Kõned https://president.ee/et/ametitegevus/koned 2018-10-16T10:07:56+00:00 Presidendi Kantselei Joomla! - Open Source Content Management Vabariigi President Arvo Pärdi Keskuse avamisel 13. oktoobril 2018 2018-10-13T12:42:21+00:00 2018-10-13T12:42:21+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14615-2018-10-13-15-45-28 <p>Kallis Arvo! Siit väga kaugel, teisel pool maakera, kuulasin tänasele mõeldes üle Sinu pala "Spiegel im Spiegel", "Peegel peeglis".</p> <p>See Sinu nelikümmend aastat tagasi, sundlahkumise eel, kirjutatud teos kõnetab tänases segadust tekitavalt mitmekesises maailmas võibolla rohkem veel kui kunagi varem. Eriti siis, kui olla kodust kaugel.</p> <p>Kuulasin ja mõtlesin sellele, kuidas päike samal ajal Eestimaa sügises punaseid vahtralehti välja valgustab. Vaatasin mõttes koduste mändide punetavaid tüvesid, kui sügisene päike enne liiga madalale vajumist nad korraks niimoodi helendama lööb, et vaikus muutub lauluks.</p> <p>Spiegel im Spiegel. Kümme minutit dialoogi, küsimist ja vastamist, kordamist, järelemõtlemist, selgimist, aktsepteerimist.</p> <p>Sinu muusika kaudu kogeme, et üks kaalutud heli peidab endas rohkem kui helide mass.</p> <p>Mõistame, et vaikus kõnetab rohkem kui paljusõnalisus, et visa ühtlane astumine viib kaugemale kui rähklemine.</p> <p>Kallis Arvo! Siit väga kaugel, teisel pool maakera, kuulasin tänasele mõeldes üle Sinu pala "Spiegel im Spiegel", "Peegel peeglis".</p> <p>See Sinu nelikümmend aastat tagasi, sundlahkumise eel, kirjutatud teos kõnetab tänases segadust tekitavalt mitmekesises maailmas võibolla rohkem veel kui kunagi varem. Eriti siis, kui olla kodust kaugel.</p> <p>Kuulasin ja mõtlesin sellele, kuidas päike samal ajal Eestimaa sügises punaseid vahtralehti välja valgustab. Vaatasin mõttes koduste mändide punetavaid tüvesid, kui sügisene päike enne liiga madalale vajumist nad korraks niimoodi helendama lööb, et vaikus muutub lauluks.</p> <p>Spiegel im Spiegel. Kümme minutit dialoogi, küsimist ja vastamist, kordamist, järelemõtlemist, selgimist, aktsepteerimist.</p> <p>Sinu muusika kaudu kogeme, et üks kaalutud heli peidab endas rohkem kui helide mass.</p> <p>Mõistame, et vaikus kõnetab rohkem kui paljusõnalisus, et visa ühtlane astumine viib kaugemale kui rähklemine.</p> Vabariigi President konverentsil World Knowledge Forum 2018-10-12T05:39:56+00:00 2018-10-12T05:39:56+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14614-vabariigi-president-konverentsil-world-knowledge-forum <p>Armsad sõbrad!</p> <p>Ma seisan siin, esindades maailma ainsat digitaalset ühiskonda, millel on reaalselt olemas riigi tugi – Eesti digiühiskonda, millel on 1,3 miljonit liiget, terve meie elanikkond, sest meie puhul on kõik sellesse kaasatud.</p> <p>Me oleme teinud oma ühiskonnas läbi suure muutuse tagamaks, et meie inimeste ja ettevõtete käsutuses oleks digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigi kui ka partneritega erasektorist.</p> <p>Ma soovin lisada kaks olulist märkust. Esiteks – on väga lihtne töötada välja kiire hüppe strateegiaid ja leida viise ühiskonna muutmiseks, kui on olemas partnerid ja liitlased. Mitmepoolne koostöö, rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur, mis tagab väikestele riikidele õiguse eksisteerida. Ilma selleta poleks seda sündinud. Nii et me pole mitte kunagi olnud selles üksi, me pole mitte kunagi väitnud, et ainult meie, eestlased, oleme selle võimalikuks saamise taga. Kõik meie partnerid üle maailma – ÜRO, Euroopa Liit, NATO – te kõik olete olnud osalised Eesti praeguse digiriigi loomises.</p> <p>Teine oluline märkus: Eesti pole tehnoloogiaid välja töötav riik. Teel digiühiskonnaks pole me mitte üheski punktis loonud uut tehnoloogiat. Tehnoloogia poolest on kõik see, mida me kasutame, üsna argine, selline, mida kasutavad sageli ka teised tegijad, peamiselt erasektoris.</p> <p>See on hea, sest teeb tehnoloogia odavamaks, usaldusväärsemaks. Osa sellest on lausa avatud lähtekoodiga, nimelt meie e-valimiste süsteem, millesse kõik võivad proovida sisse häkkida. Keegi pole küll veel suutnud, aga kui soovite, võite proovida. Me kutsume teid üles proovima.</p> <p>Seega erinevus Eesti ühiskonna ja teiste arenenud ühiskondade vahel seisneb selles, et meie suure muutuse taga polnud mitte tehnoloogia ise, vaid uuendus peitus mujal – protsessis, millega toodi ettevõtlus ja valitsussektor kokku, et aidata kõigil inimestel, nii noortel kui ka vanadel, saada kasu neist tehnoloogilistest lahendusest, mille on välja mõelnud teised. 1,3 miljonit inimest ja väike majandus ei saa ise luua, kuid me võime olla kiired kasutuselevõtjad. Me olemegi kiired kasutuselevõtjad, mitte tehnoloogia loojad. Ma arvan, et see võiks olla julgustav ka teistele sarnastele riikidele. Juba 17 aastat on eestlastel digi-ID, mida me saame kasutada dokumentide, ka eraisikute lepingute allkirjastamiseks ja ajatembeldamiseks, mis on väga oluline – peaaegu nagu plokiahel, kuid pärit sajandi algusest. Me saame digi-IDd kasutada mitmesugustes avalikes teenustes, trahvide ja maksude maksmiseks elektrooniliselt, registrites päringute tegemiseks või ka lihtsalt krüpteeritud e-kirjade saatmiseks. Me kasutame ka erasektori teenuseid internetis, samal platvormil.</p> <p>Armsad sõbrad!</p> <p>Ma seisan siin, esindades maailma ainsat digitaalset ühiskonda, millel on reaalselt olemas riigi tugi – Eesti digiühiskonda, millel on 1,3 miljonit liiget, terve meie elanikkond, sest meie puhul on kõik sellesse kaasatud.</p> <p>Me oleme teinud oma ühiskonnas läbi suure muutuse tagamaks, et meie inimeste ja ettevõtete käsutuses oleks digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigi kui ka partneritega erasektorist.</p> <p>Ma soovin lisada kaks olulist märkust. Esiteks – on väga lihtne töötada välja kiire hüppe strateegiaid ja leida viise ühiskonna muutmiseks, kui on olemas partnerid ja liitlased. Mitmepoolne koostöö, rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur, mis tagab väikestele riikidele õiguse eksisteerida. Ilma selleta poleks seda sündinud. Nii et me pole mitte kunagi olnud selles üksi, me pole mitte kunagi väitnud, et ainult meie, eestlased, oleme selle võimalikuks saamise taga. Kõik meie partnerid üle maailma – ÜRO, Euroopa Liit, NATO – te kõik olete olnud osalised Eesti praeguse digiriigi loomises.</p> <p>Teine oluline märkus: Eesti pole tehnoloogiaid välja töötav riik. Teel digiühiskonnaks pole me mitte üheski punktis loonud uut tehnoloogiat. Tehnoloogia poolest on kõik see, mida me kasutame, üsna argine, selline, mida kasutavad sageli ka teised tegijad, peamiselt erasektoris.</p> <p>See on hea, sest teeb tehnoloogia odavamaks, usaldusväärsemaks. Osa sellest on lausa avatud lähtekoodiga, nimelt meie e-valimiste süsteem, millesse kõik võivad proovida sisse häkkida. Keegi pole küll veel suutnud, aga kui soovite, võite proovida. Me kutsume teid üles proovima.</p> <p>Seega erinevus Eesti ühiskonna ja teiste arenenud ühiskondade vahel seisneb selles, et meie suure muutuse taga polnud mitte tehnoloogia ise, vaid uuendus peitus mujal – protsessis, millega toodi ettevõtlus ja valitsussektor kokku, et aidata kõigil inimestel, nii noortel kui ka vanadel, saada kasu neist tehnoloogilistest lahendusest, mille on välja mõelnud teised. 1,3 miljonit inimest ja väike majandus ei saa ise luua, kuid me võime olla kiired kasutuselevõtjad. Me olemegi kiired kasutuselevõtjad, mitte tehnoloogia loojad. Ma arvan, et see võiks olla julgustav ka teistele sarnastele riikidele. Juba 17 aastat on eestlastel digi-ID, mida me saame kasutada dokumentide, ka eraisikute lepingute allkirjastamiseks ja ajatembeldamiseks, mis on väga oluline – peaaegu nagu plokiahel, kuid pärit sajandi algusest. Me saame digi-IDd kasutada mitmesugustes avalikes teenustes, trahvide ja maksude maksmiseks elektrooniliselt, registrites päringute tegemiseks või ka lihtsalt krüpteeritud e-kirjade saatmiseks. Me kasutame ka erasektori teenuseid internetis, samal platvormil.</p> Vabariigi President EWHA Naise Ülikoolis 2018-10-10T08:46:29+00:00 2018-10-10T08:46:29+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14599-2018-10-10-11-47-53 <p>On loomulik, et akadeemiline keskkond inspireerib rääkima hariduse voorustest. Samuti on väga lihtne teha seda siin, sest kuigi meie kaks riiki asuvad geograafiliselt teineteisest kaugel, kuulume mõlemad maailma parima haridussüsteemiga riikide hulka.</p> <p>See on saavutatud tänu tõsisele tööle, mida on teinud meie õpetajad, koolijuhid, ja hariduse reformijad nii minevikus kui olevikus – kuid ennekõike tänu meie inimeste visale hariduse poole pürgimisele.</p> <p>Hoolimata takistustest, mida ajalugu on rohkelt meie teele veeretanud, pole me kunagi loobunud otsimast väljapääsu, teades, et sellisest olukorrast aitab välja vaid haridus.</p> <p>15 aastat enne seda, kui Mary F. Scranton alustas oma kodus naistele hariduse andmist – see oli praeguse Ewha naiste ülikooli algus – toimus Eestis üleriigiline rahakogumiskampaania, et avada kool, mis hakkaks andma keskharidust eesti keeles. Kool, kus lapsed saaksid pärast algkooli lõpetamist jätkata oma haridusteed. See toimus kõigest paarkümmend aastat pärast pärisorjuse lõppu ja eestlaste vabaks saamist.</p> <p>Olles vabanenud orjusest ja saanud esimest korda pärast sajandite pikkust ootamist oma talude peremeesteks, olid eesti talupojad valmis annetama märkimisväärse osa oma raske tööga teenitud sissetulekutest, et nende lastel oleks parem tulevik. Sellest meie rahva haridusliku ärkamise hetkest kulus vähem kui pool sajandit, et muuta ülikool, mille 1638. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf, eestikeelseks ülikooliks, mis tänapäeval kuulub maailma 3% tippülikoolide hulka.</p> <p>On loomulik, et akadeemiline keskkond inspireerib rääkima hariduse voorustest. Samuti on väga lihtne teha seda siin, sest kuigi meie kaks riiki asuvad geograafiliselt teineteisest kaugel, kuulume mõlemad maailma parima haridussüsteemiga riikide hulka.</p> <p>See on saavutatud tänu tõsisele tööle, mida on teinud meie õpetajad, koolijuhid, ja hariduse reformijad nii minevikus kui olevikus – kuid ennekõike tänu meie inimeste visale hariduse poole pürgimisele.</p> <p>Hoolimata takistustest, mida ajalugu on rohkelt meie teele veeretanud, pole me kunagi loobunud otsimast väljapääsu, teades, et sellisest olukorrast aitab välja vaid haridus.</p> <p>15 aastat enne seda, kui Mary F. Scranton alustas oma kodus naistele hariduse andmist – see oli praeguse Ewha naiste ülikooli algus – toimus Eestis üleriigiline rahakogumiskampaania, et avada kool, mis hakkaks andma keskharidust eesti keeles. Kool, kus lapsed saaksid pärast algkooli lõpetamist jätkata oma haridusteed. See toimus kõigest paarkümmend aastat pärast pärisorjuse lõppu ja eestlaste vabaks saamist.</p> <p>Olles vabanenud orjusest ja saanud esimest korda pärast sajandite pikkust ootamist oma talude peremeesteks, olid eesti talupojad valmis annetama märkimisväärse osa oma raske tööga teenitud sissetulekutest, et nende lastel oleks parem tulevik. Sellest meie rahva haridusliku ärkamise hetkest kulus vähem kui pool sajandit, et muuta ülikool, mille 1638. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf, eestikeelseks ülikooliks, mis tänapäeval kuulub maailma 3% tippülikoolide hulka.</p> Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne ÜRO peaassamblee 73. istungjärgul 2018-09-26T04:52:25+00:00 2018-09-26T04:52:25+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14576-2018-09-26-14-57-41 Administrator <p>Proua president, härra peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad,</p> <p>kümme päeva tagasi olin ma Ukrainas. Korjasin tööstuslinnas Dnipros ühe lasteaia kõrval asuvast pargist kokku süstlaid ja tühje pudeleid. See toimus esimese maailmakoristuspäeva puhul, mis on suurim kodanikualgatus, mida on toetanud digitehnoloogia ja miljonite vaba tahe. 15 miljonit inimest 140 riigis, teiste seas mitu presidenti ja peaministrit, otsustasid teha midagi meie planeedi heaks. Nad vastasid eestlaste appihüüdele, sest eestlased alustasid vabatahtlike koristusaktsioonidega 10 aastat tagasi. Väga lihtne on puhtamast keskkonnast ja kliimamuutustest vaid rääkida. Aga kui tahta midagi ära teha, tuleb sageli lihtsalt püsti tõusta ja see ise ära teha.</p> <p>Mitmeski mõttes on see ka põhjus, miks Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale perioodiks 2020–2021. Väikestel riikidel pole aega seada väikseid eesmärke. Meie eesmärk on muude küsimuste kõrval tuua julgeolekunõukogu teemaks kõik digitaalsed asjad – küberohud on midagi, mida eestlased kui täisdigitaalse riigi kodanikud mõistavad paremini kui enamik teisi. Me tahame pakkuda oma perspektiivi tagamaks, et inimesed oleksid turvatud ka selles uues maailmas, kus konventsionaalsetele ohtudele lisanduvad küberohud. See nägemus, mis meil on oma kandidatuuri jaoks ja ÜRO kui terviku jaoks, põhineb kolmel võtmesõnal: empaatia, võrdsus ja tõhusus.</p> <p>Esiteks empaatiast. Kui kurb see ka poleks, aga me peame rääkima oma muredest ausalt. Agressiooni tuleks nimetada agressiooniks, sõda on sõda ja okupatsioon jääb okupatsiooniks. Olenemata sellest, kas räägime Aafrikast või Euroopast, liigutavad mind sügavalt kannatused, mida sõjad ja konfliktid endaga kaasa toovad, ükskõik kas räägime siseemigratsioonis elavatest naistest ja lastest okupeeritud Ida-Ukrainas või sellest, kui Gruusia poliitikutele öeldakse, et okupatsiooni tõttu nende riigis ei lubata neil mitte kunagi osaleda neis demokraatliku maailma formaatides, mida meie, õnnelikud, nii kalliks peame.</p> <p>Eesti on solidaarne kõigi nendega, keda mõjutavad konfliktid, terrorism ja vägivaldne ekstremism. Me sirutame omalt poolt abikäe humanitaarabiga, praktiliste nõuannetega, aga ka rahuvalvajatega, seda nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas. Me teeme, mida saame, ometi on tunne, et seda pole kunagi piisavalt.</p> <p>Proua president, härra peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad,</p> <p>kümme päeva tagasi olin ma Ukrainas. Korjasin tööstuslinnas Dnipros ühe lasteaia kõrval asuvast pargist kokku süstlaid ja tühje pudeleid. See toimus esimese maailmakoristuspäeva puhul, mis on suurim kodanikualgatus, mida on toetanud digitehnoloogia ja miljonite vaba tahe. 15 miljonit inimest 140 riigis, teiste seas mitu presidenti ja peaministrit, otsustasid teha midagi meie planeedi heaks. Nad vastasid eestlaste appihüüdele, sest eestlased alustasid vabatahtlike koristusaktsioonidega 10 aastat tagasi. Väga lihtne on puhtamast keskkonnast ja kliimamuutustest vaid rääkida. Aga kui tahta midagi ära teha, tuleb sageli lihtsalt püsti tõusta ja see ise ära teha.</p> <p>Mitmeski mõttes on see ka põhjus, miks Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale perioodiks 2020–2021. Väikestel riikidel pole aega seada väikseid eesmärke. Meie eesmärk on muude küsimuste kõrval tuua julgeolekunõukogu teemaks kõik digitaalsed asjad – küberohud on midagi, mida eestlased kui täisdigitaalse riigi kodanikud mõistavad paremini kui enamik teisi. Me tahame pakkuda oma perspektiivi tagamaks, et inimesed oleksid turvatud ka selles uues maailmas, kus konventsionaalsetele ohtudele lisanduvad küberohud. See nägemus, mis meil on oma kandidatuuri jaoks ja ÜRO kui terviku jaoks, põhineb kolmel võtmesõnal: empaatia, võrdsus ja tõhusus.</p> <p>Esiteks empaatiast. Kui kurb see ka poleks, aga me peame rääkima oma muredest ausalt. Agressiooni tuleks nimetada agressiooniks, sõda on sõda ja okupatsioon jääb okupatsiooniks. Olenemata sellest, kas räägime Aafrikast või Euroopast, liigutavad mind sügavalt kannatused, mida sõjad ja konfliktid endaga kaasa toovad, ükskõik kas räägime siseemigratsioonis elavatest naistest ja lastest okupeeritud Ida-Ukrainas või sellest, kui Gruusia poliitikutele öeldakse, et okupatsiooni tõttu nende riigis ei lubata neil mitte kunagi osaleda neis demokraatliku maailma formaatides, mida meie, õnnelikud, nii kalliks peame.</p> <p>Eesti on solidaarne kõigi nendega, keda mõjutavad konfliktid, terrorism ja vägivaldne ekstremism. Me sirutame omalt poolt abikäe humanitaarabiga, praktiliste nõuannetega, aga ka rahuvalvajatega, seda nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas. Me teeme, mida saame, ometi on tunne, et seda pole kunagi piisavalt.</p> Vabariigi President Tema Pühaduse paavst Franciscuse visiidi puhul 2018-09-25T01:31:55+00:00 2018-09-25T01:31:55+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14564-2018-09-25-08-21-20 Administrator <p>Teie Pühadus,</p> <p>mul on sügavalt hea meel tervitada Teid Eestis, ajaloolisel Maarjamaal, ajal, mil tähistame oma riigi sajandat aastapäeva.</p> <p>Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele. Usuvabadus on just üks selline kindel kalju, millel seisab meie demokraatia.</p> <p>Meenutan siinjuures pea sada aastat tagasi toimunud vestlust Vatikanis. Vabadussõjas oma iseseisvuse eest võitleva Eesti diplomaat Kaarel Robert Pusta kohtus Eesti riigile tunnustust taotledes riigisekretär kardinal Pietro Gasparriga, keda huvitas muu hulgas ka riigi ja kiriku vahekord. Pusta rääkis täielikust usuvabadusest uues vabariigis, mille peale kardinal ütles rõõmsalt: „Siis oleme ju sõbrad".</p> <p>See sõprus on kestnud läbi aja, ka kõige raskematel aegadel. Püha Tool ei tunnustanud mitte kunagi Eesti okupeerimist ja te hoidsite kogu selle aja siinset apostlikku administratuuri täitmata poliitilistel põhjustel – sedisvacantia rerum politicarum causa.</p> <p>Püha Tool pakkus oma moraalse ja poliitilise autoriteediga kommunismiikke all kannatavatele Euroopa rahvastele vaimset jõudu ja inspiratsiooni vabaks saada ning tuletas meelde apostel Pauluse sõnu kirjas roomlastele: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!"</p> <p>Üle veerandsaja aasta on Eesti taas vaba. Selle ajaga on muutunud palju, kuid Eesti on alati kindlaks jäänud vabadusele, avatusele ja demokraatiale ning sellele on toetunud meie ühiskonna kiire areng. Kuid tuletan siinjuures meelde 25 aastat tagasi Eestit külastanud paavst Johannes Paulus II luuleridu:</p> <p>„Vabadus – lakkamatu vallutus, seda ei saa lihtsalt omada.</p> <p>See tuleb kingitusena, kuid selle alalhoidmine on võitlus."</p> <p>Teie Pühadus,</p> <p>mul on sügavalt hea meel tervitada Teid Eestis, ajaloolisel Maarjamaal, ajal, mil tähistame oma riigi sajandat aastapäeva.</p> <p>Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele. Usuvabadus on just üks selline kindel kalju, millel seisab meie demokraatia.</p> <p>Meenutan siinjuures pea sada aastat tagasi toimunud vestlust Vatikanis. Vabadussõjas oma iseseisvuse eest võitleva Eesti diplomaat Kaarel Robert Pusta kohtus Eesti riigile tunnustust taotledes riigisekretär kardinal Pietro Gasparriga, keda huvitas muu hulgas ka riigi ja kiriku vahekord. Pusta rääkis täielikust usuvabadusest uues vabariigis, mille peale kardinal ütles rõõmsalt: „Siis oleme ju sõbrad".</p> <p>See sõprus on kestnud läbi aja, ka kõige raskematel aegadel. Püha Tool ei tunnustanud mitte kunagi Eesti okupeerimist ja te hoidsite kogu selle aja siinset apostlikku administratuuri täitmata poliitilistel põhjustel – sedisvacantia rerum politicarum causa.</p> <p>Püha Tool pakkus oma moraalse ja poliitilise autoriteediga kommunismiikke all kannatavatele Euroopa rahvastele vaimset jõudu ja inspiratsiooni vabaks saada ning tuletas meelde apostel Pauluse sõnu kirjas roomlastele: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!"</p> <p>Üle veerandsaja aasta on Eesti taas vaba. Selle ajaga on muutunud palju, kuid Eesti on alati kindlaks jäänud vabadusele, avatusele ja demokraatiale ning sellele on toetunud meie ühiskonna kiire areng. Kuid tuletan siinjuures meelde 25 aastat tagasi Eestit külastanud paavst Johannes Paulus II luuleridu:</p> <p>„Vabadus – lakkamatu vallutus, seda ei saa lihtsalt omada.</p> <p>See tuleb kingitusena, kuid selle alalhoidmine on võitlus."</p> Elupäästjate medalite üleandmisel 2018-09-11T02:00:00+00:00 2018-09-11T02:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14531-2018-09-12-09-20-45 <p>Lugupeetud siseminister ja peadirektor, head elupäästjad</p> <p>Elu on habras. Enamik meist ei mõtle selle peale ega taju seda, sest enamik meist puutub väga harva kokku nende hetkedega, kus meie tava- ja ootuspärane elu asendub äkitselt ootamatusega. Ootamatusega, mille eest meid on ehk küll hoiatanud teavituskampaania, või vanemad, või sõbrad, või hoiatussilt, aga mille puhul ikka mõtleme, et „ega minuga see kindlasti ei saa juhtuda“.</p> <p>Teie siin saalis mõistate, kui habras on elu. Sest just teie olete need, kelle otsused, valikud ja tegevused on viimasel hetkel päästnud teise inimolendi hapra eksistentsi. Ja tihtipeale ka omaenda eluga riskides. Mitte ainult teie poolt päästetud inimesed, vaid ka teie ise olete tihti pidanud tundma seda, kui hirm nöörib hinge kinni. Kui adrenaliin paneb südame kiiremini pekslema ja käed värisema. Kui – nagu öeldakse – terve senine elu vilksatab silme eest mööda. Aga te olete sellest üle olnud.</p> <p>Teie lugudes, nii elupäästja medalitega pärjatavates kutselistes päästjates ja tavakodanikes kui ka Päästeameti teeneteriste pälvivates ennetajates ja päästejuhtides, peegeldub see, kuidas me täna Eestis oma inimesi kaitsta suudame. Professionaalne ja kiirelt reageeriv päästeteenistus kombineerituna vabatahtlike päästjatega. Ennetustöö riskigruppide seas koos kodanike teadlikkusega sellest, et enne ise appi tormamist tuleb teha kiire kõne hädaabinumbrile.</p> <p>Selline lähenemine on olnud üsna edukas – statistika, mis näitab näiteks tulesurmade arvu pidevat langust, räägib enda eest. Meie Päästeameti võimekus reageerida rahuaegsetele päästesündmustele on muljetavaldav ja ennetustöö olnud ilmselgelt väga edukas. Ja selles edus on olnud oma roll pea kõigil, kes täna siin saalis istuvad. Aitäh teile!</p> <p>Aga nii nagu tavainimene kaldub tihti arvama, et „minuga seda ju ei juhtu“, kipume teinekord ka riigi ja ühiskonnana lootma sellele, et need kõige mustemad stsenaariumid on nii vähetõenäolised, et nende pärast ehk muretseda ei maksa.</p> <p>Võtame kasvõi tänavuse suve. Vaatamata ülikõrgele tuleohule ja ilmselt ka mitmetele väga nappidele pääsemistele oli suuri ja pikalt kestvaid metsapõlenguid vaid paar tükki, mis seejuures möödusid ilma hukkunute ja rahva vara hävinguta. See on tegelikult väga hea tulemus, eriti võrreldes näiteks Kreekas või Rootsis toimunuga.</p> <p>Lugupeetud siseminister ja peadirektor, head elupäästjad</p> <p>Elu on habras. Enamik meist ei mõtle selle peale ega taju seda, sest enamik meist puutub väga harva kokku nende hetkedega, kus meie tava- ja ootuspärane elu asendub äkitselt ootamatusega. Ootamatusega, mille eest meid on ehk küll hoiatanud teavituskampaania, või vanemad, või sõbrad, või hoiatussilt, aga mille puhul ikka mõtleme, et „ega minuga see kindlasti ei saa juhtuda“.</p> <p>Teie siin saalis mõistate, kui habras on elu. Sest just teie olete need, kelle otsused, valikud ja tegevused on viimasel hetkel päästnud teise inimolendi hapra eksistentsi. Ja tihtipeale ka omaenda eluga riskides. Mitte ainult teie poolt päästetud inimesed, vaid ka teie ise olete tihti pidanud tundma seda, kui hirm nöörib hinge kinni. Kui adrenaliin paneb südame kiiremini pekslema ja käed värisema. Kui – nagu öeldakse – terve senine elu vilksatab silme eest mööda. Aga te olete sellest üle olnud.</p> <p>Teie lugudes, nii elupäästja medalitega pärjatavates kutselistes päästjates ja tavakodanikes kui ka Päästeameti teeneteriste pälvivates ennetajates ja päästejuhtides, peegeldub see, kuidas me täna Eestis oma inimesi kaitsta suudame. Professionaalne ja kiirelt reageeriv päästeteenistus kombineerituna vabatahtlike päästjatega. Ennetustöö riskigruppide seas koos kodanike teadlikkusega sellest, et enne ise appi tormamist tuleb teha kiire kõne hädaabinumbrile.</p> <p>Selline lähenemine on olnud üsna edukas – statistika, mis näitab näiteks tulesurmade arvu pidevat langust, räägib enda eest. Meie Päästeameti võimekus reageerida rahuaegsetele päästesündmustele on muljetavaldav ja ennetustöö olnud ilmselgelt väga edukas. Ja selles edus on olnud oma roll pea kõigil, kes täna siin saalis istuvad. Aitäh teile!</p> <p>Aga nii nagu tavainimene kaldub tihti arvama, et „minuga seda ju ei juhtu“, kipume teinekord ka riigi ja ühiskonnana lootma sellele, et need kõige mustemad stsenaariumid on nii vähetõenäolised, et nende pärast ehk muretseda ei maksa.</p> <p>Võtame kasvõi tänavuse suve. Vaatamata ülikõrgele tuleohule ja ilmselt ka mitmetele väga nappidele pääsemistele oli suuri ja pikalt kestvaid metsapõlenguid vaid paar tükki, mis seejuures möödusid ilma hukkunute ja rahva vara hävinguta. See on tegelikult väga hea tulemus, eriti võrreldes näiteks Kreekas või Rootsis toimunuga.</p> Vabariigi President Riigikogu avaistungil 2018-09-10T09:28:06+00:00 2018-09-10T09:28:06+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14522-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil <p>Austatud president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed, ekstsellentsid, valitsuse liikmed!</p> <p>Sel riigi sajanda sünnipäeva aastal ei ole paremini me riigi kohta öeldud, kui siin teile kõneldes seda tegi Rein Taagepera: „See riik on liiga paks, kuna elanike arvuga võrreldes nõuab ta suhteliselt rohkem riigiametnikke kui suurem maa. Samas on see riik liiga õhuke, kuna ta ikkagi ei suuda katta kõiki erivajadusi. Kui meil poleks vaja ülal hoida omaette keelele rajatud kultuuri, siis ei hakkaks ükski hull nii väikest eraldi riiki looma. Meil aga on selline kultuur. Ja see kultuur on nii hämmastavalt tugev, et see on teinud võimalikuks selle, mis pole võimalik: nimelt riigi, mis on samal ajal liiga paks ja liiga õhuke, aga toimib ikkagi."</p> <p>Mõtleme täna korraks koos kuidas oleme selle ime teoks teinud? Mida rohkem ma selle üle juurelnud olen, seda selgemini tuleb välja üks, milles me tõe poolest teistest riikidest osavamad oleme. Vaadates tagasi Põhiseaduse Assamblee aega ja liikudes sealt tänapäevale lähemale, leiame:</p> <p>- põhiseadusesse sisse kirjutatud pinged erinevate institutsioonide vahel, mis teeb riigi juhtimise keeruliseks, aga turvaliseks – keegi ei saa kunagi päriselt oma tahtmist, ilma et oleks seda teiste omaga vürtsitanud;</p> <p>- valimissüsteemi, mis toob parlamenti piisavalt palju erinevaid vaateid ja mõtteid, et kõik ühiskonnagrupid saaksid tunda ennast Riigikogus esindatuna;</p> <p>- rahareformi seaduse, mis oli kiire, riskantne ja originaalne, kuid tasakaalustatuna rangete eelarvenõuetega andis meile turvalise raha kuni liitumiseni euroalaga;</p> <p>- maksusüsteemi, mis oma lihtsuses oli arusaadav ühiskonnale, kes varem polnud teeninud tõelist tulu ega maksnud päriselt makse;</p> <p>- e-riigi ja avaliku ning erasektori ühisplatvormi x-tee;</p> <p>Austatud president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed, ekstsellentsid, valitsuse liikmed!</p> <p>Sel riigi sajanda sünnipäeva aastal ei ole paremini me riigi kohta öeldud, kui siin teile kõneldes seda tegi Rein Taagepera: „See riik on liiga paks, kuna elanike arvuga võrreldes nõuab ta suhteliselt rohkem riigiametnikke kui suurem maa. Samas on see riik liiga õhuke, kuna ta ikkagi ei suuda katta kõiki erivajadusi. Kui meil poleks vaja ülal hoida omaette keelele rajatud kultuuri, siis ei hakkaks ükski hull nii väikest eraldi riiki looma. Meil aga on selline kultuur. Ja see kultuur on nii hämmastavalt tugev, et see on teinud võimalikuks selle, mis pole võimalik: nimelt riigi, mis on samal ajal liiga paks ja liiga õhuke, aga toimib ikkagi."</p> <p>Mõtleme täna korraks koos kuidas oleme selle ime teoks teinud? Mida rohkem ma selle üle juurelnud olen, seda selgemini tuleb välja üks, milles me tõe poolest teistest riikidest osavamad oleme. Vaadates tagasi Põhiseaduse Assamblee aega ja liikudes sealt tänapäevale lähemale, leiame:</p> <p>- põhiseadusesse sisse kirjutatud pinged erinevate institutsioonide vahel, mis teeb riigi juhtimise keeruliseks, aga turvaliseks – keegi ei saa kunagi päriselt oma tahtmist, ilma et oleks seda teiste omaga vürtsitanud;</p> <p>- valimissüsteemi, mis toob parlamenti piisavalt palju erinevaid vaateid ja mõtteid, et kõik ühiskonnagrupid saaksid tunda ennast Riigikogus esindatuna;</p> <p>- rahareformi seaduse, mis oli kiire, riskantne ja originaalne, kuid tasakaalustatuna rangete eelarvenõuetega andis meile turvalise raha kuni liitumiseni euroalaga;</p> <p>- maksusüsteemi, mis oma lihtsuses oli arusaadav ühiskonnale, kes varem polnud teeninud tõelist tulu ega maksnud päriselt makse;</p> <p>- e-riigi ja avaliku ning erasektori ühisplatvormi x-tee;</p> Vabariigi President kooliaasta avaaktusel Narva Vanalinna Riigikoolis 2018-09-03T04:50:35+00:00 2018-09-03T04:50:35+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14520-vabariigi-president-kooliaasta-avaaktusel-narva-vanalinna-riigikoolis- <p>Kallid sõbrad!