Kõned president http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned Thu, 16 Nov 2017 10:44:43 +0000 Joomla! 1.5 - Open Source Content Management et-ee Vabariigi President isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13729-2017-11-12-11-15-07 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13729-2017-11-12-11-15-07 Selle aasta varasügisel sündis mu sõprade perre poeg. Me kõik oleme lugenud ja kuulnud luuletusi sellest, kuidas laps vaatab oma ema. Kuidas ema silmades on lapse jaoks terve maailm. Vaatasin oma sõpra vastsündinud pojaga. Isa silmis oligi terve maailm. Tegelikult siiski selle maailma ilusam, parim osa. See maailm, milles on lõputult hoolivust. Piiramatult armastust. Juba ette järgmiseks 20 aastaks kannatlikkust. Valmisolekut taluda pisikesi pahandusi ja tulla toime suurematega. Lubadust olla alati õigel ajal ja õiges kohas selleks, et pisike inimene saaks end tunda turvaliselt ja kindlalt.

Pisikese inimese silmis oli pilk, mis hästi hoitud imikutel ikka – lõputu rahu, sisemine enesekindlus, mis tuleneb sellest, et tema maailmas on kõik hästi ja teistsugust maailma ta polegi veel näinud. Eelarvamusevaba usk õnne ja turvalisusse.

Sellist rahu suudame oma lastele pakkuda vaid esimesel eluaastal. Edaspidi hakkavad nad õppima elu. Elu on keeruline ja vastuoluline ja on paratamatu, et lapse arenguga kaasneb pettumusi, sest tema turvaline maailm hakkab omandama teisi varjundeid. Muidugi jääb hästi hoitud lapse maailm ikkagi alati turvaliseks, aga ta hakkab mõistma, et see turvatunne ei olgi iseenesestmõistetav. Selle turvatunde eest seisavad täiskasvanud, kõige rohkem tema vanemad.

Emotsionaalse turvatunde allikana on mehed meie komberuumis selgelt alahinnatud. Stereotüüpne suhtumine teeb Eesti isadele liiga. Tegelikult kõige karmimate elukutsete esindajadki lähevad teist nägu, kui silmapiirile ilmub mõni tita. Kõikidele isadele meeldib rääkida oma lastest ja oma lastest rääkides on kõik isad hoopis teistmoodi uhked kui rääkides oma värskelt omandatud magistrikraadist või joostud isiklikust rekordist. Kaugel olevatele lastele mõeldes on isade igatsus tajutav, eriti kui lahusolek on pigem oludega leppimine kui valik. Võib-olla ei paista see kõik kergesti välja, aga kes oskab, see näeb. Isa silmis ja südames on laps terve maailm, olgu siis lähedal või kaugel, olgu laps väike või suur.]]> eve.salumaa@vpk.ee (Eve Salumaa) EST Kõned Sun, 12 Nov 2017 10:46:41 +0000 Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil Head tervishoiutöötajad ja arstid, ametnikud ja teadlased, treenerid ja juhendajad,

kõik tervise- ja innovatsioonihuvilised, kes te täna siin olete!

Kõik soovivad elada tervelt, kvaliteetselt, õnnelikult ja pikalt. See on igati inimlik ja loomulik püüdlus ja nii määratleb ka Maailma Terviseorganisatsioon tervist kui sellist. Ühiskondlikult aktsepteeritud normina pole tervis ammu enam haiguste puudumine, vaid kogum füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest heaolust.

Kuigi selline käsitlus oli aktsepteeritud juba enam kui 70 aastat tagasi, on selle järgi tervelt elamine pidevalt keerukamaks muutunud. Paljud omapärad on saanud diagnoosideks, aga mõned omadused on ka lakanud seda olemast. Ühed kui teised muutused on andnud meile humanistlikuma ühiskonna – abivajajad seda saavad, lihtsalt teistsugusust oskame aktsepteerida. Üha enam oskame teistmoodi olekut ka väärtustada, peame lugu ja leiame koha kõikidele siin ühiskonnas ja selle päikese all. Ja see on tegelikult väga tore.

