Kõned president http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned Wed, 25 Apr 2018 08:11:30 +0000 Joomla! 1.5 - Open Source Content Management et-ee Vabariigi President Kaberneeme päästedepoo avamisel http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14257-2018-04-20-11-31-38 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14257-2018-04-20-11-31-38 Mul on suur au ja väga hea meel seista esimeses spetsiaalselt vabatahtlike päästjate jaoks ehitatud hoones. Eriti hea meel on, et see hoone valmis õmblusteta. Sellepärast, et siia on panustanud kõik – riik, vabatahtlikud päästjad ise ja inimesed, kellele see kant korda läheb. Siia on panustanud inimesed, kes usuvad isetegemise võlujõudu ja seda kõike on uhke näha.

Ma olen kindel, et sellest saab tore kooskäimise koht lisaks sellele, et see on äärmiselt vajalik hoone. Tegelikult on ikka väga paha sõita tulekahjule välja, kui sinu päästeautos on diisel hangunud ja vesi jäätunud. Tulekahju on kuum koht, aga me ei tahaks seda eralduvat soojust kasutada kõigepealt vee sulatamiseks. Mistõttu on väga hea, et edaspidi ei ole seda muret, et vabatahtlikud päästjad peavad enne objektile väljasõitu hakkama veel ka oma kodus garaažist varustust kokku otsima.

Ja nagu me teame, siis vabatahtlik päästja on ju vabatahtlik. Ta võib üleüldse olla tööl ja siis peab vaatama, kuidas sa tema garaažist või kuuri alt midagi kätte saad. Seega kindlasti reageerimisvõimekus kasvab ka väga oluliselt.

Mul on väga hea meel tervitada siin ka Päästeameti peadirektorit. Lõppude lõpuks sellise õmblusteta ühiskonna vabatahtlike ja riigi koostöö osas on kindlasti nemad olnud pioneerid, kes esimesena aru said, et 21. sajandi riik ei saa ainult seista koos sellest, et meie maksame maksud ja keegi teine osutab teenust, vaid tõepoolest tuleb teha nii nagu arenenud riikides juba ammuaega kombeks on.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Tue, 17 Apr 2018 22:00:00 +0000
Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil Kultuurikatlas http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14232-2018-04-13-04-41-14 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14232-2018-04-13-04-41-14 Austatud Riigikogu esimees, kaitseväe juhataja, head sõbrad,

kaks nädalat tagasi jõudis oma viimsesse puhkepaika Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. Ameeriklastele kolonel Einseln. Esimene kaitseväe juhataja pärast meie iseseisvuse taastamist. Kindral Einseln õpetas meile kaitsediplomaatiat, ta õpetas, et tänapäeva lahinguväljal pole üks riik – ükski riik seejuures – enam üksinda lahinguväljal tegija. Ta õpetas ka seda, et paraku on kaitsediplomaatidel oma töös edu vaid siis, kui nende sõnade taga on päriselt teod. Eesti sõnade taga on teod. Sellepärast oleme me olnud edukad ja saame hakkama ka praeguses, eriliselt ärevas õhkkonnas.

Me enesekindlus põhineb sellel, et Eesti kaitseväelased on tänaseks juba üle 23 aasta katkematult osalenud välismissioonidel. Nii oleme olnud oma liitlastega koos, nii oleme õppinud päriselt, reaalselt, sõdima. Ja sõjaks valmistuma. Nii üks kui ka teine – relvavendlus, sellele toetuv aktiivne kaitsediplomaatia ja omandatud oskused – tagavad meie julgeolekut, ka täna ja eriti täna.

]]>
Liis.Lepik@vpk.ee (Liis Lepik) EST Kõned Wed, 11 Apr 2018 22:00:00 +0000
Vabariigi President prokuröride üldkogul http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14215-2018-04-06-10-35-05 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14215-2018-04-06-10-35-05 Lugupeetud justiitsminister ja peaprokurör, austatud prokurörid!

