Kõned president http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned 2018-05-17T08:51:33Z Joomla! 1.5 - Open Source Content Management Vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel 2018-05-16T11:19:37Z 2018-05-16T11:19:37Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14294-2018-05-16-11-22-00 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Mul on hea meel anda täna koos justiitsministriga juba teist korda üle vägivallaennetuse autasud. Tänaste autasu saajate lood näitavad ilmekalt, kui vaevaline on olnud teekond sellise tunnustuseni meie ühiskonna poolt. Sest raske on saada tunnustust tegelemise eest probleemidega, mida keegi ei oska märgata. Õnneks on ajad muutunud, sestap see tähelepanu – nii teie tööle kui ka sellele, miks te peate sellist tööd tegema.</p> <p>Eesti esimese pere- ja naistevastase vägivalla elanikkonna uuringu läbiviija Iris Pettai on meenutanud seika selle sajandi algusest, kui Eesti poole pöördus ÜRO kuritegevuse ennetuse programmi võrgustik. Eestlastel paluti testida üht rahvusvahelist metoodikat naistevastase vägivalla uurimise kohta. Intervjueerida tuli 100 naist, kes olid olnud vägivalla ohvrid.</p> <p>Iris meenutab: „Nägime tohutut vaeva, et selliseid naisi leida. Pöördusime kõikvõimalikesse institutsioonidesse: politsei, sotsiaalosakonnad, varjupaigad. Kõikjal öeldi, et neil ei ole mingeid kokkupuuteid selliste naistega ja üleüldse Eestis naisi ei peksta ja hoopis vastupidi, meil kingitakse naistele lilli ja hoolitakse neist. Parimal juhul peeti seda süütuks peretüliks, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Kui tuttavate ja sõprade kaudu saime 100 naist kokku ja neid intervjueerisime, siis selgus, et pea kõigil oli kas isiklikke kogemusi vägivallaga või nad soovitasid, keda võiks küsitleda. Teema oli tõeline tabu, sellest räägiti vaid omade ringis, kui sedagi."</p> <p>Võrdluseks andmed värskest politseiajakirjast Radar: lihavõttepühade ajal 2018 sai politsei 124 lähisuhtevägivalla teadet.</p> <p>Vägivalla puhul süüdistati toona tihti ohvriks langenud naisi, kes oma näägutamisega kutsuvad esile füüsilise vägivalla. Kui löön neil päevil ajalehe lahti, näen paraku, et selliste hoiakute hõllandus on endiselt kusagil alles.</p> <p>Mul on hea meel anda täna koos justiitsministriga juba teist korda üle vägivallaennetuse autasud. Tänaste autasu saajate lood näitavad ilmekalt, kui vaevaline on olnud teekond sellise tunnustuseni meie ühiskonna poolt. Sest raske on saada tunnustust tegelemise eest probleemidega, mida keegi ei oska märgata. Õnneks on ajad muutunud, sestap see tähelepanu – nii teie tööle kui ka sellele, miks te peate sellist tööd tegema.</p> <p>Eesti esimese pere- ja naistevastase vägivalla elanikkonna uuringu läbiviija Iris Pettai on meenutanud seika selle sajandi algusest, kui Eesti poole pöördus ÜRO kuritegevuse ennetuse programmi võrgustik. Eestlastel paluti testida üht rahvusvahelist metoodikat naistevastase vägivalla uurimise kohta. Intervjueerida tuli 100 naist, kes olid olnud vägivalla ohvrid.</p> <p>Iris meenutab: „Nägime tohutut vaeva, et selliseid naisi leida. Pöördusime kõikvõimalikesse institutsioonidesse: politsei, sotsiaalosakonnad, varjupaigad. Kõikjal öeldi, et neil ei ole mingeid kokkupuuteid selliste naistega ja üleüldse Eestis naisi ei peksta ja hoopis vastupidi, meil kingitakse naistele lilli ja hoolitakse neist. Parimal juhul peeti seda süütuks peretüliks, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Kui tuttavate ja sõprade kaudu saime 100 naist kokku ja neid intervjueerisime, siis selgus, et pea kõigil oli kas isiklikke kogemusi vägivallaga või nad soovitasid, keda võiks küsitleda. Teema oli tõeline tabu, sellest räägiti vaid omade ringis, kui sedagi."</p> <p>Võrdluseks andmed värskest politseiajakirjast Radar: lihavõttepühade ajal 2018 sai politsei 124 lähisuhtevägivalla teadet.</p> <p>Vägivalla puhul süüdistati toona tihti ohvriks langenud naisi, kes oma näägutamisega kutsuvad esile füüsilise vägivalla. Kui löön neil päevil ajalehe lahti, näen paraku, et selliste hoiakute hõllandus on endiselt kusagil alles.</p> Vabariigi President emadepäeva kontserdil Vabaduse väljakul 2018-05-13T08:56:14Z 2018-05-13T08:56:14Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14291-2018-05-13-08-58-24 Liis Lepik Liis.Lepik@vpk.ee <p>Tere, kallis rahvas! Tervist, kallid emad! <br />Ilusat emadepäeva!</p> <p>Kuidas me saame teada, kes on kõige parem ema?</p> <p>Me teame! Iga laps teab. Tema ema muidugi ongi parim. Täitsa kindlasti. Ja täitsa sõltumatult meie, täiskasvanute hinnangutest.