Kõned president http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned 2018-08-14T20:42:09Z Joomla! 1.5 - Open Source Content Management Vabariigi President Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu avamisel 2018-08-14T20:21:34Z 2018-08-14T20:21:34Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14492-vabariigi-president-okupatsioonide-ja-vabaduse-muuseumi-vabamu-avamisel- Anne-Pille Krigolson Anne.Krigolson@vpk.ee <p>Meil on vabadus ja meil on vabadus rääkida vabadusest. See on väga suur asi, kuigi see tundub tänasel päeval iseenesestmõistetav. See muuseum aitab meil meeles pidada, kuidas oli, kui vaba mõte või vaba sõna võis täiesti vabalt tähendada vabadusest ilma jäämist väga pikaks ajaks. Aitab meeles pidada ja aitab oma lastele ja lastelastele, kellel selline vahetu kogemus õnneks puudub, selgitada.</p> <p>Vabamu räägib meile okupatsioonivõimude kuritegudest. Ta räägib demokraatia ja vabaduse puudumisest ning sellest, kuidas me selle kõik tagasi võitsime, oma riigi taastasime. See oli meie loos kõige suurem murrang – järsk elukvaliteedi paranemine lihtsalt sellest, et sa võisid vabalt rääkida. Sa ei pidanud enam kartma selle pärast, kellele, kellega või mida sa rääkisid või milliseid tagajärgi see toob sinu pereliikmetele või sulle endale.</p> <p>Meil on vabadus ja meil on vabadus rääkida vabadusest. See on väga suur asi, kuigi see tundub tänasel päeval iseenesestmõistetav. See muuseum aitab meil meeles pidada, kuidas oli, kui vaba mõte või vaba sõna võis täiesti vabalt tähendada vabadusest ilma jäämist väga pikaks ajaks. Aitab meeles pidada ja aitab oma lastele ja lastelastele, kellel selline vahetu kogemus õnneks puudub, selgitada.</p> <p>Vabamu räägib meile okupatsioonivõimude kuritegudest. Ta räägib demokraatia ja vabaduse puudumisest ning sellest, kuidas me selle kõik tagasi võitsime, oma riigi taastasime. See oli meie loos kõige suurem murrang – järsk elukvaliteedi paranemine lihtsalt sellest, et sa võisid vabalt rääkida. Sa ei pidanud enam kartma selle pärast, kellele, kellega või mida sa rääkisid või milliseid tagajärgi see toob sinu pereliikmetele või sulle endale.</p> Rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna üleandmise tseremoonial Münsteri raekoja Rahu saalis 2018-07-13T22:00:00Z 2018-07-13T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14476-2018-07-17-11-30-15 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>President Steinmeier,</p> <p>Teie Kõrgeausused,</p> <p>daamid ja härrad</p> <p>Ma tänan siiralt teid kõiki selle eest, et andsite 11. rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna Eestile, Lätile ja Leedule. Ma väga tänan teid. Saada auhind demokraatliku arengu eest – see on Eesti jaoks suur au ja privileeg. Eriti ajal, mil tähistame oma riigi saja-aastaseks saamist. Ja eriti siin, Nordrhein-Westfalenis, millel on traditsiooniliselt olnud Eestiga head suhted, ja Münsteris, millel on ajalooliselt olnud tähtis roll rahu edendamisel Euroopas.</p> <p>Vestfaali rahuleping, mis allkirjastati siin, Münsteris, 1648. aastal, tähistas kolmekümneaastase sõja lõppu. See oli sõda, mille julmusi pole unustatud. Tol ajal Eesti muidugi polnud veel iseseisev riik. Võibolla te ei teadnud seda, aga Eesti mehed võtsid 1632. aastal osa Lützeni lahingust Rootsi kuninga Gustav II Adolfi armee koosseisus. Kuningas kaotas selles lahingus elu, kuid vahetult enne lahingut jõudis ta allkirjastada korralduse, millega Tartusse asutati esimene ülikool Eestis.</p> <p>Nii et igast kriisist sünnib ka midagi head ja see võib meid üle sajandite ühendada. Vestfaali rahu oli esimene üleeuroopaline rahuleping. Sõjajõhkruste järel kujundas see rahuleping meie arusaama sõjast ja rahust.