna, et kas ma olen jõudnud ka maaeluga tutvuda. See on imelikuvõitu küsimus, sest mu meelest on iga Eesti inimene maainimene – ei tea küll kedagi, kes püsiks kõik 12 kuud linnatingimustes ega tahaks sealt ära käia. Selliseid eestlasi ei ole olemas.

Seepärast: muidugi, nagu siia lava kohalegi kirjutatud – Eesti küla elab, selles pole mingit kahtlust. Me kõik, kes oleme täna siia küladest tulnud – ka mina ei tulnud Tallinnast, vaid külast, ja lähen ka külla tagasi –, näeme, et just viimastel aastatel ei jää enam majad ja külad tühjemaks.

]]>
EST Kõned Sat, 05 Aug 2017 01:21:25 +0000
Vabariigi President Rahvusvahelises Rahuinstituudis: „Kuidas saavad väikeriigid suurendada oma mõju maailma poliitikas“ https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13470-2017-07-15-18-43-23 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13470-2017-07-15-18-43-23 Lubage mul alustada tänusõnadega Rahvusvahelisele Rahuinstituudile selle eest, et ta täna siin selle arutelu korraldas. Mul on väga hea meel, et saan siin osaleda hetkel, mis on väga olulise tähtsusega nii ÜROle kui ka Eestile.

See on tõesti meie jaoks väga oluline kuu. Kaks nädalat tagasi, 1. juulil, asusime me esimest korda oma ajaloos täitma Euroopa Liidu eesistuja ülesandeid. Teine „esimene kord" leiab aset täna, kui me ametlikult alustame esimest korda kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale.

Järgmised kuus kuud anname me endast parima, et olla Euroopa eestvedaja. Ja kui meid peaks valitama julgeolekunõukogu liikmeks, siis loomulikult anname me endast parima ka sellesse, et ÜRO oleks suuteline vastama meie kiires muutumises oleva maailma nõudmistele. Endast parima andmine on see, mida me väikese riigina peame tegema, et avaldada mõju ja jääda ellu maailmas, mis on muutumas üha ebastabiilsemaks. Kus reegleid mitte ainult ei väänata, vaid ka lõhutakse. Kus ennustamatus on muutumas normiks. Kus rahu ja turvalisus on püsivalt ohustatud.

]]>
EST Kõned Sat, 15 Jul 2017 15:42:07 +0000
Vabariigi Presidendi kõne seoses Eesti kandideerimisega ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020–2021 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13467-2017-07-14-12-42-38 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13467-2017-07-14-12-42-38 Ekstsellentsid, daamid ja härrad, armsad Eesti sõbrad!

Kaks nädalat tagasi sai Eestist Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Esimest korda vastutame meie ELi juhtimise eest. Me anname oma parima, et olla eestvedajaks sellel Euroopa jaoks keerulisel, ent ka lootusrikkal ajal. Me kavatseme teha kõvasti tööd, et lahendada jooksvaid küsimusi, aga ka selleks, et arendada edasi Euroopa digitaalmajandust.

Samuti kandideerime oma ajaloos esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Me esitasime oma kandidatuuri 2005. aastal ja oleme täielikult pühendunud selle tähtsa ülesande täitmisele.

Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 26 aastat tagasi, 1991. aasta septembris, vaid paar nädalat pärast taasiseseisvumist. Ma mäletan seda päeva ja mäletan ka Eesti usaldust selle vajaliku rahvusvahelise organisatsiooni vastu, mis edendab rahu ning rahvusvahelist koostööd.]]> EST Kõned Thu, 13 Jul 2017 09:42:07 +0000 Strateegilise kommunikatsiooni konverentsi avamisel Lätis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13447-vabariigi-president-strateegilise-kommunikatsiooni-konverentsi-avamisel-riias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13447-vabariigi-president-strateegilise-kommunikatsiooni-konverentsi-avamisel-riias Kommunikatsioon on kõikjal. Koer liputab saba. Lind säutsub hoiatavalt. Poliitik vaatab ostukeskuses kurjalt väikelast ja keegi teeb sellest foto. Me elame tähenduste, lugude, emotsioonide, tõlgenduste, hirmude ja lootuste maailmas. Kõik need on kommunikatsiooni osad.

Selles kaoses mingi suuna loomine on kahtlemata oluline. Ent kui minna üle piiri ja hakata kasutama propagandavõtteid, viib see vabaduste vähenemiseni. On äärmiselt tähtis, et strateegilise kommunikatsiooni puhul ei toodaks ohvriks meediavabadust.

Mida me strateegilise kommunikatsiooni all mõtleme ja miks me seda vajame?

Esiteks täidetakse strateegilise kommunikatsiooniga demokraatlikele valitsustele põhiseadusega vaikimisi pandud teavitamis- ja selgitamiskohustust, st kommunikatsioonikohustust. Asjad peavad olema tasakaalus. Valitsuse kommunikatsioon võib olla liiga napp või ebasiiras; samas võib see olla ka ülemäärane ning valitsust võidakse süüdistada manipuleerimises ja „spinnimises“.

Teiseks, kui soovitud tasakaalupunkt on leitud, taipab valitsus, et strateegiline kommunikatsioon võimaldab rõhutada positiivset, ning see omakorda on vahend, mille abil saab näidata pädevust ja usaldusväärsust.

Kolmandaks, sidususe ja järjepidevuse tagamisel võib strateegilisel kommunikatsioonil olla distsiplineeriv mõju riiklikule strateegilisele mõtlemisele, kuna eelduseks seatakse, et strateegia peab olema selge ja edasiantav; lisaks aitab see tagada, et valitsuse edastatav teave on strateegiliselt usutav.

]]>
EST Kõned Wed, 05 Jul 2017 05:05:43 +0000
Vabariigi Presidendi kõne parimatele koolilõpetajatele Kadrioru roosiaias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13435-2017-07-04-14-14-16 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13435-2017-07-04-14-14-16 Tervist, kallid kõrgkoolide lõpetajad! Tere tulemast sellel ilusal tuulisel päeval siia Kadriorgu!

Nagu näete, on ilm täna heitlik. See saab nii olema mitte ainult sellel suvel, vaid ka edaspidi, sest meid on maakeral palju ja me avaldame talle teatud sorti mõju. Selle mõju tõttu temperatuurierinevus pooluse ja ekvaatori vahel väheneb ning ei teki vajalikke õhuvoole, mis tooksid sooja õhu Aafrikast meile siia. Õhuvool on nõnda palju nõrk, et mägedele põrkudes keerab soe õhk ära ja läheb meist lihtsalt mööda.

Harjugem sellega. Aga mõistkem ka, et selles on teie põlvkonna väljakutse ja meie laste ning lastelaste ühine väljakutse. Mitte ainult tehnoloogia ei põhjusta meie maailmas kiired muutusi, ilmselgelt muutub ka kliima ise väga kiiresti.

Nii ei kanna ka haridus, mille te olete äsja ülikoolist saanud, teid tõenäoliselt täpselt niimoodi pensionipõlveni, nagu te võib-olla veel ülikooli astudes mõtlesite. Laia silmaringiga, nagu te kõik tänaseks olete, te ilmselt juba teate, et see haridus, mille te olete ülikoolis saanud ning mida võib-olla mõnes teises ülikoolis jätkate – magistriõppes, doktoriõppes, post-dokis –, see kõik aegub üha kiiremini. Kui 20. sajandil läks lõplikult ajalukku vaid petrooleumilamp ja hobuvanker, siis see tehnoloogia, mida me täna kasutame ja taskus kanname, seda meie lapsed tõenäoliselt 15 aasta pärast enam kasutada ei oska.

Elukorraldus 21. sajandil on seega hoopis liikuvam ja voolavam kui oleme seni harjunud. Ka geograafia asukoha tähenduses kaotab järjest enam oma tähendust – paljud teist suudavad edaspidi töötada hommikupoolikul korraga kahes erinevas riigis, millest üks võib asuda ka näiteks väljaspool Euroopa Liitu. Ja õhtupoole, siis kui ärkavad inimesed maakera teisel poolel, võite te teha tööd juba hoopis teises riigis. Võite töötada korraga kolmes ettevõttes, mis asuvad kõik erinevates jurisdiktsioonides. Aga võib-olla töötate te hoopis sõltumatumana. Ma arvan, et üle poole teist on 10 aasta pärast täiesti sõltumatud ühestki konkreetsest tööandjast. Te teete ise seda, mida te tahate, siis kui teile sobib ja nii nagu teie tahate.