</p> <p>Mõnikord ei lähe ema olemine kõige lihtsamini. Meil kõigil on raskeid hetki. Oleme iseenda peale pahased, sest ei jaksa. Ei jaksa olla nii hea, kui meile tundub, et peaks. Ei jaksa olla nii kannatlik, kui peaks. Ei jaksa olla nii järjekindel, kui tundub, et peaks. Ei jaksa jagada aega ja asendame selle muude hüvedega.</p> <p>Aga mis sellest.</p> <p>Me kõik oleme oma lastele parimad. Kuigi nad ei ole meid valida saanud. Aga nad ei vahetaks meid siiski targemate, ilusamate, rahulikumate, rohkem kodus aega veetvate, mõistvamate vanemate vastu. Sest lapsed on, teate, hiiglama targad. Nad võtavad maailma, iseendid, meid, suuri inimesi, alati täpselt nii kui nad parajasti on. Ja nad vaatavad meid üldjuhul tunnustavalt, silmade särades. Välja arvatud juhul, kui nad vaatavad meid altkulmu ja paugutavad uksi.</p> <p>Tere, kallis rahvas! Tervist, kallid emad! <br />Ilusat emadepäeva!</p> <p>Kuidas me saame teada, kes on kõige parem ema?</p> <p>Me teame! Iga laps teab. Tema ema muidugi ongi parim. Täitsa kindlasti. Ja täitsa sõltumatult meie, täiskasvanute hinnangutest.</p> <p>Mõnikord ei lähe ema olemine kõige lihtsamini. Meil kõigil on raskeid hetki. Oleme iseenda peale pahased, sest ei jaksa. Ei jaksa olla nii hea, kui meile tundub, et peaks. Ei jaksa olla nii kannatlik, kui peaks. Ei jaksa olla nii järjekindel, kui tundub, et peaks. Ei jaksa jagada aega ja asendame selle muude hüvedega.</p> <p>Aga mis sellest.</p> <p>Me kõik oleme oma lastele parimad. Kuigi nad ei ole meid valida saanud. Aga nad ei vahetaks meid siiski targemate, ilusamate, rahulikumate, rohkem kodus aega veetvate, mõistvamate vanemate vastu. Sest lapsed on, teate, hiiglama targad. Nad võtavad maailma, iseendid, meid, suuri inimesi, alati täpselt nii kui nad parajasti on. Ja nad vaatavad meid üldjuhul tunnustavalt, silmade särades. Välja arvatud juhul, kui nad vaatavad meid altkulmu ja paugutavad uksi.</p> Vabariigi President Euroopa päeva konverentsil "Eesti valikud ehk kuidas olla korraga eestlane, eurooplane ja maailmakodanik" 2018-05-09T09:55:47Z 2018-05-09T09:55:47Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14287-2018-05-09-09-56-39 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Meie kõik ju siin ja üga üks teab, et Euroopa Liit on keeruline juriidiline konstrukt, millest keegi mitte kunagi mitte midagi aru ei saa ja mille otsustusprotsessid on keerulised, väitluste tulemused on ettearvamatud ja üleüldse läheb kõigele kohutavalt kaua aega. Õige?</p> <p>Aga võtame siis siia kõrvale ühe teise, meie endi kohta käiva ja olgu öeldud, et minu meelest täpselt samavõrra ülekohtuse väite – digitaalne asjaajamine on ohtlik, sest digikandjal info võib sattuda võõrastesse kätesse ja digitaalne riik on haavatav küberrünnakutega.</p> <p>Mis te arvate, miks ma need kaks maailmas võrdlemisi levinud väidet kõrvuti panen, lisaks sellele, et nagu juba öeldud, mõlemad on hirmus ülekohtused?</p> <p>Aga seepärast, et mõlema väite esitajad nõuavad a) Euroopa Liidult ja b) digitaalselt riigilt midagi, mida nende asemele ette kujutatavad või eksisteerivad reaalmaailma alternatiivid ei suuda pakkuda nagunii.</p> <p>Meie kõik ju siin ja üga üks teab, et Euroopa Liit on keeruline juriidiline konstrukt, millest keegi mitte kunagi mitte midagi aru ei saa ja mille otsustusprotsessid on keerulised, väitluste tulemused on ettearvamatud ja üleüldse läheb kõigele kohutavalt kaua aega. Õige?</p> <p>Aga võtame siis siia kõrvale ühe teise, meie endi kohta käiva ja olgu öeldud, et minu meelest täpselt samavõrra ülekohtuse väite – digitaalne asjaajamine on ohtlik, sest digikandjal info võib sattuda võõrastesse kätesse ja digitaalne riik on haavatav küberrünnakutega.</p> <p>Mis te arvate, miks ma need kaks maailmas võrdlemisi levinud väidet kõrvuti panen, lisaks sellele, et nagu juba öeldud, mõlemad on hirmus ülekohtused?</p> <p>Aga seepärast, et mõlema väite esitajad nõuavad a) Euroopa Liidult ja b) digitaalselt riigilt midagi, mida nende asemele ette kujutatavad või eksisteerivad reaalmaailma alternatiivid ei suuda pakkuda nagunii.</p> Vabariigi President Tema Kuningliku Kõrguse prints Haakoni ja kroonprintsess Mette-Mariti ametlikul visiidil Eesti Vabariiki 25. aprillil 2018 2018-04-26T16:47:45Z 2018-04-26T16:47:45Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14271-2018-04-26-16-54-05 Eve Salumaa eve.salumaa@vpk.ee <p>Teie Kuninglik Kõrgus, auväärsed külalised, daamid ja härrad,</p> <p><em>hjertelig velkommen til Tallinn.</em></p> <p>Teie külaskäik leiab aset olulisel aastal, kui me tähistame saja aasta möödumist Eesti iseseisvumisest. See poleks olnud võimalik ilma meie heade sõprade ja liitlasteta, kellest üks on Norra.