Kaasaegses maailmas ümbritseb meid tervisega seonduvalt rohkem informatsiooni kui eales varem, mistõttu on oma tervise hoidmiseks olulisi valikuid teha järjest keerulisem. Ka töö ja elamise viis on muutunud, mis vähemalt lääne kultuuriruumis tähendab sageli ka füüsilise aktiivsuse vähenemist. Kergem elu, millest osa tuleks pühendada oma tervise hoidmiseks füüsiliselt koormava tegevuse leiutamisele, on seisund, millega me alles oma vaimus kohaneme.

Aga enne veel, kui pikemalt nii mina oma kõnes kui seejärel ka teie siin terve päeva jooksul hakkate rääkima tervisest, sellest kuidas seda hoida, kuidas kasutada meile 21. sajandil antud või meie endi loodud tööriistu tervise hoidmiseks, tahan ma teid tänada. Ega ma täpselt tea, kuhu te oma konverentsi aruteludega jõuate, aga minu jaoks on väga oluline, et asjadest räägitaks fakti-, teadmiste- ja teaduspõhiselt.

Mis juhtub, kui Google'isse sisestada sõna „tervendamine"? „Tervendamine inglite abiga; kuidas tervendada energiakeha; emotsionaalkeha tervendamine – valgusesaar; kas Jumal tervendab ka tänapäeval?".

Kõik need näited olid esimese kümne vaste sees, mis välja tulid. Ma neid linke ükshaaval lahti ei klikkinud. Aga kui vaadata laiemalt meie rahva tervist, mingit üldist vaimset tasakaalu ja ratsionaalset ümbritseva keskkonna adumist, siis uhhuu-kultuuri massiivne pealetung teeb mind tegelikult väga murelikuks. Ja me peame minu meelest päris tõsiselt mõtlema, kuidas sellise info pealetungile ühiskonnana vastu saada.

]]>
kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Thu, 09 Nov 2017 09:07:02 +0000
Sõnavõtt Politsei- ja Piirivalveameti 99. aastapäeva vastuvõtul 3. novembril Viljandis, Ugala teatrimajas http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13704-2017-11-03-16-31-58 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13704-2017-11-03-16-31-58 Austatud siseminister ja peadirektor, head politseinikud, piirivalvurid!
Statistika näitab, et Eesti inimeste turvatunne ja usaldus politsei vastu pole kunagi olnud nii kõrge kui täna. Erinevalt 20 aasta tagusest ajast on Eestisse jäänud väga vähe selliseid paiku, kuhu tavaline seadusekuulekas inimene ei julgeks minna ilma, et ta peaks muretsema oma turvalisuse ja elu pärast. Paljuski on see kindlasti olnud ka ühiskondliku ja majandusliku arengu tulemus, kuid väga suur osa tänust selle eest, et Eesti on oma elanikele turvaline koht – kuulub teile.

Tänan teid, patrullpolitseinikud, ja teid, kriminaalpolitsei uurijad, ning teid, piirivalvurid, ka teid, abipolitseinikud ja migratsiooniametnikud! Ja muidugi tervitan siinkohal eraldi neid, kes täna ei saa siin olla, sest on täitmas oma teenistusülesandeid.

Inimeste turvatunne on väga olulises osas ajendatud veendumusest, et politsei – aga ka riik laiemalt – on häda korral alati nende jaoks olemas, oskab ja suudab abistada. Kui inimestel tekib mulje vastupidisest, võib turva- ja kindlustunne väga kiiresti hakata kahanema. Iga inimene tunneb hirmu ja tunneb abitust, kui ta ühtäkki mõistab, et mõeldamatu ja irratsionaalne võib meid tabada mitte öisel kõrvaltänaval, vaid päise päeva ajal Tallinna kesklinnas. Tavaline inimene lihtsalt ohkab selle peale: maailm on liigestest lahti. Teile sellist filosoofilist võimalust ei anta. Teie peate tegutsema ja tegutsete, et inimeste turvatunne jääks püsima.

