Kõned president http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned Tue, 16 Jan 2018 10:05:00 +0000 Joomla! 1.5 - Open Source Content Management et-ee Vabariigi President Eesti Kunstnike Liidu 75. sünnipäeval http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13874-2018-01-05-06-58-29 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13874-2018-01-05-06-58-29 Kunstiajaloolane ja äsja ilmunud Konrad Mägi monograafia koostaja Eero Epner on öelnud: "Ajastul, mil ihaletakse üha enam objektiivsust, on kunst võib-olla väheseid kohti, mis püüdleb küll tõe poole, kuid paradoksaalselt selle eest kogu aeg ka pageb. Kunst ei ole koht, kust võiks leida meid puudutavatele küsimustele kõigile kehtivaid tõeseid vastuseid, ometi leiame kõik neid sealt aeg-ajalt."

Mulle tundub, et siin võib olla peidus üks valguskiir, mis aitab meie ühiskonda õigel teel hoida. Kui ma seda Eero lauset umbes kümnendat korda lugesin, suutsin ma selle kiire enda jaoks ka sõnastada. Nimelt vaevab mind juba pikemat aega küsimus – kui masinad muutuvad üha targemaks ja igaüks meist kasutab kasvõi saja aasta taguse ajaga võrreldes tohutut kogust elektri peal töötavat teenijarahvast, kes üha enam võtab enda peale vähemalt mäletamisega seotud, aga üha rohkem ka mõtlemisele sarnaseid tegevusi, siis mis saab meist? Mis saab inimestest?

Targad masinad võimaldavad meil endal olla ju inimestena rumalamad? Masina kasutamiseks on vaja ikkagi ju ainult start- ja stoppnuppe ja äärmisel juhul menüüd hallata. Käsitsi joonestamine nõuab suuremaid oskusi kui vastav tarkvara. Arhitekt ja projekteerija peavad üha vähem mõtlema sellele, kuidas maja üldse püsti püsib, järjest enam vastutab konstruktsiooni tugevuse eest tegelikult tarkvara. Seega, mitte enam iga insener või arhitekt ei pea enam teadma, kuidas ehitada vastupidavat maja. Seda peavad teadma ainult need insenerid, kes loovad tarkvara.

Samas, võttes just selle viimase näite, oleks justkui hirmus tähtis siiski säilitada vähemalt äratundmisvõime, kui tarkvaras on viga või rippmenüüst on valitud vale materjal, mis hoone tegelikult ümber ajab. Kuidas tunda ära viga, mis ehituse, aga laiemalt ülekantud tähenduses Eesti ühiskonna uppi ajab? Mida teha? Siin saabki minu mure Eero mõttega kokku.

Võib-olla on vastus: kunsti. Kui inimene ei pea mõtlema, kui inimene ei pea arvutama, kui inimene ei pea lugema ega joonistama ega sokki kuduma või puud nikerdama selleks, et teha oma tööd või et oleks midagi selga või kuuma poti alla panna, jääb ainsaks isetegemise põhjuseks kunst ja kultuur tervikuna.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Wed, 03 Jan 2018 22:00:00 +0000
Vabariigi Presidendi uusaastatervitus Vabaduse väljakul http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13869-2017-12-31-19-55-41 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13869-2017-12-31-19-55-41 Hea Eesti rahvas!

Selle aasta 1. juulil toimus just siinsamas Vabaduse väljakul midagi väga erilist. Isetekkeline tantsupidu, mille mõttest teostuseni kulus mõni tund. See sündmus viis meid sajaga uude sajandisse me omariikluse ajaloos. Just niimoodi me hakkamegi elama oma iseseisvuse teisel sajandil. Välgukiirusel. Ei anta aega atra seada.

Aga selles uues tempos on oma võlu. Igaühe mõte loeb. Igaühe tegu on osa me ühiskonnast. Kogu ühiskond on meie kõikide tegude summa. Kõikide inimeste võimalused teha midagi suurt on saanud korraga võrdseks.