</p> <p>Vabaduse kaitsmine on põhiväärtus nii norralaste kui ka eestlaste jaoks – meie rahva vabadus, aga ka meie isikuvabadused.</p> <p>Mõlemad riigid teavad, mida tähendab oma vabadusest ilmajäämine ja selle tagasisaamine. Me teame ka seda, et peame kaitsma meiega sarnaste väärtustega sõprade vabadust. Ma mõtlen nende Eesti vabatahtlike peale, kes 1940. aastal läksid Norrat kaitsma. Alta kirikus vannet andes laulsid nad nii Norra kui ka Eesti hümni. Teise maailmasõja ajal langes just Narviki lahingus esimene eestlane. Vaid paar kuud hiljem kaotas Eesti iseseisvuse.</p> <p>Norra ei tunnustanud kunagi Eesti illegaalset annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.</p> <p>Teie Kuninglik Kõrgus, auväärsed külalised, daamid ja härrad,</p> <p><em>hjertelig velkommen til Tallinn.</em></p> <p>Teie külaskäik leiab aset olulisel aastal, kui me tähistame saja aasta möödumist Eesti iseseisvumisest. See poleks olnud võimalik ilma meie heade sõprade ja liitlasteta, kellest üks on Norra.</p> <p>Vabaduse kaitsmine on põhiväärtus nii norralaste kui ka eestlaste jaoks – meie rahva vabadus, aga ka meie isikuvabadused.</p> <p>Mõlemad riigid teavad, mida tähendab oma vabadusest ilmajäämine ja selle tagasisaamine. Me teame ka seda, et peame kaitsma meiega sarnaste väärtustega sõprade vabadust. Ma mõtlen nende Eesti vabatahtlike peale, kes 1940. aastal läksid Norrat kaitsma. Alta kirikus vannet andes laulsid nad nii Norra kui ka Eesti hümni. Teise maailmasõja ajal langes just Narviki lahingus esimene eestlane. Vaid paar kuud hiljem kaotas Eesti iseseisvuse.</p> <p>Norra ei tunnustanud kunagi Eesti illegaalset annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.</p> Vabariigi President Eesti hümni esimeste salvestiste plaadi esitlusel 25. aprillil 2018 2018-04-25T14:59:12Z 2018-04-25T14:59:12Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14264-2018-04-25-15-03-41 Katrin Sirel Katrin.Sirel@vpk.ee <p>Sõbrad!</p> <p>Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad on loodud meie esimese üldlaulupeo tarvis ja saavad seega tuleval aastal, koos meie üldlaulupidude traditsiooniga, 150 aastaseks. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldi meie hümniks just laulupidudel ja võeti niiviisi omaks veel palju varem, kui me jõudsime Eesti Vabariigi loomiseni.</p> <p>Hümn peabki olema südames omaks võetud ja hoitud.</p> <p>Üle 120 aasta on seda laulu lauldud püsti seistes. Lauldi ka siis, kui ta oli koduses Eestis keelatud, lauldi kodude vaikuses, kuid lauldi ka kõlaval häälel ulgumerede taga paguluses. Alati liigutusega südames.</p> <p>Muidugi peegeldab meie hümn oma loomise aega, kuid see on nii iga uue loo või lauluga, mida hümniks pakutakse. Katsuti ju uut hümni luua juba 1930. aastatel, kuid seal jäid kõlama ülistavad oodid riigiisadele. See oli selle aja märk ja õnneks jäeti asi sinnapaika.</p> <p>Meie hümn on ajas ära proovitud ja kestma jäänud. Hoiame seda, mis on omaks saanud. Kuid kindlasti võime oma hümni laulda palju enam ja julgemalt ning olla vabamad helistiku valikul. Seda selleks, et ta vaid ametlike ürituste üheks osaks ei taanduks. Ning selle võimaluse, laulda hümni südamest ning seal, kus tahame, annabki meile meie vabadus.</p> <p>Tuletaksin meelde muusikamehe ja kriitiku, Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendi Leenart Neumani poolt 1931. aastal „Postimehes" kirjutatut, kui taas oli puhkenud arutelu Eesti hümni teemadel: „... sa ei pea mitte kõmu tegema oma ligemeste rahvustunde kulul".</p> <p>Neid sõnu on igati kohane meeles pidada ka tänasel päeval. Meie hümn on kindlalt hoitud, hoitud meie südames, ja võime uhkusega öelda:</p> <p>Mul kõige armsam oled sa,<br />mu kallis isamaa!</p> <p>Tänan!</p> <p>Sõbrad!</p> <p>Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad on loodud meie esimese üldlaulupeo tarvis ja saavad seega tuleval aastal, koos meie üldlaulupidude traditsiooniga, 150 aastaseks. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldi meie hümniks just laulupidudel ja võeti niiviisi omaks veel palju varem, kui me jõudsime Eesti Vabariigi loomiseni.</p> <p>Hümn peabki olema südames omaks võetud ja hoitud.</p> <p>Üle 120 aasta on seda laulu lauldud püsti seistes. Lauldi ka siis, kui ta oli koduses Eestis keelatud, lauldi kodude vaikuses, kuid lauldi ka kõlaval häälel ulgumerede taga paguluses. Alati liigutusega südames.</p> <p>Muidugi peegeldab meie hümn oma loomise aega, kuid see on nii iga uue loo või lauluga, mida hümniks pakutakse. Katsuti ju uut hümni luua juba 1930. aastatel, kuid seal jäid kõlama ülistavad oodid riigiisadele. See oli selle aja märk ja õnneks jäeti asi sinnapaika.