]]>
EST Kõned Tue, 04 Jul 2017 11:11:47 +0000
Vabariigi Presidendi kõne Noorte laulu- ja tantsupeol https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13423-hea-eesti-rahvas-hea-laulurahvas-hea-tantsurahvas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13423-hea-eesti-rahvas-hea-laulurahvas-hea-tantsurahvas Hea Eesti rahvas, hea laulurahvas, hea tantsurahvas!

Tänu teile on see nädal Eestis täis rõõmu.

Rõõm on tugevam kui vihm. Rõõm on tugevam kui torm. Veel enamgi – rõõm on vapram kui hirm. Noorte laulurõõm on meie tulevaste üldlaulupidude rõõm. Rahvatants elab me koolides, sest alati on tulemas tantsupidu. Nagu vanasõna ütleb, see viis, mis noorelt õpib, see vanalt peab.

Olge uhked ja olge rõõmsad, sest ainult rõõmus inimene on enesekindel ja lahke. Meil on andmisrõõm. Loomisrõõm. Avastamisrõõm. Lenduminemise, tagasitulemise ja taaskohtumise rõõm. See kõik kokku, see on elurõõm.

Ainult rõõmus inimene naeratab ja ainult naeratavale inimesele naeratatakse vastu. Kui Eesti naeratab, siis naeratavad meile ka teised. Me vajame nii väga rõõmsat Eestit,

sest just laulsime –

mu isamaa, mu õnn ja rõõm.

]]>
EST Kõned Sun, 02 Jul 2017 08:50:14 +0000
Vabariigi Presidendi pöördumine Eesti rahva poole eesistumise eelõhtul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13418-2017-06-30-18-30-54 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13418-2017-06-30-18-30-54 Vaid pisut enam kui 3 tunni pärast algab Eesti aeg Euroopa Liidunõukogu eesistujana.

Eesistumine. Eesti keel oma nüansirikkuses on tore – see sõna kirjeldab väga täpselt rolli, mille me südaööl endale võtame. Eesistuja võtab vastutuse selle eest, et Euroopa Liit toimiks. Eesistujale on toeks suur meeskond Euroopa Liidu institutsioonidest. Kuid seal saalis, koos oma kolleegide ministritega teistest riikidest, on eesistuja kätes nii otsuste kvaliteet kui otsustajate enesetunne, millega laua tagant lahkutakse. Viimane ei ole sugugi väheoluline.

]]>
EST Kõned Fri, 30 Jun 2017 15:16:31 +0000
Vabariigi President Tartu Ülikooli rektori inauguratsioonil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13417-2017-06-30-17-16-40 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13417-2017-06-30-17-16-40 Kallis ülikoolipere, austatud rektor Kalm!

Seekord siis kohtume niimoodi. Mul on siin kahtlemata väga hea tunne. Isegi turvaline tunne. Ilmselt ka teil. Olete saanud rektori valimistel teha otsuse senise töö põhjal. Rektori esimene mandaat tuleb usutavatest lubadustest, teine aga hinnanguna seni tehtud tööle. Rektor Volli Kalm on juhtinud ülikooli nii, nagu peab – nagu maailma üht ja ainukest eesti keeles töötavat universitas't. Selline ülikool on midagi hoopis muud kui lihtsalt üks maailma parima 350 ülikooli hulka kuuluv ja levinud keeltes õpetav ning töötav ülikool. Seda toredam on, et rektor Kalmu, rektoraadi, ülikooli senati, valdkonna- ja instituudijuhtide ühise töö tulemusena on meie Tartu Ülikool kõige muu hulgas ka maailmas kõrgelt hinnatud. Edetabelikohad ei ole mu meelest kuigi arukad eesmärgipüstituses. Ent kui tasakaaluka ja samas piisavalt kiire arengu mudelit otsides ja järgides üksiti edenetakse ka rahvusvahelises konkurentsis, siis see kinnitab, et on astutud õiges suunas. Me vaidleme oma vaidlused ära emakeeles, me õpetame oma üliõpilastele eesti oskuskeelt vähemalt kõrgharidustee esimestel astmetel.

]]>
EST Kõned Fri, 30 Jun 2017 14:14:30 +0000
Vabariigi President põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva tähistamisel Riigikogus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13398-2017-06-28-09-49-56 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13398-2017-06-28-09-49-56 Head Eesti kodanikud,
kallid külalised!

Põhiseaduse preambulisse on talletatud Eesti rahva kindel tahe elada vaba rahvana vabal maal – meie oma loodud riigis. See tahe püsis vankumatuna ka nendel rasketel aegadel, mil sõnapaari – Eesti Vabariik – valjusti lausumine võis olla eluohtlik. Unistusega vabast Eestist olen mina ja minu eakaaslased lapsepõlvest peale üles kasvanud.

See päev saabus 20. augustil 1991, kui Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostöö viljana võttis üleminekuaja rahvaesindus Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Koos selle otsusega sai eluõiguse Põhiseaduse Assamblee, mis on Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu „ühine laps“ ning kelle ainus ülesanne oli välja töötada Eesti Vabariigi uue põhiseaduse tekst ning anda see rahvale otsustamiseks.

]]>
EST Kõned Wed, 28 Jun 2017 06:48:26 +0000
Vabariigi President Võidupühal Rakveres https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13393-2017-06-23-09-42-26 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13393-2017-06-23-09-42-26 Head eestlased, head liitlased!

Head inimesed siin Rakveres ja kõikides Eestimaa kodudes!

Vaadake korraks ringi siin platsil. See, mida te näete, on turvatunne. Meie oma kaitseliitlased, kes seisavad siin oma vabast ajast, seismas kõrvu koos meie liitlastega.

Eesti julgeolek on tagatud ja täna on see tagatud paremini kui iial varem. Me oleme tugevad, me oleme nähtavalt valmis ennast kaitsma, aga me ei karda. Selleks pole põhjust.

NATO tagab rahu. NATO usaldusväärsust on testinud külm sõda ja testivad praegused rahvusvahelised olud nii meie lähikonnas kui ka kaugemal. NATO on veenev ja usutav, alati ajakohaselt valmis – sellepärast see NATO heidutus ongi alati töötav ja alati töötanud.

]]>
EST Kõned Fri, 23 Jun 2017 06:37:10 +0000
Vabariigi President Siseministeeriumi juhtide arengupäeval Tallinnas, 30. mail 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13349-2017-06-12-10-17-44 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13349-2017-06-12-10-17-44 Head Siseministeeriumi juhid!

Täna räägite oma tööst, oma valdkonna arengust ja oma valdkonna juhtimisest. Ükski töö ei saa hästi tehtud, kui tööks ei ole loodud õigeid tingimusi. Ükski töötaja ei saa oma tööd teha hästi, kui juhid ei ole talle neid tingimusi loonud. Juhtimine on üha vähem korraldamine ja üha rohkem võimaldamine. Kindlustunde loomine selleks, et inimestel püsiks pikaajaliselt meeleolu oma valdkonnas panustada. Avaliku sektori juhile on see eriti keerukas ülesanne – erasektori juhil on alati arenguruumi, sest seda ruumi saab teha konkurentide arvelt või turgu laiendades. Avalikus sektoris on meid mõjutavad jõud ja mõjud hoopis keerulisemalt vastu mõjutatavad. Hea juht suudab siiski ka avalikus sektoris järjepidevat arengut tekitada.

]]>
EST Kõned Mon, 12 Jun 2017 07:14:51 +0000
Vabariigi President Soome 100 suurkontserdil 10. juunil 2017 Vabaduse väljakul https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13346-2017-06-10-17-34-17 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13346-2017-06-10-17-34-17 President Niinistö, proua Haukio, kaasmaalased, hyvät suomalaiset ystävät, mul on suur rõõm olla täna koos teiega Eesti pealinna Vabaduse väljakul, et tähistada üheskoos Soome suurt juubelit.

Just nimelt üheskoos, yhdesssä, Eesti ja Soome hõimuvendadena kõrvuti. Eesti ja Soome 200, FINEST 200, teeb meid mõtteliselt suuremaks, nähtavamaks ja on eeskujuks Euroopa sisemise koostöö edendamisel.

Eesti ja Soome, ajaloolised naabrid ja sõbrad, on riikide ja rahvastena tihedalt läbi põimunud – majanduslikult, kultuuriliselt, keeleliselt ja üha enam digitaalselt.
Me mõistame ühtmoodi ümbritsevat maailma.

Me saame samamoodi aru ohtudest, mida Eesti ja Soome peavad alistama. Meil mõlemal Euroopa Liidu liikmesmaadena on ühed ja samad liitlased.