</p> <p> <p>President Steinmeier,</p> <p>Teie Kõrgeausused,</p> <p>daamid ja härrad</p> <p>Ma tänan siiralt teid kõiki selle eest, et andsite 11. rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna Eestile, Lätile ja Leedule. Ma väga tänan teid. Saada auhind demokraatliku arengu eest – see on Eesti jaoks suur au ja privileeg. Eriti ajal, mil tähistame oma riigi saja-aastaseks saamist. Ja eriti siin, Nordrhein-Westfalenis, millel on traditsiooniliselt olnud Eestiga head suhted, ja Münsteris, millel on ajalooliselt olnud tähtis roll rahu edendamisel Euroopas.</p> <p>Vestfaali rahuleping, mis allkirjastati siin, Münsteris, 1648. aastal, tähistas kolmekümneaastase sõja lõppu. See oli sõda, mille julmusi pole unustatud. Tol ajal Eesti muidugi polnud veel iseseisev riik. Võibolla te ei teadnud seda, aga Eesti mehed võtsid 1632. aastal osa Lützeni lahingust Rootsi kuninga Gustav II Adolfi armee koosseisus. Kuningas kaotas selles lahingus elu, kuid vahetult enne lahingut jõudis ta allkirjastada korralduse, millega Tartusse asutati esimene ülikool Eestis.</p> <p>Nii et igast kriisist sünnib ka midagi head ja see võib meid üle sajandite ühendada. Vestfaali rahu oli esimene üleeuroopaline rahuleping. Sõjajõhkruste järel kujundas see rahuleping meie arusaama sõjast ja rahust.</p> <p> Itaalia presidendi riigivisiidi auks korraldatud pidulikul õhtusöögil 2018-07-03T22:00:00Z 2018-07-03T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14455-2018-07-05-10-45-22 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Austatud president Sergio Mattarella,</p> <p>Lugupeetav proua Laura Mattarella,</p> <p>Ministrid, ekstsellentsid,</p> <p>Daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!</p> <p>Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.</p> <p>19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".</p> <p>Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.</p> <p>Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.</p> <p>Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").</p> <p>Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.</p> <p>Austatud president Sergio Mattarella,</p> <p>Lugupeetav proua Laura Mattarella,</p> <p>Ministrid, ekstsellentsid,</p> <p>Daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!</p> <p>Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.</p> <p>19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".</p> <p>Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.</p> <p>Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.</p> <p>Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").</p> <p>Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.</p> Parimate kõrgkoolilõpetajate vastuvõtul 2018-07-03T13:45:16Z 2018-07-03T13:45:16Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14450-2018-07-03-13-45-45 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Head kõrgkoolilõpetajad!</p> <p>See juulipäev Kadriorus annab igal aastal ühe vahva ajahüppe võimaluse. Mõned tunnid enne teid olid siin tänavused parimad gümnaasiumilõpetajad, kelle ülikoolitee seisab alles ees. Ja nii tore on näha nüüd, milliseks muutuvad inimesed siis, kui nad on käinud ülikooli sammaste vahel. Või siis ka sammasteta ülikoolis. Ja teist on saanud tegelikult meie maamuna ühed priviligeeritumad kodanikud, sest teil on haridus. See on kõige suurem väärtus, mille me saame oma ellu kaasa ja on oluline kasutada seda vastutustundlikult.</p> <p>Teile on niipalju antud ja teil on võimalik ka ühiskonnale tagasi anda. Võibolla rohkem, kui te oma kutsetööga nagunii iga päev tegema hakkate.</p> <p>Professor Jüri Allik on öelnud, et ülikool – see on nii sambad kui ka tuul nende vahel. Arusaamine, mis on sambad ja mis tuul, on ehk olulisim, mis akadeemiast kaasa saada.</p> <p>Mis on see, mis möödub, olgu nagu kerge briis või vihane maruiil, kas see jätab meisse jälje või võib selle unustada? Ning mis jääb, mille oleme saanud oma eelkäijatelt ja anname edasi neile, kes tulevad pärast meid.