</p> <p>Sellel aastal tähistame Eestis oma vabariigi sajandat aastapäeva ja mul on väga hea meel just tänavu osaleda kooliaasta avaaktusel teie juures Narvas.<br /><br />Siinsamas teie koolimajas õppis kunagi dirigent ja pedagoog Heino Kaljuste. Ta jõudis oma elu jooksul palju, kuid vast üks olulisemaid asju, mida see Eesti muusikaelu suurkuju tegi, oli meie laulupidude traditsiooni laiendamine. Meie noorte laulupidudele aluse panemine. Veel noore mehena hakkas ta käima mööda Eestit koolides ärgitamas ja selgitamas, oma visadusega leidis ta kaasteelisi ning viis oma mõtte ellu. 1962. aastal toimus esimene noorte laulu- ja tantsupidu, mis nüüdseks on toimunud 12 korda ja on väga loomulik osa meie elust. Miks ma seda täna räägin? Head sõbrad, see on lugu sellest, kuidas üks inimene, üks mõte, ka teie, igaüks teist, saab korda saata suuri asju ja muuta maailma. Tasub unistada ja oma unistustesse uskuda, neid sõpradega jagada, ka võõrastega jagada, leida mõttekaaslasi ja visalt tegutseda.</p> <p>Kallid sõbrad!</p> <p>Sellel aastal tähistame Eestis oma vabariigi sajandat aastapäeva ja mul on väga hea meel just tänavu osaleda kooliaasta avaaktusel teie juures Narvas.<br /><br />Siinsamas teie koolimajas õppis kunagi dirigent ja pedagoog Heino Kaljuste. Ta jõudis oma elu jooksul palju, kuid vast üks olulisemaid asju, mida see Eesti muusikaelu suurkuju tegi, oli meie laulupidude traditsiooni laiendamine. Meie noorte laulupidudele aluse panemine. Veel noore mehena hakkas ta käima mööda Eestit koolides ärgitamas ja selgitamas, oma visadusega leidis ta kaasteelisi ning viis oma mõtte ellu. 1962. aastal toimus esimene noorte laulu- ja tantsupidu, mis nüüdseks on toimunud 12 korda ja on väga loomulik osa meie elust. Miks ma seda täna räägin? Head sõbrad, see on lugu sellest, kuidas üks inimene, üks mõte, ka teie, igaüks teist, saab korda saata suuri asju ja muuta maailma. Tasub unistada ja oma unistustesse uskuda, neid sõpradega jagada, ka võõrastega jagada, leida mõttekaaslasi ja visalt tegutseda.</p> Vabariigi President Kodukaunistamise auhindade üleandmisel Viljandis 2018-08-25T06:14:53+00:00 2018-08-25T06:14:53+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14514-2018-08-25-09-53-11 <p><span face="Times New Roman">Mulgimaal, mille ajalooline piir jääb Viljandist küll veidi kaugemale, on selline murdekeelne sõna nagu „lõpik“. See tähendab lõppemist, aga ka mõne suurema töö tegemise järel peetavat rõõmsat tänupidu suure vaeva nägijatele. Täna on meil ka lõpik, tänupidu teile kõigile, head kaunima ja parema Eesti tegijad. </span></p> <p><span face="Times New Roman">Mulgimaal, mille ajalooline piir jääb Viljandist küll veidi kaugemale, on selline murdekeelne sõna nagu „lõpik“. See tähendab lõppemist, aga ka mõne suurema töö tegemise järel peetavat rõõmsat tänupidu suure vaeva nägijatele. Täna on meil ka lõpik, tänupidu teile kõigile, head kaunima ja parema Eesti tegijad. </span></p> Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri inauguratsioonil 2018-08-24T10:28:20+00:00 2018-08-24T10:28:20+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14513-2018-08-24-13-32-50 <p>Kallis Tartu Ülikooli pere,</p> <p>austatud rektor!</p> <p>On rõõm ja ikkagi veel ka natuke nukker siin teie ees täna seista. Rektor Kalmu ärasaatmisest on möödunud varsti kaheksa kuud. Meile, tema kaasteelistele, jääb arm hinge kauemaks, aga ülikooli kui institutsiooni jaoks on alates tänasest, sobilikult uue õppeaasta alguseks, kõik jälle tavapärane.</p> <p>Tahan tänada professor Tõnu Lehtsaart, kes sel raskel ajal ülikoolipere koos hoidis ja jätkas nii, nagu rektor Kalm oleks tahtnud, et töö edasi läheks. Ligi 400 aastat vana ja väärikas ülikool evib loomulikult niipalju suurt inertsi, et see viiv, mis meil igaühel on antud selle laeva kursi mõjutamiseks, tundub kindlasti ja alati me kõikide jaoks imelühike, aga pole siiski kunagi tähtsusetu. Iga päev, iga kuu ja iga aasta on ülikooli juhtimises olulise tähtsusega. Iga otsuse mõju ulatub päris kaugele.</p> <p>Sellepärast on väga hea, et rektor Toomas Asseri ametisse nimetamisega saab ülikool taas rektoraadi, kus on korraga alalhoidlikkust ja värskeid ideid. On neid, kes kannavad järjepidevust – kasvõi rektor Asser ise, pikaajaline Tartu Ülikooli nõukogu liige. On uusi otsustajaid, nagu õppeprorektor Aune Valk.</p> <p>Nii see täpselt olema peabki. Universitas on oma olemuselt konservatiivne – selle sõna parimas tähenduses. Aga selleks, et olla edukalt alalhoidlik, ei ole teist valemit kui piisav ettenägemise võime – valmistumine tulevikuks väikeste muudatuste kaudu absoluutselt iga päev. Just selline juhtimisstiil on Tartu Ülikoolile omane ja rektor Asser on seepärast ülikoolipere jaoks orgaaniline valik sellist lähenemist jätkama.</p> <p>Muidugi tuleb tõdeda, et konservatiivne lähenemine – revolutsioonide vältimine, stabiilsus, mis samas pole stagnatsioon – muutub järjest keerulisemaks. Tehnoloogilise tsükli jätkuv kiire lühenemine paneb paratamatult proovile seni hästi toiminud mudelid ja organisatsioonidki, sest õigete tulevikku suunatud valikute langetamine on paratamatult keerulisem.</p> <p>Kallis Tartu Ülikooli pere,</p> <p>austatud rektor!</p> <p>On rõõm ja ikkagi veel ka natuke nukker siin teie ees täna seista. Rektor Kalmu ärasaatmisest on möödunud varsti kaheksa kuud. Meile, tema kaasteelistele, jääb arm hinge kauemaks, aga ülikooli kui institutsiooni jaoks on alates tänasest, sobilikult uue õppeaasta alguseks, kõik jälle tavapärane.</p> <p>Tahan tänada professor Tõnu Lehtsaart, kes sel raskel ajal ülikoolipere koos hoidis ja jätkas nii, nagu rektor Kalm oleks tahtnud, et töö edasi läheks. Ligi 400 aastat vana ja väärikas ülikool evib loomulikult niipalju suurt inertsi, et see viiv, mis meil igaühel on antud selle laeva kursi mõjutamiseks, tundub kindlasti ja alati me kõikide jaoks imelühike, aga pole siiski kunagi tähtsusetu. Iga päev, iga kuu ja iga aasta on ülikooli juhtimises olulise tähtsusega. Iga otsuse mõju ulatub päris kaugele.</p> <p>Sellepärast on väga hea, et rektor Toomas Asseri ametisse nimetamisega saab ülikool taas rektoraadi, kus on korraga alalhoidlikkust ja värskeid ideid. On neid, kes kannavad järjepidevust – kasvõi rektor Asser ise, pikaajaline Tartu Ülikooli nõukogu liige. On uusi otsustajaid, nagu õppeprorektor Aune Valk.</p> <p>Nii see täpselt olema peabki. Universitas on oma olemuselt konservatiivne – selle sõna parimas tähenduses. Aga selleks, et olla edukalt alalhoidlik, ei ole teist valemit kui piisav ettenägemise võime – valmistumine tulevikuks väikeste muudatuste kaudu absoluutselt iga päev. Just selline juhtimisstiil on Tartu Ülikoolile omane ja rektor Asser on seepärast ülikoolipere jaoks orgaaniline valik sellist lähenemist jätkama.</p> <p>Muidugi tuleb tõdeda, et konservatiivne lähenemine – revolutsioonide vältimine, stabiilsus, mis samas pole stagnatsioon – muutub järjest keerulisemaks. Tehnoloogilise tsükli jätkuv kiire lühenemine paneb paratamatult proovile seni hästi toiminud mudelid ja organisatsioonidki, sest õigete tulevikku suunatud valikute langetamine on paratamatult keerulisem.</p> Kommunismiohvrite memoriaali avamisel Maarjamäel 2018-08-23T10:15:40+00:00 2018-08-23T10:15:40+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14511-2018-08-23-13-18-57 <p>Austatud Riigikogu esimees, ministrid, saadikud, kirikutegelased, hea Eesti rahvas.</p> <p>On ilus päev – soe päike paistab mustale müürile. Meie oleme õunaias, meie oleme kodus ja koduaias. Aga nendel seinaplaatidel – teisel pool, kuhu soe päike ei ulata on kirjas üle 22 000 inimese nime ja see kurb nimekiri ei ole kaugeltki veel lõplik.</p> <p>Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina. Siin on arstid ja teadlased, põllumehed ja insenerid, ettevõtjad ja sõjaväelased, riigijuhid ja töölised. Kõikide elualade esindajad.</p> <p>Nad olid pärit kõikjalt Eestist ja nad olid väga erinevatest rahvustest. Siin on emad ja isad, vanavanemad ja väikesed lapsed. Siin ei ole neid, kes oleksid võinud sündida, aga jäid sündimata sellepärast, et nendel tahvlitel on nende emad ja isad.</p> <p>Kõik need inimesed on kommunistliku totalitaarrežiimi ohvrid. Võõra võimu ohvrid, kes pidid kaduma ja jääma igavesse vaikusesse. Nad ei pidanud tagasi jõudma õunaaeda, koduaeda. Aga ometigi tänase päevaga mingil moel, mingil kujul pakub see mõte meile lohutust, et nad ikkagi on jõudnud siia tagasi koos meiega.</p> <p>Nüüd on meie ülesandeks, vaba Eesti riigi ülesandeks, teha nii, et midagi sellist enam mitte kunagi meiega ei juhtuks. See on meie kohustuseks ka kõigi nende tuhandete inimeste ees, kelle nimed siin tahvlitel on, aga ka meie oma vabaduse ja tuleviku, meie oma laste ja ka lastelaste ees.</p> <p>Austatud Riigikogu esimees, ministrid, saadikud, kirikutegelased, hea Eesti rahvas.</p> <p>On ilus päev – soe päike paistab mustale müürile. Meie oleme õunaias, meie oleme kodus ja koduaias. Aga nendel seinaplaatidel – teisel pool, kuhu soe päike ei ulata on kirjas üle 22 000 inimese nime ja see kurb nimekiri ei ole kaugeltki veel lõplik.</p> <p>Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina. Siin on arstid ja teadlased, põllumehed ja insenerid, ettevõtjad ja sõjaväelased, riigijuhid ja töölised. Kõikide elualade esindajad.</p> <p>Nad olid pärit kõikjalt Eestist ja nad olid väga erinevatest rahvustest. Siin on emad ja isad, vanavanemad ja väikesed lapsed. Siin ei ole neid, kes oleksid võinud sündida, aga jäid sündimata sellepärast, et nendel tahvlitel on nende emad ja isad.</p> <p>Kõik need inimesed on kommunistliku totalitaarrežiimi ohvrid. Võõra võimu ohvrid, kes pidid kaduma ja jääma igavesse vaikusesse. Nad ei pidanud tagasi jõudma õunaaeda, koduaeda. Aga ometigi tänase päevaga mingil moel, mingil kujul pakub see mõte meile lohutust, et nad ikkagi on jõudnud siia tagasi koos meiega.</p> <p>Nüüd on meie ülesandeks, vaba Eesti riigi ülesandeks, teha nii, et midagi sellist enam mitte kunagi meiega ei juhtuks. See on meie kohustuseks ka kõigi nende tuhandete inimeste ees, kelle nimed siin tahvlitel on, aga ka meie oma vabaduse ja tuleviku, meie oma laste ja ka lastelaste ees.</p> Vabariigi President iseseisvuse taastamise 27. aastapäeval presidendilossi roosiaias 2018-08-20T12:57:48+00:00 2018-08-20T12:57:48+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14499-2018-08-20-16-00-14 <p>Kallid külalised siin roosiaias, kallid Eesti inimesed kodudes!</p> <p>Siim Kallas rääkis 1988. aastal lauluväljakul „Eestimaa laulul": „Me teadsime, et tuleb skandaal. Aga me mõtlesime, et kõige hullem on see, kui rahvas ei mõista ja meie ettepaneku sisu kaob kusagile määramatusse. Kõik on läinud teisiti. Ja see mis on toimunud, on tegelikult ju uskumatu." Ja ta jätkab, kirjeldades sisukaid arutelusid rahvaga IME ettepaneku üle: „Kaks tundi selliseid küsimusi, et võttis selja märjaks. Sellist toetust vajame ka edaspidi. Kainet, arukat."</p> <p>Toona me niisiis jaksasime poliitikat teha. Kogu rahvaga, keerulist poliitikat. Palju keerulisemates oludes kui täna.</p> <p>Vaatamata sellele, et siis iseloomustasid meid suurepäraselt dissident Erik Udami sõnad ERSP asutava koosoleku avamisel: „Võib-olla meil on vähe kogemusi, sest me oleme olnud sunnitud elama surutud tingimustes – minuvanused ja nooremad ei ole terve eluea jooksul saanud vabalt poliitiliselt tegutseda. Selle tõttu me võime komistada, me võime eksida, kuid ma ei kahtle selles, et kõiki meid juhib siiras soov anda oma panus isamaa heaks, et see soov on omakasupüüdmatu ja ma loodan, et meie üritus ei jää ilma tagajärgedeta."</p> <p>Kallid külalised siin roosiaias, kallid Eesti inimesed kodudes!</p> <p>Siim Kallas rääkis 1988. aastal lauluväljakul „Eestimaa laulul": „Me teadsime, et tuleb skandaal. Aga me mõtlesime, et kõige hullem on see, kui rahvas ei mõista ja meie ettepaneku sisu kaob kusagile määramatusse. Kõik on läinud teisiti. Ja see mis on toimunud, on tegelikult ju uskumatu." Ja ta jätkab, kirjeldades sisukaid arutelusid rahvaga IME ettepaneku üle: „Kaks tundi selliseid küsimusi, et võttis selja märjaks. Sellist toetust vajame ka edaspidi. Kainet, arukat."</p> <p>Toona me niisiis jaksasime poliitikat teha. Kogu rahvaga, keerulist poliitikat. Palju keerulisemates oludes kui täna.</p> <p>Vaatamata sellele, et siis iseloomustasid meid suurepäraselt dissident Erik Udami sõnad ERSP asutava koosoleku avamisel: „Võib-olla meil on vähe kogemusi, sest me oleme olnud sunnitud elama surutud tingimustes – minuvanused ja nooremad ei ole terve eluea jooksul saanud vabalt poliitiliselt tegutseda. Selle tõttu me võime komistada, me võime eksida, kuid ma ei kahtle selles, et kõiki meid juhib siiras soov anda oma panus isamaa heaks, et see soov on omakasupüüdmatu ja ma loodan, et meie üritus ei jää ilma tagajärgedeta."</p> Üldluulepidu Rakveres 2018-08-16T19:00:00+00:00 2018-08-16T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14512-2018-08-24-07-35-21 <p>Head sõbrad!</p> <p>Sageli küsitakse minu käest, milline on riigipea olulisim tööriist. Minu vastus on alati olnud üks: selleks on keel.</p> <p>Te kuulete isegi, kui palju on eesti keeles ainuüksi sõnale "rääkima"</p> <p>vasteid. Ma ei imesta. Meie keel ongi meie endateadmus. Me oleme sündinud eesti keelde, me mõtleme eesti keeles ning see, milline on eesti keel, säärased oleme ka meie. Ja ei ole vist tõesti paremat sahvrit keele jaoks kui luule. Meie luuletused on need vakad, kus hoitakse keelt, näidatakse meile meie keele võimalusi ja tipmisi otsi, näidatakse meile meie igapäevase keele üllatavaid nurke, kante ja nulki, ehk nagu luuletab Maarja Kangro: "Mulle tundub, et ligimene / sööb jälle paremat sõnaliha."</p> <p>Ent siinkohal meenutaksin Eesti vanasõna "Ega keel koormaks ei ole."</p> <p>Luuletused oskavad voolida välja keele tema erinevates vormides, nii nõtketes kui kohmakates, nii hõiskavates kui muserdanutes, kuid luule ei õpeta meid kunagi oma keelt kartma. Luuletused, mida te täna kuulete, ei ole kirjutatud selleks, et me oma igapäevast luulevälist keelt pelgama ja põlgama hakkaksime.</p> <p>Luuletused ei ole kunagi kirjutatud muuseumikeeles ning luuleraamat ei ole kunagi keele vangikong, kus teda hoitakse suletuna − ei, ma usun nagu Jaan Kaplinskigi, et me peaks rohkem tähelepanu pöörama keele vabale, mõnusale, soravale ja loovale kasutamisele. Nii kirjutas ka Kaarel Leetberg 1927. aastal: "Kui tahame head keelt saada, siis peame seda keelt, mis meil on, hästi rääkima, igaüks oma isikliku tundmuse järel hästi, nõnda kui tema igal üksikul korral tunneb hea ja õige olema. Peame ekslikuks tunnistama selle seisukoha, et keegi tark mees oma tarkusest keele walmis teeb, ja siis teised muud kui õpiwad selle targaste tehtud keele ära ja ongi hea keel käes."</p> <p>Head sõbrad,</p> <p>meie keel on nagu meie riik − keegi teine ei tee seda meie eest valmis. Luuletused räägivad inimese sügavaimatest tunnetest või looduselamustest, kirjeldavad meile paremaid maailmu või on relvad ebaõigluse vastu, kuid nad on ühtlasi üleskutsed kasutada keelt loovalt.</p> <p>See üleskutse kõlab meile kõigile, mitte ainult luuletajatele. Eesti luule ei ole nagu moositegu: võtame keele, paneme ta purki, silt peale ja keldrisse pimedaid aegu ootama. Eesti luule on nagu kevadine tuuleõhk üle samblasse kasvanud kiviaia: kerge ja vaimustav, kiire ja meelitav, kutsudes meid üles temaga koos minema − ja mitte keelt õppima, vaid keelt kasutama.</p> <p>Tõnu Õnnepalu on öelnud: luule lugemine suvel on natuke nagu Pärdi Alina-plaadi kuulamine vaikses majas keset metsa. Sest see muusika on harv ja vaikne, temas on palju õhku, tühje kohti, kuhu mahuvad ka teised hääled: linnud, tuul, vihm.</p> <p>Head sõbrad,</p> <p>täna oleme luulepeol, kuid see siin on ka keelepidu. Ja see on pidu, mille kordaminekut saab mõõta seeläbi, kuidas me kõik oma keelt homme kasutame. Luule ei näita meile sellel teel suunda, aga ta näitab valgust.</p> <p>Kena pidu!</p> <p>Head sõbrad!</p> <p>Sageli küsitakse minu käest, milline on riigipea olulisim tööriist. Minu vastus on alati olnud üks: selleks on keel.</p> <p>Te kuulete isegi, kui palju on eesti keeles ainuüksi sõnale "rääkima"</p> <p>vasteid. Ma ei imesta. Meie keel ongi meie endateadmus. Me oleme sündinud eesti keelde, me mõtleme eesti keeles ning see, milline on eesti keel, säärased oleme ka meie. Ja ei ole vist tõesti paremat sahvrit keele jaoks kui luule. Meie luuletused on need vakad, kus hoitakse keelt, näidatakse meile meie keele võimalusi ja tipmisi otsi, näidatakse meile meie igapäevase keele üllatavaid nurke, kante ja nulki, ehk nagu luuletab Maarja Kangro: "Mulle tundub, et ligimene / sööb jälle paremat sõnaliha."</p> <p>Ent siinkohal meenutaksin Eesti vanasõna "Ega keel koormaks ei ole."</p> <p>Luuletused oskavad voolida välja keele tema erinevates vormides, nii nõtketes kui kohmakates, nii hõiskavates kui muserdanutes, kuid luule ei õpeta meid kunagi oma keelt kartma. Luuletused, mida te täna kuulete, ei ole kirjutatud selleks, et me oma igapäevast luulevälist keelt pelgama ja põlgama hakkaksime.</p> <p>Luuletused ei ole kunagi kirjutatud muuseumikeeles ning luuleraamat ei ole kunagi keele vangikong, kus teda hoitakse suletuna − ei, ma usun nagu Jaan Kaplinskigi, et me peaks rohkem tähelepanu pöörama keele vabale, mõnusale, soravale ja loovale kasutamisele. Nii kirjutas ka Kaarel Leetberg 1927. aastal: "Kui tahame head keelt saada, siis peame seda keelt, mis meil on, hästi rääkima, igaüks oma isikliku tundmuse järel hästi, nõnda kui tema igal üksikul korral tunneb hea ja õige olema. Peame ekslikuks tunnistama selle seisukoha, et keegi tark mees oma tarkusest keele walmis teeb, ja siis teised muud kui õpiwad selle targaste tehtud keele ära ja ongi hea keel käes."</p> <p>Head sõbrad,</p> <p>meie keel on nagu meie riik − keegi teine ei tee seda meie eest valmis. Luuletused räägivad inimese sügavaimatest tunnetest või looduselamustest, kirjeldavad meile paremaid maailmu või on relvad ebaõigluse vastu, kuid nad on ühtlasi üleskutsed kasutada keelt loovalt.</p> <p>See üleskutse kõlab meile kõigile, mitte ainult luuletajatele. Eesti luule ei ole nagu moositegu: võtame keele, paneme ta purki, silt peale ja keldrisse pimedaid aegu ootama. Eesti luule on nagu kevadine tuuleõhk üle samblasse kasvanud kiviaia: kerge ja vaimustav, kiire ja meelitav, kutsudes meid üles temaga koos minema − ja mitte keelt õppima, vaid keelt kasutama.</p> <p>Tõnu Õnnepalu on öelnud: luule lugemine suvel on natuke nagu Pärdi Alina-plaadi kuulamine vaikses majas keset metsa. Sest see muusika on harv ja vaikne, temas on palju õhku, tühje kohti, kuhu mahuvad ka teised hääled: linnud, tuul, vihm.</p> <p>Head sõbrad,</p> <p>täna oleme luulepeol, kuid see siin on ka keelepidu. Ja see on pidu, mille kordaminekut saab mõõta seeläbi, kuidas me kõik oma keelt homme kasutame. Luule ei näita meile sellel teel suunda, aga ta näitab valgust.</p> <p>Kena pidu!</p> Vabariigi President PPA uue reostustõrjelaeva "Raju" ristimisel Süsta sadamas 2018-08-16T08:15:21+00:00 2018-08-16T08:15:21+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14494-2018-08-16-11-17-14 <p><span face="Calibri" size="3">Austatud siseminister, head meremehed!</span></p> <p><span face="Calibri" size="3"><span face="Calibri"><span size="3">Tänane päev on Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku jaoks mitmes mõttes oluliseks verstapostiks ja märgib ühe pika merereisi lõppu. Selle reisi jooksul on laevastikus puht-arvuliselt olnud küll rohkem ja esmapilgul võimsamaid aluseid, kuid samas pole need alused mitte alati olnud võimelised igal ajahetkel merele minema, või algselt ehitatud selleks, milleks Eesti-sugune väikeriik neid vajab. </span></span></span></p> <p><span face="Calibri" size="3">Austatud siseminister, head meremehed!</span></p> <p><span face="Calibri" size="3"><span face="Calibri"><span size="3">Tänane päev on Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku jaoks mitmes mõttes oluliseks verstapostiks ja märgib ühe pika merereisi lõppu. Selle reisi jooksul on laevastikus puht-arvuliselt olnud küll rohkem ja esmapilgul võimsamaid aluseid, kuid samas pole need alused mitte alati olnud võimelised igal ajahetkel merele minema, või algselt ehitatud selleks, milleks Eesti-sugune väikeriik neid vajab. </span></span></span></p> Vabariigi President Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu avamisel 2018-08-14T17:21:34+00:00 2018-08-14T17:21:34+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14492-vabariigi-president-okupatsioonide-ja-vabaduse-muuseumi-vabamu-avamisel- <p>Meil on vabadus ja meil on vabadus rääkida vabadusest. See on väga suur asi, kuigi see tundub tänasel päeval iseenesestmõistetav. See muuseum aitab meil meeles pidada, kuidas oli, kui vaba mõte või vaba sõna võis täiesti vabalt tähendada vabadusest ilma jäämist väga pikaks ajaks. Aitab meeles pidada ja aitab oma lastele ja lastelastele, kellel selline vahetu kogemus õnneks puudub, selgitada.</p> <p>Vabamu räägib meile okupatsioonivõimude kuritegudest. Ta räägib demokraatia ja vabaduse puudumisest ning sellest, kuidas me selle kõik tagasi võitsime, oma riigi taastasime. See oli meie loos kõige suurem murrang – järsk elukvaliteedi paranemine lihtsalt sellest, et sa võisid vabalt rääkida. Sa ei pidanud enam kartma selle pärast, kellele, kellega või mida sa rääkisid või milliseid tagajärgi see toob sinu pereliikmetele või sulle endale.</p> <p>Meil on vabadus ja meil on vabadus rääkida vabadusest. See on väga suur asi, kuigi see tundub tänasel päeval iseenesestmõistetav. See muuseum aitab meil meeles pidada, kuidas oli, kui vaba mõte või vaba sõna võis täiesti vabalt tähendada vabadusest ilma jäämist väga pikaks ajaks. Aitab meeles pidada ja aitab oma lastele ja lastelastele, kellel selline vahetu kogemus õnneks puudub, selgitada.</p> <p>Vabamu räägib meile okupatsioonivõimude kuritegudest. Ta räägib demokraatia ja vabaduse puudumisest ning sellest, kuidas me selle kõik tagasi võitsime, oma riigi taastasime. See oli meie loos kõige suurem murrang – järsk elukvaliteedi paranemine lihtsalt sellest, et sa võisid vabalt rääkida. Sa ei pidanud enam kartma selle pärast, kellele, kellega või mida sa rääkisid või milliseid tagajärgi see toob sinu pereliikmetele või sulle endale.</p> Rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna üleandmise tseremoonial Münsteri raekoja Rahu saalis 2018-07-13T19:00:00+00:00 2018-07-13T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14476-2018-07-17-11-30-15 <p>President Steinmeier,</p> <p>Teie Kõrgeausused,</p> <p>daamid ja härrad</p> <p>Ma tänan siiralt teid kõiki selle eest, et andsite 11. rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna Eestile, Lätile ja Leedule. Ma väga tänan teid. Saada auhind demokraatliku arengu eest – see on Eesti jaoks suur au ja privileeg. Eriti ajal, mil tähistame oma riigi saja-aastaseks saamist. Ja eriti siin, Nordrhein-Westfalenis, millel on traditsiooniliselt olnud Eestiga head suhted, ja Münsteris, millel on ajalooliselt olnud tähtis roll rahu edendamisel Euroopas.</p> <p>Vestfaali rahuleping, mis allkirjastati siin, Münsteris, 1648. aastal, tähistas kolmekümneaastase sõja lõppu. See oli sõda, mille julmusi pole unustatud. Tol ajal Eesti muidugi polnud veel iseseisev riik. Võibolla te ei teadnud seda, aga Eesti mehed võtsid 1632. aastal osa Lützeni lahingust Rootsi kuninga Gustav II Adolfi armee koosseisus. Kuningas kaotas selles lahingus elu, kuid vahetult enne lahingut jõudis ta allkirjastada korralduse, millega Tartusse asutati esimene ülikool Eestis.</p> <p>Nii et igast kriisist sünnib ka midagi head ja see võib meid üle sajandite ühendada. Vestfaali rahu oli esimene üleeuroopaline rahuleping. Sõjajõhkruste järel kujundas see rahuleping meie arusaama sõjast ja rahust.</p> <p>President Steinmeier,</p> <p>Teie Kõrgeausused,</p> <p>daamid ja härrad</p> <p>Ma tänan siiralt teid kõiki selle eest, et andsite 11. rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna Eestile, Lätile ja Leedule. Ma väga tänan teid. Saada auhind demokraatliku arengu eest – see on Eesti jaoks suur au ja privileeg. Eriti ajal, mil tähistame oma riigi saja-aastaseks saamist. Ja eriti siin, Nordrhein-Westfalenis, millel on traditsiooniliselt olnud Eestiga head suhted, ja Münsteris, millel on ajalooliselt olnud tähtis roll rahu edendamisel Euroopas.</p> <p>Vestfaali rahuleping, mis allkirjastati siin, Münsteris, 1648. aastal, tähistas kolmekümneaastase sõja lõppu. See oli sõda, mille julmusi pole unustatud. Tol ajal Eesti muidugi polnud veel iseseisev riik. Võibolla te ei teadnud seda, aga Eesti mehed võtsid 1632. aastal osa Lützeni lahingust Rootsi kuninga Gustav II Adolfi armee koosseisus. Kuningas kaotas selles lahingus elu, kuid vahetult enne lahingut jõudis ta allkirjastada korralduse, millega Tartusse asutati esimene ülikool Eestis.</p> <p>Nii et igast kriisist sünnib ka midagi head ja see võib meid üle sajandite ühendada. Vestfaali rahu oli esimene üleeuroopaline rahuleping. Sõjajõhkruste järel kujundas see rahuleping meie arusaama sõjast ja rahust.</p> Itaalia presidendi riigivisiidi auks korraldatud pidulikul õhtusöögil 2018-07-03T19:00:00+00:00 2018-07-03T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14455-2018-07-05-10-45-22 <p>Austatud president Sergio Mattarella,</p> <p>Lugupeetav proua Laura Mattarella,</p> <p>Ministrid, ekstsellentsid,</p> <p>Daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!</p> <p>Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.</p> <p>19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".</p> <p>Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.</p> <p>Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.</p> <p>Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").</p> <p>Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.</p> <p>Austatud president Sergio Mattarella,</p> <p>Lugupeetav proua Laura Mattarella,</p> <p>Ministrid, ekstsellentsid,</p> <p>Daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!</p> <p>Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.</p> <p>19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".</p> <p>Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.</p> <p>Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.</p> <p>Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").</p> <p>Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.</p> Parimate kõrgkoolilõpetajate vastuvõtul 2018-07-03T10:45:16+00:00 2018-07-03T10:45:16+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14450-2018-07-03-13-45-45 <p>Head kõrgkoolilõpetajad!</p> <p>See juulipäev Kadriorus annab igal aastal ühe vahva ajahüppe võimaluse. Mõned tunnid enne teid olid siin tänavused parimad gümnaasiumilõpetajad, kelle ülikoolitee seisab alles ees. Ja nii tore on näha nüüd, milliseks muutuvad inimesed siis, kui nad on käinud ülikooli sammaste vahel. Või siis ka sammasteta ülikoolis. Ja teist on saanud tegelikult meie maamuna ühed priviligeeritumad kodanikud, sest teil on haridus. See on kõige suurem väärtus, mille me saame oma ellu kaasa ja on oluline kasutada seda vastutustundlikult.</p> <p>Teile on niipalju antud ja teil on võimalik ka ühiskonnale tagasi anda. Võibolla rohkem, kui te oma kutsetööga nagunii iga päev tegema hakkate.</p> <p>Professor Jüri Allik on öelnud, et ülikool – see on nii sambad kui ka tuul nende vahel. Arusaamine, mis on sambad ja mis tuul, on ehk olulisim, mis akadeemiast kaasa saada.</p> <p>Mis on see, mis möödub, olgu nagu kerge briis või vihane maruiil, kas see jätab meisse jälje või võib selle unustada? Ning mis jääb, mille oleme saanud oma eelkäijatelt ja anname edasi neile, kes tulevad pärast meid.</p> <p>Paljud teist jätkavad muidugi doktoriõppes, paljud naasevad kunagi ülikooli mõne teise eriala kraadi omandamiseks, aga siiski võib öelda, et tänasega olete jõudnud selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie ees läinud põlvkond, hoole ja armastusega teie jaoks ette valmistasime.</p> <p>Me püüdsime seda teha teie parimaid huvisid silmas pidades, et te oleksite väga hästi ette valmistatud eluks 21. sajandil. Ja muidugi ei osanud me seda teha tulevikust lähtudes, loomulikult tegime me seda ikka minevikust lähtudes. Ja nagu kõik armastavad lapsevanemad juba enne meid, siis oleme meiegi mõned asjad teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud.</p> <p>Me oleme muidugi märganud, et tehnoloogiline tsükkel on maailmas lühenemas, aga me ei näinud ette, et meie ühiskondade digivapustus on nii suur. Me seisime selle eest, et teil oleksid Euroopa Liidu põhivabadused, euro ja Schengen, aga me ei näinud ette seda, kui suur saab tegelikult olema teie vabadus tänu sellele, et geograafia on muutunud üsna mõttetuks. Ta on muutunud mõttetuks ka siis, kui te mõtlete tööturule.</p> <p>Te võite töötada kus iganes. Me ei näinud ette seda, et Tallinnast saab teha tööd ühtaegu Uus-Meremaale ja Kanadasse, aga nii see teie jaoks on.</p> <p>Te olete kõigi aegade kõige vabam põlvkond. Meie ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema isegi seda, mida teadlased on vähemalt terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks selleks, et teha oma tööd produktiivselt. Teie võite oma häid oskusi müüa mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Meie põlvkond pidi arvestama, et tööle minnes kirjutati lepingusse konkurentsiklausel – ei tohi töötada teises sarnases ettevõttes. Teil on palju suurem turujõud ja kindlasti hakkategi tegema oma kitsat ja hästi valitud nišis tööd mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Head kõrgkoolilõpetajad!</p> <p>See juulipäev Kadriorus annab igal aastal ühe vahva ajahüppe võimaluse. Mõned tunnid enne teid olid siin tänavused parimad gümnaasiumilõpetajad, kelle ülikoolitee seisab alles ees. Ja nii tore on näha nüüd, milliseks muutuvad inimesed siis, kui nad on käinud ülikooli sammaste vahel. Või siis ka sammasteta ülikoolis. Ja teist on saanud tegelikult meie maamuna ühed priviligeeritumad kodanikud, sest teil on haridus. See on kõige suurem väärtus, mille me saame oma ellu kaasa ja on oluline kasutada seda vastutustundlikult.</p> <p>Teile on niipalju antud ja teil on võimalik ka ühiskonnale tagasi anda. Võibolla rohkem, kui te oma kutsetööga nagunii iga päev tegema hakkate.</p> <p>Professor Jüri Allik on öelnud, et ülikool – see on nii sambad kui ka tuul nende vahel. Arusaamine, mis on sambad ja mis tuul, on ehk olulisim, mis akadeemiast kaasa saada.</p> <p>Mis on see, mis möödub, olgu nagu kerge briis või vihane maruiil, kas see jätab meisse jälje või võib selle unustada? Ning mis jääb, mille oleme saanud oma eelkäijatelt ja anname edasi neile, kes tulevad pärast meid.</p> <p>Paljud teist jätkavad muidugi doktoriõppes, paljud naasevad kunagi ülikooli mõne teise eriala kraadi omandamiseks, aga siiski võib öelda, et tänasega olete jõudnud selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie ees läinud põlvkond, hoole ja armastusega teie jaoks ette valmistasime.</p> <p>Me püüdsime seda teha teie parimaid huvisid silmas pidades, et te oleksite väga hästi ette valmistatud eluks 21. sajandil. Ja muidugi ei osanud me seda teha tulevikust lähtudes, loomulikult tegime me seda ikka minevikust lähtudes. Ja nagu kõik armastavad lapsevanemad juba enne meid, siis oleme meiegi mõned asjad teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud.</p> <p>Me oleme muidugi märganud, et tehnoloogiline tsükkel on maailmas lühenemas, aga me ei näinud ette, et meie ühiskondade digivapustus on nii suur. Me seisime selle eest, et teil oleksid Euroopa Liidu põhivabadused, euro ja Schengen, aga me ei näinud ette seda, kui suur saab tegelikult olema teie vabadus tänu sellele, et geograafia on muutunud üsna mõttetuks. Ta on muutunud mõttetuks ka siis, kui te mõtlete tööturule.</p> <p>Te võite töötada kus iganes. Me ei näinud ette seda, et Tallinnast saab teha tööd ühtaegu Uus-Meremaale ja Kanadasse, aga nii see teie jaoks on.</p> <p>Te olete kõigi aegade kõige vabam põlvkond. Meie ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema isegi seda, mida teadlased on vähemalt terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks selleks, et teha oma tööd produktiivselt. Teie võite oma häid oskusi müüa mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Meie põlvkond pidi arvestama, et tööle minnes kirjutati lepingusse konkurentsiklausel – ei tohi töötada teises sarnases ettevõttes. Teil on palju suurem turujõud ja kindlasti hakkategi tegema oma kitsat ja hästi valitud nišis tööd mitmetele ettevõtetele korraga.</p> Parimate üldharidus- ja kutsekoolide lõpetajate vastuvõtul 2018-07-03T07:52:41+00:00 2018-07-03T07:52:41+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14449-2018-07-03-10-53-12 <p>Head gümnaasiumilõpetajad, tere tulemast Kadriorgu!</p> <p>Ma tean, et ümbritsev infrastruktuur ei võimaldanud roosialale kõige kergemat ligipääsu, aga teid ei saa ju korda, kui neid ei ehita.</p> <p>Tänavu on palju parem ilm kui eelmisel aastal, seega saame öelda, et elu Eesti Vabariigis läheb ilmselgelt siiski paremaks.</p> <p>Pidulike sündmuste sõnavõtud kipuvad ikka olema sellised klišeede rohked ja üks neist on rõhutada, kuidas miski on täna olulisem, vajalikum kui kunagi varem. Vast on see teilegi kõrvu jäänud – et "tänases kiiresti muutuvad maailmas" või "praeguses ebastabiilses olukorras", "ärevatel aegadel" jne.</p> <p>Olen palju mõelnud, miks me niimoodi arvame, et vanasti oli kuidagi lihtsam, selgem ja ennustatavam? Tegelikult tundub, et tagasivaatepeeglis lihtsalt paistavadki asjad selgemad, sest teame, kuhu need meid välja on toonud. Nad on meid alati ja eksimatult toonud välja ühte ja samasse punkti, mille nimi on tänane päev.</p> <p>Minevik toob alati tänasesse päeva. Mõjub nõnda nagu lineaarne tee, küll oma jõnksude ja hüpetega, mis võib põhjustada ehk südamepööritust või anda mõne valusa vopsu, aga ikkagi on tagantjärele kõik loogiliste sündmuste jada, mille tulemusena seisate näiteks teie täna siin, Kadrioru roosiaias, pidulikud riided seljas, väljateenitud koolilõpu medalid kodus laual.</p> <p>Palju õnne teile!</p> <p>Ajalooõpikuid tudeerides võib isegi tekkida üleolev tunne, et on aegu, mis saab kõik kokku võtta ühte lausesse, kuigi omal ajal kulgesid needki sündmused ju sadu aastaid, võibolla isegi tuhandeid.</p> <p>Head gümnaasiumilõpetajad, tere tulemast Kadriorgu!</p> <p>Ma tean, et ümbritsev infrastruktuur ei võimaldanud roosialale kõige kergemat ligipääsu, aga teid ei saa ju korda, kui neid ei ehita.</p> <p>Tänavu on palju parem ilm kui eelmisel aastal, seega saame öelda, et elu Eesti Vabariigis läheb ilmselgelt siiski paremaks.</p> <p>Pidulike sündmuste sõnavõtud kipuvad ikka olema sellised klišeede rohked ja üks neist on rõhutada, kuidas miski on täna olulisem, vajalikum kui kunagi varem. Vast on see teilegi kõrvu jäänud – et "tänases kiiresti muutuvad maailmas" või "praeguses ebastabiilses olukorras", "ärevatel aegadel" jne.</p> <p>Olen palju mõelnud, miks me niimoodi arvame, et vanasti oli kuidagi lihtsam, selgem ja ennustatavam? Tegelikult tundub, et tagasivaatepeeglis lihtsalt paistavadki asjad selgemad, sest teame, kuhu need meid välja on toonud. Nad on meid alati ja eksimatult toonud välja ühte ja samasse punkti, mille nimi on tänane päev.</p> <p>Minevik toob alati tänasesse päeva. Mõjub nõnda nagu lineaarne tee, küll oma jõnksude ja hüpetega, mis võib põhjustada ehk südamepööritust või anda mõne valusa vopsu, aga ikkagi on tagantjärele kõik loogiliste sündmuste jada, mille tulemusena seisate näiteks teie täna siin, Kadrioru roosiaias, pidulikud riided seljas, väljateenitud koolilõpu medalid kodus laual.</p> <p>Palju õnne teile!</p> <p>Ajalooõpikuid tudeerides võib isegi tekkida üleolev tunne, et on aegu, mis saab kõik kokku võtta ühte lausesse, kuigi omal ajal kulgesid needki sündmused ju sadu aastaid, võibolla isegi tuhandeid.</p> Vabariigi President Sciences Po lõpuaktusel Pariisis 2018-06-29T19:00:00+00:00 2018-06-29T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14442-2018-07-01-05-53-10 <p>Armsad lõpetajad!</p> <p>Võtke palun vastu minu siirad õnnesoovid! Te hakkate jõudma selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie vanemate põlvkond, oleme teie jaoks armastavalt ette valmistanud.</p> <p>Me oleme seda teinud teie parimaid huvisid silmas pidades. Ja ometi oleme seda teinud minevikust lähtudes. Te olete omandanud hariduse, mis meie arvates võiks teid piisavalt hästi ette valmistada teie põlvkonna ees seisvateks väljakutseteks. Nii nagu kõik armastavad vanemad juba enne meid, oleme loomulikult meiegi mõnda asja teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud Me oleme märganud, et tehnoloogiatsükkel on lühenemas. Mingil määral me ju nägime ette seda, et 21. sajand näeb palju rohkemate leiutiste sündi ja surma kui 20. sajand. Lõppude lõpuks heitsid 20. sajandil hinge ju vaid petrooleumilamp ja hobuvanker. Suurem osa leiutistest lihtsalt muutus tõhusamaks, kuid jäi ellu.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et teie esimesed mobiiltelefonid kuuluvad selleks ajaks, kui te ülikooli lõpetate, juba kiviaega.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et meie ühiskondade digivapustus on nii põhjalik, et paljud teist saavad tööd teha hoopis teistmoodi kui meie, ja seda juba siis, kui te lõpetate.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et geograafia muutub mõttetuks paljude ametialade jaoks, kui te tööd otsite. Me ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema seda, mida majandusteadlased on terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks, et produktiivsemalt tööd teha.</p> <p>Me ei näinud ette, et arenenud majandustes on langenud tööstuses töötavate inimeste osakaal 30 protsendilt, mis see oli siis, kui teie sündisite, 19 protsendile, nagu see on siin Prantsusmaal täna, kui te kooli lõpetate. Ja võibolla on see langenud 3–5 protsendile kogu tööjõust siis, kui te olete juba 15 aastat tööturul olnud.</p> <p>Armsad lõpetajad!</p> <p>Võtke palun vastu minu siirad õnnesoovid! Te hakkate jõudma selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie vanemate põlvkond, oleme teie jaoks armastavalt ette valmistanud.</p> <p>Me oleme seda teinud teie parimaid huvisid silmas pidades. Ja ometi oleme seda teinud minevikust lähtudes. Te olete omandanud hariduse, mis meie arvates võiks teid piisavalt hästi ette valmistada teie põlvkonna ees seisvateks väljakutseteks. Nii nagu kõik armastavad vanemad juba enne meid, oleme loomulikult meiegi mõnda asja teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud Me oleme märganud, et tehnoloogiatsükkel on lühenemas. Mingil määral me ju nägime ette seda, et 21. sajand näeb palju rohkemate leiutiste sündi ja surma kui 20. sajand. Lõppude lõpuks heitsid 20. sajandil hinge ju vaid petrooleumilamp ja hobuvanker. Suurem osa leiutistest lihtsalt muutus tõhusamaks, kuid jäi ellu.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et teie esimesed mobiiltelefonid kuuluvad selleks ajaks, kui te ülikooli lõpetate, juba kiviaega.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et meie ühiskondade digivapustus on nii põhjalik, et paljud teist saavad tööd teha hoopis teistmoodi kui meie, ja seda juba siis, kui te lõpetate.</p> <p>Me ei näinud ette seda, et geograafia muutub mõttetuks paljude ametialade jaoks, kui te tööd otsite. Me ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema seda, mida majandusteadlased on terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks, et produktiivsemalt tööd teha.</p> <p>Me ei näinud ette, et arenenud majandustes on langenud tööstuses töötavate inimeste osakaal 30 protsendilt, mis see oli siis, kui teie sündisite, 19 protsendile, nagu see on siin Prantsusmaal täna, kui te kooli lõpetate. Ja võibolla on see langenud 3–5 protsendile kogu tööjõust siis, kui te olete juba 15 aastat tööturul olnud.</p> President Kersti Kaljulaidi kõne Northern Light konverentsil 2018-06-29T07:49:13+00:00 2018-06-29T07:49:13+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14439-2018-06-29-10-49-40 <p>Daamid ja härrad, head kuulajad!</p> <p>Mulle on suur au seista nii paljude ärijuhtide ja otsustajate ees, et kirjeldada siin Eesti viimase veerandsajandi edulugu. Kõik edukad juhtimisstrateegiad kiiresti muutuvas või lausa ennustamatus globaalses keskkonnas sisaldavad võimalustest kinnihaaramist, hoides samal ajal riske kontrolli all. See kehtib nii ettevõtete kui ka riikide kohta, isegi kui nende toimetulekustrateegiad on paratamatult erinevad.</p> <p>Ma tunnistan, et arusaadavatel põhjustel ei jaga kõik eestlased seisukohta, et meie viimase 25 aasta areng on olnud „suurepärane". Kuid lõpuks mõistavad ilmselt kõik, et ei ole võimalik korraga saada Skandinaavia heaoluühiskonda ja Singapuri õhukest riiki, Skandinaavia palgataset ja Läti madalaid hindu. Aga laias laastus just seda Eesti inimesed oma valitsejatelt nõuavad, ja mulle tundub, et nende ringide parimal võimalikul viisil ruutudesse sobitamine ongi selle edu pant, mida Eesti on viimase 25 aastaga saavutanud. Noore demokraatia kasvuraskused, kui nii võib öelda.</p> <p>Kui Eesti 1992. aastal rublatsoonist väljus ja Eesti krooni kasutusele võttis, siis tegime seda uuenduslikul viisil. Meie keskpanga president Siim Kallas – suurem osa teist ilmselt tunneb teda väga hästi – põrkus IMF-i vastuseisule, kes ei tahtnud meie rahareformi toetada. Miks? Sest mitte keegi polnud seda teinud nii julgel, nii radikaalsel, nii riskantsel, kuid teisest küljest nii lihtsal viisil. Lihtsalt võttes kasutusele krooni, fikseerides selle vahetuskursi ühiskonna usalduse tagamiseks, kasutades algusest peale vabalt ujuvat valuutakurssi vältimaks valuuta vahetamist mustal turul, ning võttes vastu seaduse, mis sätestab nõude eelarvetasakaalu kohta, sest ilma finantsstabiilsuseta pole valuutakomitee süsteemi võimalik kasutada. IMF ütles „ei". Võimatu. Raha lahkub teie riigist. Te ei saa kunagi oma eelarvet tasakaalu, sest te olete nii vaesed. Mingil hetkel tuleb teil oma valuuta devalveerida, seetõttu pole jätkusuutlik lubadus, et kurss üks saksa mark 8 krooni eest püsib igavesti.</p> <p>Daamid ja härrad, head kuulajad!</p> <p>Mulle on suur au seista nii paljude ärijuhtide ja otsustajate ees, et kirjeldada siin Eesti viimase veerandsajandi edulugu. Kõik edukad juhtimisstrateegiad kiiresti muutuvas või lausa ennustamatus globaalses keskkonnas sisaldavad võimalustest kinnihaaramist, hoides samal ajal riske kontrolli all. See kehtib nii ettevõtete kui ka riikide kohta, isegi kui nende toimetulekustrateegiad on paratamatult erinevad.</p> <p>Ma tunnistan, et arusaadavatel põhjustel ei jaga kõik eestlased seisukohta, et meie viimase 25 aasta areng on olnud „suurepärane". Kuid lõpuks mõistavad ilmselt kõik, et ei ole võimalik korraga saada Skandinaavia heaoluühiskonda ja Singapuri õhukest riiki, Skandinaavia palgataset ja Läti madalaid hindu. Aga laias laastus just seda Eesti inimesed oma valitsejatelt nõuavad, ja mulle tundub, et nende ringide parimal võimalikul viisil ruutudesse sobitamine ongi selle edu pant, mida Eesti on viimase 25 aastaga saavutanud. Noore demokraatia kasvuraskused, kui nii võib öelda.</p> <p>Kui Eesti 1992. aastal rublatsoonist väljus ja Eesti krooni kasutusele võttis, siis tegime seda uuenduslikul viisil. Meie keskpanga president Siim Kallas – suurem osa teist ilmselt tunneb teda väga hästi – põrkus IMF-i vastuseisule, kes ei tahtnud meie rahareformi toetada. Miks? Sest mitte keegi polnud seda teinud nii julgel, nii radikaalsel, nii riskantsel, kuid teisest küljest nii lihtsal viisil. Lihtsalt võttes kasutusele krooni, fikseerides selle vahetuskursi ühiskonna usalduse tagamiseks, kasutades algusest peale vabalt ujuvat valuutakurssi vältimaks valuuta vahetamist mustal turul, ning võttes vastu seaduse, mis sätestab nõude eelarvetasakaalu kohta, sest ilma finantsstabiilsuseta pole valuutakomitee süsteemi võimalik kasutada. IMF ütles „ei". Võimatu. Raha lahkub teie riigist. Te ei saa kunagi oma eelarvet tasakaalu, sest te olete nii vaesed. Mingil hetkel tuleb teil oma valuuta devalveerida, seetõttu pole jätkusuutlik lubadus, et kurss üks saksa mark 8 krooni eest püsib igavesti.</p> Vabariigi President Võidupüha paraadil 23. juunil 2018 Tallinna Lauluväljakul 2018-06-23T04:58:41+00:00 2018-06-23T04:58:41+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14414-2018-06-23-09-10-14 <p>Head kaitseliitlased, head Eesti inimesed siin lauluväljakul ja kõigis kodudes! Head liitlased!</p> <p>Täna, siin lauluväljakul, Kaitseliidu korraldusel, näeme Eesti rahva kaitsetahet. Meie kõikide tahet, soovi ja valmisolekut. Mitte ainult ei näe, aga ka näitame. See paraad tõstab meie endi enesekindlust, sest me näeme ja näitame – vajadusel kaasame enda kaitsele kogu me rahva. See paraad näitab meie liitlastele – eestlased on valmis vajadusel enda eest seisma. See paraad näitab meie vastastele – Eesti jõud ei piirdu elukutselt sõjameestega, ei piirdu ka väljaõpetatud reservväega. Eesti jõud on kogu rahva valmisolek enda eest seista ja raskustes üksteist toetada.</p> <p>Meie enda jõud ja tahe on meie julgeoleku suurim tagatis. Me reageerime turvalisusega seotud kriisidele – näiteks ka selle kõrbelise suve metsatulekahjude korral – kogu rahvaga. Rahvas on väljas koos kutseliste päästjatega ja kutselised päästjad teavad, kuidas koos vabatahtlikega toimida.</p> <p>Õnnetusi juhtub ikka. Neid pole võimalik täielikult ära hoida. Kahjuks tuleb tunnistada, et eks need tulekahjudki alga meie endi tegudest. On veel palju tööd, et igaüks tajuks oma ennetavat vastutust käituda nii, et vähemalt välditavaid õnnetusi ei juhtuks. Selles töös on päästjad samuti koos vabatahtlikega.</p> <p>Head kaitseliitlased, head Eesti inimesed siin lauluväljakul ja kõigis kodudes! Head liitlased!</p> <p>Täna, siin lauluväljakul, Kaitseliidu korraldusel, näeme Eesti rahva kaitsetahet. Meie kõikide tahet, soovi ja valmisolekut. Mitte ainult ei näe, aga ka näitame. See paraad tõstab meie endi enesekindlust, sest me näeme ja näitame – vajadusel kaasame enda kaitsele kogu me rahva. See paraad näitab meie liitlastele – eestlased on valmis vajadusel enda eest seisma. See paraad näitab meie vastastele – Eesti jõud ei piirdu elukutselt sõjameestega, ei piirdu ka väljaõpetatud reservväega. Eesti jõud on kogu rahva valmisolek enda eest seista ja raskustes üksteist toetada.</p> <p>Meie enda jõud ja tahe on meie julgeoleku suurim tagatis. Me reageerime turvalisusega seotud kriisidele – näiteks ka selle kõrbelise suve metsatulekahjude korral – kogu rahvaga. Rahvas on väljas koos kutseliste päästjatega ja kutselised päästjad teavad, kuidas koos vabatahtlikega toimida.</p> <p>Õnnetusi juhtub ikka. Neid pole võimalik täielikult ära hoida. Kahjuks tuleb tunnistada, et eks need tulekahjudki alga meie endi tegudest. On veel palju tööd, et igaüks tajuks oma ennetavat vastutust käituda nii, et vähemalt välditavaid õnnetusi ei juhtuks. Selles töös on päästjad samuti koos vabatahtlikega.</p> Vabariigi President Tartu Raekoja platsil 22. juunil 2018 2018-06-22T07:22:25+00:00 2018-06-22T07:22:25+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14412-vabariigi-president-tartu-raekoja-platsil-22-juunil-2018 <p>Head tartlased ja auväärt külalised!</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada teid Tartu linna südames. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi. Nendegi ajaloos oli sajand tagasi samuti väga oluline ajajärk.</p> <p>Mul on hea meel, et saame koos tähistada meie riigi juubelit just Tartus, kus asub meie vanim ja suurim ülikool. Meie ainus Universitas. Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks.</p> <p>Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks.</p> <p>Eestlastele on Tartu tähtis meie rahvusliku liikumise ühe keskusena. Siin õppis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.</p> <p>Tema kuju Toomemäel meenutab meile tema lootust, et ka meie maa keel võib taevani tõusta ja omale igavikus koha leida – see lootus on teoks saanud.</p> <p>1869. aastal peeti Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Siin tegutses esimene eesti ajalehetoimetaja</p> <p>Head tartlased ja auväärt külalised!</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada teid Tartu linna südames. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi. Nendegi ajaloos oli sajand tagasi samuti väga oluline ajajärk.</p> <p>Mul on hea meel, et saame koos tähistada meie riigi juubelit just Tartus, kus asub meie vanim ja suurim ülikool. Meie ainus Universitas. Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks.</p> <p>Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks.</p> <p>Eestlastele on Tartu tähtis meie rahvusliku liikumise ühe keskusena. Siin õppis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.</p> <p>Tema kuju Toomemäel meenutab meile tema lootust, et ka meie maa keel võib taevani tõusta ja omale igavikus koha leida – see lootus on teoks saanud.</p> <p>1869. aastal peeti Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Siin tegutses esimene eesti ajalehetoimetaja</p> Vabariigi Presidendi toost Tartusse tulnud riigipeade auks korraldatud pidulikul õhtusöögil 2018-06-21T19:00:00+00:00 2018-06-21T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14424-2018-06-25-11-34-04 <p>Kallid kolleegid,</p> <p>austatud külalised,</p> <p>daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ja suur au tervitada teid Tartus, et tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva sõprade seltsis Gaudeamusel – Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupeol, mida on korraldatud alates 1956. aastast.</p> <p>Tartu kui Eesti vanima ülikooli kodulinn on alati kandnud vabaduse vaimu. Eesti rahvusliku ärkamise suurkujud õppisid ja töötasid Tartus. Ja 30 aastat tagasi oli Tartu see koht, kus meie rahvuslipp taas avalikkuse ette toodi. Minul kui toonasel tudengil on see emotsionaalne kevadpäev väga elavana meeles. Siis oli tõesti tunne, et kõikjal on kevad.</p> <p>Kallid kolleegid,</p> <p>austatud külalised,</p> <p>daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ja suur au tervitada teid Tartus, et tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva sõprade seltsis Gaudeamusel – Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupeol, mida on korraldatud alates 1956. aastast.</p> <p>Tartu kui Eesti vanima ülikooli kodulinn on alati kandnud vabaduse vaimu. Eesti rahvusliku ärkamise suurkujud õppisid ja töötasid Tartus. Ja 30 aastat tagasi oli Tartu see koht, kus meie rahvuslipp taas avalikkuse ette toodi. Minul kui toonasel tudengil on see emotsionaalne kevadpäev väga elavana meeles. Siis oli tõesti tunne, et kõikjal on kevad.</p> Vabariigi President 20. küüditamise mälestusüritusel Kärus 2018-06-14T04:50:47+00:00 2018-06-14T04:50:47+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14371-2018-06-14-07-51-48 <p>Kallid Käru inimesed,<br />head kokkutulnud!</p> <p>Ei ole kedagi, keda ei oleks puudutanud märtsiküüditamine, juuniküüditamine ja kõik arreteerimised nende kahe küüditamise vahepeal ja hiljemgi.</p> <p>Lähemad tunnid 77 aastat tagasi olid täis palju valu ja pisaraid. Paljudele jäid need tunnid viimaseks, kui nad said koos olla oma lähedastega ja näha oma kodu. Niisamuti oli see ka märtsis 1949 ja mitmel ning mitmel muul korral, kui okupandid Eesti inimesi arreteerisid ja küüditasid. Võõra võimu öine kalk prõmmimine uksele määras saatuse. Määras selle, kas sa oma ema ja isa või oma lapsi veel kunagi näed või milliseks kujunes sinu ja sinu pere edasine elutee. Kui seda üldse enam oli.</p> <p>Küüditatute mälestused on emotsionaalselt raske lugemine, kuid nende kokkutulekud on toredad üritused. Need mälestused on ausad ning just see ausus annab kõige selgemalt edasi selle aja julmust. Lapsena küüditatud Asta Rohtla on kirjutanud: „Algas suremine. Kõigepealt surid beebid. Surid kõik alla 2-aastased lapsed peale ühe. 9-kuune Viiu jäi elama, sest saatuse tahtel sai tema ema korteri majja, kus asus meierei ning ta sai iga päev natuke lõssi. Osa inimesi ei tulnud šokist välja ja surid paari kuu jooksul."</p> <p>Mõtleme nüüd sellele, kui palju jäi elamata noori elusid Siberisse. Kui palju neid, kellest oleks saanud teadlased või insenerid, põllumehed, ehitajad, heliloojad, kirjanikud, jäid tundmatusse. Kui palju jäi veel tegemata paljudel andekatel ja tublidel inimestel, kelle viimased sõnad kõlasid kuskil kaugete metsade vahel ning neid ei kuulnud keegi nende lähedastest. Kui palju jäi Eestis loomata.</p> <p>Me võime ette kujutada, kuid aru me siiski ei saa, millest ja kui paljust me täpselt jäime ilma, mida me täpselt kaotasime.</p> <p>Repressioonidega ei võideldud pelgalt meie riigi vastu, võideldi meie rahva, keele ja kultuuri vastu, meie tuleviku vastu. Selleks, et kunagi enam ei sünniks vaba Eesti riiki. Öö varjus toimetati väga eesmärgipäraselt.</p> <p>Kallid Käru inimesed,<br />head kokkutulnud!</p> <p>Ei ole kedagi, keda ei oleks puudutanud märtsiküüditamine, juuniküüditamine ja kõik arreteerimised nende kahe küüditamise vahepeal ja hiljemgi.</p> <p>Lähemad tunnid 77 aastat tagasi olid täis palju valu ja pisaraid. Paljudele jäid need tunnid viimaseks, kui nad said koos olla oma lähedastega ja näha oma kodu. Niisamuti oli see ka märtsis 1949 ja mitmel ning mitmel muul korral, kui okupandid Eesti inimesi arreteerisid ja küüditasid. Võõra võimu öine kalk prõmmimine uksele määras saatuse. Määras selle, kas sa oma ema ja isa või oma lapsi veel kunagi näed või milliseks kujunes sinu ja sinu pere edasine elutee. Kui seda üldse enam oli.</p> <p>Küüditatute mälestused on emotsionaalselt raske lugemine, kuid nende kokkutulekud on toredad üritused. Need mälestused on ausad ning just see ausus annab kõige selgemalt edasi selle aja julmust. Lapsena küüditatud Asta Rohtla on kirjutanud: „Algas suremine. Kõigepealt surid beebid. Surid kõik alla 2-aastased lapsed peale ühe. 9-kuune Viiu jäi elama, sest saatuse tahtel sai tema ema korteri majja, kus asus meierei ning ta sai iga päev natuke lõssi. Osa inimesi ei tulnud šokist välja ja surid paari kuu jooksul."</p> <p>Mõtleme nüüd sellele, kui palju jäi elamata noori elusid Siberisse. Kui palju neid, kellest oleks saanud teadlased või insenerid, põllumehed, ehitajad, heliloojad, kirjanikud, jäid tundmatusse. Kui palju jäi veel tegemata paljudel andekatel ja tublidel inimestel, kelle viimased sõnad kõlasid kuskil kaugete metsade vahel ning neid ei kuulnud keegi nende lähedastest. Kui palju jäi Eestis loomata.</p> <p>Me võime ette kujutada, kuid aru me siiski ei saa, millest ja kui paljust me täpselt jäime ilma, mida me täpselt kaotasime.</p> <p>Repressioonidega ei võideldud pelgalt meie riigi vastu, võideldi meie rahva, keele ja kultuuri vastu, meie tuleviku vastu. Selleks, et kunagi enam ei sünniks vaba Eesti riiki. Öö varjus toimetati väga eesmärgipäraselt.</p> Vabariigi President tunnustusüritusel „Lastega ja lastele“ presidendilossi roosiaias 2018-06-01T08:19:57+00:00 2018-06-01T08:19:57+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14331-2018-06-01-11-20-33 <p>Head lapsed ja laste heaolu nimel tegutsejad!</p> <p>Tere tulemast Kadriorgu, siinsesse roosiaeda, mis sel aastaajal on ise nagu üks noor, elu alustav inimene – juba näitamas esimesi õisi, veel enam aga täis pungi, valmis puhkema.</p> <p>Mitte ilmaasjata ei kasuta me sõna "harima" nii aia kui ka inimese puhul. Hästi haritud aed on pika, üle inimpõlvedegi kestva töö tulemus; ja nii kannab ka iga inimene endas mingil määral kõiki oma esivanemaid aegade algusest saadik, ja nende inimeste tegusid või tegematajätmisi, kellega kokku puutume.</p> <p>Ning alati, igaühel, saabub aeg ka ise õide puhkeda ja tuleviku seemned külvata. Olla korraga nii aed kui ka aednik.</p> <p>Lastekaitsepäev, mida täna tähistame, viitab sõnana vast millelegi, millest ei tahaks lastega seoses esimese asjana mõelda. Kuid me teame, et peab. Ka üks laps, kes vajab kaitset ebaõigluse, ülekohtu või vägivalla eest, on alati liiga palju.</p> <p>Ent kaitsmine tähendab ka üldisemalt hoolimist, hoolitsemist, armastust. Ja nii on just laste kaitse andnud meile ehk ühe olulisima asja, mis meist inimesed teeb.</p> <p>Evolutsioon oma ääretus ratsionaalsuses – miski ei kesta läbi sadade tuhandete põlvede ilma põhjuseta – on toonud meile suure aju ja osavad käed. On toonud ka selle, et inimlaps on sündides märksa abitum ja kauem teistest sõltuv kui teised liigid. Linnupojad, keda nende emad alles mõned nädalad tagasi munast haudusid, on tänaseks suuresti juba pesadest lahkunud. Kitsetalled, kes juunis sündima hakkavad, kepsutavad juba nädal hiljem oma emade järel.</p> <p>Inimlaste puhul loeme enam-vähem küpseteks elluastujateks praegu neid, kes sündisid sajandivahetusel.</p> <p>Head lapsed ja laste heaolu nimel tegutsejad!</p> <p>Tere tulemast Kadriorgu, siinsesse roosiaeda, mis sel aastaajal on ise nagu üks noor, elu alustav inimene – juba näitamas esimesi õisi, veel enam aga täis pungi, valmis puhkema.</p> <p>Mitte ilmaasjata ei kasuta me sõna "harima" nii aia kui ka inimese puhul. Hästi haritud aed on pika, üle inimpõlvedegi kestva töö tulemus; ja nii kannab ka iga inimene endas mingil määral kõiki oma esivanemaid aegade algusest saadik, ja nende inimeste tegusid või tegematajätmisi, kellega kokku puutume.