]]>
eve.salumaa@vpk.ee (Eve Salumaa) EST Kõned Fri, 03 Nov 2017 16:30:18 +0000
Avalik loeng Khuthaisi Akaki Tsereteli ülikoolis http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13707-2017-11-06-14-02-31 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13707-2017-11-06-14-02-31 Austatud ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Kõigepealt soovin avaldada tänu võimaluse eest rääkida täna siin teie ees oma viimasel Gruusia riigivisiidi päeval. Olen täiesti veendunud, et peale ametlike kohtumiste, eravestluste, pressikonverentside ja intervjuude on niisama tähtis jõuda ka laiema avalikkuseni. Mul on au viibida Khuthaisi Akaki Tsereteli ülikoolis, mis asub kunagises ühtse Gruusia pealinnas. See on linn, millel on oma kultuuri-, haridus- ja äritraditsioonide poolest Gruusias silmapaistev koht.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Wed, 01 Nov 2017 22:00:00 +0000
Vabariigi President Gruusia riigivisiiidi õhtusöögil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13691-2017-10-31-16-32-00 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13691-2017-10-31-16-32-00 Austatud president Giorgi Margvelashvili,
lugupeetav proua Maka Chichua,
ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Riigivisiit on kahe maa omavahelise suhtlemise kõige pidulikum vorm, mis kinnitab veelkord üle meie lähedased suhted. On tähelepanuväärne, et praegune visiit toimub just nüüd, kui tähistame Gruusia ja Eesti diplomaatiliste suhete 25 aastapäeva. See on olnud katkematu sõpruse ja koostöö veerandsada.

Kuid alustan hoopis meie inimestest, sest vaid neile saab toetuda meie tihe riikidevaheline läbikäimine. Käisin mõned päevad tagasi Zaza Urushadze ja Ivo Feldi uue filmi „Pihtimus" Tallinna esilinastusel. See linateos, nagu ka tema varasem film „Mandariinid" ja Ana Urushadze film „Ohtlik ema", on meie kahe maa inimeste koostöö üheks parimaks näiteks. Koostööfilmi loomine õnnestub vaid siis, kui see toetub teineteise mõistmisele ja avatud suhtlemisele. Meie mõlema maa filmiloojad on sellega imeliselt hakkama saanud, mis näitab, kui sarnased me oma mõttelaadilt oleme, sest muidu ei oleks olnud võimalik luua nii suurepäraseid ja hinnatud teoseid. Me mõlemad hindame tarkust hoida vastastikust austust ja oskust teineteist kuulata, ehk väljendades suure poeedi Šotha Rusthaveli sõnadega: „Targad võtavad nõu kuulda, rumalad talitavad omapead." Nõnda on Gruusia ja Eesti vaimne lähedus palju suurem, kui geograafiline vahemaa lubab oletada.

Samalaadset lähedast mõttevabadust kirjeldab oma mälestusest ka meie kirjamees Karl Ast. Enne Esimest maailmasõda Tartu Ülikoolis õppinud grusiinid olid otse loomulikult kaasakiskuvalt rõõmsameelsed ja laululembesed, kuid olid ka headeks kaaslasteks impeeriumi vastases võitluses ning unistasid juba siis Tartus oma Gruusia vabast riigist.]]> eve.salumaa@vpk.ee (Eve Salumaa) EST Kõned Tue, 31 Oct 2017 16:26:30 +0000 Vabariigi President IV idapartnerluse ärifoorumil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13682-2017-10-27-12-57-48 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13682-2017-10-27-12-57-48 Idapartnerlus on Euroopa Liidu ja tema partnerriikide suhete jaoks äärmiselt oluline instrument.

Kõigi Balti riikide jaoks, kes varem olid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, on idapartnerid olnud südamelähedased ja me mõtleme alati nende peale. Me ei taha ega luba seda, et idapartnerlusriikide saatus Euroopa Liidu tegemiste laualt maha kukub.