]]>
EST Kõned Sat, 10 Jun 2017 14:16:31 +0000
President Kersti Kaljulaidi lauakõne Eestisse riigivisiidile saabunud Leedu Vabariigi presidendi Dalia Grybauskaitė auks korraldatud riigiõhtusöögil 5. juunil 2017 Kõltsu mõisas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13333-2017-06-05-18-44-36 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13333-2017-06-05-18-44-36 Austatud president Grybauskaite, lugupeetud kohalviibijad, head Eesti ja Leedu sõbrad,

mul on tõesti hea meel, et te võtsite vastu minu kutse külastada Eestit. Suur rõõm on teid siin võõrustada. Meie tänased vestlused on olnud sisulised ja südamlikud, sama sisulised ja südamlikud kui on meie riikide ja rahvaste vahelised suhted.

Olen saanud veelkord kinnitust, et näeme meid ümbritsevat maailma üsna ühtemoodi – nii seda, mis meie riike ohustab kui ka seda, mida tuleks ette võtta nende ohtude vähendamiseks ja kontrollimiseks. Nagu ütlevad diplomaadid – me kasutame üsna ühesuguseid jutupunkte. Ja see ei kehti vaid välispoliitika kohta. Sest kui ma vaatan Eesti-Leedu suhteid, näen, et meie riigid teevad pea igas valdkonnas – alates kultuurist ja lõpetades energiaga – tihedat ja sisulist koostööd.

Oleme viimastel aastatel üheskoos, tihti koos meie ühise naabri Lätiga, palju olulist ette võtnud nii regionaalsel, Euroopa kui ka globaalsel tasandil. Näiteid ühiselt ellu viidud algatustest on tänaseks palju, kuid töö oluliste algatuste kallal, eriti energia ja transpordi vallas, alles käib. Olen kindel, et suudame üheskoos viia meie riikidele strateegiliselt olulised projektid eduka lõpuni.

Tihe julgeolekualane koostöö on alati olnud väga oluline meie kahepoolsetes suhetes. Koos tegutsedes ning üksteist toetades ka kõige raskematel aegadel, oleme saavutanud edu oma julgeoleku kindlustamisel. Samas tuleb tõdeda, et meie töö selles vallas ei ole lõppenud, ega lõpe iial.]]> EST Kõned Mon, 05 Jun 2017 15:41:17 +0000 Vabariigi presidendi avakõne konverentsil "CyCon 2017" 31. mail 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13331-2017-06-02-09-19-55 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13331-2017-06-02-09-19-55 Lugupeetud CyConi külalised!

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on ühiskondi ja organisatsioone rohkem sidunud. Kuid samal ajal on see avalikele asutustele, elutähtsate teenuste osutajatele ja erasektorile toonud kaasa uusi raskusi ja ohte.

Aprillis möödus kümme aastat 2007. aasta küberrünnetest Eesti vastu. Tol aastal olid paljud Eesti era- ja avalik-õigusliku sektori e-teenused silmitsi pahatahtlike küberoperatsioonidega. Koordineeritud ründed juhtisid rahvusvahelise kogukonna tähelepanu tõsistele ohtudele, mida toob kaasa riikide ja nende elanike üha laialdasem küberruumi kasutamine. Tagasi vaadates olid need üsna leebed ja lihtsad hajusad teenusetõkestusründed. Võrreldes edaspidiste rünnetega tekitasid need palju vähem kahju. Siiski oli see esimene kord, kui küberruumi kohta sai kasutada Carl von Clausewitzi ütlust: "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."

Kümme aastat hiljem on selge, et Eesti otsus mitte taganeda, vaid jääda paigale ja võidelda oma küberruumi turvalisuse eest oli õige. Meil on hästitoimiv e-riigi taristu, usaldusväärne digitaalne identiteet, kõikidele valitsusasutustele kohustuslik turvameetmete süsteem ning keskne süsteem küberintsidentide seireks, lahendamiseks ja nendest teatamiseks.

Kaitse kõige tähtsam osa on muidugi ühine arusaam, et kaitset ei saa iial tagada tehniliselt, süsteemis ja tagaplaanil. Lõpuks taandub kõik siiski inimeste küberhügieenile. Samuti peame aru saama, et küberründed ei kao mitte kuhugi, kuid see ei tähenda, et ausate ühiskondade juhtimiseks ei tohiks kasutada tehnoloogilisi uuendusi. Pigem vastupidi – peame kiirendama avalike hüvede pakkumist küberruumi kaudu, mitte jätma seda kurjategijate meelevalda. Me kaitseme oma tänavaruumi ega ole iial nõus taganema. Samamoodi tuleb käituda küberruumis.

]]>
EST Kõned Wed, 31 May 2017 04:51:22 +0000
Vabariigi President Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 TTÜ Mektorys 24. mail 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13294-2017-05-24-14-43-43 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13294-2017-05-24-14-43-43 Lugupeetud esimesest Euroopa füüsikaolümpiaadist osavõtjad!

Ei ole vahet, kes võidab – te kõik olete võitjad! Seda seepärast, et te olete siin ja teid huvitab teema, mis ulatub nii sügavale sisse – rakkudesse – kui ka kaugele välja – universumisse. Füüsika on hämmastavalt laiahaardeline. Võimas on mõista elu nii, nagu seda ainult teadlased teha saavad. Ma usun, et see tekitab ka ülevoolavat austust meile teadaoleva maailma keerulisuse vastu.

Samuti on tähtis aeg-ajalt kohtuda inimestega, kes mõtlevad meiega ühtemoodi. Ma loodan, et see olümpiaad on teie jaoks ühtlasi ka tore kokkusaamisvõimalus.

Loodetavasti näen teie seas tulevasi Nobeli preemia laureaate, sealhulgas tumeaine mõistatuse lahendajat. Tumeaine kontseptsiooni mõtles välja siinsamas Eestis Tartu observatooriumis tegutsenud töörühm, mida juhtis akadeemik Jaan Einasto. Just praegu töötavad Tartu Ülikooli üliõpilased samas observatooriumis Eesti teise satelliidi kallal eesmärgiga saada see valmis järgmisel aastal, mil tähistame Eesti iseseisvuse sajandat aastapäeva.

]]>
EST Kõned Wed, 24 May 2017 04:29:13 +0000
President Kersti Kaljulaid 2017/18 õppeaastal alustavate õpetajate foorumil Tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13492-2017-08-07-14-25-30 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13492-2017-08-07-14-25-30 Mul on väga hea meel, et alustavad õpetajad Eestis ei ole enam kunagi üksi. Nad tunnevad teisi õpetajaid teistes koolides, teistes linnades ja külades, kes samamoodi on just alustanud.

Muidugi, noorem põlvkond ei olegi kunagi päris üksi – juba sellepärast, et võrgustumise meetodid tänu tehnoloogia arengule on ju selged ja elementaarsed.

Mujal ringi käies tuleb presidentidele ja ministritele seletada, et ärge üldse muretsege, see järgmine põlvkond on iseenesest digitaalne, te peate muretsema selle pärast, et te sellest rongist maha ei jääks. Sest inimesed lülitavad riigi enda elust välja, kui riik on ainuke asi, mis on analoogne.

Eestis saavad õnneks kõik sellest aru, et normaalne inimene ongi hästi võrgustunud.

Aga see ei asenda seda, et mõnikord tahaks tulla kokku ja rääkida näost näkku. See on endiselt meile kõigile väga oluline.

Milles ma näen alustavate õpetajate võrgustiku kõige suuremat väärtust, on see, et me teame, et iga algus on raske. Aga seda ei pea läbima üksinda, seda keerulist algust.

Alguses on ikka tunne, et oled kui jänes, kes sattus valgusvihku ega tea, kuidas sealt välja saada. See tegelikult hajub, see tunne. Ja ma loodan, et need tänavu koolides oma töö alustajad, kes moodustavad selle võrgustiku tuumiku, et kui siis tulevad järgmisel aastal jälle uued alustavad õpetajad, siis oskate te olla toeks ka neile ja niimoodi saame tagada, et mitte keegi ei tunne ennast nagu selline paanikas jänes. Või kui tunnebki, siis teab, et see tunne on jõuludeks kadunud. Või hiljemalt järgmiseks kevadeks.

On äärmiselt oluline, et keegi seda meile niisugusel hirmu- ja segadusehetkel ütleks.