</p> <p>Ning alati, igaühel, saabub aeg ka ise õide puhkeda ja tuleviku seemned külvata. Olla korraga nii aed kui ka aednik.</p> <p>Lastekaitsepäev, mida täna tähistame, viitab sõnana vast millelegi, millest ei tahaks lastega seoses esimese asjana mõelda. Kuid me teame, et peab. Ka üks laps, kes vajab kaitset ebaõigluse, ülekohtu või vägivalla eest, on alati liiga palju.</p> <p>Ent kaitsmine tähendab ka üldisemalt hoolimist, hoolitsemist, armastust. Ja nii on just laste kaitse andnud meile ehk ühe olulisima asja, mis meist inimesed teeb.</p> <p>Evolutsioon oma ääretus ratsionaalsuses – miski ei kesta läbi sadade tuhandete põlvede ilma põhjuseta – on toonud meile suure aju ja osavad käed. On toonud ka selle, et inimlaps on sündides märksa abitum ja kauem teistest sõltuv kui teised liigid. Linnupojad, keda nende emad alles mõned nädalad tagasi munast haudusid, on tänaseks suuresti juba pesadest lahkunud. Kitsetalled, kes juunis sündima hakkavad, kepsutavad juba nädal hiljem oma emade järel.</p> <p>Inimlaste puhul loeme enam-vähem küpseteks elluastujateks praegu neid, kes sündisid sajandivahetusel.</p> Vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel 2018-05-16T08:19:37+00:00 2018-05-16T08:19:37+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14294-2018-05-16-11-22-00 <p>Mul on hea meel anda täna koos justiitsministriga juba teist korda üle vägivallaennetuse autasud. Tänaste autasu saajate lood näitavad ilmekalt, kui vaevaline on olnud teekond sellise tunnustuseni meie ühiskonna poolt. Sest raske on saada tunnustust tegelemise eest probleemidega, mida keegi ei oska märgata. Õnneks on ajad muutunud, sestap see tähelepanu – nii teie tööle kui ka sellele, miks te peate sellist tööd tegema.</p> <p>Eesti esimese pere- ja naistevastase vägivalla elanikkonna uuringu läbiviija Iris Pettai on meenutanud seika selle sajandi algusest, kui Eesti poole pöördus ÜRO kuritegevuse ennetuse programmi võrgustik. Eestlastel paluti testida üht rahvusvahelist metoodikat naistevastase vägivalla uurimise kohta. Intervjueerida tuli 100 naist, kes olid olnud vägivalla ohvrid.</p> <p>Iris meenutab: „Nägime tohutut vaeva, et selliseid naisi leida. Pöördusime kõikvõimalikesse institutsioonidesse: politsei, sotsiaalosakonnad, varjupaigad. Kõikjal öeldi, et neil ei ole mingeid kokkupuuteid selliste naistega ja üleüldse Eestis naisi ei peksta ja hoopis vastupidi, meil kingitakse naistele lilli ja hoolitakse neist. Parimal juhul peeti seda süütuks peretüliks, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Kui tuttavate ja sõprade kaudu saime 100 naist kokku ja neid intervjueerisime, siis selgus, et pea kõigil oli kas isiklikke kogemusi vägivallaga või nad soovitasid, keda võiks küsitleda. Teema oli tõeline tabu, sellest räägiti vaid omade ringis, kui sedagi."</p> <p>Võrdluseks andmed värskest politseiajakirjast Radar: lihavõttepühade ajal 2018 sai politsei 124 lähisuhtevägivalla teadet.</p> <p>Vägivalla puhul süüdistati toona tihti ohvriks langenud naisi, kes oma näägutamisega kutsuvad esile füüsilise vägivalla. Kui löön neil päevil ajalehe lahti, näen paraku, et selliste hoiakute hõllandus on endiselt kusagil alles.</p> <p>Mul on hea meel anda täna koos justiitsministriga juba teist korda üle vägivallaennetuse autasud. Tänaste autasu saajate lood näitavad ilmekalt, kui vaevaline on olnud teekond sellise tunnustuseni meie ühiskonna poolt. Sest raske on saada tunnustust tegelemise eest probleemidega, mida keegi ei oska märgata. Õnneks on ajad muutunud, sestap see tähelepanu – nii teie tööle kui ka sellele, miks te peate sellist tööd tegema.</p> <p>Eesti esimese pere- ja naistevastase vägivalla elanikkonna uuringu läbiviija Iris Pettai on meenutanud seika selle sajandi algusest, kui Eesti poole pöördus ÜRO kuritegevuse ennetuse programmi võrgustik. Eestlastel paluti testida üht rahvusvahelist metoodikat naistevastase vägivalla uurimise kohta. Intervjueerida tuli 100 naist, kes olid olnud vägivalla ohvrid.</p> <p>Iris meenutab: „Nägime tohutut vaeva, et selliseid naisi leida. Pöördusime kõikvõimalikesse institutsioonidesse: politsei, sotsiaalosakonnad, varjupaigad. Kõikjal öeldi, et neil ei ole mingeid kokkupuuteid selliste naistega ja üleüldse Eestis naisi ei peksta ja hoopis vastupidi, meil kingitakse naistele lilli ja hoolitakse neist. Parimal juhul peeti seda süütuks peretüliks, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Kui tuttavate ja sõprade kaudu saime 100 naist kokku ja neid intervjueerisime, siis selgus, et pea kõigil oli kas isiklikke kogemusi vägivallaga või nad soovitasid, keda võiks küsitleda. Teema oli tõeline tabu, sellest räägiti vaid omade ringis, kui sedagi."</p> <p>Võrdluseks andmed värskest politseiajakirjast Radar: lihavõttepühade ajal 2018 sai politsei 124 lähisuhtevägivalla teadet.</p> <p>Vägivalla puhul süüdistati toona tihti ohvriks langenud naisi, kes oma näägutamisega kutsuvad esile füüsilise vägivalla. Kui löön neil päevil ajalehe lahti, näen paraku, et selliste hoiakute hõllandus on endiselt kusagil alles.</p> Vabariigi President emadepäeva kontserdil Vabaduse väljakul 2018-05-13T05:56:14+00:00 2018-05-13T05:56:14+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14291-2018-05-13-08-58-24 <p>Tere, kallis rahvas! Tervist, kallid emad! <br />Ilusat emadepäeva!</p> <p>Kuidas me saame teada, kes on kõige parem ema?</p> <p>Me teame! Iga laps teab. Tema ema muidugi ongi parim. Täitsa kindlasti. Ja täitsa sõltumatult meie, täiskasvanute hinnangutest.</p> <p>Mõnikord ei lähe ema olemine kõige lihtsamini. Meil kõigil on raskeid hetki. Oleme iseenda peale pahased, sest ei jaksa. Ei jaksa olla nii hea, kui meile tundub, et peaks. Ei jaksa olla nii kannatlik, kui peaks. Ei jaksa olla nii järjekindel, kui tundub, et peaks. Ei jaksa jagada aega ja asendame selle muude hüvedega.</p> <p>Aga mis sellest.</p> <p>Me kõik oleme oma lastele parimad. Kuigi nad ei ole meid valida saanud. Aga nad ei vahetaks meid siiski targemate, ilusamate, rahulikumate, rohkem kodus aega veetvate, mõistvamate vanemate vastu. Sest lapsed on, teate, hiiglama targad. Nad võtavad maailma, iseendid, meid, suuri inimesi, alati täpselt nii kui nad parajasti on. Ja nad vaatavad meid üldjuhul tunnustavalt, silmade särades. Välja arvatud juhul, kui nad vaatavad meid altkulmu ja paugutavad uksi.</p> <p>Tere, kallis rahvas! Tervist, kallid emad! <br />Ilusat emadepäeva!</p> <p>Kuidas me saame teada, kes on kõige parem ema?</p> <p>Me teame! Iga laps teab. Tema ema muidugi ongi parim. Täitsa kindlasti. Ja täitsa sõltumatult meie, täiskasvanute hinnangutest.</p> <p>Mõnikord ei lähe ema olemine kõige lihtsamini. Meil kõigil on raskeid hetki. Oleme iseenda peale pahased, sest ei jaksa. Ei jaksa olla nii hea, kui meile tundub, et peaks. Ei jaksa olla nii kannatlik, kui peaks. Ei jaksa olla nii järjekindel, kui tundub, et peaks. Ei jaksa jagada aega ja asendame selle muude hüvedega.</p> <p>Aga mis sellest.</p> <p>Me kõik oleme oma lastele parimad. Kuigi nad ei ole meid valida saanud. Aga nad ei vahetaks meid siiski targemate, ilusamate, rahulikumate, rohkem kodus aega veetvate, mõistvamate vanemate vastu. Sest lapsed on, teate, hiiglama targad. Nad võtavad maailma, iseendid, meid, suuri inimesi, alati täpselt nii kui nad parajasti on. Ja nad vaatavad meid üldjuhul tunnustavalt, silmade särades. Välja arvatud juhul, kui nad vaatavad meid altkulmu ja paugutavad uksi.</p> Vabariigi President Euroopa päeva konverentsil "Eesti valikud ehk kuidas olla korraga eestlane, eurooplane ja maailmakodanik" 2018-05-09T06:55:47+00:00 2018-05-09T06:55:47+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14287-2018-05-09-09-56-39 <p>Meie kõik ju siin ja üga üks teab, et Euroopa Liit on keeruline juriidiline konstrukt, millest keegi mitte kunagi mitte midagi aru ei saa ja mille otsustusprotsessid on keerulised, väitluste tulemused on ettearvamatud ja üleüldse läheb kõigele kohutavalt kaua aega. Õige?</p> <p>Aga võtame siis siia kõrvale ühe teise, meie endi kohta käiva ja olgu öeldud, et minu meelest täpselt samavõrra ülekohtuse väite – digitaalne asjaajamine on ohtlik, sest digikandjal info võib sattuda võõrastesse kätesse ja digitaalne riik on haavatav küberrünnakutega.</p> <p>Mis te arvate, miks ma need kaks maailmas võrdlemisi levinud väidet kõrvuti panen, lisaks sellele, et nagu juba öeldud, mõlemad on hirmus ülekohtused?</p> <p>Aga seepärast, et mõlema väite esitajad nõuavad a) Euroopa Liidult ja b) digitaalselt riigilt midagi, mida nende asemele ette kujutatavad või eksisteerivad reaalmaailma alternatiivid ei suuda pakkuda nagunii.</p> <p>Meie kõik ju siin ja üga üks teab, et Euroopa Liit on keeruline juriidiline konstrukt, millest keegi mitte kunagi mitte midagi aru ei saa ja mille otsustusprotsessid on keerulised, väitluste tulemused on ettearvamatud ja üleüldse läheb kõigele kohutavalt kaua aega. Õige?</p> <p>Aga võtame siis siia kõrvale ühe teise, meie endi kohta käiva ja olgu öeldud, et minu meelest täpselt samavõrra ülekohtuse väite – digitaalne asjaajamine on ohtlik, sest digikandjal info võib sattuda võõrastesse kätesse ja digitaalne riik on haavatav küberrünnakutega.</p> <p>Mis te arvate, miks ma need kaks maailmas võrdlemisi levinud väidet kõrvuti panen, lisaks sellele, et nagu juba öeldud, mõlemad on hirmus ülekohtused?</p> <p>Aga seepärast, et mõlema väite esitajad nõuavad a) Euroopa Liidult ja b) digitaalselt riigilt midagi, mida nende asemele ette kujutatavad või eksisteerivad reaalmaailma alternatiivid ei suuda pakkuda nagunii.</p> Vabariigi President Tema Kuningliku Kõrguse prints Haakoni ja kroonprintsess Mette-Mariti ametlikul visiidil Eesti Vabariiki 25. aprillil 2018 2018-04-26T13:47:45+00:00 2018-04-26T13:47:45+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14271-2018-04-26-16-54-05 <p>Teie Kuninglik Kõrgus, auväärsed külalised, daamid ja härrad,</p> <p><em>hjertelig velkommen til Tallinn.</em></p> <p>Teie külaskäik leiab aset olulisel aastal, kui me tähistame saja aasta möödumist Eesti iseseisvumisest. See poleks olnud võimalik ilma meie heade sõprade ja liitlasteta, kellest üks on Norra.</p> <p>Vabaduse kaitsmine on põhiväärtus nii norralaste kui ka eestlaste jaoks – meie rahva vabadus, aga ka meie isikuvabadused.</p> <p>Mõlemad riigid teavad, mida tähendab oma vabadusest ilmajäämine ja selle tagasisaamine. Me teame ka seda, et peame kaitsma meiega sarnaste väärtustega sõprade vabadust. Ma mõtlen nende Eesti vabatahtlike peale, kes 1940. aastal läksid Norrat kaitsma. Alta kirikus vannet andes laulsid nad nii Norra kui ka Eesti hümni. Teise maailmasõja ajal langes just Narviki lahingus esimene eestlane. Vaid paar kuud hiljem kaotas Eesti iseseisvuse.</p> <p>Norra ei tunnustanud kunagi Eesti illegaalset annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.</p> <p>Teie Kuninglik Kõrgus, auväärsed külalised, daamid ja härrad,</p> <p><em>hjertelig velkommen til Tallinn.</em></p> <p>Teie külaskäik leiab aset olulisel aastal, kui me tähistame saja aasta möödumist Eesti iseseisvumisest. See poleks olnud võimalik ilma meie heade sõprade ja liitlasteta, kellest üks on Norra.</p> <p>Vabaduse kaitsmine on põhiväärtus nii norralaste kui ka eestlaste jaoks – meie rahva vabadus, aga ka meie isikuvabadused.</p> <p>Mõlemad riigid teavad, mida tähendab oma vabadusest ilmajäämine ja selle tagasisaamine. Me teame ka seda, et peame kaitsma meiega sarnaste väärtustega sõprade vabadust. Ma mõtlen nende Eesti vabatahtlike peale, kes 1940. aastal läksid Norrat kaitsma. Alta kirikus vannet andes laulsid nad nii Norra kui ka Eesti hümni. Teise maailmasõja ajal langes just Narviki lahingus esimene eestlane. Vaid paar kuud hiljem kaotas Eesti iseseisvuse.</p> <p>Norra ei tunnustanud kunagi Eesti illegaalset annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.</p> Vabariigi President Eesti hümni esimeste salvestiste plaadi esitlusel 25. aprillil 2018 2018-04-25T11:59:12+00:00 2018-04-25T11:59:12+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14264-2018-04-25-15-03-41 <p>Sõbrad!</p> <p>Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad on loodud meie esimese üldlaulupeo tarvis ja saavad seega tuleval aastal, koos meie üldlaulupidude traditsiooniga, 150 aastaseks. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldi meie hümniks just laulupidudel ja võeti niiviisi omaks veel palju varem, kui me jõudsime Eesti Vabariigi loomiseni.</p> <p>Hümn peabki olema südames omaks võetud ja hoitud.</p> <p>Üle 120 aasta on seda laulu lauldud püsti seistes. Lauldi ka siis, kui ta oli koduses Eestis keelatud, lauldi kodude vaikuses, kuid lauldi ka kõlaval häälel ulgumerede taga paguluses. Alati liigutusega südames.</p> <p>Muidugi peegeldab meie hümn oma loomise aega, kuid see on nii iga uue loo või lauluga, mida hümniks pakutakse. Katsuti ju uut hümni luua juba 1930. aastatel, kuid seal jäid kõlama ülistavad oodid riigiisadele. See oli selle aja märk ja õnneks jäeti asi sinnapaika.</p> <p>Meie hümn on ajas ära proovitud ja kestma jäänud. Hoiame seda, mis on omaks saanud. Kuid kindlasti võime oma hümni laulda palju enam ja julgemalt ning olla vabamad helistiku valikul. Seda selleks, et ta vaid ametlike ürituste üheks osaks ei taanduks. Ning selle võimaluse, laulda hümni südamest ning seal, kus tahame, annabki meile meie vabadus.</p> <p>Tuletaksin meelde muusikamehe ja kriitiku, Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendi Leenart Neumani poolt 1931. aastal „Postimehes" kirjutatut, kui taas oli puhkenud arutelu Eesti hümni teemadel: „... sa ei pea mitte kõmu tegema oma ligemeste rahvustunde kulul".</p> <p>Neid sõnu on igati kohane meeles pidada ka tänasel päeval. Meie hümn on kindlalt hoitud, hoitud meie südames, ja võime uhkusega öelda:</p> <p>Mul kõige armsam oled sa,<br />mu kallis isamaa!</p> <p>Tänan!</p> <p>Sõbrad!</p> <p>Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad on loodud meie esimese üldlaulupeo tarvis ja saavad seega tuleval aastal, koos meie üldlaulupidude traditsiooniga, 150 aastaseks. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldi meie hümniks just laulupidudel ja võeti niiviisi omaks veel palju varem, kui me jõudsime Eesti Vabariigi loomiseni.</p> <p>Hümn peabki olema südames omaks võetud ja hoitud.</p> <p>Üle 120 aasta on seda laulu lauldud püsti seistes. Lauldi ka siis, kui ta oli koduses Eestis keelatud, lauldi kodude vaikuses, kuid lauldi ka kõlaval häälel ulgumerede taga paguluses. Alati liigutusega südames.</p> <p>Muidugi peegeldab meie hümn oma loomise aega, kuid see on nii iga uue loo või lauluga, mida hümniks pakutakse. Katsuti ju uut hümni luua juba 1930. aastatel, kuid seal jäid kõlama ülistavad oodid riigiisadele. See oli selle aja märk ja õnneks jäeti asi sinnapaika.</p> <p>Meie hümn on ajas ära proovitud ja kestma jäänud. Hoiame seda, mis on omaks saanud. Kuid kindlasti võime oma hümni laulda palju enam ja julgemalt ning olla vabamad helistiku valikul. Seda selleks, et ta vaid ametlike ürituste üheks osaks ei taanduks. Ning selle võimaluse, laulda hümni südamest ning seal, kus tahame, annabki meile meie vabadus.</p> <p>Tuletaksin meelde muusikamehe ja kriitiku, Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendi Leenart Neumani poolt 1931. aastal „Postimehes" kirjutatut, kui taas oli puhkenud arutelu Eesti hümni teemadel: „... sa ei pea mitte kõmu tegema oma ligemeste rahvustunde kulul".</p> <p>Neid sõnu on igati kohane meeles pidada ka tänasel päeval. Meie hümn on kindlalt hoitud, hoitud meie südames, ja võime uhkusega öelda:</p> <p>Mul kõige armsam oled sa,<br />mu kallis isamaa!</p> <p>Tänan!</p> Vabariigi President Eesti Parim Toiduaine 2018 autasustamisel 2018-04-24T19:00:00+00:00 2018-04-24T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14266-vabariigi-president-eesti-parim-toiduaine-2018-autasustamisel <p>Kes ei oleks mingil hetkel, sageli endalegi ootamatult, soovinud süüa midagi väga head: maitsvat ja tervislikku toitu ja sealjuures üldsegi mitte midagi erilist või eksootilist. Kes meist ei teaks, kuidas maitseb, näeb välja või lõhnab hea toit.</p> <p>Minu käest küsitakse tihti, et miks ma mõnda asja söön ja mõnda mitte ja siis ütlen alati, et tegelikult ma söön kõike, mis on tehtud väga hästi. Ja eestimaine toit ongi enamasti tehtud väga hästi.</p> <p>Inimeste maitsed ja toitumisharjumused on muidugi erinevad ja hea toit ongi midagi väga isiklikku ja rahvusegi tasandil raskesti määratletav, aga selles ei ole midagi halba. Kuid siiski ühise nimetaja leidmine kasvõi korra aastas, mis meie kõikide jaoks on hea – see on väga tähtis. Parimate iga-aastane väljatoomine täiendab meie igapäevast elu omalaadse ja mitte millegagi asendatava tahuga. Jagatud arusaamad toidust ja selle väärtustest kuuluvad lahutamatult iga rahva kultuuri juurde. Toidueelistused on kindla peale osa kõikide rahvaste identiteedist.</p> <p>Me oleme kogu aeg armastanud kodumaist toitu ja jäämegi seda armastama, nii nagu me armastame oma loodust, oma siinseid olusid ja kombeid. Kõik need kokku annavad meile asendamatu kodutunde.</p> <p>Me sööme peamiselt kodumaist toitu ja ettevõtjad, kes meie toidulaua eest hoolitsevad, olgu nad põllumehed või töösturid, on tublid. Meil on oma toitu külluses ja meie toit on väga hea ja ma tänan kõiki, kes selles toidutootmises osalevad.</p> <p>Mulle tundub, et meil on ka veel ruumi areneda, valmistoitude osakaal tõuseb kõikjal maailmas. Ja kuna üha rohkem inimesi sööb asju, mis on juba valmis, siis seda olulisem on, et need ei oleks liiga kõrge soola, suhkru ja rasvasisaldusega. Sest peamine põhjus, miks me võtame tüki porgandit ja tüki liha on see, et me veel päris hästi ei usalda seda, mida me saame valmistoiduna ja et see on sama hea.</p> <p>Ma saan aru, et peame valiku mitmekesistamiseks ja arenguks vajaliku konkurentsi tagamiseks oma turgu avama ja toidukaupu importima. Kasvõi juba sellepärast, et maailmas on väga palju huvitavaid maitseid ja meie tahame ka neid maitseid nautida. Samamoodi tahame me oma toitu eksportida.</p> <p>Imporditud toidukaupade rohkus ei räägi siiski suurt midagi meie toidutootjate võimekusest, lihtsalt näitab meie tarbija nõudlikkust ja tema soovi näha kodumaistel lettidel ka seda, mida on kusagil mujal saanud proovida.</p> <p>Et me oleme käinud mujal maailmas, näinud ja õppinud – see on ju pannud ka meie toidutööstust arenema. Tahame meie süüa mitmekesiselt ja tahavad seda ka teised rahvad. Ja meil on kindlasti võimalik toime tulla rahvusvahelistel turgudel. Ja seal on inimesed veelgi rohkem harjunud ostma seda, mida võib makromajanduslikus mõttes nimetada kõrge lisandväärtusega toodanguks ja teiselt poolt valmistoitudeks. Selleks on meil jätkuvalt vaja muuta paremaks oma tootearendust ja uusi tehnoloogiaid ja üksiti tunda ka paremini tarbijaid kogu maailmas.</p> <p>Kui me arvestame, et Eesti on üks puhtaima loodusega maid Euroopas ja tarbija teadlikkus terviklikust toitumisest ja tervisest kogu maailmas tegelikult suureneb, siis ka toetudes meie iga-aastasele parima toiduaine võistlusele, siis ka meie oskused järjest arenevad ja meie eksport kasvab, sest Eesti päritolu valmistoidu kaupade eksport on tegelikult viimase nelja aastaga kasvanud rohkem kui kümnendiku – 11,5% ja on 14 miljoni euro võrra suurem kui mõned aastad tagasi.</p> <p>Olen siiski kindel, et meil on siit võimalik pikkade sammudega edasi minna. Kui me mõtleme, siis ees seisavad läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eelarve üle. Kuulda on olnud, et vähendatakse toetusi just nimelt suurtele farmidele, mis teeb mind natuke murelikuks. Sest võibolla tuleb ka siinviibijatele üllatusena, et Euroopa suurimad farmid ei ole Itaalias ja Saksamaal, vaid on Taanis ja Eestis. Me peame kõvasti läbi rääkima ja saavutama selle, et meie toorainetootjaid koheldaks Euroopas võimalikult võrdselt. Kui me ikkagi ühelt poolt oleme nii rikkad, et ühtekuuluvusfondid meile vähenevad, siis teiselt poolt oleme järelikult nii rikkad, et meie põllumajandustoetuste tase peab saama Euroopaga võrdseks. Mis loob taaskord ka meie toidutootjatele ja kodumaise tooraine tarvitajatele paremat pinda selleks, et meie kaupu mujal müüa.</p> <p>Veelkord, ma tänan teid meie ninaesise mitmekesise varustamise eest ja alati on hea meel jõuda kusagilt mujalt tagasi ja saada jälle süüa midagi head ja eestimaist.</p> <p>Kes ei oleks mingil hetkel, sageli endalegi ootamatult, soovinud süüa midagi väga head: maitsvat ja tervislikku toitu ja sealjuures üldsegi mitte midagi erilist või eksootilist. Kes meist ei teaks, kuidas maitseb, näeb välja või lõhnab hea toit.</p> <p>Minu käest küsitakse tihti, et miks ma mõnda asja söön ja mõnda mitte ja siis ütlen alati, et tegelikult ma söön kõike, mis on tehtud väga hästi. Ja eestimaine toit ongi enamasti tehtud väga hästi.</p> <p>Inimeste maitsed ja toitumisharjumused on muidugi erinevad ja hea toit ongi midagi väga isiklikku ja rahvusegi tasandil raskesti määratletav, aga selles ei ole midagi halba. Kuid siiski ühise nimetaja leidmine kasvõi korra aastas, mis meie kõikide jaoks on hea – see on väga tähtis. Parimate iga-aastane väljatoomine täiendab meie igapäevast elu omalaadse ja mitte millegagi asendatava tahuga. Jagatud arusaamad toidust ja selle väärtustest kuuluvad lahutamatult iga rahva kultuuri juurde. Toidueelistused on kindla peale osa kõikide rahvaste identiteedist.</p> <p>Me oleme kogu aeg armastanud kodumaist toitu ja jäämegi seda armastama, nii nagu me armastame oma loodust, oma siinseid olusid ja kombeid. Kõik need kokku annavad meile asendamatu kodutunde.</p> <p>Me sööme peamiselt kodumaist toitu ja ettevõtjad, kes meie toidulaua eest hoolitsevad, olgu nad põllumehed või töösturid, on tublid. Meil on oma toitu külluses ja meie toit on väga hea ja ma tänan kõiki, kes selles toidutootmises osalevad.</p> <p>Mulle tundub, et meil on ka veel ruumi areneda, valmistoitude osakaal tõuseb kõikjal maailmas. Ja kuna üha rohkem inimesi sööb asju, mis on juba valmis, siis seda olulisem on, et need ei oleks liiga kõrge soola, suhkru ja rasvasisaldusega. Sest peamine põhjus, miks me võtame tüki porgandit ja tüki liha on see, et me veel päris hästi ei usalda seda, mida me saame valmistoiduna ja et see on sama hea.</p> <p>Ma saan aru, et peame valiku mitmekesistamiseks ja arenguks vajaliku konkurentsi tagamiseks oma turgu avama ja toidukaupu importima. Kasvõi juba sellepärast, et maailmas on väga palju huvitavaid maitseid ja meie tahame ka neid maitseid nautida. Samamoodi tahame me oma toitu eksportida.</p> <p>Imporditud toidukaupade rohkus ei räägi siiski suurt midagi meie toidutootjate võimekusest, lihtsalt näitab meie tarbija nõudlikkust ja tema soovi näha kodumaistel lettidel ka seda, mida on kusagil mujal saanud proovida.</p> <p>Et me oleme käinud mujal maailmas, näinud ja õppinud – see on ju pannud ka meie toidutööstust arenema. Tahame meie süüa mitmekesiselt ja tahavad seda ka teised rahvad. Ja meil on kindlasti võimalik toime tulla rahvusvahelistel turgudel. Ja seal on inimesed veelgi rohkem harjunud ostma seda, mida võib makromajanduslikus mõttes nimetada kõrge lisandväärtusega toodanguks ja teiselt poolt valmistoitudeks. Selleks on meil jätkuvalt vaja muuta paremaks oma tootearendust ja uusi tehnoloogiaid ja üksiti tunda ka paremini tarbijaid kogu maailmas.</p> <p>Kui me arvestame, et Eesti on üks puhtaima loodusega maid Euroopas ja tarbija teadlikkus terviklikust toitumisest ja tervisest kogu maailmas tegelikult suureneb, siis ka toetudes meie iga-aastasele parima toiduaine võistlusele, siis ka meie oskused järjest arenevad ja meie eksport kasvab, sest Eesti päritolu valmistoidu kaupade eksport on tegelikult viimase nelja aastaga kasvanud rohkem kui kümnendiku – 11,5% ja on 14 miljoni euro võrra suurem kui mõned aastad tagasi.</p> <p>Olen siiski kindel, et meil on siit võimalik pikkade sammudega edasi minna. Kui me mõtleme, siis ees seisavad läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eelarve üle. Kuulda on olnud, et vähendatakse toetusi just nimelt suurtele farmidele, mis teeb mind natuke murelikuks. Sest võibolla tuleb ka siinviibijatele üllatusena, et Euroopa suurimad farmid ei ole Itaalias ja Saksamaal, vaid on Taanis ja Eestis. Me peame kõvasti läbi rääkima ja saavutama selle, et meie toorainetootjaid koheldaks Euroopas võimalikult võrdselt. Kui me ikkagi ühelt poolt oleme nii rikkad, et ühtekuuluvusfondid meile vähenevad, siis teiselt poolt oleme järelikult nii rikkad, et meie põllumajandustoetuste tase peab saama Euroopaga võrdseks. Mis loob taaskord ka meie toidutootjatele ja kodumaise tooraine tarvitajatele paremat pinda selleks, et meie kaupu mujal müüa.</p> <p>Veelkord, ma tänan teid meie ninaesise mitmekesise varustamise eest ja alati on hea meel jõuda kusagilt mujalt tagasi ja saada jälle süüa midagi head ja eestimaist.</p> Vabariigi President Kaberneeme päästedepoo avamisel 2018-04-17T19:00:00+00:00 2018-04-17T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14257-2018-04-20-11-31-38 <p>Mul on suur au ja väga hea meel seista esimeses spetsiaalselt vabatahtlike päästjate jaoks ehitatud hoones. Eriti hea meel on, et see hoone valmis õmblusteta. Sellepärast, et siia on panustanud kõik – riik, vabatahtlikud päästjad ise ja inimesed, kellele see kant korda läheb. Siia on panustanud inimesed, kes usuvad isetegemise võlujõudu ja seda kõike on uhke näha.</p> <p>Ma olen kindel, et sellest saab tore kooskäimise koht lisaks sellele, et see on äärmiselt vajalik hoone. Tegelikult on ikka väga paha sõita tulekahjule välja, kui sinu päästeautos on diisel hangunud ja vesi jäätunud. Tulekahju on kuum koht, aga me ei tahaks seda eralduvat soojust kasutada kõigepealt vee sulatamiseks. Mistõttu on väga hea, et edaspidi ei ole seda muret, et vabatahtlikud päästjad peavad enne objektile väljasõitu hakkama veel ka oma kodus garaažist varustust kokku otsima.</p> <p>Ja nagu me teame, siis vabatahtlik päästja on ju vabatahtlik. Ta võib üleüldse olla tööl ja siis peab vaatama, kuidas sa tema garaažist või kuuri alt midagi kätte saad. Seega kindlasti reageerimisvõimekus kasvab ka väga oluliselt.</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada siin ka Päästeameti peadirektorit. Lõppude lõpuks sellise õmblusteta ühiskonna vabatahtlike ja riigi koostöö osas on kindlasti nemad olnud pioneerid, kes esimesena aru said, et 21. sajandi riik ei saa ainult seista koos sellest, et meie maksame maksud ja keegi teine osutab teenust, vaid tõepoolest tuleb teha nii nagu arenenud riikides juba ammuaega kombeks on.</p> <p>Mul on suur au ja väga hea meel seista esimeses spetsiaalselt vabatahtlike päästjate jaoks ehitatud hoones. Eriti hea meel on, et see hoone valmis õmblusteta. Sellepärast, et siia on panustanud kõik – riik, vabatahtlikud päästjad ise ja inimesed, kellele see kant korda läheb. Siia on panustanud inimesed, kes usuvad isetegemise võlujõudu ja seda kõike on uhke näha.</p> <p>Ma olen kindel, et sellest saab tore kooskäimise koht lisaks sellele, et see on äärmiselt vajalik hoone. Tegelikult on ikka väga paha sõita tulekahjule välja, kui sinu päästeautos on diisel hangunud ja vesi jäätunud. Tulekahju on kuum koht, aga me ei tahaks seda eralduvat soojust kasutada kõigepealt vee sulatamiseks. Mistõttu on väga hea, et edaspidi ei ole seda muret, et vabatahtlikud päästjad peavad enne objektile väljasõitu hakkama veel ka oma kodus garaažist varustust kokku otsima.</p> <p>Ja nagu me teame, siis vabatahtlik päästja on ju vabatahtlik. Ta võib üleüldse olla tööl ja siis peab vaatama, kuidas sa tema garaažist või kuuri alt midagi kätte saad. Seega kindlasti reageerimisvõimekus kasvab ka väga oluliselt.</p> <p>Mul on väga hea meel tervitada siin ka Päästeameti peadirektorit. Lõppude lõpuks sellise õmblusteta ühiskonna vabatahtlike ja riigi koostöö osas on kindlasti nemad olnud pioneerid, kes esimesena aru said, et 21. sajandi riik ei saa ainult seista koos sellest, et meie maksame maksud ja keegi teine osutab teenust, vaid tõepoolest tuleb teha nii nagu arenenud riikides juba ammuaega kombeks on.</p> Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil Kultuurikatlas 2018-04-11T19:00:00+00:00 2018-04-11T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14232-2018-04-13-04-41-14 <p>Austatud Riigikogu esimees, kaitseväe juhataja, head sõbrad,</p> <p>kaks nädalat tagasi jõudis oma viimsesse puhkepaika Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. Ameeriklastele kolonel Einseln. Esimene kaitseväe juhataja pärast meie iseseisvuse taastamist. Kindral Einseln õpetas meile kaitsediplomaatiat, ta õpetas, et tänapäeva lahinguväljal pole üks riik – ükski riik seejuures – enam üksinda lahinguväljal tegija. Ta õpetas ka seda, et paraku on kaitsediplomaatidel oma töös edu vaid siis, kui nende sõnade taga on päriselt teod. Eesti sõnade taga on teod. Sellepärast oleme me olnud edukad ja saame hakkama ka praeguses, eriliselt ärevas õhkkonnas.