Kõned president http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned Wed, 19 Sep 2018 10:12:15 +0000 Joomla! 1.5 - Open Source Content Management et-ee Elupäästjate medalite üleandmisel http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14531-2018-09-12-09-20-45 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14531-2018-09-12-09-20-45 Lugupeetud siseminister ja peadirektor, head elupäästjad

Elu on habras. Enamik meist ei mõtle selle peale ega taju seda, sest enamik meist puutub väga harva kokku nende hetkedega, kus meie tava- ja ootuspärane elu asendub äkitselt ootamatusega. Ootamatusega, mille eest meid on ehk küll hoiatanud teavituskampaania, või vanemad, või sõbrad, või hoiatussilt, aga mille puhul ikka mõtleme, et „ega minuga see kindlasti ei saa juhtuda“.

Teie siin saalis mõistate, kui habras on elu. Sest just teie olete need, kelle otsused, valikud ja tegevused on viimasel hetkel päästnud teise inimolendi hapra eksistentsi. Ja tihtipeale ka omaenda eluga riskides. Mitte ainult teie poolt päästetud inimesed, vaid ka teie ise olete tihti pidanud tundma seda, kui hirm nöörib hinge kinni. Kui adrenaliin paneb südame kiiremini pekslema ja käed värisema. Kui – nagu öeldakse – terve senine elu vilksatab silme eest mööda. Aga te olete sellest üle olnud.

Teie lugudes, nii elupäästja medalitega pärjatavates kutselistes päästjates ja tavakodanikes kui ka Päästeameti teeneteriste pälvivates ennetajates ja päästejuhtides, peegeldub see, kuidas me täna Eestis oma inimesi kaitsta suudame. Professionaalne ja kiirelt reageeriv päästeteenistus kombineerituna vabatahtlike päästjatega. Ennetustöö riskigruppide seas koos kodanike teadlikkusega sellest, et enne ise appi tormamist tuleb teha kiire kõne hädaabinumbrile.

Selline lähenemine on olnud üsna edukas – statistika, mis näitab näiteks tulesurmade arvu pidevat langust, räägib enda eest. Meie Päästeameti võimekus reageerida rahuaegsetele päästesündmustele on muljetavaldav ja ennetustöö olnud ilmselgelt väga edukas. Ja selles edus on olnud oma roll pea kõigil, kes täna siin saalis istuvad. Aitäh teile!

Aga nii nagu tavainimene kaldub tihti arvama, et „minuga seda ju ei juhtu“, kipume teinekord ka riigi ja ühiskonnana lootma sellele, et need kõige mustemad stsenaariumid on nii vähetõenäolised, et nende pärast ehk muretseda ei maksa.

Võtame kasvõi tänavuse suve. Vaatamata ülikõrgele tuleohule ja ilmselt ka mitmetele väga nappidele pääsemistele oli suuri ja pikalt kestvaid metsapõlenguid vaid paar tükki, mis seejuures möödusid ilma hukkunute ja rahva vara hävinguta. See on tegelikult väga hea tulemus, eriti võrreldes näiteks Kreekas või Rootsis toimunuga.

Tuleb siinkohal tänada kõiki kutselisi ja vabatahtlikke päästjaid, aga taaskord ka ennetajaid, kes käisid läbi lugematu arvu lõkkeplatse, et inimestele vahetult ja koha peal sõnad peale lugeda.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Mon, 10 Sep 2018 22:00:00 +0000
Vabariigi President Riigikogu avaistungil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14522-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14522-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil Austatud president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed, ekstsellentsid, valitsuse liikmed!

Sel riigi sajanda sünnipäeva aastal ei ole paremini me riigi kohta öeldud, kui siin teile kõneldes seda tegi Rein Taagepera: „See riik on liiga paks, kuna elanike arvuga võrreldes nõuab ta suhteliselt rohkem riigiametnikke kui suurem maa. Samas on see riik liiga õhuke, kuna ta ikkagi ei suuda katta kõiki erivajadusi. Kui meil poleks vaja ülal hoida omaette keelele rajatud kultuuri, siis ei hakkaks ükski hull nii väikest eraldi riiki looma. Meil aga on selline kultuur. Ja see kultuur on nii hämmastavalt tugev, et see on teinud võimalikuks selle, mis pole võimalik: nimelt riigi, mis on samal ajal liiga paks ja liiga õhuke, aga toimib ikkagi."