</p> <p>Paljud teist jätkavad muidugi doktoriõppes, paljud naasevad kunagi ülikooli mõne teise eriala kraadi omandamiseks, aga siiski võib öelda, et tänasega olete jõudnud selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie ees läinud põlvkond, hoole ja armastusega teie jaoks ette valmistasime.</p> <p>Me püüdsime seda teha teie parimaid huvisid silmas pidades, et te oleksite väga hästi ette valmistatud eluks 21. sajandil. Ja muidugi ei osanud me seda teha tulevikust lähtudes, loomulikult tegime me seda ikka minevikust lähtudes. Ja nagu kõik armastavad lapsevanemad juba enne meid, siis oleme meiegi mõned asjad teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud.</p> <p>Me oleme muidugi märganud, et tehnoloogiline tsükkel on maailmas lühenemas, aga me ei näinud ette, et meie ühiskondade digivapustus on nii suur. Me seisime selle eest, et teil oleksid Euroopa Liidu põhivabadused, euro ja Schengen, aga me ei näinud ette seda, kui suur saab tegelikult olema teie vabadus tänu sellele, et geograafia on muutunud üsna mõttetuks. Ta on muutunud mõttetuks ka siis, kui te mõtlete tööturule.</p> <p>Te võite töötada kus iganes. Me ei näinud ette seda, et Tallinnast saab teha tööd ühtaegu Uus-Meremaale ja Kanadasse, aga nii see teie jaoks on.</p> <p>Te olete kõigi aegade kõige vabam põlvkond. Meie ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema isegi seda, mida teadlased on vähemalt terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks selleks, et teha oma tööd produktiivselt. Teie võite oma häid oskusi müüa mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Meie põlvkond pidi arvestama, et tööle minnes kirjutati lepingusse konkurentsiklausel – ei tohi töötada teises sarnases ettevõttes. Teil on palju suurem turujõud ja kindlasti hakkategi tegema oma kitsat ja hästi valitud nišis tööd mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Head kõrgkoolilõpetajad!</p> <p>See juulipäev Kadriorus annab igal aastal ühe vahva ajahüppe võimaluse. Mõned tunnid enne teid olid siin tänavused parimad gümnaasiumilõpetajad, kelle ülikoolitee seisab alles ees. Ja nii tore on näha nüüd, milliseks muutuvad inimesed siis, kui nad on käinud ülikooli sammaste vahel. Või siis ka sammasteta ülikoolis. Ja teist on saanud tegelikult meie maamuna ühed priviligeeritumad kodanikud, sest teil on haridus. See on kõige suurem väärtus, mille me saame oma ellu kaasa ja on oluline kasutada seda vastutustundlikult.</p> <p>Teile on niipalju antud ja teil on võimalik ka ühiskonnale tagasi anda. Võibolla rohkem, kui te oma kutsetööga nagunii iga päev tegema hakkate.</p> <p>Professor Jüri Allik on öelnud, et ülikool – see on nii sambad kui ka tuul nende vahel. Arusaamine, mis on sambad ja mis tuul, on ehk olulisim, mis akadeemiast kaasa saada.</p> <p>Mis on see, mis möödub, olgu nagu kerge briis või vihane maruiil, kas see jätab meisse jälje või võib selle unustada? Ning mis jääb, mille oleme saanud oma eelkäijatelt ja anname edasi neile, kes tulevad pärast meid.</p> <p>Paljud teist jätkavad muidugi doktoriõppes, paljud naasevad kunagi ülikooli mõne teise eriala kraadi omandamiseks, aga siiski võib öelda, et tänasega olete jõudnud selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie ees läinud põlvkond, hoole ja armastusega teie jaoks ette valmistasime.</p> <p>Me püüdsime seda teha teie parimaid huvisid silmas pidades, et te oleksite väga hästi ette valmistatud eluks 21. sajandil. Ja muidugi ei osanud me seda teha tulevikust lähtudes, loomulikult tegime me seda ikka minevikust lähtudes. Ja nagu kõik armastavad lapsevanemad juba enne meid, siis oleme meiegi mõned asjad teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud.</p> <p>Me oleme muidugi märganud, et tehnoloogiline tsükkel on maailmas lühenemas, aga me ei näinud ette, et meie ühiskondade digivapustus on nii suur. Me seisime selle eest, et teil oleksid Euroopa Liidu põhivabadused, euro ja Schengen, aga me ei näinud ette seda, kui suur saab tegelikult olema teie vabadus tänu sellele, et geograafia on muutunud üsna mõttetuks. Ta on muutunud mõttetuks ka siis, kui te mõtlete tööturule.