</p> <p>Meie hümn on ajas ära proovitud ja kestma jäänud. Hoiame seda, mis on omaks saanud. Kuid kindlasti võime oma hümni laulda palju enam ja julgemalt ning olla vabamad helistiku valikul. Seda selleks, et ta vaid ametlike ürituste üheks osaks ei taanduks. Ning selle võimaluse, laulda hümni südamest ning seal, kus tahame, annabki meile meie vabadus.</p> <p>Tuletaksin meelde muusikamehe ja kriitiku, Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendi Leenart Neumani poolt 1931. aastal „Postimehes" kirjutatut, kui taas oli puhkenud arutelu Eesti hümni teemadel: „... sa ei pea mitte kõmu tegema oma ligemeste rahvustunde kulul".</p> <p>Neid sõnu on igati kohane meeles pidada ka tänasel päeval. Meie hümn on kindlalt hoitud, hoitud meie südames, ja võime uhkusega öelda:</p> <p>Mul kõige armsam oled sa,<br />mu kallis isamaa!</p> <p>Tänan!</p> Vabariigi President Eesti Parim Toiduaine 2018 autasustamisel 2018-04-24T22:00:00Z 2018-04-24T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14266-vabariigi-president-eesti-parim-toiduaine-2018-autasustamisel Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Kes ei oleks mingil hetkel, sageli endalegi ootamatult, soovinud süüa midagi väga head: maitsvat ja tervislikku toitu ja sealjuures üldsegi mitte midagi erilist või eksootilist. Kes meist ei teaks, kuidas maitseb, näeb välja või lõhnab hea toit.</p> <p>Minu käest küsitakse tihti, et miks ma mõnda asja söön ja mõnda mitte ja siis ütlen alati, et tegelikult ma söön kõike, mis on tehtud väga hästi. Ja eestimaine toit ongi enamasti tehtud väga hästi.</p> <p>Inimeste maitsed ja toitumisharjumused on muidugi erinevad ja hea toit ongi midagi väga isiklikku ja rahvusegi tasandil raskesti määratletav, aga selles ei ole midagi halba. Kuid siiski ühise nimetaja leidmine kasvõi korra aastas, mis meie kõikide jaoks on hea – see on väga tähtis. Parimate iga-aastane väljatoomine täiendab meie igapäevast elu omalaadse ja mitte millegagi asendatava tahuga. Jagatud arusaamad toidust ja selle väärtustest kuuluvad lahutamatult iga rahva kultuuri juurde. Toidueelistused on kindla peale osa kõikide rahvaste identiteedist.</p> <p>Me oleme kogu aeg armastanud kodumaist toitu ja jäämegi seda armastama, nii nagu me armastame oma loodust, oma siinseid olusid ja kombeid. Kõik need kokku annavad meile asendamatu kodutunde.</p> <p>Me sööme peamiselt kodumaist toitu ja ettevõtjad, kes meie toidulaua eest hoolitsevad, olgu nad põllumehed või töösturid, on tublid. Meil on oma toitu külluses ja meie toit on väga hea ja ma tänan kõiki, kes selles toidutootmises osalevad.</p> <p>Mulle tundub, et meil on ka veel ruumi areneda, valmistoitude osakaal tõuseb kõikjal maailmas. Ja kuna üha rohkem inimesi sööb asju, mis on juba valmis, siis seda olulisem on, et need ei oleks liiga kõrge soola, suhkru ja rasvasisaldusega. Sest peamine põhjus, miks me võtame tüki porgandit ja tüki liha on see, et me veel päris hästi ei usalda seda, mida me saame valmistoiduna ja et see on sama hea.</p> <p>Ma saan aru, et peame valiku mitmekesistamiseks ja arenguks vajaliku konkurentsi tagamiseks oma turgu avama ja toidukaupu importima. Kasvõi juba sellepärast, et maailmas on väga palju huvitavaid maitseid ja meie tahame ka neid maitseid nautida. Samamoodi tahame me oma toitu eksportida.</p> <p>Imporditud toidukaupade rohkus ei räägi siiski suurt midagi meie toidutootjate võimekusest, lihtsalt näitab meie tarbija nõudlikkust ja tema soovi näha kodumaistel lettidel ka seda, mida on kusagil mujal saanud proovida.</p> <p>Et me oleme käinud mujal maailmas, näinud ja õppinud – see on ju pannud ka meie toidutööstust arenema. Tahame meie süüa mitmekesiselt ja tahavad seda ka teised rahvad. Ja meil on kindlasti võimalik toime tulla rahvusvahelistel turgudel. Ja seal on inimesed veelgi rohkem harjunud ostma seda, mida võib makromajanduslikus mõttes nimetada kõrge lisandväärtusega toodanguks ja teiselt poolt valmistoitudeks. Selleks on meil jätkuvalt vaja muuta paremaks oma tootearendust ja uusi tehnoloogiaid ja üksiti tunda ka paremini tarbijaid kogu maailmas.</p> <p>Kui me arvestame, et Eesti on üks puhtaima loodusega maid Euroopas ja tarbija teadlikkus terviklikust toitumisest ja tervisest kogu maailmas tegelikult suureneb, siis ka toetudes meie iga-aastasele parima toiduaine võistlusele, siis ka meie oskused järjest arenevad ja meie eksport kasvab, sest Eesti päritolu valmistoidu kaupade eksport on tegelikult viimase nelja aastaga kasvanud rohkem kui kümnendiku – 11,5% ja on 14 miljoni euro võrra suurem kui mõned aastad tagasi.