Ilmselt ei eksi ma väga palju, kui ütlen, et prokuröri amet on üks raskemaid ja pingelisemaid ning samas üksildasemaid ameteid meie õigussüsteemis. Kohtueelse menetluse käigus peate tihti kokku puutuma mitte ainult valgekraeliste kuritegevusega, pisipettuste või taskuvarastega, vaid ka sellise kurjusega, mille peale normaalsel inimesel sees kihvatab, isegi kui ta üldse suudab selliste asjade peale mõelda. Ja kurta pole tihti kellelegi – saab ju rääkida kolleegidega, aga neilgi on käed oma tööd täis. Võib rääkida lähedastega, aga ametisaladus seab omad piirid. Ja kas tasub ikka tööd koju kaasa viia?

Menetluse käigus tiksub halastamatult aeg – mitte ainult teie enda sisemises töökorralduses ettenähtud tähtajad, vaid tihti ka ohvri ja tema lähedaste õigustatud ootus võimalikult kiirele õigusemõistmisele. Ja üldjuhul soovib ka kahtlustatav-süüdistatav selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kõrge avaliku profiiliga juhtumite puhul lisandub sellele surve ka ajakirjanduse, avalikkuse ja vastaspoole kaitsjate poolt – ja see iseenesest on ka normaalne. Mina mõistan, kui raske see võib olla, mina mõistan seda frustratsiooni, kui avalikkus seda ei mõista. Teilt oodatakse kiiret menetlust, kuid vigu ei tohi teha, sest nende eest karistatakse karmilt – kohtuniku poolt, kaitsja poolt, avalikkuse poolt.

Ja alles seejärel algab kohtuprotsess ise, teater, kus see kõik uuesti kordub. Kohtuotsuse ootamine ja otsus ise. Suur süüdimõistvate kohtuotsuste hulk tekitab aegajalt küsimusi, kes õigusriik ikka eksisteerib – aga meie teame, et eksisteerib. Tänusõnu oma töö eest saate üldjuhul vaid oma ülemustelt ja kindlasti ka kuriteo ohvritelt, kuid harva avalikkuselt. Sest nii on Eestis kahjuks tihti kombeks – äpardusel on alati kümneid parastajaid, õnnestumine kipub aga vaeslapseks jääma.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Fri, 06 Apr 2018 10:34:29 +0000
Vabariigi President Tallinn Music Week’i konverentsil „Creative impact“ http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14227-vabariigi-president-tallinn-music-weeki-konverentsil-creative-impact http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14227-vabariigi-president-tallinn-music-weeki-konverentsil-creative-impact Imetore on näha siin nii palju muusika, kunsti ja ideede sõpru. Tere tulemast Tallinnasse!

Aga lubage mul kutsuda teid alustuseks hoopis siit tuhandeid miile eemale, USA Tennessee osariigi edelaossa, sest just sel nädalal viiskümmend aastat tagasi pidas Martin Luther King Jr seal oma viimase ja ühe kõige võimsama kõne.

Väljas oli meeletu äikesetorm, kui ta tol õhtul Memphises lavale astus, keset mustanahaliste prügivedajate streiki ebaõiglaste töötingimuste üle. Just seal ütles ta sõnad, mis seisavad nüüd tema memoriaalil Washington DC-s, kus need kohe silma hakkavad. Need sõnad tuletavad meile meelde, et inimkonnal tuli – ja tuleb endiselt – valida mitte vägivaldse ja vägivallatu käitumise vahel, vaid vägivallatu käitumise ja mitteolemasolu vahel.

Järgmisel päeval tapeti ta oma motelli rõdul. Tema viimasteks sõnadeks jäi soovitus muusikule mängida õhtul toimuma pidanud miitingul üht gospelilugu – "Mängi seda hästi ilusasti!".

Me kõik teame Memphist kui rock'n'roll'i ja soul-muusika sünnilinna. Need pole olulised üksnes muusikastiilidena, vaid ka muutuste loojana.

Meie jaoks, kes me võime süüa oma lõunasööki seal, kus ise tahame, on raske ette kujutada seda ebainimlikku alandust, millega inimesed sealkandis tol ajal silmitsi seisid. Kuid tegelikult see polnudki nii ammu. Kõik need eraldi joogikraanid ja sissepääsud kinno, või loomaaiad, kuhu mustanahalised tohtisid siseneda vaid selleks, et puhastada puure. Otsene hirmutamine ja vägivald.