Mis teeb õpetajatöö täna Eestis keeruliseks on see, et need, kes nüüd lähevad kooli, peavad järjest julgustama oma vanemaid kolleege leppima sellega, et tegelikult ei tea keegi, kas te õpetate tõepoolest neid asju, mida on tulevikus väga-väga vaja. Või õpetate inimestele asju sellepärast, et nad õpiksid, et on võimalik midagi ära õppida ja seda kasutada, kuid võimalik, et ka unustada. Ja et see ongi normaalne ja see jääbki niimoodi.

Olen kasutanud metafoori, et kui 20. sajandil läks tõsiselt hapuks kaks leiutist – hobuvanker ja petrooliumilamp –, siis tehnoloogia, mida täna kasutame, on kindlasti kümne aasta pärast kiviaegne. Maailm on palju kiiremini muutuv, mis tähendab, et ajaga, mil 1. klassi tulnud lapsed suureks kasvavad ja gümnaasiumi lõpetavad, on neid ümbritsev oluliselt teistsugune. Staatilisus on maailmast kadunud ja koos sellega on kadunud ka pikaajaline planeerimine, nagu me seda tundnud oleme.

Teeme 30-aastase arengukava ja siis elame selle järgi – see ei ole enam võimalik. Tänapäeval on vaja, et meil oleks hästi palju hästi erinevaid mõtteid, kogu aeg, igas põlvkonnas. Mõni nendest mõtetest tõenäoliselt viib meid edasi. Me tunneme ta ära, kui ümbritsev keskkond vajab just sellist mõtet.

Midagi sellist õpetada on kaunis keeruline. Keeruline on isegi sellega leppida. Aga vastasel korral on oht, et kui õpetajad – paratamatult nad on vanemad, mõned ka päris eakad – isegi võivad tahta edastada seda sõnumit, et kõik, mida täna õpime, välja arvatud loomulikult põhitõed, võib ülehomme vajada ümberõppimist – et see siis ei tule neil usutavalt välja. Ma tajun seda ise. Mulle ka tegelikult enam nii väga ei meeldi, et asjad nõnda kohutavalt kiiresti muutuvad.

Mis on veel hästi oluline, on ette valmistada noori selleks, et nende elus ei tule niisugust stabiilset perioodi, kus nad lõpetavad kooli, lähevad tööle, töötavad kaua ühel erialal, kuni siis tuleb pension.

Nende elu tuleb palju seiklusrikkam. Nagu teiegi elu.

Tean, et ei peaks seda ütlema, aga arvan, et mitte kõik teist ei jää kooli väga kõrge vanuseni. Ma loodan, et kõik teist tulevad tulevad aeg-ajalt kooli tagasi, kui olete vahepeal ka ära läinud.

See ongi normaalne. Olen pisut mures, et kuulen Eesti tööandjaid rääkimas, et meil on vaja arendada tammsaarelikku tööeetikat, et inimesed hoiaksid kauem kinni ühest töökohast ja püsiksid. Neile muidugi see meeldib, aga minu arvates on see vale lähenemine.

Jah, me peame õpetama tammsaarelikult, et kogu aeg tuleb edasi pürgida, kogu aeg tuleb seada endale eesmärke ja viia neid eesmärke ellu. Aga me peame ütlema noortele ausalt ka seda, et me teame, et nad ei kavatse elada nii nagu vanemad põlvkonnad. Nad kavatsevad elada lõbusalt ja teisiti. Nad kavatsevad teha tööd teha tõenäoliselt ainult nii palju, et võimaldada omale huvitav ja hea elu, aga kindlasti ei hakka nad tegema tööd nii, nagu praegused 50-aastased.

Seda põlvkonda, kes praegu koolides kasvab, eristab mu enda põlvkonnast oluliselt see, et kui meie saime rohkem palka, siis läksime poodi ja ostsime näiteks suurema auto. Aga see põlvkond võtab selle eest aega ja teeb midagi muud. Läheb Eestist eemale, on mujal, tuleb tagasi.

Hästi oluline on levitada seda mõttelaadi ka koolis oma vanemate kolleegide hulgas, et on väga tore, kui noored lähevad. Küllap nad siis ka tulevad, kui ütleme, et minemine on tore.

Mind tegi veidi murelikuks, kui kuulsin Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avaüritusel kontserdi vahetekste, mis kõik tegelesid sellega, et noortel on kohustus ajada alla juured ja püsida siin. 50-aastased ei peaks ütlema 15-aastastele, et istu kodus – see ei tööta nagunii. Ja tänane maailm seda ei soosi.

See, mida teie peate koolis õpetama ja saate koolis õpetama, on lennuvõime kõige laiemas mõttes. Te peate õpetama need linnupojad lendama, et nad seda ei kardaks.

Lapsi on mitmesuguseid. Ka laste hulgas on neid, kes tegelikult kardavad seda 21. sajandi elumudelit. Kellele meeldib stabiilsus ja kes tahaksid teada, kuidas seda iseenda jaoks luua. Neid tuleb julgustada, sest et minu arvates me saame öelda, et see ongi uus stabiilsus, et kõik koguaeg muutub. See on tohutu väljakutse teie põlvkonnale ja teile, kes te lähete täna kooli, muuta seda paradigmat, seda arusaama.

Praegu tundub mulle pigem, et paljud inimesed küll lepivad sellega, et maailm muutub – aga just nimelt lepivad, mitte ei vaimustu sellest. Selles ei ole päriselt õhinat.

Ka minu käest, kui ma koolides käin, küsitakse vahel selliseid natuke väsinud küsimusi – isegi lapsed teevad seda mõnikord – nagu "Kuna see ometi lõpeb?". No näiteks arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle. Ei lõpe. Ei saagi lõppeda ja oleks väga õudne, kui lõppeks. Kogu aeg midagi muutub.

Natuke tahaksin rääkida ka õpetajatöö mainest. Ei tea, millest see tuleb, aga ringi käies jääb mulle mulje, et inimesed, kelle arvetes on õpetajatöö maine Eestis madal, töötavad valdavalt koolides.

Ma ei oska seda seletada. Aga arvan, et äkki tuleb see 1990. aastate algusest, kus praegused täies tööjõus pedagoogid tulid kooli ja tõesti oli nii, et palgatellerile maksti rohkem palka kui õpetajale. Nüüd on see kindlasti vastupidi ja olulisel määral vastupidi, aga kuskile on see arusaam sisse ja kinni jäänud.

Tegelikult ei ole õpetajatöö maine minu hinnangul üldsegi madal. Kui ma ülejäänud ühiskonnagruppidega suhtlen, näen, et maine on hea ning mu meelest ka arenev ja tõusev. Kahtlemata aitab siin kaasa see, et päris mitu aastat on ka riigieelarve kokkupanemisel räägitud, kui oluline on, et õpetajad teeniksid üle Eesti keskmise palga ja seegi indikeerib staatust.

Mis mulle veel meeldib Eesti koolis ja mis on oluline võrreldes Lääne-Euroopaga: meil ei ole ajas arenevat karjääri- ja palgamudelit. Mõnes mõttes tundub see võib-olla halb: et kui ma olen 30 aastat koolis olnud, siis võiksin ju saada oluliselt rohkem palka.

Aga Lääne-Euroopa õpetaja saab alustades väga paljudes riikides erakordselt niru palka. Jah, keskmine palk õpetajal on – vaadatakse – päris korralik, aga esimene kümme aastat on kõrvalt vaadates täiesti jube. Mulle meeldib, et meie noori õpetajaid ei diskrimineerita koolis.

Ma soovin teile palju jõudu.

Jään teile väga kaasa elama ja loodan, et see võrgustik kujuneb tõsiseks abiks õpetajate kooli toomisel.

Ning loomulikult ma loodan, et paljud teie hulgast jäävad kooli väga kauaks. Aga kui ei jää, mis siis ikka – tulge jälle tagasi.

]]>
EST Kõned Mon, 22 May 2017 11:24:02 +0000
Vabariigi President emadepäeval 14. mail 2017 Estonia kontserdisaalis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13265-2017-05-14-10-01-27 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13265-2017-05-14-10-01-27  Kallis ema, see kiri on Sinule. Ja kõigile teistele emadele. Eestis ja kaugemal, kuid siiski Eesti emadele.

Meil kõigil on ema. Meist väga paljud on emad. See on nii tavaline – olla ema. Ema olemises on nii palju argipäeva, päevast päeva korduvat, lapse kasvades ja laste arvu kasvades järjest keerukamaks muutuvat. Ema on nii enesestmõistetav. Muidugi peabki ema olema lapsele enesestmõistetav. Lapse väike hing ei tohigi taibata, et selles on õnne, kui Sul on hea ema. Ent aja kulgedes kasvab suureks iga laps. Nüüd on käes aeg mõista, et hea ema on suur õnn, tohutu vedamine ja saatuse kingitus.