</p> <p>Te võite töötada kus iganes. Me ei näinud ette seda, et Tallinnast saab teha tööd ühtaegu Uus-Meremaale ja Kanadasse, aga nii see teie jaoks on.</p> <p>Te olete kõigi aegade kõige vabam põlvkond. Meie ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema isegi seda, mida teadlased on vähemalt terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks selleks, et teha oma tööd produktiivselt. Teie võite oma häid oskusi müüa mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Meie põlvkond pidi arvestama, et tööle minnes kirjutati lepingusse konkurentsiklausel – ei tohi töötada teises sarnases ettevõttes. Teil on palju suurem turujõud ja kindlasti hakkategi tegema oma kitsat ja hästi valitud nišis tööd mitmetele ettevõtetele korraga.</p> Parimate üldharidus- ja kutsekoolide lõpetajate vastuvõtul 2018-07-03T10:52:41Z 2018-07-03T10:52:41Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14449-2018-07-03-10-53-12 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Head gümnaasiumilõpetajad, tere tulemast Kadriorgu!</p> <p>Ma tean, et ümbritsev infrastruktuur ei võimaldanud roosialale kõige kergemat ligipääsu, aga teid ei saa ju korda, kui neid ei ehita.</p> <p>Tänavu on palju parem ilm kui eelmisel aastal, seega saame öelda, et elu Eesti Vabariigis läheb ilmselgelt siiski paremaks.</p> <p>Pidulike sündmuste sõnavõtud kipuvad ikka olema sellised klišeede rohked ja üks neist on rõhutada, kuidas miski on täna olulisem, vajalikum kui kunagi varem. Vast on see teilegi kõrvu jäänud – et "tänases kiiresti muutuvad maailmas" või "praeguses ebastabiilses olukorras", "ärevatel aegadel" jne.</p> <p>Olen palju mõelnud, miks me niimoodi arvame, et vanasti oli kuidagi lihtsam, selgem ja ennustatavam? Tegelikult tundub, et tagasivaatepeeglis lihtsalt paistavadki asjad selgemad, sest teame, kuhu need meid välja on toonud. Nad on meid alati ja eksimatult toonud välja ühte ja samasse punkti, mille nimi on tänane päev.</p> <p>Minevik toob alati tänasesse päeva. Mõjub nõnda nagu lineaarne tee, küll oma jõnksude ja hüpetega, mis võib põhjustada ehk südamepööritust või anda mõne valusa vopsu, aga ikkagi on tagantjärele kõik loogiliste sündmuste jada, mille tulemusena seisate näiteks teie täna siin, Kadrioru roosiaias, pidulikud riided seljas, väljateenitud koolilõpu medalid kodus laual.</p> <p>Palju õnne teile!</p> <p>Ajalooõpikuid tudeerides võib isegi tekkida üleolev tunne, et on aegu, mis saab kõik kokku võtta ühte lausesse, kuigi omal ajal kulgesid needki sündmused ju sadu aastaid, võibolla isegi tuhandeid.</p> <p>Head gümnaasiumilõpetajad, tere tulemast Kadriorgu!</p> <p>Ma tean, et ümbritsev infrastruktuur ei võimaldanud roosialale kõige kergemat ligipääsu, aga teid ei saa ju korda, kui neid ei ehita.</p> <p>Tänavu on palju parem ilm kui eelmisel aastal, seega saame öelda, et elu Eesti Vabariigis läheb ilmselgelt siiski paremaks.</p> <p>Pidulike sündmuste sõnavõtud kipuvad ikka olema sellised klišeede rohked ja üks neist on rõhutada, kuidas miski on täna olulisem, vajalikum kui kunagi varem. Vast on see teilegi kõrvu jäänud – et "tänases kiiresti muutuvad maailmas" või "praeguses ebastabiilses olukorras", "ärevatel aegadel" jne.</p> <p>Olen palju mõelnud, miks me niimoodi arvame, et vanasti oli kuidagi lihtsam, selgem ja ennustatavam? Tegelikult tundub, et tagasivaatepeeglis lihtsalt paistavadki asjad selgemad, sest teame, kuhu need meid välja on toonud. Nad on meid alati ja eksimatult toonud välja ühte ja samasse punkti, mille nimi on tänane päev.