Mõelgem, milline pingutus – ja seega ka kui palju muljetavaldavam – oli vastata sellele kõigele... armastusega.

]]>
kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Fri, 06 Apr 2018 06:11:43 +0000
President Kaljulaid TEDxLasnamäe ideedekonverentsil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14183-2018-03-24-09-11-49 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14183-2018-03-24-09-11-49 Eesti põhiväärtus on võrdsete inimeste vabade valikute jõud. Kuid sageli püüab klantsajakirjandus meile luua muljet, et Eestis esineb eliit ja kõigil teistel on võimalus vaadata läbi lukuaugu – näiteks läbi televiisori 24. veebruari õhtul – kuidas eliit elab.

Paljudes maailma demokraatlikes riikides on see tõepoolest oluliseks probleemiks. Kuigi sünnijärgset eliiti, aadelkonda, ei ole, on meritokraatlik eliit siiski olemas ja täpselt sama moodi oma positsioonid mitmeteks põlvedeks kindlustanud.

Meritokraatia on juhtimise põhimõte, mille kohaselt peaksid juhtival positisoonil olema kõige võimekamad inimesed sõltumata nende sotsiaalsest päritolust ja majanduslikust jõukusest. Nagu see sõnapaar ise ütlebki, on meritokraatlik eliit oma koha ühiskonnas omaenda teadmiste, riskijulguse ja tööga välja teeninud. Ja osadele neist, kujutage ette, teeb ka lääne demokraatiates muret asjaolu, et sellinegi eliit toob kaasa ühiskonnas nähtuse, mis vähendab ühiskonna sotsiaalset mobiilsust.

Meritokraatlik eliit ei uuenda ennast raha abiga. See uueneb hariduse ning sidemete kaudu, mida me loome hariduse omandamisel.

Ja vaat siit jõuamegi selle juurde, mis teeb meie Eesti endiselt väga mõnusaks kohaks.

Haridus, mille me saame Lasnamäel või Mustamäel, viib meid täpselt sinnasamma, kuhu viib haridus Inglise kolledžist või Prantsuse lütseumist – ikka Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Eestis töötab endiselt sotsiaalselt mobiilne ühiskonnamudel, mis on tohutult oluline nii teile siin saalis kui Eesti riigile tervikuna.

]]>
Anne.Krigolson@vpk.ee (Anne-Pille Krigolson) EST Kõned Sat, 24 Mar 2018 09:10:39 +0000
Vabariigi President Tallinna 5. idapartnerluse aastakonverentsil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14170-vabariigi-president-tallinna-5-idapartnerluse-aastakonverentsil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14170-vabariigi-president-tallinna-5-idapartnerluse-aastakonverentsil Tere tulemast talvisesse Tallinna kõigest nädal pärast seda, kui Eesti tähistas oma sajandat iseseisvuspäeva. Pidustused kestavad siin Eestis terve aasta, aga see ei tähenda, et me sel aastal tööd ei teeks. Meie EL-i nõukogu eesistumise ajal pöörati palju tähelepanu idapartnerlusele. Ma mäletan jutuajamisi teie ärikogukondade ja teie kodanikuühiskondadega ning väga elavat, paljude huvitavate küsimustega pressikonverentsi Brüsselis idapartnerluse tippkohtumise eelõhtul.

Nüüd on käes aeg seda impulssi tugevdada ja nende teemadega edasi minna. Eesti toetab jätkuvalt meie idapartnereid ja hoolitseb endiselt selle eest, et see buss ei sõidaks minema.

Me püüame aidata kõigil idapartnerluse riikidel saavutada neid eesmärke, mis te endale riigi ülesehitamisel ja majanduse arendamisel seadnud olete. Ma soovin õnnitleda ka Eesti Idapartnerluse Keskust nende viienda sünnipäeva puhul ning tänada neid selle konverentsi korraldamise eest.