Mõtleme täna korraks koos kuidas oleme selle ime teoks teinud? Mida rohkem ma selle üle juurelnud olen, seda selgemini tuleb välja üks, milles me tõe poolest teistest riikidest osavamad oleme. Vaadates tagasi Põhiseaduse Assamblee aega ja liikudes sealt tänapäevale lähemale, leiame:

- põhiseadusesse sisse kirjutatud pinged erinevate institutsioonide vahel, mis teeb riigi juhtimise keeruliseks, aga turvaliseks – keegi ei saa kunagi päriselt oma tahtmist, ilma et oleks seda teiste omaga vürtsitanud;

- valimissüsteemi, mis toob parlamenti piisavalt palju erinevaid vaateid ja mõtteid, et kõik ühiskonnagrupid saaksid tunda ennast Riigikogus esindatuna;

- rahareformi seaduse, mis oli kiire, riskantne ja originaalne, kuid tasakaalustatuna rangete eelarvenõuetega andis meile turvalise raha kuni liitumiseni euroalaga;

- maksusüsteemi, mis oma lihtsuses oli arusaadav ühiskonnale, kes varem polnud teeninud tõelist tulu ega maksnud päriselt makse;

- e-riigi ja avaliku ning erasektori ühisplatvormi x-tee;

]]>
kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Mon, 10 Sep 2018 12:28:06 +0000
Vabariigi President kooliaasta avaaktusel Narva Vanalinna Riigikoolis http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14520-vabariigi-president-kooliaasta-avaaktusel-narva-vanalinna-riigikoolis- http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14520-vabariigi-president-kooliaasta-avaaktusel-narva-vanalinna-riigikoolis- Kallid sõbrad!

Sellel aastal tähistame Eestis oma vabariigi sajandat aastapäeva ja mul on väga hea meel just tänavu osaleda kooliaasta avaaktusel teie juures Narvas.

Siinsamas teie koolimajas õppis kunagi dirigent ja pedagoog Heino Kaljuste. Ta jõudis oma elu jooksul palju, kuid vast üks olulisemaid asju, mida see Eesti muusikaelu suurkuju tegi, oli meie laulupidude traditsiooni laiendamine. Meie noorte laulupidudele aluse panemine. Veel noore mehena hakkas ta käima mööda Eestit koolides ärgitamas ja selgitamas, oma visadusega leidis ta kaasteelisi ning viis oma mõtte ellu. 1962. aastal toimus esimene noorte laulu- ja tantsupidu, mis nüüdseks on toimunud 12 korda ja on väga loomulik osa meie elust. Miks ma seda täna räägin? Head sõbrad, see on lugu sellest, kuidas üks inimene, üks mõte, ka teie, igaüks teist, saab korda saata suuri asju ja muuta maailma. Tasub unistada ja oma unistustesse uskuda, neid sõpradega jagada, ka võõrastega jagada, leida mõttekaaslasi ja visalt tegutseda.

]]>
Elke.Rimpel@vpk.ee (Elke Rimpel) EST Kõned Mon, 03 Sep 2018 07:50:35 +0000
Vabariigi President Kodukaunistamise auhindade üleandmisel Viljandis http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14514-2018-08-25-09-53-11 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14514-2018-08-25-09-53-11 Mulgimaal, mille ajalooline piir jääb Viljandist küll veidi kaugemale, on selline murdekeelne sõna nagu „lõpik“. See tähendab lõppemist, aga ka mõne suurema töö tegemise järel peetavat rõõmsat tänupidu suure vaeva nägijatele. Täna on meil ka lõpik, tänupidu teile kõigile, head kaunima ja parema Eesti tegijad.

]]>
Anne.Krigolson@vpk.ee (Anne-Pille Krigolson) EST Kõned Sat, 25 Aug 2018 09:14:53 +0000
Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri inauguratsioonil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14513-2018-08-24-13-32-50 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14513-2018-08-24-13-32-50 Kallis Tartu Ülikooli pere,

austatud rektor!