Sellest mõistmisest – hea ema on suur õnn – tunneme last, kes on saanud suureks. Me kõik oleme suureks saanud lapsed. Me kõik oleme mõistnud, milline õnn on hea ema. Me kõik, kellel endal on lapsed, oleme mõistnud, et hea ema olla on samamoodi õnn.

]]>
EST Kõned Sun, 14 May 2017 05:26:33 +0000
Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnavõtt Lennart Meri konverentsi õhtusöögil 12. mail 2017 Tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13270-2017-05-15-07-14-13 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13270-2017-05-15-07-14-13 Tere tulemast Tallinna, Kultuurikatlasse, tänavusele Lennart Meri konverentsile – Põhja-Euroopa tähtsaimale välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile, vabale mõttevahetusele, kus asjatundjad mitte ei esita kõnesid, vaid väljendavad oma ehedaid mõtteid.

]]>
EST Kõned Fri, 12 May 2017 14:54:46 +0000
Euroopa Liidu olukorda käsitleval konverentsil Itaalias https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13244-2017-05-05-21-26-05 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13244-2017-05-05-21-26-05 Alustuseks lubage mul tänada Euroopa Ülikool-Instituuti, kes kutsus mind siia kõnelema. Mul on au rääkida teile eelseisvast Eesti eesistumisest ja jagada teiega mõningaid mõtteid sellest, missugune näeb välja meie liidu tulevik Euroopa kirdenurgast vaadates.

Kõigepealt väike juhtumianalüüs, mis annab kinnitust, et riigi vastutustundlik poliitika võib tuua tulemuseks Euroopa Liidu väärtuste tunnustamise laiema avalikkuse seas. Tähtis on avaldada Euroopa Liidule kohast tunnustust võimaluste eest, mida ta liikmesriikide poliitikakujundajatele pakub. Sama tähtis on ka mitte süüdistada Brüsselit viltu läinud asjade eest. Eesti inimesed usaldavad meie liitu, sest kõik Eesti valitsused on öelnud, et seda tasub teha. Sellised sõnumid on veel tähtsamad kui Euroopa Liidu toetusskeemid, sest nagu teame, võivad ka suuri toetusi saavates riikides olla seisukohad Euroopa Liidu suhtes väga erinevad. Seega ei määra inimeste suhtumist mitte raha, vaid ideaalid.

Euroopa Liit on majandusliku konvergentsi vallas saavutanud märkimisväärset edu. Kui vaatame, kus me 2004. aastal olime ja kus oleme nüüd, siis räägivad numbrid enda eest – eestlased on 2,24 korda rikkamad kui ELiga liitudes.

Ent nagu ma juba ütlesin, ei ole asi üksnes rahas. Kõigi 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud kümne liikmesriigi SKT on kerkinud keskmiselt 1,87 korda. Mitte kedagi pole kõrvale jäetud. Kõigil 2004. aastal liitunud riikidel läheb paremini. Sama peab paika peaaegu kõigi nende riikide puhul, mis olid Euroopa Liidus enne 2004. aastat. Selle peamine põhjus on võimalused, mida pakuvad uued turud ja ettevõtete kulustruktuuri parandamine.

]]>
EST Kõned Fri, 05 May 2017 17:58:29 +0000
47. rahvusvahelisel St. Galleni juhtimiskonverentsil Šveitsis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13243-2017-05-04-09-15-08 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13243-2017-05-04-09-15-08 Lugupeetud juhataja härra Peter Voser,
lugupeetud Šveitsi Liidunõukogu liige Johann Schneider-Ammann,
kõrgeausused,
auväärt külalised,
lugupeetud ISC meeskonna liikmed!

Tänan teid selle konverentsi korraldamise eest!
Eesti presidendina esindan maailma ainsat digiühiskonda, millel on oma riik – selle moodustab kogu Eesti elanikkond ehk kokku 1,3 miljonit inimest.

Meie ühiskond on teinud läbi suure murrangu, et kodanikel ja ettevõtetel oleks igakülgselt digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigiasutuste kui ka erasektoris tegutsevate partneritega. On aga tähtis meeles pidada, et seejuures ei ole Eestis tuldud välja uue tipptehnoloogiaga. Kõik tehnoloogilised lahendused, mida me kasutame, on mujal maailmas järele proovitud – peamiselt erasektoris – ja end igati õigustanud. See on odavam ja usaldusväärsem suund. Osa sellest põhineb koguni avaandmetel, nimelt meie e-hääletamise süsteem, nii et kõigil oleks võimalus püüda seda häkkida, aga aastate jooksul pole keegi veel sellega hakkama saanud.

Eestlaste murranguline uuendus ei ole mitte tehnoloogia, vaid miski muu – silla ehitamine ettevõtete ja riigi vahele, et aidata inimestel, nii noortel kui ka vanadel, saada kasu pakutavatest digiteenustest. Eestlastel on juba 17 aastat olnud digitaalne isikutunnistus, mille abil nad saavad allkirjastada dokumente, sealhulgas eraõiguslikke lepinguid, ja neid ajatempliga varustada, kasutada tervet hulka avalikke teenuseid, maksta trahve ja makse, teha päringuid registrites, muuta teenusepakette ja saata krüptitud e-kirju.

Pole olnud kerge panna eri põlvkondade esindajaid seda kasutama, kuid tänu Tiigrihüppe sihtprogrammi raames järjekindlalt pakutud koolitustele tuldi sellega toime ka vanemaealiste seas, kes mõistsid peagi, miks on näiteks pensioniametiga parem ajada asju arvuti teel, mitte sõita bussiga kohale. Isegi kui algusaastatel oli arvuti sageli käepärast ainult külaraamatukogus, võttis sinna minek ikkagi märksa vähem aega kui linnasõit.

Kõik ID-kaardid on alates 2001. aastast seotud digitaalse isikutunnistusega. Digitaalne identiteet omandatakse sünniga, automaatselt ja nagu muuseas – arstid lihtsalt sisestavad vastsündinu andmed tervishoiu andmebaasi ega peagi rohkem midagi erilist tegema. Nad täidavad sel hetkel rahvastikuregistri ametniku ülesandeid seda ise märkamata! Pärast seda saavad vanemad oma ID-kaardi abil anda lapsele, kellel on digitaalne identiteet juba olemas, ka nime. Kui nad soovivad, võivad nad seejärel juba sünnitusmaja palatis esitada avalduse sotsiaalteenuste saamiseks, taotleda lasteaiakohta jne. Uus digiühiskonna kodanik ongi sündinud.

]]>
EST Kõned Wed, 03 May 2017 16:14:13 +0000
Vabariigi President Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kevadkonverentsil 28. aprillil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13232-vabariigi-president-eesti-naisuurimus-ja-teabekeskuse-kevadkonverentsil-28-aprillil-2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13232-vabariigi-president-eesti-naisuurimus-ja-teabekeskuse-kevadkonverentsil-28-aprillil-2017 Hea konverentsipere!

Sellest tõsiasjast, et ühiskond koosneb meestest ja naistest, tüdrukutest ja poistest, pole võimalik ega minu arusaamist pidi ka kuidagi vajalik, mööda vaadata. Sooliselt tasakaalulises ühiskonnas eksisteerivad ju loomulikult koos mees- ja naissugu, kuid võrdsena ja ilma vastandumiseta. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas ei ela sugugi kesksoolised inimesed nagu vahel püütakse väita, et naeruvääristada püüdlemist soolise tasakaalu poole. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks. See loob aluse ühiskonna kui terviku elujõuks ja edenemiseks ja sellest võidavad kõik.

]]>
EST Kõned Fri, 28 Apr 2017 04:55:56 +0000
Vabariigi President konkursi Eesti Parim Toiduaine 2017 autasustamisel 26. aprillil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13224-vabariigi-president-konkursi-eesti-parim-toiduaine-2017-autasustamisel-26-aprillil-2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13224-vabariigi-president-konkursi-eesti-parim-toiduaine-2017-autasustamisel-26-aprillil-2017 Head toidutootjad,
head toidu nautijad,
head Eesti toidu sõbrad!

Juba vanad eestlased oskasid kodumaisest toidust väga lugu pidada, sest millest muust, kui Eesti toidu heast kvaliteedist räägib kasvõi vanasõna "parim toit on teine eestlane". Kui nüüd kraad tõsisemaks minna, siis enamasti kipub ikka nii olema, eriti praegusel infopaduvihma ajastul, et kui on kaks eestlast, siis on vähemalt kolm arvamust, neli tviiti ja viis Facebooki postitust ja neist kõigist tehtud kuus pealkirja erinevates online-portaalides, kus arvamused juba kardinaalselt lahknevad.