</p> <p>Me enesekindlus põhineb sellel, et Eesti kaitseväelased on tänaseks juba üle 23 aasta katkematult osalenud välismissioonidel. Nii oleme olnud oma liitlastega koos, nii oleme õppinud päriselt, reaalselt, sõdima. Ja sõjaks valmistuma. Nii üks kui ka teine – relvavendlus, sellele toetuv aktiivne kaitsediplomaatia ja omandatud oskused – tagavad meie julgeolekut, ka täna ja eriti täna.</p> <p>Austatud Riigikogu esimees, kaitseväe juhataja, head sõbrad,</p> <p>kaks nädalat tagasi jõudis oma viimsesse puhkepaika Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln. Ameeriklastele kolonel Einseln. Esimene kaitseväe juhataja pärast meie iseseisvuse taastamist. Kindral Einseln õpetas meile kaitsediplomaatiat, ta õpetas, et tänapäeva lahinguväljal pole üks riik – ükski riik seejuures – enam üksinda lahinguväljal tegija. Ta õpetas ka seda, et paraku on kaitsediplomaatidel oma töös edu vaid siis, kui nende sõnade taga on päriselt teod. Eesti sõnade taga on teod. Sellepärast oleme me olnud edukad ja saame hakkama ka praeguses, eriliselt ärevas õhkkonnas.</p> <p>Me enesekindlus põhineb sellel, et Eesti kaitseväelased on tänaseks juba üle 23 aasta katkematult osalenud välismissioonidel. Nii oleme olnud oma liitlastega koos, nii oleme õppinud päriselt, reaalselt, sõdima. Ja sõjaks valmistuma. Nii üks kui ka teine – relvavendlus, sellele toetuv aktiivne kaitsediplomaatia ja omandatud oskused – tagavad meie julgeolekut, ka täna ja eriti täna.</p> Vabariigi President prokuröride üldkogul 2018-04-06T07:34:29+00:00 2018-04-06T07:34:29+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14215-2018-04-06-10-35-05 <p>Lugupeetud justiitsminister ja peaprokurör, austatud prokurörid!</p> <p>Ilmselt ei eksi ma väga palju, kui ütlen, et prokuröri amet on üks raskemaid ja pingelisemaid ning samas üksildasemaid ameteid meie õigussüsteemis. Kohtueelse menetluse käigus peate tihti kokku puutuma mitte ainult valgekraeliste kuritegevusega, pisipettuste või taskuvarastega, vaid ka sellise kurjusega, mille peale normaalsel inimesel sees kihvatab, isegi kui ta üldse suudab selliste asjade peale mõelda. Ja kurta pole tihti kellelegi – saab ju rääkida kolleegidega, aga neilgi on käed oma tööd täis. Võib rääkida lähedastega, aga ametisaladus seab omad piirid. Ja kas tasub ikka tööd koju kaasa viia?</p> <p>Menetluse käigus tiksub halastamatult aeg – mitte ainult teie enda sisemises töökorralduses ettenähtud tähtajad, vaid tihti ka ohvri ja tema lähedaste õigustatud ootus võimalikult kiirele õigusemõistmisele. Ja üldjuhul soovib ka kahtlustatav-süüdistatav selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kõrge avaliku profiiliga juhtumite puhul lisandub sellele surve ka ajakirjanduse, avalikkuse ja vastaspoole kaitsjate poolt – ja see iseenesest on ka normaalne. Mina mõistan, kui raske see võib olla, mina mõistan seda frustratsiooni, kui avalikkus seda ei mõista. Teilt oodatakse kiiret menetlust, kuid vigu ei tohi teha, sest nende eest karistatakse karmilt – kohtuniku poolt, kaitsja poolt, avalikkuse poolt.</p> <p>Ja alles seejärel algab kohtuprotsess ise, teater, kus see kõik uuesti kordub. Kohtuotsuse ootamine ja otsus ise. Suur süüdimõistvate kohtuotsuste hulk tekitab aegajalt küsimusi, kes õigusriik ikka eksisteerib – aga meie teame, et eksisteerib. Tänusõnu oma töö eest saate üldjuhul vaid oma ülemustelt ja kindlasti ka kuriteo ohvritelt, kuid harva avalikkuselt. Sest nii on Eestis kahjuks tihti kombeks – äpardusel on alati kümneid parastajaid, õnnestumine kipub aga vaeslapseks jääma.</p> <p>Lugupeetud justiitsminister ja peaprokurör, austatud prokurörid!</p> <p>Ilmselt ei eksi ma väga palju, kui ütlen, et prokuröri amet on üks raskemaid ja pingelisemaid ning samas üksildasemaid ameteid meie õigussüsteemis. Kohtueelse menetluse käigus peate tihti kokku puutuma mitte ainult valgekraeliste kuritegevusega, pisipettuste või taskuvarastega, vaid ka sellise kurjusega, mille peale normaalsel inimesel sees kihvatab, isegi kui ta üldse suudab selliste asjade peale mõelda. Ja kurta pole tihti kellelegi – saab ju rääkida kolleegidega, aga neilgi on käed oma tööd täis. Võib rääkida lähedastega, aga ametisaladus seab omad piirid. Ja kas tasub ikka tööd koju kaasa viia?</p> <p>Menetluse käigus tiksub halastamatult aeg – mitte ainult teie enda sisemises töökorralduses ettenähtud tähtajad, vaid tihti ka ohvri ja tema lähedaste õigustatud ootus võimalikult kiirele õigusemõistmisele. Ja üldjuhul soovib ka kahtlustatav-süüdistatav selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kõrge avaliku profiiliga juhtumite puhul lisandub sellele surve ka ajakirjanduse, avalikkuse ja vastaspoole kaitsjate poolt – ja see iseenesest on ka normaalne. Mina mõistan, kui raske see võib olla, mina mõistan seda frustratsiooni, kui avalikkus seda ei mõista. Teilt oodatakse kiiret menetlust, kuid vigu ei tohi teha, sest nende eest karistatakse karmilt – kohtuniku poolt, kaitsja poolt, avalikkuse poolt.</p> <p>Ja alles seejärel algab kohtuprotsess ise, teater, kus see kõik uuesti kordub. Kohtuotsuse ootamine ja otsus ise. Suur süüdimõistvate kohtuotsuste hulk tekitab aegajalt küsimusi, kes õigusriik ikka eksisteerib – aga meie teame, et eksisteerib. Tänusõnu oma töö eest saate üldjuhul vaid oma ülemustelt ja kindlasti ka kuriteo ohvritelt, kuid harva avalikkuselt. Sest nii on Eestis kahjuks tihti kombeks – äpardusel on alati kümneid parastajaid, õnnestumine kipub aga vaeslapseks jääma.</p> Vabariigi President Tallinn Music Week’i konverentsil „Creative impact“ 2018-04-06T03:11:43+00:00 2018-04-06T03:11:43+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14227-vabariigi-president-tallinn-music-weeki-konverentsil-creative-impact <p>Imetore on näha siin nii palju muusika, kunsti ja ideede sõpru. Tere tulemast Tallinnasse!</p> <p>Aga lubage mul kutsuda teid alustuseks hoopis siit tuhandeid miile eemale, USA Tennessee osariigi edelaossa, sest just sel nädalal viiskümmend aastat tagasi pidas Martin Luther King Jr seal oma viimase ja ühe kõige võimsama kõne.</p> <p>Väljas oli meeletu äikesetorm, kui ta tol õhtul Memphises lavale astus, keset mustanahaliste prügivedajate streiki ebaõiglaste töötingimuste üle. Just seal ütles ta sõnad, mis seisavad nüüd tema memoriaalil Washington DC-s, kus need kohe silma hakkavad. Need sõnad tuletavad meile meelde, et inimkonnal tuli – ja tuleb endiselt – valida mitte vägivaldse ja vägivallatu käitumise vahel, vaid vägivallatu käitumise ja mitteolemasolu vahel.</p> <p>Järgmisel päeval tapeti ta oma motelli rõdul. Tema viimasteks sõnadeks jäi soovitus muusikule mängida õhtul toimuma pidanud miitingul üht gospelilugu – "Mängi seda hästi ilusasti!".</p> <p>Me kõik teame Memphist kui <em>rock'n'roll</em>'i ja <em>soul</em>-muusika sünnilinna. Need pole olulised üksnes muusikastiilidena, vaid ka muutuste loojana.</p> <p>Meie jaoks, kes me võime süüa oma lõunasööki seal, kus ise tahame, on raske ette kujutada seda ebainimlikku alandust, millega inimesed sealkandis tol ajal silmitsi seisid. Kuid tegelikult see polnudki nii ammu. Kõik need eraldi joogikraanid ja sissepääsud kinno, või loomaaiad, kuhu mustanahalised tohtisid siseneda vaid selleks, et puhastada puure. Otsene hirmutamine ja vägivald.</p> <p>Mõelgem, milline pingutus – ja seega ka kui palju muljetavaldavam – oli vastata sellele kõigele... armastusega.</p> <p>Imetore on näha siin nii palju muusika, kunsti ja ideede sõpru. Tere tulemast Tallinnasse!</p> <p>Aga lubage mul kutsuda teid alustuseks hoopis siit tuhandeid miile eemale, USA Tennessee osariigi edelaossa, sest just sel nädalal viiskümmend aastat tagasi pidas Martin Luther King Jr seal oma viimase ja ühe kõige võimsama kõne.</p> <p>Väljas oli meeletu äikesetorm, kui ta tol õhtul Memphises lavale astus, keset mustanahaliste prügivedajate streiki ebaõiglaste töötingimuste üle. Just seal ütles ta sõnad, mis seisavad nüüd tema memoriaalil Washington DC-s, kus need kohe silma hakkavad. Need sõnad tuletavad meile meelde, et inimkonnal tuli – ja tuleb endiselt – valida mitte vägivaldse ja vägivallatu käitumise vahel, vaid vägivallatu käitumise ja mitteolemasolu vahel.</p> <p>Järgmisel päeval tapeti ta oma motelli rõdul. Tema viimasteks sõnadeks jäi soovitus muusikule mängida õhtul toimuma pidanud miitingul üht gospelilugu – "Mängi seda hästi ilusasti!".</p> <p>Me kõik teame Memphist kui <em>rock'n'roll</em>'i ja <em>soul</em>-muusika sünnilinna. Need pole olulised üksnes muusikastiilidena, vaid ka muutuste loojana.</p> <p>Meie jaoks, kes me võime süüa oma lõunasööki seal, kus ise tahame, on raske ette kujutada seda ebainimlikku alandust, millega inimesed sealkandis tol ajal silmitsi seisid. Kuid tegelikult see polnudki nii ammu. Kõik need eraldi joogikraanid ja sissepääsud kinno, või loomaaiad, kuhu mustanahalised tohtisid siseneda vaid selleks, et puhastada puure. Otsene hirmutamine ja vägivald.</p> <p>Mõelgem, milline pingutus – ja seega ka kui palju muljetavaldavam – oli vastata sellele kõigele... armastusega.</p> President Kaljulaid TEDxLasnamäe ideedekonverentsil 2018-03-24T07:10:39+00:00 2018-03-24T07:10:39+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14183-2018-03-24-09-11-49 <p>Eesti põhiväärtus on võrdsete inimeste vabade valikute jõud. Kuid sageli püüab klantsajakirjandus meile luua muljet, et Eestis esineb eliit ja kõigil teistel on võimalus vaadata läbi lukuaugu – näiteks läbi televiisori 24. veebruari õhtul – kuidas eliit elab.</p> <p>Paljudes maailma demokraatlikes riikides on see tõepoolest oluliseks probleemiks. Kuigi sünnijärgset eliiti, aadelkonda, ei ole, on meritokraatlik eliit siiski olemas ja täpselt sama moodi oma positsioonid mitmeteks põlvedeks kindlustanud.</p> <p>Meritokraatia on juhtimise põhimõte, mille kohaselt peaksid juhtival positisoonil olema kõige võimekamad inimesed sõltumata nende sotsiaalsest päritolust ja majanduslikust jõukusest. Nagu see sõnapaar ise ütlebki, on meritokraatlik eliit oma koha ühiskonnas omaenda teadmiste, riskijulguse ja tööga välja teeninud. Ja osadele neist, kujutage ette, teeb ka lääne demokraatiates muret asjaolu, et sellinegi eliit toob kaasa ühiskonnas nähtuse, mis vähendab ühiskonna sotsiaalset mobiilsust.</p> <p>Meritokraatlik eliit ei uuenda ennast raha abiga. See uueneb hariduse ning sidemete kaudu, mida me loome hariduse omandamisel.</p> <p>Ja vaat siit jõuamegi selle juurde, mis teeb meie Eesti endiselt väga mõnusaks kohaks.</p> <p>Haridus, mille me saame Lasnamäel või Mustamäel, viib meid täpselt sinnasamma, kuhu viib haridus Inglise kolledžist või Prantsuse lütseumist – ikka Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Eestis töötab endiselt sotsiaalselt mobiilne ühiskonnamudel, mis on tohutult oluline nii teile siin saalis kui Eesti riigile tervikuna.</p> <p>Eesti põhiväärtus on võrdsete inimeste vabade valikute jõud. Kuid sageli püüab klantsajakirjandus meile luua muljet, et Eestis esineb eliit ja kõigil teistel on võimalus vaadata läbi lukuaugu – näiteks läbi televiisori 24. veebruari õhtul – kuidas eliit elab.</p> <p>Paljudes maailma demokraatlikes riikides on see tõepoolest oluliseks probleemiks. Kuigi sünnijärgset eliiti, aadelkonda, ei ole, on meritokraatlik eliit siiski olemas ja täpselt sama moodi oma positsioonid mitmeteks põlvedeks kindlustanud.</p> <p>Meritokraatia on juhtimise põhimõte, mille kohaselt peaksid juhtival positisoonil olema kõige võimekamad inimesed sõltumata nende sotsiaalsest päritolust ja majanduslikust jõukusest. Nagu see sõnapaar ise ütlebki, on meritokraatlik eliit oma koha ühiskonnas omaenda teadmiste, riskijulguse ja tööga välja teeninud. Ja osadele neist, kujutage ette, teeb ka lääne demokraatiates muret asjaolu, et sellinegi eliit toob kaasa ühiskonnas nähtuse, mis vähendab ühiskonna sotsiaalset mobiilsust.</p> <p>Meritokraatlik eliit ei uuenda ennast raha abiga. See uueneb hariduse ning sidemete kaudu, mida me loome hariduse omandamisel.</p> <p>Ja vaat siit jõuamegi selle juurde, mis teeb meie Eesti endiselt väga mõnusaks kohaks.</p> <p>Haridus, mille me saame Lasnamäel või Mustamäel, viib meid täpselt sinnasamma, kuhu viib haridus Inglise kolledžist või Prantsuse lütseumist – ikka Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Eestis töötab endiselt sotsiaalselt mobiilne ühiskonnamudel, mis on tohutult oluline nii teile siin saalis kui Eesti riigile tervikuna.</p> Vabariigi President Tallinna 5. idapartnerluse aastakonverentsil 2018-03-01T20:00:00+00:00 2018-03-01T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14170-vabariigi-president-tallinna-5-idapartnerluse-aastakonverentsil <p>Tere tulemast talvisesse Tallinna kõigest nädal pärast seda, kui Eesti tähistas oma sajandat iseseisvuspäeva. Pidustused kestavad siin Eestis terve aasta, aga see ei tähenda, et me sel aastal tööd ei teeks. Meie EL-i nõukogu eesistumise ajal pöörati palju tähelepanu idapartnerlusele. Ma mäletan jutuajamisi teie ärikogukondade ja teie kodanikuühiskondadega ning väga elavat, paljude huvitavate küsimustega pressikonverentsi Brüsselis idapartnerluse tippkohtumise eelõhtul.</p> <p>Nüüd on käes aeg seda impulssi tugevdada ja nende teemadega edasi minna. Eesti toetab jätkuvalt meie idapartnereid ja hoolitseb endiselt selle eest, et see buss ei sõidaks minema.</p> <p>Me püüame aidata kõigil idapartnerluse riikidel saavutada neid eesmärke, mis te endale riigi ülesehitamisel ja majanduse arendamisel seadnud olete. Ma soovin õnnitleda ka Eesti Idapartnerluse Keskust nende viienda sünnipäeva puhul ning tänada neid selle konverentsi korraldamise eest.</p> <p>Tippkohtumised on olulised poliitilised teetähised. Nad võimaldavad meil saada ülevaadet sellest, mis on juba saavutatud, aga ka seada uusi eesmärke. Ja mõnikord võib tippkohtumist pidada edukaks isegi siis, kui suudetakse kõigest säilitada status quo või kui astutakse vaid väiksemaid praktilisi samme. Minu arvates kuulub viimane idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis sellesse kategooriasse.</p> <p>Me ei libisenud tagasi, me saime aru, et ei valitse kuigi suurt entusiasmi ega suurt teineteisemõistmist selles, mis suunas idapartnerlus liigub. Siiski suutsime saavutada konkreetseid tulemusi ja astuda konkreetseid väikesi samme. Ja me suutsime koostada deklaratsiooni, mis rahuldas kõiki osapooli.</p> <p>Nüüd on aeg edasi liikuda. Ma panin tähele, et kui EL räägib oma väärtuste suunamisest väljapoole oma piire, siis räägib ta jälle ka uutest koostöövaldkondadest uute riikidega, kes asuvad EL-ile lähedal, kuid pole veel EL-iga liitumiseks valmis. Nagu on öelnud Euroopa naabruspoliitika ja laienemise volinik Johannes Hahn: „Me peame olema ambitsioonikad, aga ka realistlikud ja usutavad."</p> <p>Alates Euroopa naabruspoliitika raames idapartnerluse programmi loomisest on saavutatud nii mõndagi. See programm pole veel jõudnud oma maksimumini ega ammendanud oma potentsiaali. Me alles naudime assotsiatsioonilepingute esimesi vilju.</p> <p>Tere tulemast talvisesse Tallinna kõigest nädal pärast seda, kui Eesti tähistas oma sajandat iseseisvuspäeva. Pidustused kestavad siin Eestis terve aasta, aga see ei tähenda, et me sel aastal tööd ei teeks. Meie EL-i nõukogu eesistumise ajal pöörati palju tähelepanu idapartnerlusele. Ma mäletan jutuajamisi teie ärikogukondade ja teie kodanikuühiskondadega ning väga elavat, paljude huvitavate küsimustega pressikonverentsi Brüsselis idapartnerluse tippkohtumise eelõhtul.</p> <p>Nüüd on käes aeg seda impulssi tugevdada ja nende teemadega edasi minna. Eesti toetab jätkuvalt meie idapartnereid ja hoolitseb endiselt selle eest, et see buss ei sõidaks minema.</p> <p>Me püüame aidata kõigil idapartnerluse riikidel saavutada neid eesmärke, mis te endale riigi ülesehitamisel ja majanduse arendamisel seadnud olete. Ma soovin õnnitleda ka Eesti Idapartnerluse Keskust nende viienda sünnipäeva puhul ning tänada neid selle konverentsi korraldamise eest.</p> <p>Tippkohtumised on olulised poliitilised teetähised. Nad võimaldavad meil saada ülevaadet sellest, mis on juba saavutatud, aga ka seada uusi eesmärke. Ja mõnikord võib tippkohtumist pidada edukaks isegi siis, kui suudetakse kõigest säilitada status quo või kui astutakse vaid väiksemaid praktilisi samme. Minu arvates kuulub viimane idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis sellesse kategooriasse.</p> <p>Me ei libisenud tagasi, me saime aru, et ei valitse kuigi suurt entusiasmi ega suurt teineteisemõistmist selles, mis suunas idapartnerlus liigub. Siiski suutsime saavutada konkreetseid tulemusi ja astuda konkreetseid väikesi samme. Ja me suutsime koostada deklaratsiooni, mis rahuldas kõiki osapooli.</p> <p>Nüüd on aeg edasi liikuda. Ma panin tähele, et kui EL räägib oma väärtuste suunamisest väljapoole oma piire, siis räägib ta jälle ka uutest koostöövaldkondadest uute riikidega, kes asuvad EL-ile lähedal, kuid pole veel EL-iga liitumiseks valmis. Nagu on öelnud Euroopa naabruspoliitika ja laienemise volinik Johannes Hahn: „Me peame olema ambitsioonikad, aga ka realistlikud ja usutavad."</p> <p>Alates Euroopa naabruspoliitika raames idapartnerluse programmi loomisest on saavutatud nii mõndagi. See programm pole veel jõudnud oma maksimumini ega ammendanud oma potentsiaali. Me alles naudime assotsiatsioonilepingute esimesi vilju.</p> Avakõne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks Läti Rahvusooperis 2018-02-26T20:00:00+00:00 2018-02-26T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14161-2018-03-01-10-58-42 <p>President Vējonis,</p> <p>peaministrid Kučinskis ja Ratas,</p> <p>daamid ja härrad,</p> <p>head naabrid ja sõbrad!</p> <p>Läti filmirežissöör Daira Abolina on öelnud, et lätlased ja eestlased on nagu poolvennad. Meie huumorimeel, temperament ja keel on erinevad. Samas on meil ühised traditsioonid, väärtused ja ajalugu.</p> <p>Eelmisel laupäeval tähistasime sõltumatu Eesti 100. sünnipäeva Tartus, mis on muuseas kõige populaarsem sihtkoht Eestit külastavate lätlaste seas. Vaid kolm päeva hiljem tähistame oma 100. aastapäeva siin, Riias. Läti folkloorile mõeldes tundub see eestlaste kohta üllatavalt kiire.</p> <p>Läti ja tema dünaamiline pealinn on eestlaste jaoks alati ligitõmbavad olnud. Paljud tulevad siia, et avastada teie rikkalikku kultuuripärandit ja saada osa teie majanduslikust edust. Paljud on Lätisse oma kodu rajanud. Viimasel ajal on lühireisid teisele poole piiri eriti populaarseks muutunud.</p> <p>Paljude eesti intellektuaalide juured on Lätis, näiteks 1801. aastal Riias sündinud Kristjan Jaak Petersonil. Või kirjanik August Gailitil. Mõned tulid Balti Õpetajate Seminari õppima ja jätkasid oma haridusteed Riias inseneriks õppides. Cimze Seminari ja Riia Vaimuliku Seminari eestlastest lõpetajatel oli oma roll eesti haritlaskonna kujunemises ja iseseisva Eesti riigi loomises, mis nagu iseseisev Lätigi õitses läbi kahe aastakümne. Nägime koos, kuidas meie sõltumatud riigid hävitati.</p> <p>Karmide okupatsiooniaastate jooksul andsid meie traditsioonid ja kultuur meile jõudu ja lootust. Sündis eriline side. Vahetasime kogemusi ja jagasime kultuuri mitmel tasandil. Näiteks koolilaste sõprusklassid ja üks populaarsemaid eesti filme „Viimne reliikvia", kus meeldejäävad rollid tegid näitlejannad Elza Radziņa ja Ingrīda Andriņa. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on meie eriline side aina tugevamaks muutunud. Hea näide sellest sidemest on balletitantsijad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons ning poetess Doris Kareva ja tõlkija Guntars Godiņš.</p> <p>President Vējonis,</p> <p>peaministrid Kučinskis ja Ratas,</p> <p>daamid ja härrad,</p> <p>head naabrid ja sõbrad!</p> <p>Läti filmirežissöör Daira Abolina on öelnud, et lätlased ja eestlased on nagu poolvennad. Meie huumorimeel, temperament ja keel on erinevad. Samas on meil ühised traditsioonid, väärtused ja ajalugu.</p> <p>Eelmisel laupäeval tähistasime sõltumatu Eesti 100. sünnipäeva Tartus, mis on muuseas kõige populaarsem sihtkoht Eestit külastavate lätlaste seas. Vaid kolm päeva hiljem tähistame oma 100. aastapäeva siin, Riias. Läti folkloorile mõeldes tundub see eestlaste kohta üllatavalt kiire.</p> <p>Läti ja tema dünaamiline pealinn on eestlaste jaoks alati ligitõmbavad olnud. Paljud tulevad siia, et avastada teie rikkalikku kultuuripärandit ja saada osa teie majanduslikust edust. Paljud on Lätisse oma kodu rajanud. Viimasel ajal on lühireisid teisele poole piiri eriti populaarseks muutunud.</p> <p>Paljude eesti intellektuaalide juured on Lätis, näiteks 1801. aastal Riias sündinud Kristjan Jaak Petersonil. Või kirjanik August Gailitil. Mõned tulid Balti Õpetajate Seminari õppima ja jätkasid oma haridusteed Riias inseneriks õppides. Cimze Seminari ja Riia Vaimuliku Seminari eestlastest lõpetajatel oli oma roll eesti haritlaskonna kujunemises ja iseseisva Eesti riigi loomises, mis nagu iseseisev Lätigi õitses läbi kahe aastakümne. Nägime koos, kuidas meie sõltumatud riigid hävitati.</p> <p>Karmide okupatsiooniaastate jooksul andsid meie traditsioonid ja kultuur meile jõudu ja lootust. Sündis eriline side. Vahetasime kogemusi ja jagasime kultuuri mitmel tasandil. Näiteks koolilaste sõprusklassid ja üks populaarsemaid eesti filme „Viimne reliikvia", kus meeldejäävad rollid tegid näitlejannad Elza Radziņa ja Ingrīda Andriņa. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on meie eriline side aina tugevamaks muutunud. Hea näide sellest sidemest on balletitantsijad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons ning poetess Doris Kareva ja tõlkija Guntars Godiņš.</p> Vabariigi President Vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis 2018-02-24T08:44:42+00:00 2018-02-24T08:44:42+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40 <p>"Soovin teile südamest õnne meie Isamaa sünnipäeval. See päev liidab meid rõõmus ja mures, töös ja võitluses. Lubage rahva nimel kinnitada: Eesti on tänulik, et riigi kõige tähtsamat päeva pühitsevad meiega koos kõik meie naabrid; kogu Põhjala riikide pere eesotsas Soomega; ning Euroopa Liidu ja Atlandi Liidu riigid, meie poliitilised partnerid."</p> <p>Nõnda alustas oma kõnet Eesti Vabariigi 80. sünnipäeval president Lennart Meri. Ja mul on siiras rõõm nentida, et kõik nimetatud on jätkuvasti me kõrval – selle erisusega, et nüüd oleme meie juba täiesti võrdse tegijana ses rivis</p> <p>Me ise oma võrdsust muidugi alati ei usu. Ehkki tegime just eduka eesistumise Euroopa Liidus. Ja kuigi vahel tundub, et e-riigi tutvustamisele kulub meil rohkem auru kui tema edasiarendamisele, kõlbame partneritele eeskujuks aga küll.</p> <p>Selles, muide, pole midagi uut. Lord Wedgewood, Inglise Panga direktor, lausus 1943. aastal „Eesti oli kõige paremini valitsetud väikeriik Põhja-Euroopas". Nii on meenutanud meie riigi 30. sünnipäeval eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes August Rei.</p> <p>Rei kirjeldas, millise imetlusega välismaailm vaatas Eesti edusamme ja kui vähe eestlased ise seda toona hinnata mõistsid. Tema sõnul öeldud Eesti juhtidele tihti: „Teie keskel leidub isegi niisuguseid, kes alatasa nurisevad, et kõik olevat halb ja minevat järjest halvemaks. Tõeliselt aga vaevalt leidub teist rahvast maailmas, kes oleks kunagi teinud nii imetlusväärseid edusamme nii lühikese ajaga".</p> <p>Nojah, kallid sõbrad, mõned asjaolud on jäävad. Eks sedagi ole hea märkida sel riigi 100. sünnipäeval. Ega muu maailm ei saagi mõista, et üht poleks ilma teiseta.</p> <p>Nõudlik rahulolematus ja samas usk, et homne päev on tänasest parem, kui kõvasti tööd teeme – see oli siis ja on praegugi see võti, mis avab ukse me paremasse tulevikku ja aitab seletada kiiret arengut viimase veerandsajandi jooksul, mil me oleme jälle saanud ise oma maal otsustada. Niisiis – jätkame nõudlikult, aga ärme lase sel nõudlikkusel varjutada rõõmu me riigi heast käekäigust! Olgem rõõmsad, et oleme heal järjel – maailma riikidest on meist rikkam vaid viiendik. Aga Eesti vajab enamat. Väikeriik vajab suuri mõtteid ja suuri eesmärke, meiesugustel pole aega ajaloo kulgu lihtsalt kaasa teha.</p> <p>"Soovin teile südamest õnne meie Isamaa sünnipäeval. See päev liidab meid rõõmus ja mures, töös ja võitluses. Lubage rahva nimel kinnitada: Eesti on tänulik, et riigi kõige tähtsamat päeva pühitsevad meiega koos kõik meie naabrid; kogu Põhjala riikide pere eesotsas Soomega; ning Euroopa Liidu ja Atlandi Liidu riigid, meie poliitilised partnerid."</p> <p>Nõnda alustas oma kõnet Eesti Vabariigi 80. sünnipäeval president Lennart Meri. Ja mul on siiras rõõm nentida, et kõik nimetatud on jätkuvasti me kõrval – selle erisusega, et nüüd oleme meie juba täiesti võrdse tegijana ses rivis</p> <p>Me ise oma võrdsust muidugi alati ei usu. Ehkki tegime just eduka eesistumise Euroopa Liidus. Ja kuigi vahel tundub, et e-riigi tutvustamisele kulub meil rohkem auru kui tema edasiarendamisele, kõlbame partneritele eeskujuks aga küll.</p> <p>Selles, muide, pole midagi uut. Lord Wedgewood, Inglise Panga direktor, lausus 1943. aastal „Eesti oli kõige paremini valitsetud väikeriik Põhja-Euroopas". Nii on meenutanud meie riigi 30. sünnipäeval eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes August Rei.</p> <p>Rei kirjeldas, millise imetlusega välismaailm vaatas Eesti edusamme ja kui vähe eestlased ise seda toona hinnata mõistsid. Tema sõnul öeldud Eesti juhtidele tihti: „Teie keskel leidub isegi niisuguseid, kes alatasa nurisevad, et kõik olevat halb ja minevat järjest halvemaks. Tõeliselt aga vaevalt leidub teist rahvast maailmas, kes oleks kunagi teinud nii imetlusväärseid edusamme nii lühikese ajaga".</p> <p>Nojah, kallid sõbrad, mõned asjaolud on jäävad. Eks sedagi ole hea märkida sel riigi 100. sünnipäeval. Ega muu maailm ei saagi mõista, et üht poleks ilma teiseta.</p> <p>Nõudlik rahulolematus ja samas usk, et homne päev on tänasest parem, kui kõvasti tööd teeme – see oli siis ja on praegugi see võti, mis avab ukse me paremasse tulevikku ja aitab seletada kiiret arengut viimase veerandsajandi jooksul, mil me oleme jälle saanud ise oma maal otsustada. Niisiis – jätkame nõudlikult, aga ärme lase sel nõudlikkusel varjutada rõõmu me riigi heast käekäigust! Olgem rõõmsad, et oleme heal järjel – maailma riikidest on meist rikkam vaid viiendik. Aga Eesti vajab enamat. Väikeriik vajab suuri mõtteid ja suuri eesmärke, meiesugustel pole aega ajaloo kulgu lihtsalt kaasa teha.</p> Eestimaa Päästmise Komitee liikmete ning Hugo Kuusneri monumendi avamisel Pärnus 2018-02-22T20:00:00+00:00 2018-02-22T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14168-2018-03-05-09-09-11 <p>See on sümboolne, et praegu sajab lund ja sellel poodiumil on kaks jäljerida. Nii nagu ka praegu, igale poole, kuhu me läheme, jätame me uued ja värsked jäljed, nii jäeti ka 100 aastat tagasi esimesed jäljed meie iseseisva riigi ajalukku.</p> <p>Siinsamas Pärnus loeti ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".</p> <p>Sellega öeldi Eestis esimest korda välja see, mida varem ei olnud saanud välja öelda:</p> <p>„Eestimaa /---/ kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratiliseks riigiks."</p> <p>See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama.</p> <p>See on sümboolne, et praegu sajab lund ja sellel poodiumil on kaks jäljerida. Nii nagu ka praegu, igale poole, kuhu me läheme, jätame me uued ja värsked jäljed, nii jäeti ka 100 aastat tagasi esimesed jäljed meie iseseisva riigi ajalukku.</p> <p>Siinsamas Pärnus loeti ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".</p> <p>Sellega öeldi Eestis esimest korda välja see, mida varem ei olnud saanud välja öelda:</p> <p>„Eestimaa /---/ kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratiliseks riigiks."</p> <p>See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama.</p> Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Narvas 2018-02-21T08:24:28+00:00 2018-02-21T08:24:28+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32 <p>Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva kõnes: "Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal."</p> <p>See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: "Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata."</p> <p>Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 90ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.</p> <p>Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks.</p> <p>Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja tahaks loota, et mitte vähem idealismi.</p> <p>Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle ühe põlve jooksul tehtud töö eest!