</p> <p>Minevik toob alati tänasesse päeva. Mõjub nõnda nagu lineaarne tee, küll oma jõnksude ja hüpetega, mis võib põhjustada ehk südamepööritust või anda mõne valusa vopsu, aga ikkagi on tagantjärele kõik loogiliste sündmuste jada, mille tulemusena seisate näiteks teie täna siin, Kadrioru roosiaias, pidulikud riided seljas, väljateenitud koolilõpu medalid kodus laual.</p> <p>Palju õnne teile!</p> <p>Ajalooõpikuid tudeerides võib isegi tekkida üleolev tunne, et on aegu, mis saab kõik kokku võtta ühte lausesse, kuigi omal ajal kulgesid needki sündmused ju sadu aastaid, võibolla isegi tuhandeid.</p> Vabariigi President Sciences Po lõpuaktusel Pariisis 2018-06-29T22:00:00Z 2018-06-29T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14442-2018-07-01-05-53-10 Anne-Pille Krigolson Anne.Krigolson@vpk.ee <p>Armsad lõpetajad!</p> <p>Võtke palun vastu minu siirad õnnesoovid! Te hakkate jõudma selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie vanemate põlvkond, oleme teie jaoks armastavalt ette valmistanud.</p> <p>Me oleme seda teinud teie parimaid huvisid silmas pidades. Ja ometi oleme seda teinud minevikust lähtudes. Te olete omandanud hariduse, mis meie arvates võiks teid piisavalt hästi ette valmistada teie põlvkonna ees seisvateks väljakutseteks. Nii nagu kõik armastavad vanemad juba enne meid, oleme loomulikult meiegi mõnda asja teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud Me oleme märganud, et tehnoloogiatsükkel on lühenemas. Mingil määral me ju nägime ette seda, et 21. sajand näeb palju rohkemate leiutiste sündi ja surma kui 20. sajand. Lõppude lõpuks heitsid 20. sajandil hinge ju vaid petrooleumilamp ja hobuvanker. Suurem osa leiutistest lihtsalt muutus tõhusamaks, kuid jäi ellu.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et teie esimesed mobiiltelefonid kuuluvad selleks ajaks, kui te ülikooli lõpetate, juba kiviaega.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et meie ühiskondade digivapustus on nii põhjalik, et paljud teist saavad tööd teha hoopis teistmoodi kui meie, ja seda juba siis, kui te lõpetate.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et geograafia muutub mõttetuks paljude ametialade jaoks, kui te tööd otsite. Me ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema seda, mida majandusteadlased on terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks, et produktiivsemalt tööd teha.</p> <p>Me ei näinud ette, et arenenud majandustes on langenud tööstuses töötavate inimeste osakaal 30 protsendilt, mis see oli siis, kui teie sündisite, 19 protsendile, nagu see on siin Prantsusmaal täna, kui te kooli lõpetate. Ja võibolla on see langenud 3–5 protsendile kogu tööjõust siis, kui te olete juba 15 aastat tööturul olnud.</p> <p>Armsad lõpetajad!</p> <p>Võtke palun vastu minu siirad õnnesoovid! Te hakkate jõudma selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie vanemate põlvkond, oleme teie jaoks armastavalt ette valmistanud.</p> <p>Me oleme seda teinud teie parimaid huvisid silmas pidades. Ja ometi oleme seda teinud minevikust lähtudes. Te olete omandanud hariduse, mis meie arvates võiks teid piisavalt hästi ette valmistada teie põlvkonna ees seisvateks väljakutseteks. Nii nagu kõik armastavad vanemad juba enne meid, oleme loomulikult meiegi mõnda asja teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud Me oleme märganud, et tehnoloogiatsükkel on lühenemas. Mingil määral me ju nägime ette seda, et 21. sajand näeb palju rohkemate leiutiste sündi ja surma kui 20. sajand. Lõppude lõpuks heitsid 20. sajandil hinge ju vaid petrooleumilamp ja hobuvanker. Suurem osa leiutistest lihtsalt muutus tõhusamaks, kuid jäi ellu.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et teie esimesed mobiiltelefonid kuuluvad selleks ajaks, kui te ülikooli lõpetate, juba kiviaega.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et meie ühiskondade digivapustus on nii põhjalik, et paljud teist saavad tööd teha hoopis teistmoodi kui meie, ja seda juba siis, kui te lõpetate.