]]>
EST Kõned Wed, 26 Apr 2017 07:30:05 +0000
Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil Lennusadamas 19. aprillil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13209-2017-04-19-17-03-16 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13209-2017-04-19-17-03-16 Austatud kohalviibijad,

Ma käisin täna hommikul Paldiskis ja saatsin teele meie järjekordse missiooni Liibanoni seisma UNIFILi koosseisus rahu eest koos iirlaste ja soomlastega IRISHFINBATis. Kui ma ära tulin, siis seisin monumendi ees ja lugesin üle kõik nimed. Ma teen seda iga kord, kui Paldiskisse satun. Loen üle nimed ja meenutan üle need kurvad lood.

]]>
EST Kõned Wed, 19 Apr 2017 14:01:40 +0000
Vabariigi President konverentsil "Kuidas muuta Eesti laste ja noorte elu riskivabamaks?" KUMUs 17. aprillil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13201-vabaiigi-president-konverentsil-qkuidas-muuta-eesti-laste-ja-noorte-elu-riskivabamaksq-kumus-17-aprillil-2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13201-vabaiigi-president-konverentsil-qkuidas-muuta-eesti-laste-ja-noorte-elu-riskivabamaksq-kumus-17-aprillil-2017 Head laste pärast muretsejad!

Leisi vallas Saaremaal käib koos kohalik koostöövõrgustik, kuhu on kaasatud nii kohalik lastekaitse, konstaabel, perearst ja kooli esindaja. Vastastikku jagatakse infot, arendatakse ennetustööd, arutatakse juhtumeid ning ollakse üksteisele toeks oma erialast lähtuvalt. Tõeline valdkonnaülene võrgustik, mis oleks uhkuseks igas vallas ja linnas. Tunnustamist väärib just asjaolu, et kaasatud on kõik valdkonnad (näiteks meditsiin kipub üldjuhul teistest sarnastest võrgustikest välja jääma) ja koos käiakse regulaarselt, mis just ongi ennetustöö seisukohast väga oluline.

]]>
EST Kõned Mon, 17 Apr 2017 05:10:51 +0000
Vabariigi President Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avaüritusel Kurgjal 16. aprillil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13197-2017-04-16-08-08-55 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13197-2017-04-16-08-08-55 Head Eesti inimesed!

Siin Kurgjal, suure ajalooga väikeses Eesti kohas, on hea tunne seista Eesti riigi sajanda juubeli künnisel.

]]>
EST Kõned Sun, 16 Apr 2017 05:07:08 +0000
Vabariigi President üritusel Skype Digigirls 2017 Kosmos IMAX’is 7. aprillil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13183-2017-04-07-11-35-05 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13183-2017-04-07-11-35-05 Armsad digitüdrukud!

Te olete siia kokku tulnud selleks, et unistada ennast suureks! Või vähemalt suuremaks, kui kohe suureks ei saa.

]]>
EST Kõned Fri, 07 Apr 2017 08:34:10 +0000
Vabariigi President rahvaluule kogumispreemiate üleandmisel Eesti Kirjandusmuuseumis 4. aprillil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13174-2017-04-04-13-24-48 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13174-2017-04-04-13-24-48 Mul on rõõm siin näha inimesi, kellele läheb korda sõna, kellele läheb korda luule. Jah, kultuuriasutused ja muuseumid on väga olulised selleks, et meie kultuur kestaks ja meil oleks olemas kõigi aegade hetkepildistused.

]]>
EST Kõned Tue, 04 Apr 2017 10:24:16 +0000
Vabariigi President Ugala teatri avamisel 18. märtsil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13135-2017-03-18-19-11-00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13135-2017-03-18-19-11-00 Mõtleme minevikust:
Jaan Toomingas, "Rahva sõda" ja "Põhjas".
Kaarin Raid, "Juudit" ja "Kirsiaed".
Peeter Tammearu, "Niskamäe kired" ja "Keisri hull".
Kalju Komissarov, "Ja sajandist on pikem päev" ning "Vennad Lautensackid".

Kaljut ei ole täna enam meiega, see minek just nüüd, kui teater jälle oma uksed avab, kust Kalju enam kunagi sisse ei tule, jääbki just niimoodi me hinge.

]]>
EST Kõned Sat, 18 Mar 2017 17:05:43 +0000
Vabariigi President Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubelikonverentsil https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13126-2017-03-15-12-42-32 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13126-2017-03-15-12-42-32 Head kuulajad!


Inimestel ja rahvastel on ajaloos alati kaks võimalust: nad kas lähevad ise ajaloo arengukäiguga aktiivselt kaasa, või lasevad end selle poolt kaasa lohistada. Neist esimest võimalust saab kasutada aga ainult siis, kui toimuvat ning lahendamist vajavaid probleeme õigesti tajutakse ning ollakse valmis edasiminekuga seotud koormat kandma.

]]>
EST Kõned Wed, 15 Mar 2017 10:39:44 +0000
Vabariigi President Linnade ja Valdade Päevadel 15. märtsil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13124-2017-03-15-11-18-59 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13124-2017-03-15-11-18-59 Head linnapead, vallavanemad, volikogude liikmed.


Head kohaliku elu korraldamise entusiastid – ma usun, et te kõik seda olete ja kindlasti olen seda ka mina.

Kohalik.
Oma.
Valitsus.

Need kolm sõna on kõik ühtemoodi olulised. Need kolm sõna annavad minu meelest väga hästi edasi seda olemust, mida meie linnad-vallad kehastavad. Küll aga oleme me täna, napilt pool aastat enne oktoobris toimuvaid valimisi olukorras, kus kõiki neid kolme sõna tuleb üheskoos ja uuesti mõtestada.

]]>
EST Kõned Wed, 15 Mar 2017 09:15:49 +0000
Vabariigi President emakeelepäeval Kadrioru kunstimuuseumis 14. märtsil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13120-2017-03-14-15-16-32 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13120-2017-03-14-15-16-32 Austatud president Rüütel, proua Ingrid Rüütel,
head eesti keele sõbrad!


Mul on väga hea meel rääkida eesti keelest 21. sajandil, mis on rändamise sajand. Väiksem osa inimestest teeb seda füüsilisel moel, aga kõik inimesed rändavad internetiruumis.

]]>
EST Kõned Tue, 14 Mar 2017 13:13:41 +0000
Vabariigi Presidendi tervitus Eesti NATO Ühingu konverentsile "Naised, rahu ja julgeolek" 9. märtsil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13111-2017-03-10-08-59-26 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13111-2017-03-10-08-59-26 Head konverentsil osalejad,

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" ning seadis eesmärgi, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiivi konfliktide lahendamisel.

]]>
EST Kõned Fri, 10 Mar 2017 06:58:14 +0000
President Kersti Kaljulaid riigiõhtusöögil Helsingis 7. märtsil 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13108-2017-03-09-13-16-37 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13108-2017-03-09-13-16-37 Austatud president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio,


Ma tänan teid kutse eest 100. aastapäeva tähistavasse Soome Vabariiki. See on minu jaoks suur au ja rõõm. Soomel on Eesti ja eestlaste jaoks olnud alati eriline tähtsus ja tähendus.

]]>
EST Kõned Tue, 07 Mar 2017 17:12:28 +0000
Vabariigi President iseseisvuspäeval Estonia teatri- ja kontserdimajas 24. veebruaril 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14739-vabariigi-president-iseseisvuspaeeval-estonia-teatri-ja-kontserdimajas-24-veebruaril-2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14739-vabariigi-president-iseseisvuspaeeval-estonia-teatri-ja-kontserdimajas-24-veebruaril-2017 … maa sulab,

rohi tärkab,

puu ajab pungi ja lehti ning lehe varjus laulab lind jälle omi igavesi kevadlaule. On see sentimentaalne ööpik või romantiline sinilind  siuru, – kas pole see ükskõik! Pääasi kui ta kuulutab uut elu

uute pungade,

õite ja viljaga.

 

Head Eesti inimesed! Kallid külalised!

See romantik, kes niimoodi ütles, oli Tuglas. 100 aastat tagasi. Kohe sai Eestist riik ja oli lootust, et aasta-aastalt, vähehaaval, saab tulevastel põlvedel parem.

Nii ongi läinud. Meil on oma riik, mis ei seisa enam iial üksi. Meie partnerid ja liitlased on meiega tingimusteta. Nemad austavad meie keelt ja kultuuri, tavasid ja kombeid nii, nagu meie nende omi austame.