On rõõm ja ikkagi veel ka natuke nukker siin teie ees täna seista. Rektor Kalmu ärasaatmisest on möödunud varsti kaheksa kuud. Meile, tema kaasteelistele, jääb arm hinge kauemaks, aga ülikooli kui institutsiooni jaoks on alates tänasest, sobilikult uue õppeaasta alguseks, kõik jälle tavapärane.

Tahan tänada professor Tõnu Lehtsaart, kes sel raskel ajal ülikoolipere koos hoidis ja jätkas nii, nagu rektor Kalm oleks tahtnud, et töö edasi läheks. Ligi 400 aastat vana ja väärikas ülikool evib loomulikult niipalju suurt inertsi, et see viiv, mis meil igaühel on antud selle laeva kursi mõjutamiseks, tundub kindlasti ja alati me kõikide jaoks imelühike, aga pole siiski kunagi tähtsusetu. Iga päev, iga kuu ja iga aasta on ülikooli juhtimises olulise tähtsusega. Iga otsuse mõju ulatub päris kaugele.

Sellepärast on väga hea, et rektor Toomas Asseri ametisse nimetamisega saab ülikool taas rektoraadi, kus on korraga alalhoidlikkust ja värskeid ideid. On neid, kes kannavad järjepidevust – kasvõi rektor Asser ise, pikaajaline Tartu Ülikooli nõukogu liige. On uusi otsustajaid, nagu õppeprorektor Aune Valk.

Nii see täpselt olema peabki. Universitas on oma olemuselt konservatiivne – selle sõna parimas tähenduses. Aga selleks, et olla edukalt alalhoidlik, ei ole teist valemit kui piisav ettenägemise võime – valmistumine tulevikuks väikeste muudatuste kaudu absoluutselt iga päev. Just selline juhtimisstiil on Tartu Ülikoolile omane ja rektor Asser on seepärast ülikoolipere jaoks orgaaniline valik sellist lähenemist jätkama.

Muidugi tuleb tõdeda, et konservatiivne lähenemine – revolutsioonide vältimine, stabiilsus, mis samas pole stagnatsioon – muutub järjest keerulisemaks. Tehnoloogilise tsükli jätkuv kiire lühenemine paneb paratamatult proovile seni hästi toiminud mudelid ja organisatsioonidki, sest õigete tulevikku suunatud valikute langetamine on paratamatult keerulisem.

]]>
mattias.tammet@vpk.ee (Mattias Tammet) EST Kõned Fri, 24 Aug 2018 13:28:20 +0000
Kommunismiohvrite memoriaali avamisel Maarjamäel http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14511-2018-08-23-13-18-57 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14511-2018-08-23-13-18-57 Austatud Riigikogu esimees, ministrid, saadikud, kirikutegelased, hea Eesti rahvas.

On ilus päev – soe päike paistab mustale müürile. Meie oleme õunaias, meie oleme kodus ja koduaias. Aga nendel seinaplaatidel – teisel pool, kuhu soe päike ei ulata on kirjas üle 22 000 inimese nime ja see kurb nimekiri ei ole kaugeltki veel lõplik.

Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina. Siin on arstid ja teadlased, põllumehed ja insenerid, ettevõtjad ja sõjaväelased, riigijuhid ja töölised. Kõikide elualade esindajad.

Nad olid pärit kõikjalt Eestist ja nad olid väga erinevatest rahvustest. Siin on emad ja isad, vanavanemad ja väikesed lapsed. Siin ei ole neid, kes oleksid võinud sündida, aga jäid sündimata sellepärast, et nendel tahvlitel on nende emad ja isad.

Kõik need inimesed on kommunistliku totalitaarrežiimi ohvrid. Võõra võimu ohvrid, kes pidid kaduma ja jääma igavesse vaikusesse. Nad ei pidanud tagasi jõudma õunaaeda, koduaeda. Aga ometigi tänase päevaga mingil moel, mingil kujul pakub see mõte meile lohutust, et nad ikkagi on jõudnud siia tagasi koos meiega.