Tippkohtumised on olulised poliitilised teetähised. Nad võimaldavad meil saada ülevaadet sellest, mis on juba saavutatud, aga ka seada uusi eesmärke. Ja mõnikord võib tippkohtumist pidada edukaks isegi siis, kui suudetakse kõigest säilitada status quo või kui astutakse vaid väiksemaid praktilisi samme. Minu arvates kuulub viimane idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis sellesse kategooriasse.

Me ei libisenud tagasi, me saime aru, et ei valitse kuigi suurt entusiasmi ega suurt teineteisemõistmist selles, mis suunas idapartnerlus liigub. Siiski suutsime saavutada konkreetseid tulemusi ja astuda konkreetseid väikesi samme. Ja me suutsime koostada deklaratsiooni, mis rahuldas kõiki osapooli.

Nüüd on aeg edasi liikuda. Ma panin tähele, et kui EL räägib oma väärtuste suunamisest väljapoole oma piire, siis räägib ta jälle ka uutest koostöövaldkondadest uute riikidega, kes asuvad EL-ile lähedal, kuid pole veel EL-iga liitumiseks valmis. Nagu on öelnud Euroopa naabruspoliitika ja laienemise volinik Johannes Hahn: „Me peame olema ambitsioonikad, aga ka realistlikud ja usutavad."

Alates Euroopa naabruspoliitika raames idapartnerluse programmi loomisest on saavutatud nii mõndagi. See programm pole veel jõudnud oma maksimumini ega ammendanud oma potentsiaali. Me alles naudime assotsiatsioonilepingute esimesi vilju.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Thu, 01 Mar 2018 22:00:00 +0000
Avakõne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks Läti Rahvusooperis http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14161-2018-03-01-10-58-42 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14161-2018-03-01-10-58-42 President Vējonis,

peaministrid Kučinskis ja Ratas,

daamid ja härrad,

head naabrid ja sõbrad!

Läti filmirežissöör Daira Abolina on öelnud, et lätlased ja eestlased on nagu poolvennad. Meie huumorimeel, temperament ja keel on erinevad. Samas on meil ühised traditsioonid, väärtused ja ajalugu.

Eelmisel laupäeval tähistasime sõltumatu Eesti 100. sünnipäeva Tartus, mis on muuseas kõige populaarsem sihtkoht Eestit külastavate lätlaste seas. Vaid kolm päeva hiljem tähistame oma 100. aastapäeva siin, Riias. Läti folkloorile mõeldes tundub see eestlaste kohta üllatavalt kiire.

Läti ja tema dünaamiline pealinn on eestlaste jaoks alati ligitõmbavad olnud. Paljud tulevad siia, et avastada teie rikkalikku kultuuripärandit ja saada osa teie majanduslikust edust. Paljud on Lätisse oma kodu rajanud. Viimasel ajal on lühireisid teisele poole piiri eriti populaarseks muutunud.

Paljude eesti intellektuaalide juured on Lätis, näiteks 1801. aastal Riias sündinud Kristjan Jaak Petersonil. Või kirjanik August Gailitil. Mõned tulid Balti Õpetajate Seminari õppima ja jätkasid oma haridusteed Riias inseneriks õppides. Cimze Seminari ja Riia Vaimuliku Seminari eestlastest lõpetajatel oli oma roll eesti haritlaskonna kujunemises ja iseseisva Eesti riigi loomises, mis nagu iseseisev Lätigi õitses läbi kahe aastakümne. Nägime koos, kuidas meie sõltumatud riigid hävitati.

Karmide okupatsiooniaastate jooksul andsid meie traditsioonid ja kultuur meile jõudu ja lootust. Sündis eriline side. Vahetasime kogemusi ja jagasime kultuuri mitmel tasandil. Näiteks koolilaste sõprusklassid ja üks populaarsemaid eesti filme „Viimne reliikvia", kus meeldejäävad rollid tegid näitlejannad Elza Radziņa ja Ingrīda Andriņa. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on meie eriline side aina tugevamaks muutunud. Hea näide sellest sidemest on balletitantsijad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons ning poetess Doris Kareva ja tõlkija Guntars Godiņš.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Mon, 26 Feb 2018 22:00:00 +0000
Vabariigi President Vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40 "Soovin teile südamest õnne meie Isamaa sünnipäeval. See päev liidab meid rõõmus ja mures, töös ja võitluses. Lubage rahva nimel kinnitada: Eesti on tänulik, et riigi kõige tähtsamat päeva pühitsevad meiega koos kõik meie naabrid; kogu Põhjala riikide pere eesotsas Soomega; ning Euroopa Liidu ja Atlandi Liidu riigid, meie poliitilised partnerid."