Just tänases maailmas on niisugused liitlased erakordselt olulised. Maailm pole vahest päris liigestest lahti, kuid näeme, et aastakümneid kehtinud enesestmõistetavused ei pruugi enam olla absoluutsed.

]]>
EST Kõned Fri, 24 Feb 2017 10:59:44 +0000
Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Tallinnas NUKU teatris https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14942-vabariigi-president-teenetemaerkide-kaetteandmisel-tallinnasnuku-teatris https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14942-vabariigi-president-teenetemaerkide-kaetteandmisel-tallinnasnuku-teatris Austatud kohal viibijad,

Austatud teenetemärkide saajad.

Eesti tänab – kaks ilusat eestikeelset sõna, aga kui palju sisu!

Siin on ärkamist siis, kui, ja seal, kus teised alles magasid. Jonnakat jätkamist, kui teised olid juba käega löönud. Seemne külvamist sinna, kus seni veel kunagi midagi idanenud polnud. Sisimas tiksuvat sundi, mis ei luba rahulduda enne tulemusteni jõudmist.

Aga veel enam on siin rõõmu, kui tehtud töö vilja kannab. Rõõmu, mis õigustab kogu nähtud vaeva. Rõõmu, mis ei piirdu vaid tegijaga, vaid kõigiga, kes selle töö tulemustest osa saavad.

Eesti Vabariigi Presidendina soovin teile õnne riikliku tunnustuse saamise puhul! Seda tunnustust osutavad teile teie kaaskodanikud. Nemad on teie tegusid märganud. Nemad on juhtinud nendele tegudele minu tähelepanu. Nemad on kirjutanud inspireerivad põhjendused ja niimoodi seisnud teie tunnustamise eest. 

Muidugi on siin täna neid, kelle teod ei vaja ühelegi eestlasele tutvustamist. On suur au teile need teenetemärgid üle anda, Eesti rahva suurkujud kultuuri- ja spordivallas ning head ja südamest kirjutavad ajakirjanikud!

Aga täna siin on ka neid, kes tegutsevad ühiskonna sellistes kihtides, kuhu mitte igaüks meist ei taha vaadata. Nende suurus ei vaja selgitamist inimestele, kelle elu või tervise nad oma tegevusega päästnud on või kelle kannatusi leevendanud teo või trööstiga. Head arstid, politseinikud, päästeametnikud, sotsiaaltöö tegijad, kaitseväelased ja veredoonorid, märkav ja aitav vabakond! Teie autasustamine on meeldetuletus, et nõrgemaid ei jäeta maha.

]]>
EST Kõned Thu, 23 Feb 2017 11:20:47 +0000
President Kersti Kaljulaid Tartu rahu 97. aastapäeval 02.02.2017 Estonia kontserdisaalis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12898-2017-02-02-16-54-27 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12898-2017-02-02-16-54-27 Austatud president Rüütel,
Riigikogu esimees,
Kaitseväe juhataja,
Ministrid ja Riigikogu liikmed,
Suursaadikud,
Daamid ja härrad!


Mul on hea meel tervitada teid Tartu rahu aastapäeva puhul.

]]>
EST Kõned Thu, 02 Feb 2017 14:53:32 +0000
Vabariigi President 10. Haridusjuhtide Aastakonverentsil 2. veebruaril 2017 Pärnus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13056-2017-02-15-08-00-59 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13056-2017-02-15-08-00-59 Head koolijuhid!
Head hariduselu edendajad!


Mul on hea meel seista siin teie ees praeguses rollis, sest ettevalmistus selleks kohtumiseks on olnud päris korralik. See oli minister Jaak Aaviksoo, kes kutsus mind osalema "huvitava kooli" töörühma ja nõukotta ja sellepärast olen ma päris palju aastaid mõelnud Eesti koolist, Eesti haridusest ja sellest ka varem rääkinud. Siin saalis võib olla ka neid, kellele ma olen juba kõnelenud.

]]>
EST Kõned Thu, 02 Feb 2017 07:30:45 +0000
Vabariigi President Rahvusarhiivi uue peahoone "Noora" avamisel 1. veebruaril 2017 Tartus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12892-vabariigi-president-rahvusarhiivi-uue-peahoone-qnooraq-avamisel-1-veebruaril-2017-tartus https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12892-vabariigi-president-rahvusarhiivi-uue-peahoone-qnooraq-avamisel-1-veebruaril-2017-tartus Lugupeetud külalised, armas arhiivirahvas, armsad sõbrad!


Ajaloo mäletamine on meil kõigil erinev. Mõnele inimesele meenub pigem hea, mõnele pigem halb. Osad suudavad tagasi vaadateski märgata pooltoone. Mõni inimene on valmis ajaloost mõeldes olema mõistvam ajastu üldise vaimu suhtes kui teised. Mõni rakendab erinevat käsitlust ja nõudlikkust erinevatele ajaloo osapooltele oma ideoloogilisest, rahvuslikust võimuust taustast tulenevalt, ikka tagantjärele.

]]>
EST Kõned Wed, 01 Feb 2017 11:59:01 +0000
Vabariigi President Eleringi aastaseminaril 27. jaanuaril 2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12881-vabariigi-president-eleringi-aastaseminaril-27-jaanuaril-2017 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12881-vabariigi-president-eleringi-aastaseminaril-27-jaanuaril-2017 Täna sai muna jälle ära praetud ja kui lülitist tule põlema panin, läks valgeks. Sellepärast tahan oma siinviibimisega teile kõigile kõigepealt öelda - suur aitäh. Mõistan küll, et see, kui tuli põleb ja teistes sektorites tee on sõidetav, ja nii edasi, siis on selle taga kellegi töö ja see on teie kõigi suur töö.

]]>
EST Kõned Fri, 27 Jan 2017 08:29:56 +0000
Vabariigi Presidendi aastavahetuse tervitus 31. detsembril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12841-vabariigi-presidendi-aastavahetuse-tervitus-31-detsembril-2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12841-vabariigi-presidendi-aastavahetuse-tervitus-31-detsembril-2016 Head Eestimaa inimesed


Midagi on sellel aastal siiski läinud ka prognoosidele vastavalt – 31.detsember jääb ikka aasta viimaseks päevaks ja selle päeva viimastel minutitel on presidendil võimalus me aastat hinnata ja uut ennustada.

]]>
EST Kõned Sat, 31 Dec 2016 10:19:21 +0000
Vabariigi President Eesti Rahvusringhäälingu 90. aastapäeva tähistamisel Estonia kontserdisaalis 17. detsembril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12806-2016-12-19-07-49-21 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12806-2016-12-19-07-49-21 Head ERRi inimesed,


Palju õnne sünnipäevaks! Rahvusringhäälingu seadusest loeme, et Rahvusringhäälingu tegevuse eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. See on suur ja oluline ülesanne. Aga täna siin on mul hoopis tunne nagu oleks mõne hea sugulase juubelil. Tead, et kogu suguvõsa on kokku tulnud ning saad tulla südamerahus teadmisega, et ka juubilar ise on täie tervise juures.

]]>
EST Kõned Sat, 17 Dec 2016 15:47:32 +0000
Vabariigi President malekonverentsil "Paul Keres ja Eesti male tulevik" 14. detsembril 2016 Tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12799-vabariigi-president-malekonverentsil-qpaul-keres-ja-eesti-male-tulevikq-14-detsembril-2016-tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12799-vabariigi-president-malekonverentsil-qpaul-keres-ja-eesti-male-tulevikq-14-detsembril-2016-tallinnas Kallid malesõbrad,


Ma olen sündinud 1969. aastal. 1970ndate teises pooles ilma ja elu taipama hakanud lapsena kasvasin ma meie rahva suurte meeste varjude saatel. Kui mina maailma asjadest hakkasin aru saama, siis ei olnud enam Kerest. Ei olnud paljusid Eesti kultuuri suurkujusid. Eesti riiki ka ei olnud. Lapse jaoks sulasid kõik need mineviku mälestused ja varjud kokku üheks tervikuks. Vahel oli vanainimeste vestlust laua alt laudlina varjust pealt kuulates ka võimatu aru saada, kuidas mõne suurmehega täpselt siis see lugu oli.

]]>
EST Kõned Wed, 14 Dec 2016 12:37:34 +0000
Vabariigi President Inimõiguste aastakonverentsil 9.12.2016 Tallinnas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12780-2016-12-09-11-19-55 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12780-2016-12-09-11-19-55 Austatud konverentsi korraldajad ja kohalviibijad, president Rüütel, akadeemikud, arvamusliidrid!