</p> <p>Olen siiski kindel, et meil on siit võimalik pikkade sammudega edasi minna. Kui me mõtleme, siis ees seisavad läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eelarve üle. Kuulda on olnud, et vähendatakse toetusi just nimelt suurtele farmidele, mis teeb mind natuke murelikuks. Sest võibolla tuleb ka siinviibijatele üllatusena, et Euroopa suurimad farmid ei ole Itaalias ja Saksamaal, vaid on Taanis ja Eestis. Me peame kõvasti läbi rääkima ja saavutama selle, et meie toorainetootjaid koheldaks Euroopas võimalikult võrdselt. Kui me ikkagi ühelt poolt oleme nii rikkad, et ühtekuuluvusfondid meile vähenevad, siis teiselt poolt oleme järelikult nii rikkad, et meie põllumajandustoetuste tase peab saama Euroopaga võrdseks. Mis loob taaskord ka meie toidutootjatele ja kodumaise tooraine tarvitajatele paremat pinda selleks, et meie kaupu mujal müüa.</p> <p>Veelkord, ma tänan teid meie ninaesise mitmekesise varustamise eest ja alati on hea meel jõuda kusagilt mujalt tagasi ja saada jälle süüa midagi head ja eestimaist.</p> <p>Kes ei oleks mingil hetkel, sageli endalegi ootamatult, soovinud süüa midagi väga head: maitsvat ja tervislikku toitu ja sealjuures üldsegi mitte midagi erilist või eksootilist. Kes meist ei teaks, kuidas maitseb, näeb välja või lõhnab hea toit.</p> <p>Minu käest küsitakse tihti, et miks ma mõnda asja söön ja mõnda mitte ja siis ütlen alati, et tegelikult ma söön kõike, mis on tehtud väga hästi. Ja eestimaine toit ongi enamasti tehtud väga hästi.</p> <p>Inimeste maitsed ja toitumisharjumused on muidugi erinevad ja hea toit ongi midagi väga isiklikku ja rahvusegi tasandil raskesti määratletav, aga selles ei ole midagi halba. Kuid siiski ühise nimetaja leidmine kasvõi korra aastas, mis meie kõikide jaoks on hea – see on väga tähtis. Parimate iga-aastane väljatoomine täiendab meie igapäevast elu omalaadse ja mitte millegagi asendatava tahuga. Jagatud arusaamad toidust ja selle väärtustest kuuluvad lahutamatult iga rahva kultuuri juurde. Toidueelistused on kindla peale osa kõikide rahvaste identiteedist.</p> <p>Me oleme kogu aeg armastanud kodumaist toitu ja jäämegi seda armastama, nii nagu me armastame oma loodust, oma siinseid olusid ja kombeid. Kõik need kokku annavad meile asendamatu kodutunde.</p> <p>Me sööme peamiselt kodumaist toitu ja ettevõtjad, kes meie toidulaua eest hoolitsevad, olgu nad põllumehed või töösturid, on tublid. Meil on oma toitu külluses ja meie toit on väga hea ja ma tänan kõiki, kes selles toidutootmises osalevad.</p> <p>Mulle tundub, et meil on ka veel ruumi areneda, valmistoitude osakaal tõuseb kõikjal maailmas. Ja kuna üha rohkem inimesi sööb asju, mis on juba valmis, siis seda olulisem on, et need ei oleks liiga kõrge soola, suhkru ja rasvasisaldusega. Sest peamine põhjus, miks me võtame tüki porgandit ja tüki liha on see, et me veel päris hästi ei usalda seda, mida me saame valmistoiduna ja et see on sama hea.</p> <p>Ma saan aru, et peame valiku mitmekesistamiseks ja arenguks vajaliku konkurentsi tagamiseks oma turgu avama ja toidukaupu importima. Kasvõi juba sellepärast, et maailmas on väga palju huvitavaid maitseid ja meie tahame ka neid maitseid nautida. Samamoodi tahame me oma toitu eksportida.</p> <p>Imporditud toidukaupade rohkus ei räägi siiski suurt midagi meie toidutootjate võimekusest, lihtsalt näitab meie tarbija nõudlikkust ja tema soovi näha kodumaistel lettidel ka seda, mida on kusagil mujal saanud proovida.</p> <p>Et me oleme käinud mujal maailmas, näinud ja õppinud – see on ju pannud ka meie toidutööstust arenema. Tahame meie süüa mitmekesiselt ja tahavad seda ka teised rahvad. Ja meil on kindlasti võimalik toime tulla rahvusvahelistel turgudel. Ja seal on inimesed veelgi rohkem harjunud ostma seda, mida võib makromajanduslikus mõttes nimetada kõrge lisandväärtusega toodanguks ja teiselt poolt valmistoitudeks. Selleks on meil jätkuvalt vaja muuta paremaks oma tootearendust ja uusi tehnoloogiaid ja üksiti tunda ka paremini tarbijaid kogu maailmas.</p> <p>Kui me arvestame, et Eesti on üks puhtaima loodusega maid Euroopas ja tarbija teadlikkus terviklikust toitumisest ja tervisest kogu maailmas tegelikult suureneb, siis ka toetudes meie iga-aastasele parima toiduaine võistlusele, siis ka meie oskused järjest arenevad ja meie eksport kasvab, sest Eesti päritolu valmistoidu kaupade eksport on tegelikult viimase nelja aastaga kasvanud rohkem kui kümnendiku – 11,5% ja on 14 miljoni euro võrra suurem kui mõned aastad tagasi.