Nõnda alustas oma kõnet Eesti Vabariigi 80. sünnipäeval president Lennart Meri. Ja mul on siiras rõõm nentida, et kõik nimetatud on jätkuvasti me kõrval – selle erisusega, et nüüd oleme meie juba täiesti võrdse tegijana ses rivis

Me ise oma võrdsust muidugi alati ei usu. Ehkki tegime just eduka eesistumise Euroopa Liidus. Ja kuigi vahel tundub, et e-riigi tutvustamisele kulub meil rohkem auru kui tema edasiarendamisele, kõlbame partneritele eeskujuks aga küll.

Selles, muide, pole midagi uut. Lord Wedgewood, Inglise Panga direktor, lausus 1943. aastal „Eesti oli kõige paremini valitsetud väikeriik Põhja-Euroopas". Nii on meenutanud meie riigi 30. sünnipäeval eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes August Rei.

Rei kirjeldas, millise imetlusega välismaailm vaatas Eesti edusamme ja kui vähe eestlased ise seda toona hinnata mõistsid. Tema sõnul öeldud Eesti juhtidele tihti: „Teie keskel leidub isegi niisuguseid, kes alatasa nurisevad, et kõik olevat halb ja minevat järjest halvemaks. Tõeliselt aga vaevalt leidub teist rahvast maailmas, kes oleks kunagi teinud nii imetlusväärseid edusamme nii lühikese ajaga".

Nojah, kallid sõbrad, mõned asjaolud on jäävad. Eks sedagi ole hea märkida sel riigi 100. sünnipäeval. Ega muu maailm ei saagi mõista, et üht poleks ilma teiseta.

Nõudlik rahulolematus ja samas usk, et homne päev on tänasest parem, kui kõvasti tööd teeme – see oli siis ja on praegugi see võti, mis avab ukse me paremasse tulevikku ja aitab seletada kiiret arengut viimase veerandsajandi jooksul, mil me oleme jälle saanud ise oma maal otsustada. Niisiis – jätkame nõudlikult, aga ärme lase sel nõudlikkusel varjutada rõõmu me riigi heast käekäigust! Olgem rõõmsad, et oleme heal järjel – maailma riikidest on meist rikkam vaid viiendik. Aga Eesti vajab enamat. Väikeriik vajab suuri mõtteid ja suuri eesmärke, meiesugustel pole aega ajaloo kulgu lihtsalt kaasa teha.

]]>
Anne.Krigolson@vpk.ee (Anne-Pille Krigolson) EST Kõned Sat, 24 Feb 2018 10:44:42 +0000
Eestimaa Päästmise Komitee liikmete ning Hugo Kuusneri monumendi avamisel Pärnus http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14168-2018-03-05-09-09-11 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14168-2018-03-05-09-09-11 See on sümboolne, et praegu sajab lund ja sellel poodiumil on kaks jäljerida. Nii nagu ka praegu, igale poole, kuhu me läheme, jätame me uued ja värsked jäljed, nii jäeti ka 100 aastat tagasi esimesed jäljed meie iseseisva riigi ajalukku.

Siinsamas Pärnus loeti ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".

Sellega öeldi Eestis esimest korda välja see, mida varem ei olnud saanud välja öelda:

„Eestimaa /---/ kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratiliseks riigiks."

See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Thu, 22 Feb 2018 22:00:00 +0000
Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Narvas http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32 Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva kõnes: "Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal."

See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: "Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata."

Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 90ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.

Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks.

Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja tahaks loota, et mitte vähem idealismi.

Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle ühe põlve jooksul tehtud töö eest!

]]>
Elke.Rimpel@vpk.ee (Elke Rimpel) EST Kõned Wed, 21 Feb 2018 10:24:28 +0000