Ja kelle mõttest saab tegu, see sõltub pealehakkamisest. Kelle teost saab märk, see selgub tagantjärele. Nii heast kui halvast märgist võib käivituda midagi, mis muudab meie ühiskonna mustrit.

2017.aastal muutsid mustreid need, kellelt me seda ei teadnud oodata, või mis muutsid viisil, mida ei osanud ehk peljata.

Me uuel iseseisvuse sajandil on igal ühel rohkem iseseisvust. Igaühe unistus võib olla see, mis määrab tuleviku Eesti käekäigu. Igaühe õnnetus, mure või eksimuski võib meid pannes koos tegutsema nii, et ühiskond saab parem. Üha vähem vajame oma ühiskonna edendamiseks asutuste eestvedamist ja üha rohkem vajame me lihtsalt nendesamade ametiasutuste ja institutsioonide toetust.]]> Anne.Krigolson@vpk.ee (Anne-Pille Krigolson) EST Kõned Sun, 31 Dec 2017 19:54:47 +0000 Vabariigi Presidendi tervitussõnad Schengeni 10. aastapäeva tähistamisel Valgas/Valkas http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13837-2017-12-21-16-25-48 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13837-2017-12-21-16-25-48 Austatud president Vējonis,
daamid ja härrad,
politseinikud ja piirivalvurid,
head Valga ja Valka elanikud!

Aeg lendab – sellest on juba kümme aastat, mil kadus füüsiline piir meie riikide vahel.

Naabritena suhtlesime ka enne seda tihedalt, kuid piirikontrolli kõrvaldamine Eesti ja Läti piiripunktides Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel muutis inimeste omavahelise läbikäimise veelgi lihtsamaks ja sujuvamaks. Eraldusjoon kadus ja see andis piiriregioonide kogukondadele tõuke teha asju ja arendada oma kodukante koos, sest tänapäeval ei tasu üksi toimetamine ennast lihtsalt ära. Koos oleme kaasa aidanud piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele – mis seal salata, oleme andnud oma panuse, et Läti piirialad on paljude eestlaste jaoks ühed kõige populaarsemad sihtkohad, parandanud tervishoiuga seonduvaid teenuseid, arendanud ühist kutseharidust, loonud paremaid tingimusi piiriüleseks tööhõiveks, parandanud nii meie elukeskkonda kui ka leidnud lahendusi päevakohastele üksikprobleemidele.

Tajume seda muutust üheskoos kõige paremini siin, Valga/Valka kaksiklinnas, kus koostöö kahe kogukonna vahel on alati olnud kasulik ja mõlemale vajalik. Väga heaks näiteks on kaksiklinna ühise linnaruumi korrastamine ning keskuse arendamine või koostöö kunsti- ja muusikahariduse pakkumisel.

]]>
Anne.Krigolson@vpk.ee (Anne-Pille Krigolson) EST Kõned Thu, 21 Dec 2017 16:12:36 +0000
Vabariigi President aasta vabatahtlike tunnustamisel Lihulas http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13813-vabariigi-president-aasta-vabatahtlike-tunnustamisel-lihulas http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13813-vabariigi-president-aasta-vabatahtlike-tunnustamisel-lihulas Eile Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeva aktusel rääks siseminister, kuidas eesistumise ajal küsisid välismaised ajakirjanikud temalt, kuidas on Eestis laiapindne riigikaitse korraldatud. Tema hakkas muidugi kohe meie kõikidest toredatest vabatahtlikest rääkima. Seepeale ajakirjanik küsis, et ja palju te siis neile vabatahtlikele maksate, et vabatahtlikud seda asja teeks? Anvelt siis mõtles ja ütles, et umbes 1,3 miljonit. Ajakirjanik noogutas rahulolevalt. Mille peale Anvelt lisas, et ei, mitte eurodes, vaid 1,3 miljonit tänu. Ja seda saab ka kordistada vajadusel, see ei ole raske.