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et geograafia muutub mõttetuks paljude ametialade jaoks, kui te tööd otsite. Me ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema seda, mida majandusteadlased on terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks, et produktiivsemalt tööd teha.</p> <p>Me ei näinud ette, et arenenud majandustes on langenud tööstuses töötavate inimeste osakaal 30 protsendilt, mis see oli siis, kui teie sündisite, 19 protsendile, nagu see on siin Prantsusmaal täna, kui te kooli lõpetate. Ja võibolla on see langenud 3–5 protsendile kogu tööjõust siis, kui te olete juba 15 aastat tööturul olnud.</p> President Kersti Kaljulaidi kõne Northern Light konverentsil 2018-06-29T10:49:13Z 2018-06-29T10:49:13Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14439-2018-06-29-10-49-40 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Daamid ja härrad, head kuulajad!</p> <p>Mulle on suur au seista nii paljude ärijuhtide ja otsustajate ees, et kirjeldada siin Eesti viimase veerandsajandi edulugu. Kõik edukad juhtimisstrateegiad kiiresti muutuvas või lausa ennustamatus globaalses keskkonnas sisaldavad võimalustest kinnihaaramist, hoides samal ajal riske kontrolli all. See kehtib nii ettevõtete kui ka riikide kohta, isegi kui nende toimetulekustrateegiad on paratamatult erinevad.</p> <p>Ma tunnistan, et arusaadavatel põhjustel ei jaga kõik eestlased seisukohta, et meie viimase 25 aasta areng on olnud „suurepärane". Kuid lõpuks mõistavad ilmselt kõik, et ei ole võimalik korraga saada Skandinaavia heaoluühiskonda ja Singapuri õhukest riiki, Skandinaavia palgataset ja Läti madalaid hindu. Aga laias laastus just seda Eesti inimesed oma valitsejatelt nõuavad, ja mulle tundub, et nende ringide parimal võimalikul viisil ruutudesse sobitamine ongi selle edu pant, mida Eesti on viimase 25 aastaga saavutanud. Noore demokraatia kasvuraskused, kui nii võib öelda.</p> <p>Kui Eesti 1992. aastal rublatsoonist väljus ja Eesti krooni kasutusele võttis, siis tegime seda uuenduslikul viisil. Meie keskpanga president Siim Kallas – suurem osa teist ilmselt tunneb teda väga hästi – põrkus IMF-i vastuseisule, kes ei tahtnud meie rahareformi toetada. Miks? Sest mitte keegi polnud seda teinud nii julgel, nii radikaalsel, nii riskantsel, kuid teisest küljest nii lihtsal viisil. Lihtsalt võttes kasutusele krooni, fikseerides selle vahetuskursi ühiskonna usalduse tagamiseks, kasutades algusest peale vabalt ujuvat valuutakurssi vältimaks valuuta vahetamist mustal turul, ning võttes vastu seaduse, mis sätestab nõude eelarvetasakaalu kohta, sest ilma finantsstabiilsuseta pole valuutakomitee süsteemi võimalik kasutada. IMF ütles „ei". Võimatu. Raha lahkub teie riigist. Te ei saa kunagi oma eelarvet tasakaalu, sest te olete nii vaesed. Mingil hetkel tuleb teil oma valuuta devalveerida, seetõttu pole jätkusuutlik lubadus, et kurss üks saksa mark 8 krooni eest püsib igavesti.</p> <p>Daamid ja härrad, head kuulajad!</p> <p>Mulle on suur au seista nii paljude ärijuhtide ja otsustajate ees, et kirjeldada siin Eesti viimase veerandsajandi edulugu. Kõik edukad juhtimisstrateegiad kiiresti muutuvas või lausa ennustamatus globaalses keskkonnas sisaldavad võimalustest kinnihaaramist, hoides samal ajal riske kontrolli all. See kehtib nii ettevõtete kui ka riikide kohta, isegi kui nende toimetulekustrateegiad on paratamatult erinevad.</p> <p>Ma tunnistan, et arusaadavatel põhjustel ei jaga kõik eestlased seisukohta, et meie viimase 25 aasta areng on olnud „suurepärane". Kuid lõpuks mõistavad ilmselt kõik, et ei ole võimalik korraga saada Skandinaavia heaoluühiskonda ja Singapuri õhukest riiki, Skandinaavia palgataset ja Läti madalaid hindu. Aga laias laastus just seda Eesti inimesed oma valitsejatelt nõuavad, ja mulle tundub, et nende ringide parimal võimalikul viisil ruutudesse sobitamine ongi selle edu pant, mida Eesti on viimase 25 aastaga saavutanud. Noore demokraatia kasvuraskused, kui nii võib öelda.