</p> <p>Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva kõnes: "Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal."</p> <p>See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: "Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata."</p> <p>Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 90ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.</p> <p>Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks.</p> <p>Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja tahaks loota, et mitte vähem idealismi.</p> <p>Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle ühe põlve jooksul tehtud töö eest!</p> Vabariigi President Narva Garnisoni kalmistul 2018-02-21T07:15:07+00:00 2018-02-21T07:15:07+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14136-vabariigi-president-narva-garnisoni-kalmistul <p>Austatavad narvakad, <br />head külalised!</p> <p>Eesti riigi sajanda sünnipäeva eel on oluline meeles pidada, et meie kõigi vabaduse eest andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded. Nii eestlased ja soomlased, venelased ja juudid, inglased ja taanlased ning muude rahvaste esindajad. Meie oma rahvaväe võitlejad ja meie liitlased.</p> <p>Narva alt algas võitlus meie vabaduse kaitseks, Narva suutsime kiiresti tagasi võita ja seda vaatamata rasketele lahingutele sõja lõpuni kaitsta. Siin võitlesime välja Tartu rahulepingu.</p> <p>Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel.</p> <p>Head sõbrad!</p> <p>Siin ligidal on Narva vangilaagri kalmistu. Sünge paik, mis on viimaseks rahupaigaks paljudele okupatsiooniohvritele. Nende ainsaks süüks võis olla vaid armastus Eesti riigi vastu ning selle eest pidid nad jääma vangilaagri nimetutesse kalmudesse. Seal puhkab ka teiste rahvaste esindajaid, igaüks omal moel kurba kaduvikku lükatud. Nende kõigi viimane rahula tuleb korrastada ja väärikalt tähistada, see on vähim, mis me nende mälestuseks teha saame.</p> <p>Austatavad narvakad, <br />head külalised!</p> <p>Eesti riigi sajanda sünnipäeva eel on oluline meeles pidada, et meie kõigi vabaduse eest andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded. Nii eestlased ja soomlased, venelased ja juudid, inglased ja taanlased ning muude rahvaste esindajad. Meie oma rahvaväe võitlejad ja meie liitlased.</p> <p>Narva alt algas võitlus meie vabaduse kaitseks, Narva suutsime kiiresti tagasi võita ja seda vaatamata rasketele lahingutele sõja lõpuni kaitsta. Siin võitlesime välja Tartu rahulepingu.</p> <p>Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel.</p> <p>Head sõbrad!</p> <p>Siin ligidal on Narva vangilaagri kalmistu. Sünge paik, mis on viimaseks rahupaigaks paljudele okupatsiooniohvritele. Nende ainsaks süüks võis olla vaid armastus Eesti riigi vastu ning selle eest pidid nad jääma vangilaagri nimetutesse kalmudesse. Seal puhkab ka teiste rahvaste esindajaid, igaüks omal moel kurba kaduvikku lükatud. Nende kõigi viimane rahula tuleb korrastada ja väärikalt tähistada, see on vähim, mis me nende mälestuseks teha saame.</p> Vabariigi President EV100 vabaõhuaktusel Narvas 2018-02-20T20:00:00+00:00 2018-02-20T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14149-2018-02-23-07-15-13 <p>Täna on Eestimaa väga kaunis. Kõik need inimesed, kes täna said Narvas kätte tänu selle eest, mida nad on Eesti heaks teinud ütlesid, et ei saanud olla paremat kingitust kui sõita läbi Eestimaa sellisel kaunil päikselisel talvepäeval. Aitäh, Narva, et sa asud Tallinnast nii kaugel ning et meil oli võimalus siia sõites mõelda meie Eestile. See oli väga ilus.</p> <p>Narva jõudes tulvasid minu hinge mälestused. Mälestused jalutuskäikudest, kus mulle on räägitud, milline oli Narva. Teil on olemas Narva vanalinna makett, nii et teie kõik siin Narvas teate, milline teie Narva oli. Alles mõned nädalad tagasi, kui algas Narva tee Euroopa kultuuripealinnaks, meenutasid meie sõprade, Põhjala riikide suursaadikud siinsamas Narvas, et Narva oli Euroopa linn – eelpost ja et ta on seda ka praegu. Seda ei saa lõhkuda buldooseritega, kuigi seda püüti. Narva vanalinn oli pärast II maailmasõja lõppu taastatav, aga teda ei taastatud.</p> <p>Täna on Eestimaa väga kaunis. Kõik need inimesed, kes täna said Narvas kätte tänu selle eest, mida nad on Eesti heaks teinud ütlesid, et ei saanud olla paremat kingitust kui sõita läbi Eestimaa sellisel kaunil päikselisel talvepäeval. Aitäh, Narva, et sa asud Tallinnast nii kaugel ning et meil oli võimalus siia sõites mõelda meie Eestile. See oli väga ilus.</p> <p>Narva jõudes tulvasid minu hinge mälestused. Mälestused jalutuskäikudest, kus mulle on räägitud, milline oli Narva. Teil on olemas Narva vanalinna makett, nii et teie kõik siin Narvas teate, milline teie Narva oli. Alles mõned nädalad tagasi, kui algas Narva tee Euroopa kultuuripealinnaks, meenutasid meie sõprade, Põhjala riikide suursaadikud siinsamas Narvas, et Narva oli Euroopa linn – eelpost ja et ta on seda ka praegu. Seda ei saa lõhkuda buldooseritega, kuigi seda püüti. Narva vanalinn oli pärast II maailmasõja lõppu taastatav, aga teda ei taastatud.</p> Vabariigi President Kolme kooli ühisaktusel Tallinna Reaalkoolis 2018-02-20T10:04:00+00:00 2018-02-20T10:04:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14130-2018-02-20-12-07-03 <p>Austatud abituriendid ja õpetajad,</p> <p>kallid sõbrad!</p> <p></p> <p>Eesti Vabariik saab mõne päeva pärast 100 aastaseks. Meie oma riik ei tulnud kuskilt tundmatusest või seda ei antud meile kellegi teise poolt, meie riik on meie oma töö ja meie oma looming. Selle eest pidime võitlema Vabadussõjas ning seda pidime kandma südames ja hoidma mälusoppides tallel ajal, kui olime okupeeritud võõraste poolt. See kõik on teinud meid oma riigi suhtes nõudlikuks ja see on igati loomulik, sest tõeliselt oma riik peabki olema kõige paremini toimiv, kõige õiglasemalt seatud ja korraldatud.</p> <p>Austatud abituriendid ja õpetajad,</p> <p>kallid sõbrad!</p> <p></p> <p>Eesti Vabariik saab mõne päeva pärast 100 aastaseks. Meie oma riik ei tulnud kuskilt tundmatusest või seda ei antud meile kellegi teise poolt, meie riik on meie oma töö ja meie oma looming. Selle eest pidime võitlema Vabadussõjas ning seda pidime kandma südames ja hoidma mälusoppides tallel ajal, kui olime okupeeritud võõraste poolt. See kõik on teinud meid oma riigi suhtes nõudlikuks ja see on igati loomulik, sest tõeliselt oma riik peabki olema kõige paremini toimiv, kõige õiglasemalt seatud ja korraldatud.</p> Vabariigi President EV 100 raamatusarja avateose esitlusel 2018-02-19T11:36:23+00:00 2018-02-19T11:36:23+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14129-vabariigi-president-ev-100-raamatusarja-avateose-esitlusel- <p>Tervist, kallid raamatusõbrad.</p> <p>Tõepoolest, kudunud olen Heimtalis ja Vabaõhumuuseumis ja kudunud on ilmselt siinviibijatest paljud nii päriselt sellesse meie füüsilisse kingituse vaipa, aga tegelikult ka nii, nagu selle raamatu autorid ja teised siinolijad, oleme me kõik kudunud oma eluga meie viimast veerandsada aastat.</p> <p>See on olnud imeline periood, kus me oleme saanud teha ise otsuseid omal maal. Ka sellele eelnenud palju keerulisemad ajad oli tegelikult sellised, kus kõik need, kes sel ajal toimetasid, püüdsid teha ajast ja olust lähtuvalt just nii, et Eesti saaks ikkagi olla selline koht, mida lastele ja lastelastele edasi pärandada.</p> <p>See ei saagi ju kõigil põlvkondadel tulla välja ühtemoodi, sellepärast, et meie ajad ja olud on väga erilised, väga erinevad, aga kõik on seda püüdnud. Ja sellepärast on see esimene raamat, esimene raamatupaar – sest nii pikk on Eesti ajalugu küll, et ühte raamatusse enam ära ei mahugi – meile väga tähtis.</p> <p>See raamatusari, umbes nelikümmend teost Eesti elu lõimedest – moest, kultuurist, ajaloost – see on sümboolne algatus sellele juubelinädalale. Täna esmaspäeval alustame me raamatuga. Miks on raamat eestlasele ja eestlaseks olemisele väga tähtis? Sellepärast, et raamat on kättesaadavaim kultuuriliik, üks odavamaid kultuuriliike tegelikult oma ajakulu mõttes.</p> <p>Tervist, kallid raamatusõbrad.</p> <p>Tõepoolest, kudunud olen Heimtalis ja Vabaõhumuuseumis ja kudunud on ilmselt siinviibijatest paljud nii päriselt sellesse meie füüsilisse kingituse vaipa, aga tegelikult ka nii, nagu selle raamatu autorid ja teised siinolijad, oleme me kõik kudunud oma eluga meie viimast veerandsada aastat.</p> <p>See on olnud imeline periood, kus me oleme saanud teha ise otsuseid omal maal. Ka sellele eelnenud palju keerulisemad ajad oli tegelikult sellised, kus kõik need, kes sel ajal toimetasid, püüdsid teha ajast ja olust lähtuvalt just nii, et Eesti saaks ikkagi olla selline koht, mida lastele ja lastelastele edasi pärandada.</p> <p>See ei saagi ju kõigil põlvkondadel tulla välja ühtemoodi, sellepärast, et meie ajad ja olud on väga erilised, väga erinevad, aga kõik on seda püüdnud. Ja sellepärast on see esimene raamat, esimene raamatupaar – sest nii pikk on Eesti ajalugu küll, et ühte raamatusse enam ära ei mahugi – meile väga tähtis.</p> <p>See raamatusari, umbes nelikümmend teost Eesti elu lõimedest – moest, kultuurist, ajaloost – see on sümboolne algatus sellele juubelinädalale. Täna esmaspäeval alustame me raamatuga. Miks on raamat eestlasele ja eestlaseks olemisele väga tähtis? Sellepärast, et raamat on kättesaadavaim kultuuriliik, üks odavamaid kultuuriliike tegelikult oma ajakulu mõttes.</p> Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sünnipäevanädala kõned 2018-02-18T20:00:00+00:00 2018-02-18T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14167-2018-03-05-08-53-07 <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14121-2018-02-14-20-12-30/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Eesti Ajaloomuuseumi näituse "Minu vaba riik" avamisel 14. veebruaril</a><br />"Eesti on kõigi meie inimeste rõõmud ja mured põimituna üheks looks. Seda lugu jutustab meile näitus „Minu vaba riik". Lugu meie vabariigist ja sellega koos ka lugu inimeste igapäevastest tegemistest. Kokku kõigest sellest, mis meid iga päev puudutab, sellest, kuidas saja aastaga on muutunud Eesti elu ja kuidas me ise oleme saja aastaga muutunud. Seda arengut on kindlasti huvitav, aga ka tarvilik teada."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14129-vabariigi-president-ev-100-raamatusarja-avateose-esitlusel-/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President EV 100 raamatusarja avateose esitlusel 19. veebruaril kinos Solaris Tallinnas</a><br />"Mart Laar ja Toomas Hiio on kirjutanud meile veel ühe raamatu, mille abil me saame mõelda, mis oleks võinud minna teisiti. Just sellel aastal, kui Eesti Vabariik saab sada, tuleb osata olla tänulik selle üle, kui on läinud hästi. Mõelda tagasi nendele murde- ja otsustamiskohtadele ja püüda aru saada sellest, kas see ikka on nii iseenesestmõistetav, et me oleme täpselt seal, kus me omadega oleme."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14130-2018-02-20-12-07-03/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President kolme kooli ühisaktusel Tallinna Reaalkoolis 20. veebruaril</a><br />"Meie suurimaks varaks on inimesed ja me ei tohi lasta kaotsi minna mitte ühelgi andekal noorel, kes elab kauges ja kõrvalises paigas või kelle vanemad ei saa lubada huviringe või paremaid õpitingimusi. Seetõttu on eriti oluline, et meie hariduspoliitika nurgakiviks on ka edaspidi ühtluskooli põhimõte, see on meid edasi viinud väga hästi. Eestis saavad noored kõikjal hea hariduse, see ei sõltu ei kooli asukohast, ega perekonna sotsiaalmajanduslikust seisust. Nii peab see jääma, sest vaid nii saame kindlustada meile kõigile targema ja parema tuleviku."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14136-vabariigi-president-narva-garnisoni-kalmistul/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Narva Garnisoni kalmistul 21. veebruaril</a><br />"Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Narvas 21. veebruaril</a><br />"Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14149-2018-02-23-07-15-13/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President EV100 vabaõhuaktusel Narvas 21. veebruaril</a><br />"Kui Eesti taastas oma iseseisvuse, siis algas meie põlvkonna elutöö. Ja täna said paljud juba selle töö eest Eesti Vabariigi tänu. Viie aasta pärast on selle tänu osalisteks see põlvkond, kes praegu on gümnaasiumi ja ülikooli eas. Ma jään ootama teie suuri tegusid."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14168-2018-03-05-09-09-11/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Eestimaa Päästmise Komitee liikmete ning Hugo Kuusneri monumendi avamisel Pärnus 23. veebruaril</a><br />"See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama. See Eesti hetk oli sada aastat tagasi ja see määras meie maa edasise saatuse igaveseks. Sellele järgnev on ikka ja alati seotud Eesti Maanõukogu vanematekogu otsusega, vaba Eesti riigi alguse manifestiga, mis siin Pärnus esimest korda ette loeti nende samade esimeste jalajälgedega meie riigi ajaloo puhtal värskel lumel."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis 24. veebruaril</a><br />"Nõudlik rahulolematus ja samas usk, et homne päev on tänasest parem, kui kõvasti tööd teeme – see oli siis ja on praegugi see võti, mis avab ukse me paremasse tulevikku ja aitab seletada kiiret arengut viimase veerandsajandi jooksul, mil me oleme jälle saanud ise oma maal otsustada. Niisiis – jätkame nõudlikult, aga ärme lase sel nõudlikkusel varjutada rõõmu me riigi heast käekäigust!"</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14121-2018-02-14-20-12-30/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Eesti Ajaloomuuseumi näituse "Minu vaba riik" avamisel 14. veebruaril</a><br />"Eesti on kõigi meie inimeste rõõmud ja mured põimituna üheks looks. Seda lugu jutustab meile näitus „Minu vaba riik". Lugu meie vabariigist ja sellega koos ka lugu inimeste igapäevastest tegemistest. Kokku kõigest sellest, mis meid iga päev puudutab, sellest, kuidas saja aastaga on muutunud Eesti elu ja kuidas me ise oleme saja aastaga muutunud. Seda arengut on kindlasti huvitav, aga ka tarvilik teada."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14129-vabariigi-president-ev-100-raamatusarja-avateose-esitlusel-/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President EV 100 raamatusarja avateose esitlusel 19. veebruaril kinos Solaris Tallinnas</a><br />"Mart Laar ja Toomas Hiio on kirjutanud meile veel ühe raamatu, mille abil me saame mõelda, mis oleks võinud minna teisiti. Just sellel aastal, kui Eesti Vabariik saab sada, tuleb osata olla tänulik selle üle, kui on läinud hästi. Mõelda tagasi nendele murde- ja otsustamiskohtadele ja püüda aru saada sellest, kas see ikka on nii iseenesestmõistetav, et me oleme täpselt seal, kus me omadega oleme."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14130-2018-02-20-12-07-03/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President kolme kooli ühisaktusel Tallinna Reaalkoolis 20. veebruaril</a><br />"Meie suurimaks varaks on inimesed ja me ei tohi lasta kaotsi minna mitte ühelgi andekal noorel, kes elab kauges ja kõrvalises paigas või kelle vanemad ei saa lubada huviringe või paremaid õpitingimusi. Seetõttu on eriti oluline, et meie hariduspoliitika nurgakiviks on ka edaspidi ühtluskooli põhimõte, see on meid edasi viinud väga hästi. Eestis saavad noored kõikjal hea hariduse, see ei sõltu ei kooli asukohast, ega perekonna sotsiaalmajanduslikust seisust. Nii peab see jääma, sest vaid nii saame kindlustada meile kõigile targema ja parema tuleviku."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14136-vabariigi-president-narva-garnisoni-kalmistul/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Narva Garnisoni kalmistul 21. veebruaril</a><br />"Selle paiga ajalugu kõneleb Eesti ajaloost. Narva Garnisoni kalmistu on paljude väärikate sõjameeste viimane puhkepaik, kes kaotasid oma elu selles piirkonnas. Kuid see paik kõneleb ka hilisemast hävingust ja okupatsioonist, kui vabaduse kangelaste hauapaik hävitati. Ning räägib iseseisvuse taastamisest ja monumendi taasavamisest Narva inimeste eestvõttel."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14131-2018-02-21-10-26-32/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President teenetemärkide kätteandmisel Narvas 21. veebruaril</a><br />"Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet ja mälestusi."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14149-2018-02-23-07-15-13/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President EV100 vabaõhuaktusel Narvas 21. veebruaril</a><br />"Kui Eesti taastas oma iseseisvuse, siis algas meie põlvkonna elutöö. Ja täna said paljud juba selle töö eest Eesti Vabariigi tänu. Viie aasta pärast on selle tänu osalisteks see põlvkond, kes praegu on gümnaasiumi ja ülikooli eas. Ma jään ootama teie suuri tegusid."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14168-2018-03-05-09-09-11/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Eestimaa Päästmise Komitee liikmete ning Hugo Kuusneri monumendi avamisel Pärnus 23. veebruaril</a><br />"See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama. See Eesti hetk oli sada aastat tagasi ja see määras meie maa edasise saatuse igaveseks. Sellele järgnev on ikka ja alati seotud Eesti Maanõukogu vanematekogu otsusega, vaba Eesti riigi alguse manifestiga, mis siin Pärnus esimest korda ette loeti nende samade esimeste jalajälgedega meie riigi ajaloo puhtal värskel lumel."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40/index.html" target="_blank" rel="noopener noreferrer">Vabariigi President Vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis 24. veebruaril</a><br />"Nõudlik rahulolematus ja samas usk, et homne päev on tänasest parem, kui kõvasti tööd teeme – see oli siis ja on praegugi see võti, mis avab ukse me paremasse tulevikku ja aitab seletada kiiret arengut viimase veerandsajandi jooksul, mil me oleme jälle saanud ise oma maal otsustada. Niisiis – jätkame nõudlikult, aga ärme lase sel nõudlikkusel varjutada rõõmu me riigi heast käekäigust!"</p> Vabariigi President Müncheni julgeolekukonverentsil NATO idatiiva väljakutsete teemalises kõrvalpaneelis 2018-02-14T20:00:00+00:00 2018-02-14T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14135-2018-02-21-15-16-19 <p>Lugupeetud suursaadik Ischinger, minister Schmidt, admiral Nielson,<br />daamid ja härrad!</p> <p>Esmalt soovin ma tänada Saksamaa NATO ühingut ja Müncheni julgeolekukonverentsi selle paneeli korraldamise eest. Kuna Eesti on üks neljast liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) lahingugruppe vastu võtvast riigist, sooviksin anda ülevaade sellest, mida on Varssavi tippkohtumise järgse pooleteise aastaga ära tehtud ja mida tuleks edasi teha. Ning lõppu lisaksin ka mõned mõtet selle kohta, mida me EI peaks seoses eFP-ga ja NATO kui terviku koherentsust silmas pidades tegema.</p> <p>Lugupeetud suursaadik Ischinger, minister Schmidt, admiral Nielson,<br />daamid ja härrad!</p> <p>Esmalt soovin ma tänada Saksamaa NATO ühingut ja Müncheni julgeolekukonverentsi selle paneeli korraldamise eest. Kuna Eesti on üks neljast liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) lahingugruppe vastu võtvast riigist, sooviksin anda ülevaade sellest, mida on Varssavi tippkohtumise järgse pooleteise aastaga ära tehtud ja mida tuleks edasi teha. Ning lõppu lisaksin ka mõned mõtet selle kohta, mida me EI peaks seoses eFP-ga ja NATO kui terviku koherentsust silmas pidades tegema.</p> Vabariigi President Eesti Ajaloomuuseumi näituse "Minu vaba riik" avamisel 2018-02-14T18:06:38+00:00 2018-02-14T18:06:38+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14121-2018-02-14-20-12-30 <p>„Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks."</p> <p>Nii on öeldud meie iseseisvuse väljakuulutamise manifestis kõigile Eestimaa rahvastele. Eesti alustas sada aastat tagasi ise oma saatuse määramist ning kodu ehitamist. Muidugi mõista ei olnud see lihtne tollasele noorele riigile, kuid me ei kohkunud tagasi. Me ei kohkunud tagasi ega vandunud alla ka kõige raskematel okupatsiooniaastatel, kui oma riiki sai hoida vaid südames ja mälestustes, ega ka siis, kui oli võimalus oma vabadus taastada.</p> <p>„Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks."</p> <p>Nii on öeldud meie iseseisvuse väljakuulutamise manifestis kõigile Eestimaa rahvastele. Eesti alustas sada aastat tagasi ise oma saatuse määramist ning kodu ehitamist. Muidugi mõista ei olnud see lihtne tollasele noorele riigile, kuid me ei kohkunud tagasi. Me ei kohkunud tagasi ega vandunud alla ka kõige raskematel okupatsiooniaastatel, kui oma riiki sai hoida vaid südames ja mälestustes, ega ka siis, kui oli võimalus oma vabadus taastada.</p> Vabariigi President Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil 2018-02-02T13:40:42+00:00 2018-02-02T13:40:42+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14002-2018-02-02-15-42-26 <p>Austatud Riigikogu esimees,<br />Kaitseväe juhataja,<br />välisminister ja Riigikogu liikmed,<br />suursaadikud,<br />daamid ja härrad!</p> <p>Tervitan teid kõiki Tartu rahu aastapäeva puhul.</p> <p>Minevik ununeb kergesti. Selja taha jäävad saavutused näivad sageli iseenesestmõistetavatena. Kuid neist on palju õppida ka hiljem. Nii on lood ka Tartu rahulepinguga, mille sõlmimiseks tuli läbida raske tee. Suure diplomaatilise võidu saavutamiseks ei piisanud vaid suust ega sulest. Käiku oli vaja lasta ka mõõgad ja täägid. Rahu saavutamiseks andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded Eesti sõdurid ja sajad vabatahtlikud meid toetanud riikidest. Me olime edukad tänu terve riigi üheskoos toimimisele, sihikindlusele ning sõpradelt ja liitlastelt saadud sõjalisele ja mittesõjalisele varustusele. Piisav edu rindel andis lootust edukaks stardipositsiooniks läbirääkimiste laua taga. Riigisisene üksmeel ülla eesmärgi nimel andis meie delegatsioonile kindla seljataguse.</p> <p>Pingelises sõjaolukorras toimunud rahuläbirääkimised olid meie verivärsketele diplomaatidele esimeseks tõsiseks proovikiviks. Tänu meie delegatsiooni pühendumisele, osavusele, aga ka pearulikule põikpäisusele saadi parim võimalik rahuleping, mille üle meil on tänaseni põhjust uhkust tunda. Tõestasime ennekõike iseendale, et suudame korda saata suuri tegusid, kui seda tahame ning sellesse ka lõpuni usume. Ning et meie noor riik saab olla rahvusvaheliste suhete subjekt, mitte objekt.</p> <p>Tartu rahulepingu ratifitseerimine võttis mõlemal poolel aega loetud nädalad. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee tegi seda ühehäälselt juba 4. veebruaril. Eesti Vabariigi Asutav Kogu kinnitas selle 13. veebruaril ning ratifitseerimiskirjade vahetamine leidis aset Moskvas juba sama aasta 30. märtsil. Selle ratifitseerimisele ei seatud mingeid eeltingimusi. See näitas ilmekalt siis ja näitab ka täna, et kui pooltel on siiras tahe, siis viiakse läbirääkimiste laua taga antud lubadused ellu. Atmosfäär ei kuulunud tollal ega kuulu ka nüüd rahvusvahelise õiguse sõnavarasse.</p> <p>Austatud Riigikogu esimees,<br />Kaitseväe juhataja,<br />välisminister ja Riigikogu liikmed,<br />suursaadikud,<br />daamid ja härrad!</p> <p>Tervitan teid kõiki Tartu rahu aastapäeva puhul.</p> <p>Minevik ununeb kergesti. Selja taha jäävad saavutused näivad sageli iseenesestmõistetavatena. Kuid neist on palju õppida ka hiljem. Nii on lood ka Tartu rahulepinguga, mille sõlmimiseks tuli läbida raske tee. Suure diplomaatilise võidu saavutamiseks ei piisanud vaid suust ega sulest. Käiku oli vaja lasta ka mõõgad ja täägid. Rahu saavutamiseks andsid Vabadussõjas oma elu tuhanded Eesti sõdurid ja sajad vabatahtlikud meid toetanud riikidest. Me olime edukad tänu terve riigi üheskoos toimimisele, sihikindlusele ning sõpradelt ja liitlastelt saadud sõjalisele ja mittesõjalisele varustusele. Piisav edu rindel andis lootust edukaks stardipositsiooniks läbirääkimiste laua taga. Riigisisene üksmeel ülla eesmärgi nimel andis meie delegatsioonile kindla seljataguse.</p> <p>Pingelises sõjaolukorras toimunud rahuläbirääkimised olid meie verivärsketele diplomaatidele esimeseks tõsiseks proovikiviks. Tänu meie delegatsiooni pühendumisele, osavusele, aga ka pearulikule põikpäisusele saadi parim võimalik rahuleping, mille üle meil on tänaseni põhjust uhkust tunda. Tõestasime ennekõike iseendale, et suudame korda saata suuri tegusid, kui seda tahame ning sellesse ka lõpuni usume. Ning et meie noor riik saab olla rahvusvaheliste suhete subjekt, mitte objekt.</p> <p>Tartu rahulepingu ratifitseerimine võttis mõlemal poolel aega loetud nädalad. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee tegi seda ühehäälselt juba 4. veebruaril. Eesti Vabariigi Asutav Kogu kinnitas selle 13. veebruaril ning ratifitseerimiskirjade vahetamine leidis aset Moskvas juba sama aasta 30. märtsil. Selle ratifitseerimisele ei seatud mingeid eeltingimusi. See näitas ilmekalt siis ja näitab ka täna, et kui pooltel on siiras tahe, siis viiakse läbirääkimiste laua taga antud lubadused ellu. Atmosfäär ei kuulunud tollal ega kuulu ka nüüd rahvusvahelise õiguse sõnavarasse.</p> Eesti Teaduste Akadeemia 80. aastapäeva pidulikul aktusel „Akadeemia ja ühiskond" 2018-01-31T09:06:41+00:00 2018-01-31T09:06:41+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13920-2018-01-31-11-13-47 <p>80 aastat tagasi, Eesti Teaduste Akadeemiat asutades määratleti, et "Eesti Teaduste Akadeemia on seadusega asutatud kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis". See määratlus on täiesti kohane ka täna.</p> <p>Ühiskonnas on liikumapanevaks jõuks olnud alati antud ajastu probleemid, kuid tõsiste probleemide lahendamine on muidugi võimalik üksnes siis, kui see on korralikult seostatud teadusmõttega.</p> <p>Ma lugesin eelmise aasta lõpus üht teksti, mille oli kirjutanud masin. Lugedes oli aru saada, et tegemist on targa, sõnaosava, teravmeelse ja väga palju lugenud masinaga. Aga oli muidugi ka selge, et seda teksti inimene loonud ei olnud. Sellise sõnavaraga, sellise faktiteadmiste hulgaga inimene ilma mõne raskema vaimuhaiguseta sellist teksti ei kirjutaks. Oli selline vahva eksperiment, kus majandusajakiri oli üht arvutiprogrammi õpetanud omaenda tekstide toel läbi aastakümnete ja lasknud siis sel tarkvaral oma arvamusartikli koostada. Tulemus oli ootuspärane ja esialgu tabas mind kergendus. Sain aru, et inimest ei saa siiski loogilise mõttekäigu sünni ja kirjapanemise protsessist veel välja võtta. Loetud teksti põhjal isegi mitte niipea. Aga natukene aega hiljem hakkas mind siiski vaevama üks mõte ühest teisest ooperist – kui paljud tavalised, keskmise haridustasemega ja mõistliku inglise keelt emakeelena rääkivad inimesed oleksid veel aru saanud, et see tekst ei saa olla lihtsalt üks keeruline lugu keerulistest asjadest kirjutavas ajakirjas?</p> <p>Lõpuni lugedes – tõenäoliselt siiski vähemalt pooled, sest mõte tõepoolest puudus. Aga kui paljud oleksid jätnud lugemise pooleli? Tekst oli keeruline, täis targalt esitatud fraase ja sõnumeid. Ilmselt valdav enamus lugejaid, kui selline tekst hoiatama näiteks The Guardiani kodulehele üles panna, jätaks pooleli. Ja päris paljud poleks julgenud ka öelda, kui neil kahtlus tekkiski, sest äkki oleks nad ise rumalad paistnud, kui targast jutust aru ei saanud?</p> <p>80 aastat tagasi, Eesti Teaduste Akadeemiat asutades määratleti, et "Eesti Teaduste Akadeemia on seadusega asutatud kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis". See määratlus on täiesti kohane ka täna.</p> <p>Ühiskonnas on liikumapanevaks jõuks olnud alati antud ajastu probleemid, kuid tõsiste probleemide lahendamine on muidugi võimalik üksnes siis, kui see on korralikult seostatud teadusmõttega.</p> <p>Ma lugesin eelmise aasta lõpus üht teksti, mille oli kirjutanud masin. Lugedes oli aru saada, et tegemist on targa, sõnaosava, teravmeelse ja väga palju lugenud masinaga. Aga oli muidugi ka selge, et seda teksti inimene loonud ei olnud. Sellise sõnavaraga, sellise faktiteadmiste hulgaga inimene ilma mõne raskema vaimuhaiguseta sellist teksti ei kirjutaks. Oli selline vahva eksperiment, kus majandusajakiri oli üht arvutiprogrammi õpetanud omaenda tekstide toel läbi aastakümnete ja lasknud siis sel tarkvaral oma arvamusartikli koostada. Tulemus oli ootuspärane ja esialgu tabas mind kergendus. Sain aru, et inimest ei saa siiski loogilise mõttekäigu sünni ja kirjapanemise protsessist veel välja võtta. Loetud teksti põhjal isegi mitte niipea. Aga natukene aega hiljem hakkas mind siiski vaevama üks mõte ühest teisest ooperist – kui paljud tavalised, keskmise haridustasemega ja mõistliku inglise keelt emakeelena rääkivad inimesed oleksid veel aru saanud, et see tekst ei saa olla lihtsalt üks keeruline lugu keerulistest asjadest kirjutavas ajakirjas?