Täna küsis ajakirjanik minult, kas me peaks rohkem märkama vabatahtliku tööd ja tegevust. See on selles mõttes veider küsimus, et me teeme seda tööd ja samal ajal ju ka märkame seda ja loomulikult me kõik ka tunnustame seda. Nii nagu te ei ole tegemist kuhugi kaugele ära delegeerinud—näiteks riigile või ajakirjandusele—samamoodi ei saa ka märkamist ära delegeerida. Lõppude lõpuks on meie ühiskond täpselt selle 1,3 miljoni inimese igapäevase tegevuse summa. Ükskõik mida me teeme, me kõik kogu aeg panustame omaenda ühiskonda.

Vabatahtlik töö on eriti hea panus, sest see on selline rätsepatöö. Ma ei tea ühtegi vabatahtlikku tegevust, mida saaks teha teemast mööda või sihtgrupist mööda. Vabatahtlik inimene ei raiska oma aega ja ta suudab alati teha õiget asja õigel ajahetkel, õiges kohas, õigetele inimestele. Teiselt poolt, kui me teeme kõrgemalt ja kaugemalt korraldatud riigi poolt osutatavate teenustena, siis seal on tihti see risk, et midagi nagu on, aga seda ei ole õigel ajal, õiges kohas või õiges mahus. Vabatahtliku töö puhul seda ei saa juhtuda.]]> kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Sun, 10 Dec 2017 15:51:09 +0000 Vabariigi President Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeva aktusel http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13812-2017-12-11-13-14-28 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13812-2017-12-11-13-14-28 Austatud merepäästjad, hea siseminister ja Toila vallavanem!

Alguses, 10 aastat tagasi, oli paat. Soomest abi korras saadud paat, mis Eestis sai nimeks Vega. Aga paat üksi on elutu ja kasutu, kui pole inimesi, kes seda paati tahaksid merele viia – antud juhul selleks, et merel hädasolijaid abistada ja vajadusel ka päästa. Toilas, nagu ka Käsmus ja Peipsi ääres, leidus 10 aastat tagasi pealehakkajaid ja oma kodukandist hoolivaid inimesi, kes panid aluse Eesti vabatahtlikule merepäästele. Edasine on nüüdseks juba ajalugu.

Täna, Eesti vanima, Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeval tahan tänada kõiki, kes toona selle kodanikualgatuse korras alguse saanud liikumise käivitasid, neid, kes on aastate jooksul liitunud kui neid naaberriikide inimesi, kes meie merepäästjaid on aidanud. Ma jagaks teiega oma mõtteid sellest, miks teie panus on oluline ja märgiline mitte ainult teie kodusadama lähistel merel liiklejatele ja kohalikule kogukonnale, vaid kogu ühiskonnale.]]> kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Sat, 09 Dec 2017 13:13:51 +0000 Vabariigi President üritusel sTARTUp Day 2017 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13811-2017-12-11-08-47-23 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13811-2017-12-11-08-47-23 Ma tean, et sTARTUp Day nimelise ürituse rajamine Tartus võttis mitu aastat aega, aga nüüd toimub see juba teist aastat järjest, nii et Eesti mõistes võime seda nimetada pika elueaga ürituseks. Olen kindel, et Tartu uus ettevõtluskeskkond on juba sündinud.

Olen kuulnud ka, et sellise ürituse korraldamise mõte sündis saunas, mis on samuti väga eestilik. Me võtame uue tehnoloogia omaks, aga teeme seda äärmiselt kaootilisel viisil, niimoodi, nagu üks normaalne riik kunagi ei teeks. Aga pikalt planeerimine ongi 20. sajandi teema. 21. sajandil muutub tehnoloogia selleks liiga kiiresti.