Me tunneme end vastutavana. Vilnius ja Riia on juba võõrustanud idapartnerluse tippkohtumisi ning Tallinn on otsustanud korraldada selle kohtumise Brüsselis. Selline koha valik on sümboolne – idapartnerlus on Euroopa Liidu teema, mitte Ida-Euroopa teema. See on keskne element Euroopa Liidu naabruspoliitikas.

Jah, me tunneme end vastutavana. Vastutavana selle eest, et me ei sulgeks bussi uksi, et sõita ära paremasse tulevikku. Vastutavana selle eest, et jätkuksid arutelud Euroopa ühendamise üle. Vastutavana alternatiivide otsimise eest, kui Euroopa Liidu laienemine pole võimalik.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Thu, 26 Oct 2017 12:55:56 +0000
Vabariigi President Idapartnerluse kodanikuühiskonna konverentsil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13677-2017-10-25-14-41-53 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13677-2017-10-25-14-41-53 Lugupeetud kodanikuühiskonna esindajad! Lugupeetud valitsuste esindajad, kes te hoolite kodanikuühiskonna ja valitsuse koostööst!

Tervitan teid Tallinnas, Eestis, kus me loodame muuta oma ühiskonna sujuvalt toimivaks nii, et avalik sektor, vabaühendused ja sotsiaalse ettevõtluse sektor tegutsevad ühiselt meie inimeste hüvanguks.

Isegi kui raudse eesriide tagant või uustulnukana vaadata arenenud lääneriikide ühiskondi, siis süsteem, kus kodanikud lihtsalt maksavad makse ning valitsus võtab kogu vastutuse kõigi protsesside, kõigi inimeste ja kõigi kogukondade eest, paistab atraktiivne. Kuid meie siin oleme aru saanud, et reaalses elus ei ole see keskpikas perspektiivis ja ammugi mitte pikas perspektiivis jätkusuutlik.

Jätkusuutlik on koostöö – kodanikuühiskonna ja valitsuse ühine tegutsemine. See teenib meie inimesi paremini: kodanikuühiskond ei hakka tegutsema enne, kui ühiskonnas on tekkinud mingi reaalne vajadus, ja seega on see täiuslik signaal valitsusele astuda omapoolseid samme, kui kodanikuühiskond on neist huvitatud. Kodanikuühiskond ei paku sama teenust 30 aastat järjest, kui see pole enam vajalik. Kodanikuühiskond reageerib õigel ajal ja just neile probleemidele, mis ühiskonnas on tekkinud.

Niisiis, valitsuse toetus kodanikuühiskonnale teenib inimesi lihtsalt kõige paremini. See võimaldab pakkuda teenuseid just siis, kui neid vajatakse, ja just neid teenuseid, mida vajatakse. Teenuste all pean ma silmas väga erinevaid tegevusi, mida kodanikuühiskond on valmis ette võtma.]]> Liis.Lepik@vpk.ee (Liis Lepik) EST Kõned Wed, 25 Oct 2017 14:41:13 +0000 Vabariigi President aasta põllumehe väljakuulutamisel Riigikogus http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13672-2017-10-24-14-09-40 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13672-2017-10-24-14-09-40 Aastad ei ole vennad ja seda, et möödunud suvi ei olnud Eestimaal ilus, teame me kõik. Põllumehele pole esmatähtis siiski suve ilu, vaid see, kui soodne suvi tema tegemistele oli. See, kuidas ilmastik mõjutas vilja- ja karjakasvatust.

Selles mõttes oli möödunud suvi vastuoluline, eriti närune aga neile, kelle põldudel kasvas hoolsa töö tulemusel väga hea saak, võib-olla isegi rekordsaak, kuid mida kahjuks pidevate vihmasadude tõttu ei olnud võimalik koristada. Oktoobris vilja võttes sellest ju enam inimese toitu ei saa, ma kardan. Meie kandis tabas suvist peenramaad peale jaani rahevihm, mis viltis nii maasikalehed kui ka kurgi omad, mille tulemusel sai septembri lõpus teha sisse kurke ning rahekahjustustega suveõunad valmisid hoopis oktoobris.