Nüüd on meie ülesandeks, vaba Eesti riigi ülesandeks, teha nii, et midagi sellist enam mitte kunagi meiega ei juhtuks. See on meie kohustuseks ka kõigi nende tuhandete inimeste ees, kelle nimed siin tahvlitel on, aga ka meie oma vabaduse ja tuleviku, meie oma laste ja ka lastelaste ees.

]]>
katrin.loo@vpk.ee (Katrin Loo) EST Kõned Thu, 23 Aug 2018 13:15:40 +0000
Vabariigi President iseseisvuse taastamise 27. aastapäeval presidendilossi roosiaias http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14499-2018-08-20-16-00-14 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14499-2018-08-20-16-00-14 Kallid külalised siin roosiaias, kallid Eesti inimesed kodudes!

Siim Kallas rääkis 1988. aastal lauluväljakul „Eestimaa laulul": „Me teadsime, et tuleb skandaal. Aga me mõtlesime, et kõige hullem on see, kui rahvas ei mõista ja meie ettepaneku sisu kaob kusagile määramatusse. Kõik on läinud teisiti. Ja see mis on toimunud, on tegelikult ju uskumatu." Ja ta jätkab, kirjeldades sisukaid arutelusid rahvaga IME ettepaneku üle: „Kaks tundi selliseid küsimusi, et võttis selja märjaks. Sellist toetust vajame ka edaspidi. Kainet, arukat."

Toona me niisiis jaksasime poliitikat teha. Kogu rahvaga, keerulist poliitikat. Palju keerulisemates oludes kui täna.

Vaatamata sellele, et siis iseloomustasid meid suurepäraselt dissident Erik Udami sõnad ERSP asutava koosoleku avamisel: „Võib-olla meil on vähe kogemusi, sest me oleme olnud sunnitud elama surutud tingimustes – minuvanused ja nooremad ei ole terve eluea jooksul saanud vabalt poliitiliselt tegutseda. Selle tõttu me võime komistada, me võime eksida, kuid ma ei kahtle selles, et kõiki meid juhib siiras soov anda oma panus isamaa heaks, et see soov on omakasupüüdmatu ja ma loodan, et meie üritus ei jää ilma tagajärgedeta."

]]>
eve.salumaa@vpk.ee (Eve Salumaa) EST Kõned Mon, 20 Aug 2018 15:57:48 +0000
Üldluulepidu Rakveres http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14512-2018-08-24-07-35-21 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14512-2018-08-24-07-35-21 Head sõbrad!

Sageli küsitakse minu käest, milline on riigipea olulisim tööriist. Minu vastus on alati olnud üks: selleks on keel.

Te kuulete isegi, kui palju on eesti keeles ainuüksi sõnale "rääkima"

vasteid. Ma ei imesta. Meie keel ongi meie endateadmus. Me oleme sündinud eesti keelde, me mõtleme eesti keeles ning see, milline on eesti keel, säärased oleme ka meie. Ja ei ole vist tõesti paremat sahvrit keele jaoks kui luule. Meie luuletused on need vakad, kus hoitakse keelt, näidatakse meile meie keele võimalusi ja tipmisi otsi, näidatakse meile meie igapäevase keele üllatavaid nurke, kante ja nulki, ehk nagu luuletab Maarja Kangro: "Mulle tundub, et ligimene / sööb jälle paremat sõnaliha."

Ent siinkohal meenutaksin Eesti vanasõna "Ega keel koormaks ei ole."

Luuletused oskavad voolida välja keele tema erinevates vormides, nii nõtketes kui kohmakates, nii hõiskavates kui muserdanutes, kuid luule ei õpeta meid kunagi oma keelt kartma. Luuletused, mida te täna kuulete, ei ole kirjutatud selleks, et me oma igapäevast luulevälist keelt pelgama ja põlgama hakkaksime.

Luuletused ei ole kunagi kirjutatud muuseumikeeles ning luuleraamat ei ole kunagi keele vangikong, kus teda hoitakse suletuna − ei, ma usun nagu Jaan Kaplinskigi, et me peaks rohkem tähelepanu pöörama keele vabale, mõnusale, soravale ja loovale kasutamisele. Nii kirjutas ka Kaarel Leetberg 1927. aastal: "Kui tahame head keelt saada, siis peame seda keelt, mis meil on, hästi rääkima, igaüks oma isikliku tundmuse järel hästi, nõnda kui tema igal üksikul korral tunneb hea ja õige olema. Peame ekslikuks tunnistama selle seisukoha, et keegi tark mees oma tarkusest keele walmis teeb, ja siis teised muud kui õpiwad selle targaste tehtud keele ära ja ongi hea keel käes."