Nagu me kõik teame, on töökohad tööstuses kiiresti kadumas. McKinsey kõige värskemas uuringus tõstetakse esile, et digiteerimisel ja automatiseerimisel on potentsiaali tekitada paindlikul tööturul tähelepanuväärne kasvukõver. Väga oluline on olla digiteerimise vallas uuendaja ja eestvedaja. Arvatakse, et 2030. aasta lõpuks on 27% praegustest töökohtadest Eestis välja vahetatud. See kõik tuleneb tõsiasjast, et me kasutame oma digiühiskonda selleks, et edendada majandust, ettevõtlust ja ettevõtteid. Kui me aga peaksime ootamatult hakkama tuleviku ees hirmu tundma ja asuksime kurtma, et kõik need küberasjad on väga ohtlikud, siis tähendaks see sellesama aja jooksul kõigi töökohtade vähenemist 0,4% võrra. Selline dünaamika kehtib kõigile, nii arenenud kui ka arenevatele riikidele.

]]>
kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Thu, 07 Dec 2017 08:45:36 +0000
Õpilasleiutajate riikliku konkursi auhindade üleandmisel http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13805-2017-12-07-07-32-04 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13805-2017-12-07-07-32-04 Tere! Rõõm näha! Mõned usinad leiutajad omavad juba tervet tootmisahelat, et edaspidi ka leiutised panna tööle ja viia turule. Tootmisahel esialgu tegeleb lihtsamate toodetega ja siis tõenäoliselt liigub edasi juba innovatiivsemate toodete poole. Aitäh selle kingituse eest.

Kallid noored ettevõtlikud inimesed ja kallid noored leiutajad, asjaosalised ja pöidlahoidjad!

See on väga tähtis, et meil tegelikult terve aasta läbi koguaeg toimub see konkurss. Teie, noored õppurid, selle konkursi kangelased olete välja mõelnud taaskord põnevaid esemeid, millest ma arvan mõnda meist tahaks igaüks kunagi saada käega katsuda ja kunagi saada ka kuskilt osta. Aga kahtlemata on selle konkursi kangelased ka need, kes teil neid leiutisi aitavad vormistada, aitavad kokku panna, aitavad konkursile jõuda – teie vanemad, teie õpetajad – kõik, kes on teinud tööd selleks, et midagi uut välja mõelda.

Palju õnne! See siin on ainult vahefiniš, kindlasti paljudel teist läheb see leiutamise töö edasi ja ka leiutaja toetamise töö ei ole ka mitte kerge sellepärast, et loominguline inimene võib mõnikord olla väga heas tujus, mõnikord väga pahas tujus, kui midagi hästi välja ei tule. Head toetamist ka kodustele edaspidiseks.

Sest leiutamine kahtlemata on looming. Tavaliselt, kui öeldakse sõna „looming", siis tuleb silme ette midagi kunstist, midagi teatrist, mõni luuletus tuleb kohe pähe. Aga tegelikult algab igasugune leiutamine sellest, et te näete midagi enda ümber, mis jääb peas tiirlema, tekitab mõne mõtte. See on täpselt samasugune looming. Selle loomingu käivitav jõud on alati see, et vaadake, meie maailm ei ole üldse täiuslik, ta on võrdlemisi ebatäiuslik. Ta on mõeldud kandma paljusid liike, aga mitte andma ühelegi liigile niisugust eelist, nagu meie liik on siin endale võtnud ja seetõttu ta meile tundubki ebatäiuslik. Siis selleks, et neid ebatäiuslikke kohti koguaeg parandada, oleme me loonud väga palju tehiskeskkonda ja loomulikult ei ole me inimesena suutnud seda teha nii osavalt kui näiteks evolutsioon on loonud raku või rakutuuma, raku paljunemise mehhanismi. Meie peame koguaeg tegema asju paremaks. Nii, nagu me looduseski teame, et evolutsioon teeb ikkagi koguaeg asju paremaks. Nii et kõik need asjad – evolutsioon, looming, meie elukeskkond – kõik on ühe asja erinevad tahud.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Tue, 05 Dec 2017 22:00:00 +0000
Vabariigi President Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu 58. istungil (COSAC) http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13783-2017-11-27-12-53-18 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13783-2017-11-27-12-53-18 Riigikogu spiiker hr Eiki Nestor, hr Barnier, pr Hübner,

teie ekstsellentsid,

daamid ja härrad!