</p> <p>Kui Eesti 1992. aastal rublatsoonist väljus ja Eesti krooni kasutusele võttis, siis tegime seda uuenduslikul viisil. Meie keskpanga president Siim Kallas – suurem osa teist ilmselt tunneb teda väga hästi – põrkus IMF-i vastuseisule, kes ei tahtnud meie rahareformi toetada. Miks? Sest mitte keegi polnud seda teinud nii julgel, nii radikaalsel, nii riskantsel, kuid teisest küljest nii lihtsal viisil. Lihtsalt võttes kasutusele krooni, fikseerides selle vahetuskursi ühiskonna usalduse tagamiseks, kasutades algusest peale vabalt ujuvat valuutakurssi vältimaks valuuta vahetamist mustal turul, ning võttes vastu seaduse, mis sätestab nõude eelarvetasakaalu kohta, sest ilma finantsstabiilsuseta pole valuutakomitee süsteemi võimalik kasutada. IMF ütles „ei". Võimatu. Raha lahkub teie riigist. Te ei saa kunagi oma eelarvet tasakaalu, sest te olete nii vaesed. Mingil hetkel tuleb teil oma valuuta devalveerida, seetõttu pole jätkusuutlik lubadus, et kurss üks saksa mark 8 krooni eest püsib igavesti.</p> Vabariigi President Võidupüha paraadil 23. juunil 2018 Tallinna Lauluväljakul 2018-06-23T07:58:41Z 2018-06-23T07:58:41Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14414-2018-06-23-09-10-14 Eve Salumaa eve.salumaa@vpk.ee <p>Head kaitseliitlased, head Eesti inimesed siin lauluväljakul ja kõigis kodudes! Head liitlased!</p> <p>Täna, siin lauluväljakul, Kaitseliidu korraldusel, näeme Eesti rahva kaitsetahet. Meie kõikide tahet, soovi ja valmisolekut. Mitte ainult ei näe, aga ka näitame. See paraad tõstab meie endi enesekindlust, sest me näeme ja näitame – vajadusel kaasame enda kaitsele kogu me rahva. See paraad näitab meie liitlastele – eestlased on valmis vajadusel enda eest seisma. See paraad näitab meie vastastele – Eesti jõud ei piirdu elukutselt sõjameestega, ei piirdu ka väljaõpetatud reservväega. Eesti jõud on kogu rahva valmisolek enda eest seista ja raskustes üksteist toetada.</p> <p>Meie enda jõud ja tahe on meie julgeoleku suurim tagatis. Me reageerime turvalisusega seotud kriisidele – näiteks ka selle kõrbelise suve metsatulekahjude korral – kogu rahvaga. Rahvas on väljas koos kutseliste päästjatega ja kutselised päästjad teavad, kuidas koos vabatahtlikega toimida.</p> <p>Õnnetusi juhtub ikka. Neid pole võimalik täielikult ära hoida. Kahjuks tuleb tunnistada, et eks need tulekahjudki alga meie endi tegudest. On veel palju tööd, et igaüks tajuks oma ennetavat vastutust käituda nii, et vähemalt välditavaid õnnetusi ei juhtuks. Selles töös on päästjad samuti koos vabatahtlikega.</p> <p>Head kaitseliitlased, head Eesti inimesed siin lauluväljakul ja kõigis kodudes! Head liitlased!</p> <p>Täna, siin lauluväljakul, Kaitseliidu korraldusel, näeme Eesti rahva kaitsetahet. Meie kõikide tahet, soovi ja valmisolekut. Mitte ainult ei näe, aga ka näitame. See paraad tõstab meie endi enesekindlust, sest me näeme ja näitame – vajadusel kaasame enda kaitsele kogu me rahva. See paraad näitab meie liitlastele – eestlased on valmis vajadusel enda eest seisma. See paraad näitab meie vastastele – Eesti jõud ei piirdu elukutselt sõjameestega, ei piirdu ka väljaõpetatud reservväega. Eesti jõud on kogu rahva valmisolek enda eest seista ja raskustes üksteist toetada.</p> <p>Meie enda jõud ja tahe on meie julgeoleku suurim tagatis. Me reageerime turvalisusega seotud kriisidele – näiteks ka selle kõrbelise suve metsatulekahjude korral – kogu rahvaga. Rahvas on väljas koos kutseliste päästjatega ja kutselised päästjad teavad, kuidas koos vabatahtlikega toimida.</p> <p>Õnnetusi juhtub ikka. Neid pole võimalik täielikult ära hoida. Kahjuks tuleb tunnistada, et eks need tulekahjudki alga meie endi tegudest. On veel palju tööd, et igaüks tajuks oma ennetavat vastutust käituda nii, et vähemalt välditavaid õnnetusi ei juhtuks. Selles töös on päästjad samuti koos vabatahtlikega.