Head sõbrad,

meie keel on nagu meie riik − keegi teine ei tee seda meie eest valmis. Luuletused räägivad inimese sügavaimatest tunnetest või looduselamustest, kirjeldavad meile paremaid maailmu või on relvad ebaõigluse vastu, kuid nad on ühtlasi üleskutsed kasutada keelt loovalt.

See üleskutse kõlab meile kõigile, mitte ainult luuletajatele. Eesti luule ei ole nagu moositegu: võtame keele, paneme ta purki, silt peale ja keldrisse pimedaid aegu ootama. Eesti luule on nagu kevadine tuuleõhk üle samblasse kasvanud kiviaia: kerge ja vaimustav, kiire ja meelitav, kutsudes meid üles temaga koos minema − ja mitte keelt õppima, vaid keelt kasutama.

Tõnu Õnnepalu on öelnud: luule lugemine suvel on natuke nagu Pärdi Alina-plaadi kuulamine vaikses majas keset metsa. Sest see muusika on harv ja vaikne, temas on palju õhku, tühje kohti, kuhu mahuvad ka teised hääled: linnud, tuul, vihm.

Head sõbrad,

täna oleme luulepeol, kuid see siin on ka keelepidu. Ja see on pidu, mille kordaminekut saab mõõta seeläbi, kuidas me kõik oma keelt homme kasutame. Luule ei näita meile sellel teel suunda, aga ta näitab valgust.

Kena pidu!

]]>
katrin.loo@vpk.ee (Katrin Loo) EST Kõned Thu, 16 Aug 2018 22:00:00 +0000
Vabariigi President PPA uue reostustõrjelaeva "Raju" ristimisel Süsta sadamas http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14494-2018-08-16-11-17-14 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14494-2018-08-16-11-17-14 Austatud siseminister, head meremehed!

Tänane päev on Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku jaoks mitmes mõttes oluliseks verstapostiks ja märgib ühe pika merereisi lõppu. Selle reisi jooksul on laevastikus puht-arvuliselt olnud küll rohkem ja esmapilgul võimsamaid aluseid, kuid samas pole need alused mitte alati olnud võimelised igal ajahetkel merele minema, või algselt ehitatud selleks, milleks Eesti-sugune väikeriik neid vajab.

]]>
renate.joul@vpk.ee (Renate Jõul) EST Kõned Thu, 16 Aug 2018 11:15:21 +0000
Vabariigi President Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu avamisel http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14492-vabariigi-president-okupatsioonide-ja-vabaduse-muuseumi-vabamu-avamisel- http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14492-vabariigi-president-okupatsioonide-ja-vabaduse-muuseumi-vabamu-avamisel- Meil on vabadus ja meil on vabadus rääkida vabadusest. See on väga suur asi, kuigi see tundub tänasel päeval iseenesestmõistetav. See muuseum aitab meil meeles pidada, kuidas oli, kui vaba mõte või vaba sõna võis täiesti vabalt tähendada vabadusest ilma jäämist väga pikaks ajaks. Aitab meeles pidada ja aitab oma lastele ja lastelastele, kellel selline vahetu kogemus õnneks puudub, selgitada.

Vabamu räägib meile okupatsioonivõimude kuritegudest. Ta räägib demokraatia ja vabaduse puudumisest ning sellest, kuidas me selle kõik tagasi võitsime, oma riigi taastasime. See oli meie loos kõige suurem murrang – järsk elukvaliteedi paranemine lihtsalt sellest, et sa võisid vabalt rääkida. Sa ei pidanud enam kartma selle pärast, kellele, kellega või mida sa rääkisid või milliseid tagajärgi see toob sinu pereliikmetele või sulle endale.

]]>
Anne.Krigolson@vpk.ee (Anne-Pille Krigolson) EST Kõned Tue, 14 Aug 2018 20:21:34 +0000