Mul on hea meel tervitada teid rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) istungil Tallinnas. Tegemist on ühe suurima sündmusega Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Pisut enam kui kuu aja pärast on eesistumise aktiivne osa lõppenud. Eesistumisega siin Eestis ja Brüsselis seotud olnud inimesed saavad viimaks puhata ja jõulupühi nautida. Aga kindlasti toetame ja innustame järgmisi eesistujaid Bulgaariat ja Austriat.

184 päeva ei ole just pikk aeg Euroopa ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Pole veel aeg meie käimasolevale eesistumisele tagasi vaadata ja järeldusi teha. Aga meie üldine eesmärk – kaotada negatiivne suhtumine meie liitu – paistab tõepoolest täitumas olevat.

Raske töö ühise turvalisusepoliitika vallas on tulemusi andmas. Digitaalne agenda on poliitikakujundajate tähelepanu suunanud asjaolule, et oluline osa inimeste ja ettevõtete tegevusest toimub veebis ja valitsustel on teatud kohustus kübersfääris abi ja kaitset pakkuda. Neli vabadust, mis meil on analoogis, laienevad digimaailma, samas kui paljud riigid katsetavad interneti teel teenuste osutamise erinevaid viise.

Rahandusministrid on kohtumistel arutanud sellise muutuse maksundusalaseid tagajärgi, mille puhul suurem osa tehingute ning kaupade ja teenuste ostmiseni viivast suhtlusest toimub küberruumis. Oleme lähetatud töötajate direktiiviga ühele poole saanud. Aga mida teha inimestega, kes interneti kaudu muudes riikides töötavad?

Oleme kaevanud ettevõtete üle, kelle peakontor on ühes riigis ja ise tegutsevad teises riigis. Aga mida teha digitaalsete nomaadidega, kes teevad sama, mida sõltumatud ettevõtjad? Kes neile sotsiaalkindlustuse võrku pakub?

]]>
kaidi.aher@vpk.ee (Kaidi Aher) EST Kõned Mon, 27 Nov 2017 12:52:27 +0000
Tervitus rahvusooper Estonia galakontserdil „Eesti ja Soome 200" Helsinkis Musiikkitalos http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13804-2017-12-06-07-50-12 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13804-2017-12-06-07-50-12 Härra president, head sõbrad.

Kui Teise maailmasõja ajal nõuti Inglismaal kultuurieelarve kärpeid, et sõjakuludega paremini toime tulla, küsis Churchill: "Mille nimel me siis üldse sõdime?" Oleme kaks väikeriiki. Meil on ühist ajalugu, oleme mõlemad pidanud südilt seisma iseolemise eest. Kuid võime ka öelda, et meil on ühiseid kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, kelle loodust üha rohkem sõltub meie käekäik edaspidi. On sümboolne, et täna on Musiikkitalo lava estoonlaste päralt. Estonia teatris on muusika on kõlanud alates 1913. aastast, mil soome arhitektide Viwi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritutud teatrimaja avati.

Armsad sõbrad,

Eesti ja Soome suhetest rääkides kasutatakse ikka ja jälle silla kujundit. Sild ühendab. Aga see tähendab samuti, et vahepeal on midagi, kust ilma sillata üle ei saa. Ja see tähendab veel, et sild on KAHE kalda vahel, mis võivad küll olla väga sarnased, kuid pole kunagi täiesti ühesugused. Meie ülesandeks on teha kõik, et kunagi ei korduks ajad, mil ajalooõpikute lehti kokku kleepides või välja lõigates sooviti seda silda meie meeltest kustutada.