</p> <p>Lõpuni lugedes – tõenäoliselt siiski vähemalt pooled, sest mõte tõepoolest puudus. Aga kui paljud oleksid jätnud lugemise pooleli? Tekst oli keeruline, täis targalt esitatud fraase ja sõnumeid. Ilmselt valdav enamus lugejaid, kui selline tekst hoiatama näiteks The Guardiani kodulehele üles panna, jätaks pooleli. Ja päris paljud poleks julgenud ka öelda, kui neil kahtlus tekkiski, sest äkki oleks nad ise rumalad paistnud, kui targast jutust aru ei saanud?</p> Vabariigi President A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva aktusel Rahvusooperis Estonia 2018-01-30T15:52:02+00:00 2018-01-30T15:52:02+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13918-2018-01-30-18-01-25 <p>Käisin just eelmisel laupäeval vaatamas Andrus Kivirähki näidendit „Vaimude tund Koidula tänavas". See on näidend armastusest, kuigi teeskleb end olevat kirjandusest ja kirjanikest. Aga usume korraks seda teesklust. Võtame seda tõesti nii, nagu pildis paistab. Siis on meil kaks kirjameest, Tammsaare ja on Unt. Kaks kummitust, kaks vaimu. Aga nende kahe kummituse vahel on näidendis midagi olulist, mis neid ka teispoolsuses eristab. See on aeg. Unti mäletavad veel kõik. Milline ta oli. Maneerid. Mustrid. Vembud. Aeg ei võimalda Unti mängida teisiti kui tema oli. Hea seegi, et välist sarnasust pole taga aetud, kummagi kummituse puhul.</p> <p>Aga Kivirähki kirjutatud ja Tõnu Oja mängitud Tammsaare ei kummita nii, nagu oleks meil käsil saade „Tantsud tähtedega". Me keegi ei võrdle Tammsaaret päris Tammsaarega, sest me lihtsalt ei tea, milline inimene tema täpselt oli. Ma otsisin Andruse pärast üles ja küsisin, kas tema arvates oli Tammsaare hea inimene. Andrus arvas, et oli. Paistis, et ka Tõnu Oja jaoks oli. Tammsaare hoolis.</p> <p>Tammsaare kaasaegne kirjarahvas on ju iseendi tegemistest üsna palju kirjutanud. Me teame toonasest kultuuriskeenest üksjagu. Kes kuidas käitus, kuidas suhtus kolleegidesse, loomingusse, Eesti Vabariiki. Tammsaare olemus ei jookse neis meenutusis mitte väga sageli välja, sest tema vist ei käinud väga kultuuriinimeste toonaseid radu, kindlaid kohvikuid ja kogunemisi pidi. Tervis oli kehva. Sõbrad olid ka teised, asisemat masti. Õiguskantsler Anton Palvadre näiteks. Olid need põhjused mis nad olid, aga Tammsaare on justkui eraldi, ei kuulunud rühmitusisse ega parandanud maailma koos teiste rahva seas armastatud kirjanikega.</p> <p>Täna on Tammsaare ka kuidagi natuke eraldi. Ta on meile püha. Eestlastele on aga omane, et kui miski on väga väärtuslik, kallis ja peaaegu püha, selline reliikvia, siis me paneme selle ära, kappi, klaasi taha. Võtame välja ainult suurtel pühadel, kaitseme kõige igapäevase eest ja paneme pärast jälle padjale puhkama, kuni järgmise korrani.</p> <p>Käisin just eelmisel laupäeval vaatamas Andrus Kivirähki näidendit „Vaimude tund Koidula tänavas". See on näidend armastusest, kuigi teeskleb end olevat kirjandusest ja kirjanikest. Aga usume korraks seda teesklust. Võtame seda tõesti nii, nagu pildis paistab. Siis on meil kaks kirjameest, Tammsaare ja on Unt. Kaks kummitust, kaks vaimu. Aga nende kahe kummituse vahel on näidendis midagi olulist, mis neid ka teispoolsuses eristab. See on aeg. Unti mäletavad veel kõik. Milline ta oli. Maneerid. Mustrid. Vembud. Aeg ei võimalda Unti mängida teisiti kui tema oli. Hea seegi, et välist sarnasust pole taga aetud, kummagi kummituse puhul.</p> <p>Aga Kivirähki kirjutatud ja Tõnu Oja mängitud Tammsaare ei kummita nii, nagu oleks meil käsil saade „Tantsud tähtedega". Me keegi ei võrdle Tammsaaret päris Tammsaarega, sest me lihtsalt ei tea, milline inimene tema täpselt oli. Ma otsisin Andruse pärast üles ja küsisin, kas tema arvates oli Tammsaare hea inimene. Andrus arvas, et oli. Paistis, et ka Tõnu Oja jaoks oli. Tammsaare hoolis.</p> <p>Tammsaare kaasaegne kirjarahvas on ju iseendi tegemistest üsna palju kirjutanud. Me teame toonasest kultuuriskeenest üksjagu. Kes kuidas käitus, kuidas suhtus kolleegidesse, loomingusse, Eesti Vabariiki. Tammsaare olemus ei jookse neis meenutusis mitte väga sageli välja, sest tema vist ei käinud väga kultuuriinimeste toonaseid radu, kindlaid kohvikuid ja kogunemisi pidi. Tervis oli kehva. Sõbrad olid ka teised, asisemat masti. Õiguskantsler Anton Palvadre näiteks. Olid need põhjused mis nad olid, aga Tammsaare on justkui eraldi, ei kuulunud rühmitusisse ega parandanud maailma koos teiste rahva seas armastatud kirjanikega.</p> <p>Täna on Tammsaare ka kuidagi natuke eraldi. Ta on meile püha. Eestlastele on aga omane, et kui miski on väga väärtuslik, kallis ja peaaegu püha, selline reliikvia, siis me paneme selle ära, kappi, klaasi taha. Võtame välja ainult suurtel pühadel, kaitseme kõige igapäevase eest ja paneme pärast jälle padjale puhkama, kuni järgmise korrani.</p> Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni inauguratsioonil 2018-01-23T12:57:20+00:00 2018-01-23T12:57:20+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13901-2018-01-23-15-01-32 <p>Austatud rektor Mait Klaassen,</p> <p>president Arnold Rüütel,</p> <p>hea akadeemiline pere.</p> <p>Mõnikord on jaanuaris ka september, sest Mait Klaassenil on see juba üsna mitmes kord ametisse astuda. Seepärast tundub mulle, et septembrikuus kõik on uus – uued lubadused, uued väljakutsed, aga midagi on ka jäävat. Maaülikooli jaoks on rektor Mait Klaassen see, kes tuleb ikka ja jälle, alati uuesti, uute mõtete ja ideedega.</p> <p>Maaülikoolil on palju väärikaid vilistlasi. Nende hulka kuulub ka Hando Runnel, kes enam kui 35 aastat tagasi on kirjutanud:</p> <p>Laenatud kandlega kaua ei mängi,</p> <p>laenatud leivaga lulli ei löö,</p> <p>omal on pill siis määta või mängi,</p> <p>omal on leib siis sõku või söö.</p> <p>See ei muutu. See on kõikide Eesti rahvusvaheliste ja rahvusvahelistuvate ülikoolide põhitõde. Meie elu teeb keeruliseks see, et omas valdkonnas oleme me alati maailma ainuke. Teie olete maailma ainuke eestikeelne maaülikool.</p> <p>Ja samal ajal tahame me kõik ja oleme uhked selle üle, et meie ülikoolid on rahvusvahelised. Ka Maaülikool on vägagi rahvusvaheline. Mõnes mõttes on Maaülikoolil võibolla lihtsam olla rahvusvaheline sellepärast, et see keel, mida räägivad meist erinevad elusolendid, väga palju ei varieeru. Aga teistpidi, lihtne on teha koostööd linnast linna, pealinnade vahel, suurte linnade vahel, kus lennukid käivad. Palju keerulisem on see nendele koolidele, kes asuvad suurtest tuiksoontest eemal. Ja seda enam on tunnustus, et Maaülikool on jõudnud selle ühe protsendi enam tsiteeritavate maaülikoolide ja biomajandusülikoolide hulka. See on tegelikult väga suur väärtus.</p> <p>Me teamegi, et Tartu tähendab eestlase jaoks linna, kus käiakse kõrgharidust omandamas. On hea, et Tartul on kaks keskust. Linnaservas, linnasüdames ja seal linna teises servas, kus on kooli uu<em>s </em><span id="_mce_caret" data-mce-bogus="true">kampus.</span></p> <p>Austatud rektor Mait Klaassen,</p> <p>president Arnold Rüütel,</p> <p>hea akadeemiline pere.</p> <p>Mõnikord on jaanuaris ka september, sest Mait Klaassenil on see juba üsna mitmes kord ametisse astuda. Seepärast tundub mulle, et septembrikuus kõik on uus – uued lubadused, uued väljakutsed, aga midagi on ka jäävat. Maaülikooli jaoks on rektor Mait Klaassen see, kes tuleb ikka ja jälle, alati uuesti, uute mõtete ja ideedega.</p> <p>Maaülikoolil on palju väärikaid vilistlasi. Nende hulka kuulub ka Hando Runnel, kes enam kui 35 aastat tagasi on kirjutanud:</p> <p>Laenatud kandlega kaua ei mängi,</p> <p>laenatud leivaga lulli ei löö,</p> <p>omal on pill siis määta või mängi,</p> <p>omal on leib siis sõku või söö.</p> <p>See ei muutu. See on kõikide Eesti rahvusvaheliste ja rahvusvahelistuvate ülikoolide põhitõde. Meie elu teeb keeruliseks see, et omas valdkonnas oleme me alati maailma ainuke. Teie olete maailma ainuke eestikeelne maaülikool.</p> <p>Ja samal ajal tahame me kõik ja oleme uhked selle üle, et meie ülikoolid on rahvusvahelised. Ka Maaülikool on vägagi rahvusvaheline. Mõnes mõttes on Maaülikoolil võibolla lihtsam olla rahvusvaheline sellepärast, et see keel, mida räägivad meist erinevad elusolendid, väga palju ei varieeru. Aga teistpidi, lihtne on teha koostööd linnast linna, pealinnade vahel, suurte linnade vahel, kus lennukid käivad. Palju keerulisem on see nendele koolidele, kes asuvad suurtest tuiksoontest eemal. Ja seda enam on tunnustus, et Maaülikool on jõudnud selle ühe protsendi enam tsiteeritavate maaülikoolide ja biomajandusülikoolide hulka. See on tegelikult väga suur väärtus.</p> <p>Me teamegi, et Tartu tähendab eestlase jaoks linna, kus käiakse kõrgharidust omandamas. On hea, et Tartul on kaks keskust. Linnaservas, linnasüdames ja seal linna teises servas, kus on kooli uu<em>s </em><span id="_mce_caret" data-mce-bogus="true">kampus.</span></p> Narva Euroopa kultuuripealinnaks 2024 väljakuulutamisel 2018-01-23T09:15:26+00:00 2018-01-23T09:15:26+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13899-2018-01-23-11-17-48 <p>Tere! Ja tõepoolest, nüüd see algab! Nüüd algab see teekond Narvale ja Narva elanikele ja kõigile neile, kes toetavad narvakaid sellel teel – kandideerimisel Euroopa kultuuripealinnaks.</p> <p>Narva on vahva linn. Narva on tõeliselt tore koht. Narva on asukohaga, mis tundub väga põnev paljudele meie rahvusvahelistele koostööpartneritele, ajakirjanikele ja Narval on suur potentsiaal. Mina olen Narvas käinud väga palju, mul oli üks vanem sugulane, kes rääkis lõputuid lugusid sellest, kuidas oli kasvada Kreenholmi lapsena ja Narvas Eesti ajal. Seda kõike ei olnud enam Narvas, aga see oli inimeste hinges ja südames.</p> <p>Hiljem, töötades Eesti Energias, käisin ma samuti päris palju Narvas ja tol ajal oli Narva üks selline koht, kus oli keeruline leida kohvikut või söögikohta. Me kõik teame, et täna on asjad Narvas juba palju paremini.</p> <p>Kui me vaatame kasvõi siin teisele poole väljakut, siis seal on Tartu Ülikooli Narva kolledž, siin on palju ettevõtteid, mis on tekkinud viimastel aastatel, siin on uus promenaad ja bastionid, üle Euroopa tuntud underground muusikakultuuri esindusklubi RoRo klubi, EKA Narva kunstiresidentuur Kreenholmi hoones, Vaba Lava ja Linda2 arendus Baltijets tehases, Bazar arutelupäev ja Ideejazz. Peagi algab sellesama raekoja renoveerimine, kus me täna seisame ning töös on ka raekojaplatsi ümberehitus, rajamisel on Narva kergliiklusteed. Eesti Vabariik 100 juubelile pühendatud park on ühine algatus kodanikuühiskonna ja linna koostöös.</p> <p>Näete siis. Narva inimesed on aastaid palju vaeva näinud ja lõpuks see vaev kokku annabki need tulemused, mida mitu minutit sai ette lugeda.</p> <p>Tere! Ja tõepoolest, nüüd see algab! Nüüd algab see teekond Narvale ja Narva elanikele ja kõigile neile, kes toetavad narvakaid sellel teel – kandideerimisel Euroopa kultuuripealinnaks.</p> <p>Narva on vahva linn. Narva on tõeliselt tore koht. Narva on asukohaga, mis tundub väga põnev paljudele meie rahvusvahelistele koostööpartneritele, ajakirjanikele ja Narval on suur potentsiaal. Mina olen Narvas käinud väga palju, mul oli üks vanem sugulane, kes rääkis lõputuid lugusid sellest, kuidas oli kasvada Kreenholmi lapsena ja Narvas Eesti ajal. Seda kõike ei olnud enam Narvas, aga see oli inimeste hinges ja südames.</p> <p>Hiljem, töötades Eesti Energias, käisin ma samuti päris palju Narvas ja tol ajal oli Narva üks selline koht, kus oli keeruline leida kohvikut või söögikohta. Me kõik teame, et täna on asjad Narvas juba palju paremini.</p> <p>Kui me vaatame kasvõi siin teisele poole väljakut, siis seal on Tartu Ülikooli Narva kolledž, siin on palju ettevõtteid, mis on tekkinud viimastel aastatel, siin on uus promenaad ja bastionid, üle Euroopa tuntud underground muusikakultuuri esindusklubi RoRo klubi, EKA Narva kunstiresidentuur Kreenholmi hoones, Vaba Lava ja Linda2 arendus Baltijets tehases, Bazar arutelupäev ja Ideejazz. Peagi algab sellesama raekoja renoveerimine, kus me täna seisame ning töös on ka raekojaplatsi ümberehitus, rajamisel on Narva kergliiklusteed. Eesti Vabariik 100 juubelile pühendatud park on ühine algatus kodanikuühiskonna ja linna koostöös.</p> <p>Näete siis. Narva inimesed on aastaid palju vaeva näinud ja lõpuks see vaev kokku annabki need tulemused, mida mitu minutit sai ette lugeda.</p> Vabariigi President Eesti Kunstnike Liidu 75. sünnipäeval 2018-01-03T20:00:00+00:00 2018-01-03T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13874-2018-01-05-06-58-29 <p>Kunstiajaloolane ja äsja ilmunud Konrad Mägi monograafia koostaja Eero Epner on öelnud: "Ajastul, mil ihaletakse üha enam objektiivsust, on kunst võib-olla väheseid kohti, mis püüdleb küll tõe poole, kuid paradoksaalselt selle eest kogu aeg ka pageb. Kunst ei ole koht, kust võiks leida meid puudutavatele küsimustele kõigile kehtivaid tõeseid vastuseid, ometi leiame kõik neid sealt aeg-ajalt."</p> <p>Mulle tundub, et siin võib olla peidus üks valguskiir, mis aitab meie ühiskonda õigel teel hoida. Kui ma seda Eero lauset umbes kümnendat korda lugesin, suutsin ma selle kiire enda jaoks ka sõnastada. Nimelt vaevab mind juba pikemat aega küsimus – kui masinad muutuvad üha targemaks ja igaüks meist kasutab kasvõi saja aasta taguse ajaga võrreldes tohutut kogust elektri peal töötavat teenijarahvast, kes üha enam võtab enda peale vähemalt mäletamisega seotud, aga üha rohkem ka mõtlemisele sarnaseid tegevusi, siis mis saab meist? Mis saab inimestest?</p> <p>Targad masinad võimaldavad meil endal olla ju inimestena rumalamad? Masina kasutamiseks on vaja ikkagi ju ainult start- ja stoppnuppe ja äärmisel juhul menüüd hallata. Käsitsi joonestamine nõuab suuremaid oskusi kui vastav tarkvara. Arhitekt ja projekteerija peavad üha vähem mõtlema sellele, kuidas maja üldse püsti püsib, järjest enam vastutab konstruktsiooni tugevuse eest tegelikult tarkvara. Seega, mitte enam iga insener või arhitekt ei pea enam teadma, kuidas ehitada vastupidavat maja. Seda peavad teadma ainult need insenerid, kes loovad tarkvara.</p> <p>Samas, võttes just selle viimase näite, oleks justkui hirmus tähtis siiski säilitada vähemalt äratundmisvõime, kui tarkvaras on viga või rippmenüüst on valitud vale materjal, mis hoone tegelikult ümber ajab. Kuidas tunda ära viga, mis ehituse, aga laiemalt ülekantud tähenduses Eesti ühiskonna uppi ajab? Mida teha? Siin saabki minu mure Eero mõttega kokku.</p> <p>Võib-olla on vastus: kunsti. Kui inimene ei pea mõtlema, kui inimene ei pea arvutama, kui inimene ei pea lugema ega joonistama ega sokki kuduma või puud nikerdama selleks, et teha oma tööd või et oleks midagi selga või kuuma poti alla panna, jääb ainsaks isetegemise põhjuseks kunst ja kultuur tervikuna.</p> <p>Kunstiajaloolane ja äsja ilmunud Konrad Mägi monograafia koostaja Eero Epner on öelnud: "Ajastul, mil ihaletakse üha enam objektiivsust, on kunst võib-olla väheseid kohti, mis püüdleb küll tõe poole, kuid paradoksaalselt selle eest kogu aeg ka pageb. Kunst ei ole koht, kust võiks leida meid puudutavatele küsimustele kõigile kehtivaid tõeseid vastuseid, ometi leiame kõik neid sealt aeg-ajalt."</p> <p>Mulle tundub, et siin võib olla peidus üks valguskiir, mis aitab meie ühiskonda õigel teel hoida. Kui ma seda Eero lauset umbes kümnendat korda lugesin, suutsin ma selle kiire enda jaoks ka sõnastada. Nimelt vaevab mind juba pikemat aega küsimus – kui masinad muutuvad üha targemaks ja igaüks meist kasutab kasvõi saja aasta taguse ajaga võrreldes tohutut kogust elektri peal töötavat teenijarahvast, kes üha enam võtab enda peale vähemalt mäletamisega seotud, aga üha rohkem ka mõtlemisele sarnaseid tegevusi, siis mis saab meist? Mis saab inimestest?</p> <p>Targad masinad võimaldavad meil endal olla ju inimestena rumalamad? Masina kasutamiseks on vaja ikkagi ju ainult start- ja stoppnuppe ja äärmisel juhul menüüd hallata. Käsitsi joonestamine nõuab suuremaid oskusi kui vastav tarkvara. Arhitekt ja projekteerija peavad üha vähem mõtlema sellele, kuidas maja üldse püsti püsib, järjest enam vastutab konstruktsiooni tugevuse eest tegelikult tarkvara. Seega, mitte enam iga insener või arhitekt ei pea enam teadma, kuidas ehitada vastupidavat maja. Seda peavad teadma ainult need insenerid, kes loovad tarkvara.</p> <p>Samas, võttes just selle viimase näite, oleks justkui hirmus tähtis siiski säilitada vähemalt äratundmisvõime, kui tarkvaras on viga või rippmenüüst on valitud vale materjal, mis hoone tegelikult ümber ajab. Kuidas tunda ära viga, mis ehituse, aga laiemalt ülekantud tähenduses Eesti ühiskonna uppi ajab? Mida teha? Siin saabki minu mure Eero mõttega kokku.</p> <p>Võib-olla on vastus: kunsti. Kui inimene ei pea mõtlema, kui inimene ei pea arvutama, kui inimene ei pea lugema ega joonistama ega sokki kuduma või puud nikerdama selleks, et teha oma tööd või et oleks midagi selga või kuuma poti alla panna, jääb ainsaks isetegemise põhjuseks kunst ja kultuur tervikuna.</p> Vabariigi Presidendi uusaastatervitus Vabaduse väljakul 2017-12-31T17:54:47+00:00 2017-12-31T17:54:47+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13869-2017-12-31-19-55-41 <p>Hea Eesti rahvas!</p> <p></p> <p>Selle aasta 1. juulil toimus just siinsamas Vabaduse väljakul midagi väga erilist. Isetekkeline tantsupidu, mille mõttest teostuseni kulus mõni tund. See sündmus viis meid sajaga uude sajandisse me omariikluse ajaloos. Just niimoodi me hakkamegi elama oma iseseisvuse teisel sajandil. Välgukiirusel. Ei anta aega atra seada.</p> <p>Aga selles uues tempos on oma võlu. Igaühe mõte loeb. Igaühe tegu on osa me ühiskonnast. Kogu ühiskond on meie kõikide tegude summa. Kõikide inimeste võimalused teha midagi suurt on saanud korraga võrdseks.</p> <p>Ja kelle mõttest saab tegu, see sõltub pealehakkamisest. Kelle teost saab märk, see selgub tagantjärele. Nii heast kui halvast märgist võib käivituda midagi, mis muudab meie ühiskonna mustrit.</p> <p>2017.aastal muutsid mustreid need, kellelt me seda ei teadnud oodata, või mis muutsid viisil, mida ei osanud ehk peljata.</p> <p>Me uuel iseseisvuse sajandil on igal ühel rohkem iseseisvust. Igaühe unistus võib olla see, mis määrab tuleviku Eesti käekäigu. Igaühe õnnetus, mure või eksimuski võib meid pannes koos tegutsema nii, et ühiskond saab parem. Üha vähem vajame oma ühiskonna edendamiseks asutuste eestvedamist ja üha rohkem vajame me lihtsalt nendesamade ametiasutuste ja institutsioonide toetust. <p>Hea Eesti rahvas!</p> <p></p> <p>Selle aasta 1. juulil toimus just siinsamas Vabaduse väljakul midagi väga erilist. Isetekkeline tantsupidu, mille mõttest teostuseni kulus mõni tund. See sündmus viis meid sajaga uude sajandisse me omariikluse ajaloos. Just niimoodi me hakkamegi elama oma iseseisvuse teisel sajandil. Välgukiirusel. Ei anta aega atra seada.</p> <p>Aga selles uues tempos on oma võlu. Igaühe mõte loeb. Igaühe tegu on osa me ühiskonnast. Kogu ühiskond on meie kõikide tegude summa. Kõikide inimeste võimalused teha midagi suurt on saanud korraga võrdseks.</p> <p>Ja kelle mõttest saab tegu, see sõltub pealehakkamisest. Kelle teost saab märk, see selgub tagantjärele. Nii heast kui halvast märgist võib käivituda midagi, mis muudab meie ühiskonna mustrit.</p> <p>2017.aastal muutsid mustreid need, kellelt me seda ei teadnud oodata, või mis muutsid viisil, mida ei osanud ehk peljata.</p> <p>Me uuel iseseisvuse sajandil on igal ühel rohkem iseseisvust. Igaühe unistus võib olla see, mis määrab tuleviku Eesti käekäigu. Igaühe õnnetus, mure või eksimuski võib meid pannes koos tegutsema nii, et ühiskond saab parem. Üha vähem vajame oma ühiskonna edendamiseks asutuste eestvedamist ja üha rohkem vajame me lihtsalt nendesamade ametiasutuste ja institutsioonide toetust. Eesti EL Nõukogu eesistumise kõned 2017-12-30T20:00:00+00:00 2017-12-30T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14115-2018-02-13-11-24-36 <p>Siit leiate president Kersti Kaljulaidi Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud kõned.</p> <p><strong> Mai</strong><br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13244-2017-05-05-21-26-05/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi kõne Euroopa tulevikust ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest 5. mail Firenzes</a> <br />"Eesti on alati toetanud Euroopa Liidu tugevamat üleilmselt rolli. Euroopa Liit teeb maailmas palju head, ent sellest teatakse liiga vähe. Loodan, et Euroopa Liidu uus üleilmne strateegia osutub kasulikuks mitte üksnes liidu välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamiseks, vaid aitab parandada liidu mainet nii võõrsil kui ka kodus."</p> <p><strong>Juuni</strong><br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13418-2017-06-30-18-30-54/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi pöördumine Eesti rahva poole eesistumise eelõhtul 30. juunil</a> <br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39/index.html" target="_blank"></a>"Euroopa Liidu Nõukogu masinavärk on see, kus saab teoks meile nii oluline - igal riigil on sõna ja iga riigi häält võetakse kuulda. Igal riigil. Alates alla miljoni elanikuga Maltast, kellelt eesistumise üle võtame ja lõpetades kõige suurematega. On eesistuja suurim töövõit, kui langeb otsus ja kõik laua ümber olnud riigid nii tunnevadki – minu hääl loeb. See on diplomaatia selle sõna parimas tähenduses."</p> <p><strong>September</strong> <a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39/index.html" target="_blank"><br /></a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi avakõne julgeolekukonverentsil ABCD 6. septembril Tallinas</a><br />"Sellal kui meie siin Tallinnas osaleme ABCD konverentsil, millest on saanud traditsiooniline ja oodatud sündmus, toimub polügoonidel Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas ja Valgevenes hoopis teistsugune kogunemine. Nimelt Vene relvajõudude suurõppus „Zapad 2017". Tegemist on samuti teatud mõttes traditsiooniliseks muutunud üritusega, aga kindlasti ei ole see siinpool piiri kuidagi oodatud."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13564-2017-09-18-09-30-27/index.html" target="_blank">Vabariigi President konverentsil „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused" 13. septembril Tallinnas</a><br />"Selle asemel et pärssida inimeste kohanemisvõimet ja rääkida kodanikupalgast, peaksime keskenduma võimalustele, mida moodne tehnoloogia pakub ühiskonna kui terviku tulu teenimise suutlikkuse suurendamiseks."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13551-vabariigi-president-eurosai-noortekonverentsil-yes/index.html" target="_blank">Vabariigi President EUROSAI noortekonverentsil (YES) 13. septembril Tallinnas</a> <br />"Tahan, et audiitorid ei peaks tegelema ülesannetega, millega algoritmid lihtsasti hakkama saaks. Usun, et teie ja teie põlvkond saavad selle teoks teha kõigi inimeste jaoks, mitte väheste valitute jaoks nagu mu kaasmaalased."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13607-2017-09-30-11-23-46/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi avakõne Euroopa Liidu digiteemalise tippkohtumise avakõne 29. septembril Tallinnas</a> <br />"Mõnes mõttes sarnaneb paberil asjaajamine fossiilkütustega: need on välja kujunenud inimeste ja seadusandjate paljude põlvkondade vältel, muutunud aja jooksul keerukamaks, sest bürokraatiate kasvades põimub nendesse aina enam poliitilisi kompromisse".</p> <p><strong>Oktoober</strong> <a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13621-2017-10-06-11-44-38/index.html" target="_blank"><br /></a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13621-2017-10-06-11-44-38/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi kõne mullakonverentsil 5. oktoobril Tallinnas</a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13670-2017-10-24-11-51-32/index.html" target="_blank"><br /></a>"Me peame endalt küsima, kas oleme teinud oma muldade kaitsmiseks piisavalt. Kas võetud meetmed on muutnud tõenäolisemaks selle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad nautida elu ja toitu samamoodi, nagu meie oleme neid nautida saanud?"</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13670-2017-10-24-11-51-32/index.html%20" target="_blank">Vabariigi President konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses" 18. oktoobril Tallinnas</a> <br />"Ma olen tõeliselt uhke ja õnnelik selle üle, et e-tervise deklaratsioon eile kõigi huvitatud poolte jaoks allkirjastamiseks avati. Ma tean, et üle saja organisatsiooni on juba sellesse oma panuse andnud. See tekitab lootust, et me saame Euroopas koostööd teha isegi keerulistes küsimustes. Sest meie inimesed soovivad seda.<a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq/index.html" target="_blank">"</a></p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq/index.html" target="_blank">Vabariigi President konverentsil „Manufuture 2017 – Moving up the Value Chain" 24. oktoobril Tallinnas</a><br />"Valitsused peavad hakkama mõtlema sellele, kuidas nad saaksid juhtida praeguse maksujõe, mis voolab kokku terve elu kestvast karjäärist – mida määratletakse töölise, tööandja, ettevõtja, vabakutselise töötaja kaudu – uude voolusängi."</p> <p><strong>November</strong> <a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil/index.html" target="_blank"><br /></a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil/index.html" target="_blank">Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil 9. novembril Tallinnas</a> <br />"Isikustamata suurandmetel põhinevad rakendused tervishoiualases uurimistöös ja innovatsioonis annavad tulemuseks parema ennetustöö, diagnoosimise ja ravi. See võib anda meile ka nakkushaiguste puhangute varasema avastamise ning ravimite ja meditsiinitehnika kiirendatud tempos väljatöötamise, samuti aidata kaasa uuenduslike lahenduste loomisele tervishoius, näiteks telemeditsiin ja tervisega seotud mobiilirakenduse loomine.</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13757-digitaalse-transpordi-teemalisel-konverentsil-qdigital-transport-days-2017q/index.html" target="_blank">Vabariigi President digitaalse transpordi teemalisel konverentsil "Digital Transport Days 2017" 10. novembril Tallinnas</a> <br />"Värskete andmete kasutamine ja süsteemne kättesaadavus aitab meil turvalisuse valdkonnas üle minna reageerivalt lähenemisviisilt – mis põhineb õnnetuste ja juhtumite aruannetel – proaktiivsele lähenemisviisile, mis tähendab, et me analüüsime andmeid, tuvastamaks trende ja kontrollida olukordi, mis võivad viidata turvaohule."<a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43/index.html" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43/index.html" target="_blank">Plenaarettekanne Euroopa Kaitseagentuuri aastakonverentsil "Turvalisus digiajastul: Euroopa koostöö lisaväärtus" 23. novembril Tallinnas</a> <br />"Tuleb tunnistada, et küberhügieeni jõustamine on peamiselt liikmesriikide teema. Kuid Euroopa Liit saab selles vallas olla projektide algatamisega teadlikkuse kasvatamisse panustaja ning toetaja."<br /><br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13783-2017-11-27-12-53-18/index.html" target="_blank">Vabariigi President Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu 58. istungil (COSAC) 27. novembril Tallinnas</a><br />"Subsidiaarsuse põhimõtete ehk otsuste tegemine võimalikult madalal poliitilisel tasandil ja lähedal kodanikele loob juba iseenesest rohkem ruumi solidaarsuse jaoks meie eelarves."</p> <p>Siit leiate president Kersti Kaljulaidi Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud kõned.</p> <p><strong> Mai</strong><br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13244-2017-05-05-21-26-05/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi kõne Euroopa tulevikust ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest 5. mail Firenzes</a> <br />"Eesti on alati toetanud Euroopa Liidu tugevamat üleilmselt rolli. Euroopa Liit teeb maailmas palju head, ent sellest teatakse liiga vähe. Loodan, et Euroopa Liidu uus üleilmne strateegia osutub kasulikuks mitte üksnes liidu välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamiseks, vaid aitab parandada liidu mainet nii võõrsil kui ka kodus."</p> <p><strong>Juuni</strong><br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13418-2017-06-30-18-30-54/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi pöördumine Eesti rahva poole eesistumise eelõhtul 30. juunil</a> <br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39/index.html" target="_blank"></a>"Euroopa Liidu Nõukogu masinavärk on see, kus saab teoks meile nii oluline - igal riigil on sõna ja iga riigi häält võetakse kuulda. Igal riigil. Alates alla miljoni elanikuga Maltast, kellelt eesistumise üle võtame ja lõpetades kõige suurematega. On eesistuja suurim töövõit, kui langeb otsus ja kõik laua ümber olnud riigid nii tunnevadki – minu hääl loeb. See on diplomaatia selle sõna parimas tähenduses."