</p> <p>Olen siiski kindel, et meil on siit võimalik pikkade sammudega edasi minna. Kui me mõtleme, siis ees seisavad läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eelarve üle. Kuulda on olnud, et vähendatakse toetusi just nimelt suurtele farmidele, mis teeb mind natuke murelikuks. Sest võibolla tuleb ka siinviibijatele üllatusena, et Euroopa suurimad farmid ei ole Itaalias ja Saksamaal, vaid on Taanis ja Eestis. Me peame kõvasti läbi rääkima ja saavutama selle, et meie toorainetootjaid koheldaks Euroopas võimalikult võrdselt. Kui me ikkagi ühelt poolt oleme nii rikkad, et ühtekuuluvusfondid meile vähenevad, siis teiselt poolt oleme järelikult nii rikkad, et meie põllumajandustoetuste tase peab saama Euroopaga võrdseks. Mis loob taaskord ka meie toidutootjatele ja kodumaise tooraine tarvitajatele paremat pinda selleks, et meie kaupu mujal müüa.</p> <p>Veelkord, ma tänan teid meie ninaesise mitmekesise varustamise eest ja alati on hea meel jõuda kusagilt mujalt tagasi ja saada jälle süüa midagi head ja eestimaist.</p> Vabariigi President Kaberneeme päästedepoo avamisel 2018-04-17T22:00:00Z 2018-04-17T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14257-2018-04-20-11-31-38 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Mul on suur au ja väga hea meel seista esimeses spetsiaalselt vabatahtlike päästjate jaoks ehitatud hoones. Eriti hea meel on, et see hoone valmis õmblusteta. Sellepärast, et siia on panustanud kõik – riik, vabatahtlikud päästjad ise ja inimesed, kellele see kant korda läheb. Siia on panustanud inimesed, kes usuvad isetegemise võlujõudu ja seda kõike on uhke näha.</p> <p>Ma olen kindel, et sellest saab tore kooskäimise koht lisaks sellele, et see on äärmiselt vajalik hoone. Tegelikult on ikka väga paha sõita tulekahjule välja, kui sinu päästeautos on diisel hangunud ja vesi jäätunud. Tulekahju on kuum koht, aga me ei tahaks seda eralduvat soojust kasutada kõigepealt vee sulatamiseks. Mistõttu on väga hea, et edaspidi ei ole seda muret, et vabatahtlikud päästjad peavad enne objektile väljasõitu hakkama veel ka oma kodus garaažist varustust kokku otsima.</p> <p>Ja nagu me teame, siis vabatahtlik päästja on ju vabatahtlik. Ta võib üleüldse olla tööl ja siis peab vaatama, kuidas sa tema garaažist või kuuri alt midagi kätte saad. Seega kindlasti reageerimisvõimekus kasvab ka väga oluliselt.</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada siin ka Päästeameti peadirektorit. Lõppude lõpuks sellise õmblusteta ühiskonna vabatahtlike ja riigi koostöö osas on kindlasti nemad olnud pioneerid, kes esimesena aru said, et 21. sajandi riik ei saa ainult seista koos sellest, et meie maksame maksud ja keegi teine osutab teenust, vaid tõepoolest tuleb teha nii nagu arenenud riikides juba ammuaega kombeks on.</p> <p>Mul on suur au ja väga hea meel seista esimeses spetsiaalselt vabatahtlike päästjate jaoks ehitatud hoones. Eriti hea meel on, et see hoone valmis õmblusteta. Sellepärast, et siia on panustanud kõik – riik, vabatahtlikud päästjad ise ja inimesed, kellele see kant korda läheb. Siia on panustanud inimesed, kes usuvad isetegemise võlujõudu ja seda kõike on uhke näha.</p> <p>Ma olen kindel, et sellest saab tore kooskäimise koht lisaks sellele, et see on äärmiselt vajalik hoone. Tegelikult on ikka väga paha sõita tulekahjule välja, kui sinu päästeautos on diisel hangunud ja vesi jäätunud. Tulekahju on kuum koht, aga me ei tahaks seda eralduvat soojust kasutada kõigepealt vee sulatamiseks. Mistõttu on väga hea, et edaspidi ei ole seda muret, et vabatahtlikud päästjad peavad enne objektile väljasõitu hakkama veel ka oma kodus garaažist varustust kokku otsima.</p> <p>Ja nagu me teame, siis vabatahtlik päästja on ju vabatahtlik. Ta võib üleüldse olla tööl ja siis peab vaatama, kuidas sa tema garaažist või kuuri alt midagi kätte saad. Seega kindlasti reageerimisvõimekus kasvab ka väga oluliselt.</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada siin ka Päästeameti peadirektorit. Lõppude lõpuks sellise õmblusteta ühiskonna vabatahtlike ja riigi koostöö osas on kindlasti nemad olnud pioneerid, kes esimesena aru said, et 21. sajandi riik ei saa ainult seista koos sellest, et meie maksame maksud ja keegi teine osutab teenust, vaid tõepoolest tuleb teha nii nagu arenenud riikides juba ammuaega kombeks on.</p> Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil Kultuurikatlas 2018-04-11T22:00:00Z 2018-04-11T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14232-2018-04-13-04-41-14 Liis Lepik Liis.Lepik@vpk.ee <p>Austatud Riigikogu esimees, kaitseväe juhataja, head sõbrad,</p> <p>kaks nädalat tagasi jõudis oma viimsesse puhkepaika Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. Ameeriklastele kolonel Einseln. Esimene kaitseväe juhataja pärast meie iseseisvuse taastamist. Kindral Einseln õpetas meile kaitsediplomaatiat, ta õpetas, et tänapäeva lahinguväljal pole üks riik – ükski riik seejuures – enam üksinda lahinguväljal tegija. Ta õpetas ka seda, et paraku on kaitsediplomaatidel oma töös edu vaid siis, kui nende sõnade taga on päriselt teod. Eesti sõnade taga on teod. Sellepärast oleme me olnud edukad ja saame hakkama ka praeguses, eriliselt ärevas õhkkonnas.