Silla ülesanne ongi mitte lasta unustada. Ja selleks, et mitte unustada, tuleb silda käigus hoida, tuleb kogu aeg üle silla käia. Teisisõnu – sild unustuse vastu oleme me ise.

Austatud saalis viibijad, õige pea tähistame Soome ja Eesti 100. sünnipäeva. Aeg muudab meid ümbritsevat kiiremini kui kunagi varem. Üha suurema tähenduse saavad vaimsed väärtused. Isetu arusaam meie kultuurilisest olemusest aitab meil mõista, kes oleme täna. Tõin kaasa sünnipäevaluuletuse, mille autor on eesti luuletaja Karl-Martin Sinijärv (tõlkija Hannu Oittinen). Lubage see mul nüüd ette lugeda.

Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.

Raugete randade taga.

Meremõnu ja meelemõru taga,

piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.

Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.

Ma mäletan maad ja inimesi.

Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid, lurjusi, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.

Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,

Soome ent ikkagi kuidagi sai.

Sai hakkama, sai suuremaks ja sisukamaks.

Me mõlemad saime ka isukamaks.

Mäletan Juice Leskist ja Viktor Kalborrreki, Nasse-setät ja Aku Ankkat, Koivistot, Ahtisaarit ja Haloneni, kuid Kekkonen jääb mu mälupiirist jo välja.

Mäletan paljutki veel,

aga kõigest ei jõua ja kõigest ei pea.

Ah, mina armastan Soomet.

Kimmo Pohjose maa, Kalevala ja korude maa, paha maa ja hyvä Suomi, aegade algusest surmani sõber, ela ja kasva ja õitse, õnne soovime Sul!

Palju õnne!

Aitäh, tänan teid.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Fri, 24 Nov 2017 22:00:00 +0000
Plenaarettekanne Euroopa Kaitseagentuuri aastakonverentsil "Turvalisus digiajastul: Euroopa koostöö lisaväärtus" http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43 http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43 Lugupeetud härra Domecq, daamid ja härrad!

Ma vabandan järgmise kalambuuri eest – ma tean, et olen viimane tulemüür teie ja lõunasöögi vahel, seetõttu lubage mul kohe asja kallale asuda. On kolm teemat, mida ma pean oluliseks ja mida ma soovin teiega jagada. Need on küberhügieeni olulisus kõigi inimeste jaoks, kõiki otsustajaid puudutav vajadus küberturvalisust tõeliselt mõista ja küsimus sellest, milline peaks selle juures olema Euroopa Kaitseagentuuri roll.

Arvatavasti pole vaja mitte kellelegi selles ruumis viibijatest küberturvalisuse olulisust rõhutada. Kuid samuti olen ma kindel, et seda tunnet, kui oluline ja tähelepanu vajav teema see on, jagab ka enamik inimesi väljaspool seda konverentsiruumi. Või kui võtame veel isiklikuma küsimuse – küberhügieeni –, siis muret selle pärast jagavad kõik meie seast.

Võtkem näiteks USA Demokraatliku partei kongressi meiliserverisse sissemurdmise juhtumi 2016. aastast. Pole oluline, mida arvame selle kohta, kes võis selle operatsiooni taga olla või kui palju võis see vahejuhtum USA presidendivalimiste tulemusi mõjutada. Tõsi näib olevat asjaolu, et võimalikuks sai niisugune asi peamiselt tänu sellele, et pääseti ligi Clintoni kampaaniajuhi John Podesta kontole. See ei olnud tehniliselt keeruline operatsioon, pigem oli see väga lihtne andmepüük.

]]>
mailin.aasmae@vpk.ee (Mailin Aasmäe) EST Kõned Wed, 22 Nov 2017 22:00:00 +0000