Nii teab isegi linnainimene, et oli keeruline aasta, kuid viletsad suved pole meie põllumeestele uudiseks. Me oleme ju saanudki siin aastatuhandeid elada tänu sellele, et mitte kunagi pole Eestimaal olnud nii, et vilets ilm oleks põllumehi lõplikult nurka surunud. Ei tohtinudki suruda, sest olgu ilm või suvi milline tahes, inimesed ja kõik elusolev vajab teie toodetud toitu.]]> kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Tue, 24 Oct 2017 14:09:00 +0000 Vabariigi President konverentsil „Manufuture 2017 – Moving up the Value Chain" http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq Seal, kus ühed näevad efektiivsuse kasvu, võivad teised näha töökohtade kadumist, mistõttu „väärtusahelas ülespoole liikumisest" rääkides tuleks kindlasti kaaluda eri tahke.

Teie konverentsi ajalugu ulatub 2003. aastasse. Esimene Manufuture'i konverents toimus 2003. aastal Milanos. Sellest sündmusest on saanud hea traditsioon tulla iga kahe aasta tagant sügisel kokku selles riigis, kes on parajasti ELi eesistuja, ning arutleda ettevõtjate, inseneride, teadlaste ja poliitikute osavõtul Euroopa tulevikutootmise üle.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Mon, 23 Oct 2017 22:00:00 +0000
Vabariigi President Hanaholmeni tulevikufoorumil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13676-vabariigi-president-hanaholmeni-tulevikufoorumil http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13676-vabariigi-president-hanaholmeni-tulevikufoorumil Mu daamid ja härrad!

Me oleme teinud läbi suure ühiskondliku muutuse, mille tulemusena on meie kodanikel ja ettevõtetel kasutada digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigiga kui ka oma partneritega erasektorist. Muuseas – mitte üheski selle protsessi etapis pole Eesti loonud mitte mingit tipptehnoloogiat. Tehnoloogia poole pealt on kõik see, mida me oma digiühiskonna jaoks kasutame, teiste tegutsejate, peamiselt erasektori poolt põhjalikult läbi proovitud ja katsetatud. Mis tähendab, et see tehnoloogia on odavam ja usaldusväärsem. Osa sellest on lausa avatud lähtekoodiga. Selline on näiteks meie e-valimiste tarkvara, nii et igaüks võib katsetada sellesse sisse murdmist – aga viimase seitsme, peaaegu kaheksa aasta jooksul pole see veel kellelgi õnnestunud.

Seega ei seisne eestlaste ühiskonda muutev uuendus üldsegi tehnoloogias. See uuendus peitub mujal – protsessis, milles ettevõtlus ja riik kokku saavad, et aidata inimesi, nii noori kui ka vanu, et nad võiksid digiteenuste võimalustest kasu saada. Juba 17 aastat – peaaegu terve põlvkonna – on eestlastel olnud digi-ID, mida saab kasutada dokumentide, ka eraisikute dokumentide digiallkirjastamiseks ja ajatempliga varustamiseks. Seda digi-IDd on võimalik kasutada ka paljude avalike teenuste saamiseks, maksude ja trahvide interneti teel maksmiseks, registrites päringute tegemiseks, teenuste tellimiseks, aga ka lihtsalt krüpteeritud e-kirjade saatmiseks.

Oli siiski vaja spetsiaalselt pingutada selleks, et kõik inimesed, iga põlvkond seda kasutama hakkaks, aga kannatliku koolitusprogrammiga (mille nimi oli meil „Tiigrihüpe") saavutati see ka vanema põlvkonna puhul. Nad taipasid üsna pea, kui palju mugavam on avada arvuti, selle asemel et istuda bussi peale ja sõita näiteks pensioniametisse kohale. Isegi kui see arvuti ei asunud esialgu mitte iga inimese laual, vaid pigem külaraamatukogus või koolis, asus see ikkagi märksa lähemal kui ükskõik milline ametiasutus. Nagu teate, on Eesti territoorium suhteliselt suur, aga inimesi vähe. Mistõttu paiknevad ka ametiasutused hõredalt.

]]>
kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Thu, 19 Oct 2017 14:32:47 +0000