</p> Vabariigi President Tartu Raekoja platsil 22. juunil 2018 2018-06-22T10:22:25Z 2018-06-22T10:22:25Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14412-vabariigi-president-tartu-raekoja-platsil-22-juunil-2018 Elke Rimpel Elke.Rimpel@vpk.ee <p>Head tartlased ja auväärt külalised!</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada teid Tartu linna südames. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi. Nendegi ajaloos oli sajand tagasi samuti väga oluline ajajärk.</p> <p>Mul on hea meel, et saame koos tähistada meie riigi juubelit just Tartus, kus asub meie vanim ja suurim ülikool. Meie ainus Universitas. Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks.</p> <p>Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks.</p> <p>Eestlastele on Tartu tähtis meie rahvusliku liikumise ühe keskusena. Siin õppis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.</p> <p>Tema kuju Toomemäel meenutab meile tema lootust, et ka meie maa keel võib taevani tõusta ja omale igavikus koha leida – see lootus on teoks saanud.</p> <p>1869. aastal peeti Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Siin tegutses esimene eesti ajalehetoimetaja</p> <p>Head tartlased ja auväärt külalised!</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada teid Tartu linna südames. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi. Nendegi ajaloos oli sajand tagasi samuti väga oluline ajajärk.</p> <p>Mul on hea meel, et saame koos tähistada meie riigi juubelit just Tartus, kus asub meie vanim ja suurim ülikool. Meie ainus Universitas. Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks.</p> <p>Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks.</p> <p>Eestlastele on Tartu tähtis meie rahvusliku liikumise ühe keskusena. Siin õppis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.</p> <p>Tema kuju Toomemäel meenutab meile tema lootust, et ka meie maa keel võib taevani tõusta ja omale igavikus koha leida – see lootus on teoks saanud.</p> <p>1869. aastal peeti Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Siin tegutses esimene eesti ajalehetoimetaja</p> Vabariigi Presidendi toost Tartusse tulnud riigipeade auks korraldatud pidulikul õhtusöögil 2018-06-21T22:00:00Z 2018-06-21T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14424-2018-06-25-11-34-04 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Kallid kolleegid,</p> <p>austatud külalised,</p> <p>daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ja suur au tervitada teid Tartus, et tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva sõprade seltsis Gaudeamusel – Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupeol, mida on korraldatud alates 1956. aastast.</p> <p>Tartu kui Eesti vanima ülikooli kodulinn on alati kandnud vabaduse vaimu. Eesti rahvusliku ärkamise suurkujud õppisid ja töötasid Tartus. Ja 30 aastat tagasi oli Tartu see koht, kus meie rahvuslipp taas avalikkuse ette toodi. Minul kui toonasel tudengil on see emotsionaalne kevadpäev väga elavana meeles. Siis oli tõesti tunne, et kõikjal on kevad.</p> <p>Kallid kolleegid,</p> <p>austatud külalised,</p> <p>daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ja suur au tervitada teid Tartus, et tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva sõprade seltsis Gaudeamusel – Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupeol, mida on korraldatud alates 1956. aastast.</p> <p>Tartu kui Eesti vanima ülikooli kodulinn on alati kandnud vabaduse vaimu. Eesti rahvusliku ärkamise suurkujud õppisid ja töötasid Tartus. Ja 30 aastat tagasi oli Tartu see koht, kus meie rahvuslipp taas avalikkuse ette toodi. Minul kui toonasel tudengil on see emotsionaalne kevadpäev väga elavana meeles. Siis oli tõesti tunne, et kõikjal on kevad.</p>