</p> <p>Me enesekindlus põhineb sellel, et Eesti kaitseväelased on tänaseks juba üle 23 aasta katkematult osalenud välismissioonidel. Nii oleme olnud oma liitlastega koos, nii oleme õppinud päriselt, reaalselt, sõdima. Ja sõjaks valmistuma. Nii üks kui ka teine – relvavendlus, sellele toetuv aktiivne kaitsediplomaatia ja omandatud oskused – tagavad meie julgeolekut, ka täna ja eriti täna.</p> <p>Austatud Riigikogu esimees, kaitseväe juhataja, head sõbrad,</p> <p>kaks nädalat tagasi jõudis oma viimsesse puhkepaika Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. Ameeriklastele kolonel Einseln. Esimene kaitseväe juhataja pärast meie iseseisvuse taastamist. Kindral Einseln õpetas meile kaitsediplomaatiat, ta õpetas, et tänapäeva lahinguväljal pole üks riik – ükski riik seejuures – enam üksinda lahinguväljal tegija. Ta õpetas ka seda, et paraku on kaitsediplomaatidel oma töös edu vaid siis, kui nende sõnade taga on päriselt teod. Eesti sõnade taga on teod. Sellepärast oleme me olnud edukad ja saame hakkama ka praeguses, eriliselt ärevas õhkkonnas.</p> <p>Me enesekindlus põhineb sellel, et Eesti kaitseväelased on tänaseks juba üle 23 aasta katkematult osalenud välismissioonidel. Nii oleme olnud oma liitlastega koos, nii oleme õppinud päriselt, reaalselt, sõdima. Ja sõjaks valmistuma. Nii üks kui ka teine – relvavendlus, sellele toetuv aktiivne kaitsediplomaatia ja omandatud oskused – tagavad meie julgeolekut, ka täna ja eriti täna.</p> Vabariigi President prokuröride üldkogul 2018-04-06T10:34:29Z 2018-04-06T10:34:29Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14215-2018-04-06-10-35-05 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Lugupeetud justiitsminister ja peaprokurör, austatud prokurörid!</p> <p>Ilmselt ei eksi ma väga palju, kui ütlen, et prokuröri amet on üks raskemaid ja pingelisemaid ning samas üksildasemaid ameteid meie õigussüsteemis. Kohtueelse menetluse käigus peate tihti kokku puutuma mitte ainult valgekraeliste kuritegevusega, pisipettuste või taskuvarastega, vaid ka sellise kurjusega, mille peale normaalsel inimesel sees kihvatab, isegi kui ta üldse suudab selliste asjade peale mõelda. Ja kurta pole tihti kellelegi – saab ju rääkida kolleegidega, aga neilgi on käed oma tööd täis. Võib rääkida lähedastega, aga ametisaladus seab omad piirid. Ja kas tasub ikka tööd koju kaasa viia?</p> <p>Menetluse käigus tiksub halastamatult aeg – mitte ainult teie enda sisemises töökorralduses ettenähtud tähtajad, vaid tihti ka ohvri ja tema lähedaste õigustatud ootus võimalikult kiirele õigusemõistmisele. Ja üldjuhul soovib ka kahtlustatav-süüdistatav selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kõrge avaliku profiiliga juhtumite puhul lisandub sellele surve ka ajakirjanduse, avalikkuse ja vastaspoole kaitsjate poolt – ja see iseenesest on ka normaalne. Mina mõistan, kui raske see võib olla, mina mõistan seda frustratsiooni, kui avalikkus seda ei mõista. Teilt oodatakse kiiret menetlust, kuid vigu ei tohi teha, sest nende eest karistatakse karmilt – kohtuniku poolt, kaitsja poolt, avalikkuse poolt.</p> <p>Ja alles seejärel algab kohtuprotsess ise, teater, kus see kõik uuesti kordub. Kohtuotsuse ootamine ja otsus ise. Suur süüdimõistvate kohtuotsuste hulk tekitab aegajalt küsimusi, kes õigusriik ikka eksisteerib – aga meie teame, et eksisteerib. Tänusõnu oma töö eest saate üldjuhul vaid oma ülemustelt ja kindlasti ka kuriteo ohvritelt, kuid harva avalikkuselt. Sest nii on Eestis kahjuks tihti kombeks – äpardusel on alati kümneid parastajaid, õnnestumine kipub aga vaeslapseks jääma.</p> <p>Lugupeetud justiitsminister ja peaprokurör, austatud prokurörid!</p> <p>Ilmselt ei eksi ma väga palju, kui ütlen, et prokuröri amet on üks raskemaid ja pingelisemaid ning samas üksildasemaid ameteid meie õigussüsteemis. Kohtueelse menetluse käigus peate tihti kokku puutuma mitte ainult valgekraeliste kuritegevusega, pisipettuste või taskuvarastega, vaid ka sellise kurjusega, mille peale normaalsel inimesel sees kihvatab, isegi kui ta üldse suudab selliste asjade peale mõelda. Ja kurta pole tihti kellelegi – saab ju rääkida kolleegidega, aga neilgi on käed oma tööd täis. Võib rääkida lähedastega, aga ametisaladus seab omad piirid. Ja kas tasub ikka tööd koju kaasa viia?