Ühiskonna selgroog on sirge ja tugev, kui ühiskonnas on inimõigustega kõik korras. Oluline inimõigus on sõnavabadus. Täna siin saalis veel enne õhtut räägitakse sellest palju.

]]>
EST Kõned Fri, 09 Dec 2016 09:16:06 +0000
Vabariigi President PÖFFi lõpetamisel Nordea Kontserdimajas 26. novembril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12739-2016-11-26-15-44-15 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12739-2016-11-26-15-44-15 Austatud PÖFF,
austatud PÖFFi külalised.


Viimastel aastatel astub Eesti kinokunst pika sammuga üha kõrgemale, üha paremini. Eesti kino jalajälg maailma kinokaardil suureneb.

]]>
EST Kõned Sat, 26 Nov 2016 13:43:38 +0000
Vabariigi President Lastekaitseliidu aastakonverentsil 22. novembril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12723-vabariigi-president-lastekaitseliidu-aastakonverentsil-22-novembril-2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12723-vabariigi-president-lastekaitseliidu-aastakonverentsil-22-novembril-2016 Head Lastekaitseliidu aastakonverentsil osalejad.


Poolteist kuud tagasi ametisse astudes alustasin oma esimest kõnet presidendina lastest.

]]>
EST Kõned Tue, 22 Nov 2016 05:32:11 +0000
Vabariigi President Eesti Kaitseväe 98. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Estonia kontserdisaalis kolmapäeval 16. novembril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12707-2016-11-16-16-26-27 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12707-2016-11-16-16-26-27 Kaitseväelased, palju õnne 98. sünnipäevaks!


Soliidne iga. Selles vanuses juba mõistad, mis on tõeline ja mis on näiv. Nii ka teie.

]]>
EST Kõned Wed, 16 Nov 2016 14:26:05 +0000
Vabariigi President isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis 13. novembril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12699-2016-11-13-11-07-43 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12699-2016-11-13-11-07-43 Head kuulajad,
Väga austatud isad ja vanaisad,
Head tulevased isad!


On isadepäev 2016. Samas - tervet 21. sajandit võib meie kultuuriruumis julgesti kutsuda isade sajandiks. Veelgi enam, tahaksin seda kutsuda perede taasühinemise sajandiks.

]]>
EST Kõned Sun, 13 Nov 2016 08:57:56 +0000
President Kersti Kaljulaidi kõne visioonikonverentsil "Pension 2050" 4. novembril 2016 Tallinna Ülikoolis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12681-2016-11-09-14-10-39 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12681-2016-11-09-14-10-39 Head kohalviibijad,


Mäletate, paar nädalat tagasi tekkis avalikus inforuumis suur kära selle ümber, kui vanalt peaksid inimesed tulevikus pensionile minema. Käivitus tavapärane masinavärk, mis mugavduvates ühiskondades tihtipeale vähegi raamist välja ideega ikka juhtub. Sotsiaalmeedia kihas ja kõik said seal ennast välja elada. Ajakirjanikud käisid tänaval inimesi küsitlemas ja loomulikult valdavalt arvati, et pensioniea tõstmine oleks ausa tööinimese suhtes ebaõiglane.

]]>
EST Kõned Fri, 04 Nov 2016 12:01:40 +0000
President Kersti Kaljulaidi kõne kohtumisel üliõpilaste, akadeemiliste töötajate ja vabakonna esindajatega 28. oktoobril 2016 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12633-2016-10-28-12-59-44 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12633-2016-10-28-12-59-44 Austatud kohalviibijad, Narva kolledži rahvas ja teised narvakad!


Mul on hea meel olla jälle üle mõne aasta Narvas. Käisin siin tihedamalt ajal, kui töötasin Eesti Energia aktsiaseltsis, aga vähemalt korra olen vestelnud siin kohaliku elu aktivistidega ka siis, kui olin seotud Tartu Ülikooliga. Jutt käis toona küll pigem suhestumisest Euroopa Liitu ja tema toetustesse.

]]>
EST Kõned Fri, 28 Oct 2016 09:55:11 +0000
At the High-Level National Social Protection Course https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15390-at-the-high-level-national-social-protection-course https://president.ee/et/ametitegevus/koned/15390-at-the-high-level-national-social-protection-course Honourable soon-to-be-graduates of the first national social protection course!

Any country in the world can be strong and capable of development, both economically and intellectually, if its residents feel that the country is their own. Without active and responsible citizens, such a state is unsustainable.

Only one thing is needed for this to happen: people must always feel that they are equal and dignified members of society. They must feel that they are heard and their worries are taken into account.

One keyword here is ‘always’. Another key fact is that we are all different: we have different abilities, backgrounds, health conditions, etc. But in spite of this, we all have the same desire for, and right to, a life and development that further human dignity.

Social protection should be focused on the rational and sustainable achievement of these two goals.

]]>
EST Kõned Thu, 27 Oct 2016 08:56:44 +0000
Vabariigi President kõrgema sotsiaalkaitse kursusel 27. oktoobril 2016 Vihula mõisas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12632-2016-10-27-10-33-35 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12632-2016-10-27-10-33-35 Lugupeetud esimeste sotsiaalkaitsekursuste peatsed lõpetajad!

Mis tahes riik saab seesmiselt, nii vaimu kui ka majanduse mõttes, olla tugev ja arenemisvõimeline üksnes siis, kui selle elanikud tunnevad – see on nende enda riik. Ilma aktiivsete ja vastutustundlike kodaniketa riik on jätkusuutmatu.

Et nii saaks olla, on tegelikult vaja vaid üht. Seda, et inimene saaks end alati tunda ühiskonna väärika ja võrdväärse liikmena. Isikuna, keda kuulatakse ja kellega arvestatakse.

Üheks võtmesõnaks on siin sõna „alati“. Teiseks aga tõdemus, et me oleme erinevad, meil on erinevad võimed, elukäik, tervis jne. Kuid sellele vaatamata on meil ühesugune soov inimväärsele elule ja arengule ning ka õigus selleks.

Sotsiaalkaitse peaks olem suunatud nende kahe eesmärgi ratsionaalsele ja jätkusuutlikule saavutamisele.

]]>
EST Kõned Thu, 27 Oct 2016 07:31:45 +0000
Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47 Härra president,
härra minister,
head põllumehed,
Riigikogu liikmed,


Põllutööl ja selle produktiivsusel on kogu inimkonna ajaloos eriline ja asendamatu koht.

]]>
EST Kõned Tue, 25 Oct 2016 09:41:06 +0000
Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44 Austatud kohalviibijad,
Valitsuse liikmed,
Lugupeetud Eesti ettevõtjad!


Mul on hea meel tänasel õhtul näha, et teie elu ei koosne ainult argipäevadest. Jah, argipäevad on need, mis loovad väärtust, kuid iga tootliku päeva lõpuks on mõistlik korraks tunda rõõmu sellest, mis on valmis - ja ehk sellestki, mis homme ees.

]]>
EST Kõned Thu, 13 Oct 2016 18:10:13 +0000
Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016 Austatud härra president,
Riigikogu ja Vabariigi valitsuse liikmed,
Ekstsellentsid,
mu daamid ja härrad,
head Eesti inimesed.

25 aastat tagasi taastati siinsamas saalis Eesti Vabariik. Meil on nüüd riik, mis on 21. sajandi demokraatlik riik. Selles on kõigi Eesti inimeste panust hoolimata sellest, milline on nende elukoht, eluala või elujärg.

Täna sünnivad juba lapsed, kellele on okupatsioon vanavanemate mälestustes. Vaba Eesti lapselapsed. Ma mõtlen täna neile lastele – ja omakorda – nende – laste lastele. Kui vähe on tegelikult neid lapsi. Vähem kui viieteistkümnes tuhandes Eesti kodus nohiseb võrevoodis imik. Ümmarguselt sada tuhat on koolieelikuid, kes hommikuti vanematele kaissu poevad. Maailmas on sadu miljoneid. Meie vastutus on need sada tuhat ja nende vanemad õed-vennad. Lapse siiras usk kogu maailma headusse kaob kasvades paratamatult. Meie asi on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku.

]]>
EST Kõned Mon, 10 Oct 2016 09:23:01 +0000
Eetiline riik ei mängi oma rahvaga https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12544-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12544-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas Kersti Kaljulaiu isamaaline kõne Arvamusfestivalil Postimehe alal.

]]>
EST Kõned Wed, 05 Oct 2016 07:53:38 +0000