</p> <p>Menetluse käigus tiksub halastamatult aeg – mitte ainult teie enda sisemises töökorralduses ettenähtud tähtajad, vaid tihti ka ohvri ja tema lähedaste õigustatud ootus võimalikult kiirele õigusemõistmisele. Ja üldjuhul soovib ka kahtlustatav-süüdistatav selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kõrge avaliku profiiliga juhtumite puhul lisandub sellele surve ka ajakirjanduse, avalikkuse ja vastaspoole kaitsjate poolt – ja see iseenesest on ka normaalne. Mina mõistan, kui raske see võib olla, mina mõistan seda frustratsiooni, kui avalikkus seda ei mõista. Teilt oodatakse kiiret menetlust, kuid vigu ei tohi teha, sest nende eest karistatakse karmilt – kohtuniku poolt, kaitsja poolt, avalikkuse poolt.</p> <p>Ja alles seejärel algab kohtuprotsess ise, teater, kus see kõik uuesti kordub. Kohtuotsuse ootamine ja otsus ise. Suur süüdimõistvate kohtuotsuste hulk tekitab aegajalt küsimusi, kes õigusriik ikka eksisteerib – aga meie teame, et eksisteerib. Tänusõnu oma töö eest saate üldjuhul vaid oma ülemustelt ja kindlasti ka kuriteo ohvritelt, kuid harva avalikkuselt. Sest nii on Eestis kahjuks tihti kombeks – äpardusel on alati kümneid parastajaid, õnnestumine kipub aga vaeslapseks jääma.</p> Vabariigi President Tallinn Music Week’i konverentsil „Creative impact“ 2018-04-06T06:11:43Z 2018-04-06T06:11:43Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14227-vabariigi-president-tallinn-music-weeki-konverentsil-creative-impact Kaidi Aher kaidi.aher@vpk.ee <p>Imetore on näha siin nii palju muusika, kunsti ja ideede sõpru. Tere tulemast Tallinnasse!</p> <p>Aga lubage mul kutsuda teid alustuseks hoopis siit tuhandeid miile eemale, USA Tennessee osariigi edelaossa, sest just sel nädalal viiskümmend aastat tagasi pidas Martin Luther King Jr seal oma viimase ja ühe kõige võimsama kõne.</p> <p>Väljas oli meeletu äikesetorm, kui ta tol õhtul Memphises lavale astus, keset mustanahaliste prügivedajate streiki ebaõiglaste töötingimuste üle. Just seal ütles ta sõnad, mis seisavad nüüd tema memoriaalil Washington DC-s, kus need kohe silma hakkavad. Need sõnad tuletavad meile meelde, et inimkonnal tuli – ja tuleb endiselt – valida mitte vägivaldse ja vägivallatu käitumise vahel, vaid vägivallatu käitumise ja mitteolemasolu vahel.</p> <p>Järgmisel päeval tapeti ta oma motelli rõdul. Tema viimasteks sõnadeks jäi soovitus muusikule mängida õhtul toimuma pidanud miitingul üht gospelilugu – "Mängi seda hästi ilusasti!".</p> <p>Me kõik teame Memphist kui <em>rock'n'roll</em>'i ja <em>soul</em>-muusika sünnilinna. Need pole olulised üksnes muusikastiilidena, vaid ka muutuste loojana.</p> <p>Meie jaoks, kes me võime süüa oma lõunasööki seal, kus ise tahame, on raske ette kujutada seda ebainimlikku alandust, millega inimesed sealkandis tol ajal silmitsi seisid. Kuid tegelikult see polnudki nii ammu. Kõik need eraldi joogikraanid ja sissepääsud kinno, või loomaaiad, kuhu mustanahalised tohtisid siseneda vaid selleks, et puhastada puure. Otsene hirmutamine ja vägivald.</p> <p>Mõelgem, milline pingutus – ja seega ka kui palju muljetavaldavam – oli vastata sellele kõigele... armastusega.</p> <p>Imetore on näha siin nii palju muusika, kunsti ja ideede sõpru. Tere tulemast Tallinnasse!</p> <p>Aga lubage mul kutsuda teid alustuseks hoopis siit tuhandeid miile eemale, USA Tennessee osariigi edelaossa, sest just sel nädalal viiskümmend aastat tagasi pidas Martin Luther King Jr seal oma viimase ja ühe kõige võimsama kõne.</p> <p>Väljas oli meeletu äikesetorm, kui ta tol õhtul Memphises lavale astus, keset mustanahaliste prügivedajate streiki ebaõiglaste töötingimuste üle. Just seal ütles ta sõnad, mis seisavad nüüd tema memoriaalil Washington DC-s, kus need kohe silma hakkavad. Need sõnad tuletavad meile meelde, et inimkonnal tuli – ja tuleb endiselt – valida mitte vägivaldse ja vägivallatu käitumise vahel, vaid vägivallatu käitumise ja mitteolemasolu vahel.</p> <p>Järgmisel päeval tapeti ta oma motelli rõdul. Tema viimasteks sõnadeks jäi soovitus muusikule mängida õhtul toimuma pidanud miitingul üht gospelilugu – "Mängi seda hästi ilusasti!".</p> <p>Me kõik teame Memphist kui <em>rock'n'roll</em>'i ja <em>soul</em>-muusika sünnilinna. Need pole olulised üksnes muusikastiilidena, vaid ka muutuste loojana.</p> <p>Meie jaoks, kes me võime süüa oma lõunasööki seal, kus ise tahame, on raske ette kujutada seda ebainimlikku alandust, millega inimesed sealkandis tol ajal silmitsi seisid. Kuid tegelikult see polnudki nii ammu. Kõik need eraldi joogikraanid ja sissepääsud kinno, või loomaaiad, kuhu mustanahalised tohtisid siseneda vaid selleks, et puhastada puure. Otsene hirmutamine ja vägivald.</p> <p>Mõelgem, milline pingutus – ja seega ka kui palju muljetavaldavam – oli vastata sellele kõigele... armastusega.</p>