</p> <p><strong>September</strong> <a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39/index.html" target="_blank"><br /></a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi avakõne julgeolekukonverentsil ABCD 6. septembril Tallinas</a><br />"Sellal kui meie siin Tallinnas osaleme ABCD konverentsil, millest on saanud traditsiooniline ja oodatud sündmus, toimub polügoonidel Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas ja Valgevenes hoopis teistsugune kogunemine. Nimelt Vene relvajõudude suurõppus „Zapad 2017". Tegemist on samuti teatud mõttes traditsiooniliseks muutunud üritusega, aga kindlasti ei ole see siinpool piiri kuidagi oodatud."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13564-2017-09-18-09-30-27/index.html" target="_blank">Vabariigi President konverentsil „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused" 13. septembril Tallinnas</a><br />"Selle asemel et pärssida inimeste kohanemisvõimet ja rääkida kodanikupalgast, peaksime keskenduma võimalustele, mida moodne tehnoloogia pakub ühiskonna kui terviku tulu teenimise suutlikkuse suurendamiseks."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13551-vabariigi-president-eurosai-noortekonverentsil-yes/index.html" target="_blank">Vabariigi President EUROSAI noortekonverentsil (YES) 13. septembril Tallinnas</a> <br />"Tahan, et audiitorid ei peaks tegelema ülesannetega, millega algoritmid lihtsasti hakkama saaks. Usun, et teie ja teie põlvkond saavad selle teoks teha kõigi inimeste jaoks, mitte väheste valitute jaoks nagu mu kaasmaalased."</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13607-2017-09-30-11-23-46/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi avakõne Euroopa Liidu digiteemalise tippkohtumise avakõne 29. septembril Tallinnas</a> <br />"Mõnes mõttes sarnaneb paberil asjaajamine fossiilkütustega: need on välja kujunenud inimeste ja seadusandjate paljude põlvkondade vältel, muutunud aja jooksul keerukamaks, sest bürokraatiate kasvades põimub nendesse aina enam poliitilisi kompromisse".</p> <p><strong>Oktoober</strong> <a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13621-2017-10-06-11-44-38/index.html" target="_blank"><br /></a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13621-2017-10-06-11-44-38/index.html" target="_blank">Vabariigi Presidendi kõne mullakonverentsil 5. oktoobril Tallinnas</a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13670-2017-10-24-11-51-32/index.html" target="_blank"><br /></a>"Me peame endalt küsima, kas oleme teinud oma muldade kaitsmiseks piisavalt. Kas võetud meetmed on muutnud tõenäolisemaks selle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad nautida elu ja toitu samamoodi, nagu meie oleme neid nautida saanud?"</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13670-2017-10-24-11-51-32/index.html%20" target="_blank">Vabariigi President konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses" 18. oktoobril Tallinnas</a> <br />"Ma olen tõeliselt uhke ja õnnelik selle üle, et e-tervise deklaratsioon eile kõigi huvitatud poolte jaoks allkirjastamiseks avati. Ma tean, et üle saja organisatsiooni on juba sellesse oma panuse andnud. See tekitab lootust, et me saame Euroopas koostööd teha isegi keerulistes küsimustes. Sest meie inimesed soovivad seda.<a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq/index.html" target="_blank">"</a></p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq/index.html" target="_blank">Vabariigi President konverentsil „Manufuture 2017 – Moving up the Value Chain" 24. oktoobril Tallinnas</a><br />"Valitsused peavad hakkama mõtlema sellele, kuidas nad saaksid juhtida praeguse maksujõe, mis voolab kokku terve elu kestvast karjäärist – mida määratletakse töölise, tööandja, ettevõtja, vabakutselise töötaja kaudu – uude voolusängi."</p> <p><strong>November</strong> <a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil/index.html" target="_blank"><br /></a><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil/index.html" target="_blank">Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil 9. novembril Tallinnas</a> <br />"Isikustamata suurandmetel põhinevad rakendused tervishoiualases uurimistöös ja innovatsioonis annavad tulemuseks parema ennetustöö, diagnoosimise ja ravi. See võib anda meile ka nakkushaiguste puhangute varasema avastamise ning ravimite ja meditsiinitehnika kiirendatud tempos väljatöötamise, samuti aidata kaasa uuenduslike lahenduste loomisele tervishoius, näiteks telemeditsiin ja tervisega seotud mobiilirakenduse loomine.</p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13757-digitaalse-transpordi-teemalisel-konverentsil-qdigital-transport-days-2017q/index.html" target="_blank">Vabariigi President digitaalse transpordi teemalisel konverentsil "Digital Transport Days 2017" 10. novembril Tallinnas</a> <br />"Värskete andmete kasutamine ja süsteemne kättesaadavus aitab meil turvalisuse valdkonnas üle minna reageerivalt lähenemisviisilt – mis põhineb õnnetuste ja juhtumite aruannetel – proaktiivsele lähenemisviisile, mis tähendab, et me analüüsime andmeid, tuvastamaks trende ja kontrollida olukordi, mis võivad viidata turvaohule."<a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43/index.html" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43/index.html" target="_blank">Plenaarettekanne Euroopa Kaitseagentuuri aastakonverentsil "Turvalisus digiajastul: Euroopa koostöö lisaväärtus" 23. novembril Tallinnas</a> <br />"Tuleb tunnistada, et küberhügieeni jõustamine on peamiselt liikmesriikide teema. Kuid Euroopa Liit saab selles vallas olla projektide algatamisega teadlikkuse kasvatamisse panustaja ning toetaja."<br /><br /><a href="https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13783-2017-11-27-12-53-18/index.html" target="_blank">Vabariigi President Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu 58. istungil (COSAC) 27. novembril Tallinnas</a><br />"Subsidiaarsuse põhimõtete ehk otsuste tegemine võimalikult madalal poliitilisel tasandil ja lähedal kodanikele loob juba iseenesest rohkem ruumi solidaarsuse jaoks meie eelarves."</p> Vabariigi Presidendi tervitussõnad Schengeni 10. aastapäeva tähistamisel Valgas/Valkas 2017-12-21T14:12:36+00:00 2017-12-21T14:12:36+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13837-2017-12-21-16-25-48 <p>Austatud president Vējonis,<br />daamid ja härrad,<br />politseinikud ja piirivalvurid,<br />head Valga ja Valka elanikud!</p> <p>Aeg lendab – sellest on juba kümme aastat, mil kadus füüsiline piir meie riikide vahel.</p> <p>Naabritena suhtlesime ka enne seda tihedalt, kuid piirikontrolli kõrvaldamine Eesti ja Läti piiripunktides Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel muutis inimeste omavahelise läbikäimise veelgi lihtsamaks ja sujuvamaks. Eraldusjoon kadus ja see andis piiriregioonide kogukondadele tõuke teha asju ja arendada oma kodukante koos, sest tänapäeval ei tasu üksi toimetamine ennast lihtsalt ära. Koos oleme kaasa aidanud piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele – mis seal salata, oleme andnud oma panuse, et Läti piirialad on paljude eestlaste jaoks ühed kõige populaarsemad sihtkohad, parandanud tervishoiuga seonduvaid teenuseid, arendanud ühist kutseharidust, loonud paremaid tingimusi piiriüleseks tööhõiveks, parandanud nii meie elukeskkonda kui ka leidnud lahendusi päevakohastele üksikprobleemidele.</p> <p>Tajume seda muutust üheskoos kõige paremini siin, Valga/Valka kaksiklinnas, kus koostöö kahe kogukonna vahel on alati olnud kasulik ja mõlemale vajalik. Väga heaks näiteks on kaksiklinna ühise linnaruumi korrastamine ning keskuse arendamine või koostöö kunsti- ja muusikahariduse pakkumisel.</p> <p>Austatud president Vējonis,<br />daamid ja härrad,<br />politseinikud ja piirivalvurid,<br />head Valga ja Valka elanikud!</p> <p>Aeg lendab – sellest on juba kümme aastat, mil kadus füüsiline piir meie riikide vahel.</p> <p>Naabritena suhtlesime ka enne seda tihedalt, kuid piirikontrolli kõrvaldamine Eesti ja Läti piiripunktides Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel muutis inimeste omavahelise läbikäimise veelgi lihtsamaks ja sujuvamaks. Eraldusjoon kadus ja see andis piiriregioonide kogukondadele tõuke teha asju ja arendada oma kodukante koos, sest tänapäeval ei tasu üksi toimetamine ennast lihtsalt ära. Koos oleme kaasa aidanud piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele – mis seal salata, oleme andnud oma panuse, et Läti piirialad on paljude eestlaste jaoks ühed kõige populaarsemad sihtkohad, parandanud tervishoiuga seonduvaid teenuseid, arendanud ühist kutseharidust, loonud paremaid tingimusi piiriüleseks tööhõiveks, parandanud nii meie elukeskkonda kui ka leidnud lahendusi päevakohastele üksikprobleemidele.</p> <p>Tajume seda muutust üheskoos kõige paremini siin, Valga/Valka kaksiklinnas, kus koostöö kahe kogukonna vahel on alati olnud kasulik ja mõlemale vajalik. Väga heaks näiteks on kaksiklinna ühise linnaruumi korrastamine ning keskuse arendamine või koostöö kunsti- ja muusikahariduse pakkumisel.</p> Vabariigi President aasta vabatahtlike tunnustamisel Lihulas 2017-12-10T13:51:09+00:00 2017-12-10T13:51:09+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13813-vabariigi-president-aasta-vabatahtlike-tunnustamisel-lihulas <p>Eile Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeva aktusel rääks siseminister, kuidas eesistumise ajal küsisid välismaised ajakirjanikud temalt, kuidas on Eestis laiapindne riigikaitse korraldatud. Tema hakkas muidugi kohe meie kõikidest toredatest vabatahtlikest rääkima. Seepeale ajakirjanik küsis, et ja palju te siis neile vabatahtlikele maksate, et vabatahtlikud seda asja teeks? Anvelt siis mõtles ja ütles, et umbes 1,3 miljonit. Ajakirjanik noogutas rahulolevalt. Mille peale Anvelt lisas, et ei, mitte eurodes, vaid 1,3 miljonit tänu. Ja seda saab ka kordistada vajadusel, see ei ole raske.</p> <p>Täna küsis ajakirjanik minult, kas me peaks rohkem märkama vabatahtliku tööd ja tegevust. See on selles mõttes veider küsimus, et me teeme seda tööd ja samal ajal ju ka märkame seda ja loomulikult me kõik ka tunnustame seda. Nii nagu te ei ole tegemist kuhugi kaugele ära delegeerinud—näiteks riigile või ajakirjandusele—samamoodi ei saa ka märkamist ära delegeerida. Lõppude lõpuks on meie ühiskond täpselt selle 1,3 miljoni inimese igapäevase tegevuse summa. Ükskõik mida me teeme, me kõik kogu aeg panustame omaenda ühiskonda.</p> <p>Vabatahtlik töö on eriti hea panus, sest see on selline rätsepatöö. Ma ei tea ühtegi vabatahtlikku tegevust, mida saaks teha teemast mööda või sihtgrupist mööda. Vabatahtlik inimene ei raiska oma aega ja ta suudab alati teha õiget asja õigel ajahetkel, õiges kohas, õigetele inimestele. Teiselt poolt, kui me teeme kõrgemalt ja kaugemalt korraldatud riigi poolt osutatavate teenustena, siis seal on tihti see risk, et midagi nagu on, aga seda ei ole õigel ajal, õiges kohas või õiges mahus. Vabatahtliku töö puhul seda ei saa juhtuda. <p>Eile Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeva aktusel rääks siseminister, kuidas eesistumise ajal küsisid välismaised ajakirjanikud temalt, kuidas on Eestis laiapindne riigikaitse korraldatud. Tema hakkas muidugi kohe meie kõikidest toredatest vabatahtlikest rääkima. Seepeale ajakirjanik küsis, et ja palju te siis neile vabatahtlikele maksate, et vabatahtlikud seda asja teeks? Anvelt siis mõtles ja ütles, et umbes 1,3 miljonit. Ajakirjanik noogutas rahulolevalt. Mille peale Anvelt lisas, et ei, mitte eurodes, vaid 1,3 miljonit tänu. Ja seda saab ka kordistada vajadusel, see ei ole raske.</p> <p>Täna küsis ajakirjanik minult, kas me peaks rohkem märkama vabatahtliku tööd ja tegevust. See on selles mõttes veider küsimus, et me teeme seda tööd ja samal ajal ju ka märkame seda ja loomulikult me kõik ka tunnustame seda. Nii nagu te ei ole tegemist kuhugi kaugele ära delegeerinud—näiteks riigile või ajakirjandusele—samamoodi ei saa ka märkamist ära delegeerida. Lõppude lõpuks on meie ühiskond täpselt selle 1,3 miljoni inimese igapäevase tegevuse summa. Ükskõik mida me teeme, me kõik kogu aeg panustame omaenda ühiskonda.</p> <p>Vabatahtlik töö on eriti hea panus, sest see on selline rätsepatöö. Ma ei tea ühtegi vabatahtlikku tegevust, mida saaks teha teemast mööda või sihtgrupist mööda. Vabatahtlik inimene ei raiska oma aega ja ta suudab alati teha õiget asja õigel ajahetkel, õiges kohas, õigetele inimestele. Teiselt poolt, kui me teeme kõrgemalt ja kaugemalt korraldatud riigi poolt osutatavate teenustena, siis seal on tihti see risk, et midagi nagu on, aga seda ei ole õigel ajal, õiges kohas või õiges mahus. Vabatahtliku töö puhul seda ei saa juhtuda. Vabariigi President Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeva aktusel 2017-12-09T11:13:51+00:00 2017-12-09T11:13:51+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13812-2017-12-11-13-14-28 <p>Austatud merepäästjad, hea siseminister ja Toila vallavanem!</p> <p>Alguses, 10 aastat tagasi, oli paat. Soomest abi korras saadud paat, mis Eestis sai nimeks Vega. Aga paat üksi on elutu ja kasutu, kui pole inimesi, kes seda paati tahaksid merele viia – antud juhul selleks, et merel hädasolijaid abistada ja vajadusel ka päästa. Toilas, nagu ka Käsmus ja Peipsi ääres, leidus 10 aastat tagasi pealehakkajaid ja oma kodukandist hoolivaid inimesi, kes panid aluse Eesti vabatahtlikule merepäästele. Edasine on nüüdseks juba ajalugu.</p> <p>Täna, Eesti vanima, Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeval tahan tänada kõiki, kes toona selle kodanikualgatuse korras alguse saanud liikumise käivitasid, neid, kes on aastate jooksul liitunud kui neid naaberriikide inimesi, kes meie merepäästjaid on aidanud. Ma jagaks teiega oma mõtteid sellest, miks teie panus on oluline ja märgiline mitte ainult teie kodusadama lähistel merel liiklejatele ja kohalikule kogukonnale, vaid kogu ühiskonnale. <p>Austatud merepäästjad, hea siseminister ja Toila vallavanem!</p> <p>Alguses, 10 aastat tagasi, oli paat. Soomest abi korras saadud paat, mis Eestis sai nimeks Vega. Aga paat üksi on elutu ja kasutu, kui pole inimesi, kes seda paati tahaksid merele viia – antud juhul selleks, et merel hädasolijaid abistada ja vajadusel ka päästa. Toilas, nagu ka Käsmus ja Peipsi ääres, leidus 10 aastat tagasi pealehakkajaid ja oma kodukandist hoolivaid inimesi, kes panid aluse Eesti vabatahtlikule merepäästele. Edasine on nüüdseks juba ajalugu.</p> <p>Täna, Eesti vanima, Toila Vabatahtliku Merepääste 10. aastapäeval tahan tänada kõiki, kes toona selle kodanikualgatuse korras alguse saanud liikumise käivitasid, neid, kes on aastate jooksul liitunud kui neid naaberriikide inimesi, kes meie merepäästjaid on aidanud. Ma jagaks teiega oma mõtteid sellest, miks teie panus on oluline ja märgiline mitte ainult teie kodusadama lähistel merel liiklejatele ja kohalikule kogukonnale, vaid kogu ühiskonnale. Vabariigi President üritusel sTARTUp Day 2017 2017-12-07T06:45:36+00:00 2017-12-07T06:45:36+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13811-2017-12-11-08-47-23 <p>Ma tean, et sTARTUp Day nimelise ürituse rajamine Tartus võttis mitu aastat aega, aga nüüd toimub see juba teist aastat järjest, nii et Eesti mõistes võime seda nimetada pika elueaga ürituseks. Olen kindel, et Tartu uus ettevõtluskeskkond on juba sündinud.</p> <p>Olen kuulnud ka, et sellise ürituse korraldamise mõte sündis saunas, mis on samuti väga eestilik. Me võtame uue tehnoloogia omaks, aga teeme seda äärmiselt kaootilisel viisil, niimoodi, nagu üks normaalne riik kunagi ei teeks. Aga pikalt planeerimine ongi 20. sajandi teema. 21. sajandil muutub tehnoloogia selleks liiga kiiresti.</p> <p>Nagu me kõik teame, on töökohad tööstuses kiiresti kadumas. McKinsey kõige värskemas uuringus tõstetakse esile, et digiteerimisel ja automatiseerimisel on potentsiaali tekitada paindlikul tööturul tähelepanuväärne kasvukõver. Väga oluline on olla digiteerimise vallas uuendaja ja eestvedaja. Arvatakse, et 2030. aasta lõpuks on 27% praegustest töökohtadest Eestis välja vahetatud. See kõik tuleneb tõsiasjast, et me kasutame oma digiühiskonda selleks, et edendada majandust, ettevõtlust ja ettevõtteid. Kui me aga peaksime ootamatult hakkama tuleviku ees hirmu tundma ja asuksime kurtma, et kõik need küberasjad on väga ohtlikud, siis tähendaks see sellesama aja jooksul kõigi töökohtade vähenemist 0,4% võrra. Selline dünaamika kehtib kõigile, nii arenenud kui ka arenevatele riikidele.</p> <p>Ma tean, et sTARTUp Day nimelise ürituse rajamine Tartus võttis mitu aastat aega, aga nüüd toimub see juba teist aastat järjest, nii et Eesti mõistes võime seda nimetada pika elueaga ürituseks. Olen kindel, et Tartu uus ettevõtluskeskkond on juba sündinud.</p> <p>Olen kuulnud ka, et sellise ürituse korraldamise mõte sündis saunas, mis on samuti väga eestilik. Me võtame uue tehnoloogia omaks, aga teeme seda äärmiselt kaootilisel viisil, niimoodi, nagu üks normaalne riik kunagi ei teeks. Aga pikalt planeerimine ongi 20. sajandi teema. 21. sajandil muutub tehnoloogia selleks liiga kiiresti.</p> <p>Nagu me kõik teame, on töökohad tööstuses kiiresti kadumas. McKinsey kõige värskemas uuringus tõstetakse esile, et digiteerimisel ja automatiseerimisel on potentsiaali tekitada paindlikul tööturul tähelepanuväärne kasvukõver. Väga oluline on olla digiteerimise vallas uuendaja ja eestvedaja. Arvatakse, et 2030. aasta lõpuks on 27% praegustest töökohtadest Eestis välja vahetatud. See kõik tuleneb tõsiasjast, et me kasutame oma digiühiskonda selleks, et edendada majandust, ettevõtlust ja ettevõtteid. Kui me aga peaksime ootamatult hakkama tuleviku ees hirmu tundma ja asuksime kurtma, et kõik need küberasjad on väga ohtlikud, siis tähendaks see sellesama aja jooksul kõigi töökohtade vähenemist 0,4% võrra. Selline dünaamika kehtib kõigile, nii arenenud kui ka arenevatele riikidele.</p> Õpilasleiutajate riikliku konkursi auhindade üleandmisel 2017-12-05T20:00:00+00:00 2017-12-05T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13805-2017-12-07-07-32-04 <p>Tere! Rõõm näha! Mõned usinad leiutajad omavad juba tervet tootmisahelat, et edaspidi ka leiutised panna tööle ja viia turule. Tootmisahel esialgu tegeleb lihtsamate toodetega ja siis tõenäoliselt liigub edasi juba innovatiivsemate toodete poole. Aitäh selle kingituse eest.</p> <p>Kallid noored ettevõtlikud inimesed ja kallid noored leiutajad, asjaosalised ja pöidlahoidjad!</p> <p>See on väga tähtis, et meil tegelikult terve aasta läbi koguaeg toimub see konkurss. Teie, noored õppurid, selle konkursi kangelased olete välja mõelnud taaskord põnevaid esemeid, millest ma arvan mõnda meist tahaks igaüks kunagi saada käega katsuda ja kunagi saada ka kuskilt osta. Aga kahtlemata on selle konkursi kangelased ka need, kes teil neid leiutisi aitavad vormistada, aitavad kokku panna, aitavad konkursile jõuda – teie vanemad, teie õpetajad – kõik, kes on teinud tööd selleks, et midagi uut välja mõelda.</p> <p>Palju õnne! See siin on ainult vahefiniš, kindlasti paljudel teist läheb see leiutamise töö edasi ja ka leiutaja toetamise töö ei ole ka mitte kerge sellepärast, et loominguline inimene võib mõnikord olla väga heas tujus, mõnikord väga pahas tujus, kui midagi hästi välja ei tule. Head toetamist ka kodustele edaspidiseks.</p> <p>Sest leiutamine kahtlemata on looming. Tavaliselt, kui öeldakse sõna „looming", siis tuleb silme ette midagi kunstist, midagi teatrist, mõni luuletus tuleb kohe pähe. Aga tegelikult algab igasugune leiutamine sellest, et te näete midagi enda ümber, mis jääb peas tiirlema, tekitab mõne mõtte. See on täpselt samasugune looming. Selle loomingu käivitav jõud on alati see, et vaadake, meie maailm ei ole üldse täiuslik, ta on võrdlemisi ebatäiuslik. Ta on mõeldud kandma paljusid liike, aga mitte andma ühelegi liigile niisugust eelist, nagu meie liik on siin endale võtnud ja seetõttu ta meile tundubki ebatäiuslik. Siis selleks, et neid ebatäiuslikke kohti koguaeg parandada, oleme me loonud väga palju tehiskeskkonda ja loomulikult ei ole me inimesena suutnud seda teha nii osavalt kui näiteks evolutsioon on loonud raku või rakutuuma, raku paljunemise mehhanismi. Meie peame koguaeg tegema asju paremaks. Nii, nagu me looduseski teame, et evolutsioon teeb ikkagi koguaeg asju paremaks. Nii et kõik need asjad – evolutsioon, looming, meie elukeskkond – kõik on ühe asja erinevad tahud.</p> <p>Tere! Rõõm näha! Mõned usinad leiutajad omavad juba tervet tootmisahelat, et edaspidi ka leiutised panna tööle ja viia turule. Tootmisahel esialgu tegeleb lihtsamate toodetega ja siis tõenäoliselt liigub edasi juba innovatiivsemate toodete poole. Aitäh selle kingituse eest.</p> <p>Kallid noored ettevõtlikud inimesed ja kallid noored leiutajad, asjaosalised ja pöidlahoidjad!</p> <p>See on väga tähtis, et meil tegelikult terve aasta läbi koguaeg toimub see konkurss. Teie, noored õppurid, selle konkursi kangelased olete välja mõelnud taaskord põnevaid esemeid, millest ma arvan mõnda meist tahaks igaüks kunagi saada käega katsuda ja kunagi saada ka kuskilt osta. Aga kahtlemata on selle konkursi kangelased ka need, kes teil neid leiutisi aitavad vormistada, aitavad kokku panna, aitavad konkursile jõuda – teie vanemad, teie õpetajad – kõik, kes on teinud tööd selleks, et midagi uut välja mõelda.</p> <p>Palju õnne! See siin on ainult vahefiniš, kindlasti paljudel teist läheb see leiutamise töö edasi ja ka leiutaja toetamise töö ei ole ka mitte kerge sellepärast, et loominguline inimene võib mõnikord olla väga heas tujus, mõnikord väga pahas tujus, kui midagi hästi välja ei tule. Head toetamist ka kodustele edaspidiseks.</p> <p>Sest leiutamine kahtlemata on looming. Tavaliselt, kui öeldakse sõna „looming", siis tuleb silme ette midagi kunstist, midagi teatrist, mõni luuletus tuleb kohe pähe. Aga tegelikult algab igasugune leiutamine sellest, et te näete midagi enda ümber, mis jääb peas tiirlema, tekitab mõne mõtte. See on täpselt samasugune looming. Selle loomingu käivitav jõud on alati see, et vaadake, meie maailm ei ole üldse täiuslik, ta on võrdlemisi ebatäiuslik. Ta on mõeldud kandma paljusid liike, aga mitte andma ühelegi liigile niisugust eelist, nagu meie liik on siin endale võtnud ja seetõttu ta meile tundubki ebatäiuslik. Siis selleks, et neid ebatäiuslikke kohti koguaeg parandada, oleme me loonud väga palju tehiskeskkonda ja loomulikult ei ole me inimesena suutnud seda teha nii osavalt kui näiteks evolutsioon on loonud raku või rakutuuma, raku paljunemise mehhanismi. Meie peame koguaeg tegema asju paremaks. Nii, nagu me looduseski teame, et evolutsioon teeb ikkagi koguaeg asju paremaks. Nii et kõik need asjad – evolutsioon, looming, meie elukeskkond – kõik on ühe asja erinevad tahud.</p> Vabariigi President Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu 58. istungil (COSAC) 2017-11-27T10:52:27+00:00 2017-11-27T10:52:27+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13783-2017-11-27-12-53-18 <p>Riigikogu spiiker hr Eiki Nestor, hr Barnier, pr Hübner,</p> <p>teie ekstsellentsid,</p> <p>daamid ja härrad!</p> <p>Mul on hea meel tervitada teid rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) istungil Tallinnas. Tegemist on ühe suurima sündmusega Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Pisut enam kui kuu aja pärast on eesistumise aktiivne osa lõppenud. Eesistumisega siin Eestis ja Brüsselis seotud olnud inimesed saavad viimaks puhata ja jõulupühi nautida. Aga kindlasti toetame ja innustame järgmisi eesistujaid Bulgaariat ja Austriat.</p> <p>184 päeva ei ole just pikk aeg Euroopa ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Pole veel aeg meie käimasolevale eesistumisele tagasi vaadata ja järeldusi teha. Aga meie üldine eesmärk – kaotada negatiivne suhtumine meie liitu – paistab tõepoolest täitumas olevat.</p> <p>Raske töö ühise turvalisusepoliitika vallas on tulemusi andmas. Digitaalne agenda on poliitikakujundajate tähelepanu suunanud asjaolule, et oluline osa inimeste ja ettevõtete tegevusest toimub veebis ja valitsustel on teatud kohustus kübersfääris abi ja kaitset pakkuda. Neli vabadust, mis meil on analoogis, laienevad digimaailma, samas kui paljud riigid katsetavad interneti teel teenuste osutamise erinevaid viise.</p> <p>Rahandusministrid on kohtumistel arutanud sellise muutuse maksundusalaseid tagajärgi, mille puhul suurem osa tehingute ning kaupade ja teenuste ostmiseni viivast suhtlusest toimub küberruumis. Oleme lähetatud töötajate direktiiviga ühele poole saanud. Aga mida teha inimestega, kes interneti kaudu muudes riikides töötavad?</p> <p>Oleme kaevanud ettevõtete üle, kelle peakontor on ühes riigis ja ise tegutsevad teises riigis. Aga mida teha digitaalsete nomaadidega, kes teevad sama, mida sõltumatud ettevõtjad? Kes neile sotsiaalkindlustuse võrku pakub?</p> <p>Riigikogu spiiker hr Eiki Nestor, hr Barnier, pr Hübner,</p> <p>teie ekstsellentsid,</p> <p>daamid ja härrad!</p> <p>Mul on hea meel tervitada teid rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) istungil Tallinnas. Tegemist on ühe suurima sündmusega Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Pisut enam kui kuu aja pärast on eesistumise aktiivne osa lõppenud. Eesistumisega siin Eestis ja Brüsselis seotud olnud inimesed saavad viimaks puhata ja jõulupühi nautida. Aga kindlasti toetame ja innustame järgmisi eesistujaid Bulgaariat ja Austriat.</p> <p>184 päeva ei ole just pikk aeg Euroopa ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Pole veel aeg meie käimasolevale eesistumisele tagasi vaadata ja järeldusi teha. Aga meie üldine eesmärk – kaotada negatiivne suhtumine meie liitu – paistab tõepoolest täitumas olevat.</p> <p>Raske töö ühise turvalisusepoliitika vallas on tulemusi andmas. Digitaalne agenda on poliitikakujundajate tähelepanu suunanud asjaolule, et oluline osa inimeste ja ettevõtete tegevusest toimub veebis ja valitsustel on teatud kohustus kübersfääris abi ja kaitset pakkuda. Neli vabadust, mis meil on analoogis, laienevad digimaailma, samas kui paljud riigid katsetavad interneti teel teenuste osutamise erinevaid viise.</p> <p>Rahandusministrid on kohtumistel arutanud sellise muutuse maksundusalaseid tagajärgi, mille puhul suurem osa tehingute ning kaupade ja teenuste ostmiseni viivast suhtlusest toimub küberruumis. Oleme lähetatud töötajate direktiiviga ühele poole saanud. Aga mida teha inimestega, kes interneti kaudu muudes riikides töötavad?</p> <p>Oleme kaevanud ettevõtete üle, kelle peakontor on ühes riigis ja ise tegutsevad teises riigis. Aga mida teha digitaalsete nomaadidega, kes teevad sama, mida sõltumatud ettevõtjad? Kes neile sotsiaalkindlustuse võrku pakub?</p> Tervitus rahvusooper Estonia galakontserdil „Eesti ja Soome 200" Helsinkis Musiikkitalos 2017-11-24T20:00:00+00:00 2017-11-24T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13804-2017-12-06-07-50-12 <p>Härra president, head sõbrad.</p> <p>Kui Teise maailmasõja ajal nõuti Inglismaal kultuurieelarve kärpeid, et sõjakuludega paremini toime tulla, küsis Churchill: "Mille nimel me siis üldse sõdime?" Oleme kaks väikeriiki. Meil on ühist ajalugu, oleme mõlemad pidanud südilt seisma iseolemise eest. Kuid võime ka öelda, et meil on ühiseid kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, kelle loodust üha rohkem sõltub meie käekäik edaspidi. On sümboolne, et täna on Musiikkitalo lava estoonlaste päralt. Estonia teatris on muusika on kõlanud alates 1913. aastast, mil soome arhitektide Viwi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritutud teatrimaja avati.</p> <p>Armsad sõbrad,</p> <p>Eesti ja Soome suhetest rääkides kasutatakse ikka ja jälle silla kujundit. Sild ühendab. Aga see tähendab samuti, et vahepeal on midagi, kust ilma sillata üle ei saa. Ja see tähendab veel, et sild on KAHE kalda vahel, mis võivad küll olla väga sarnased, kuid pole kunagi täiesti ühesugused. Meie ülesandeks on teha kõik, et kunagi ei korduks ajad, mil ajalooõpikute lehti kokku kleepides või välja lõigates sooviti seda silda meie meeltest kustutada.</p> <p>Silla ülesanne ongi mitte lasta unustada. Ja selleks, et mitte unustada, tuleb silda käigus hoida, tuleb kogu aeg üle silla käia. Teisisõnu – sild unustuse vastu oleme me ise.</p> <p>Austatud saalis viibijad, õige pea tähistame Soome ja Eesti 100. sünnipäeva. Aeg muudab meid ümbritsevat kiiremini kui kunagi varem. Üha suurema tähenduse saavad vaimsed väärtused. Isetu arusaam meie kultuurilisest olemusest aitab meil mõista, kes oleme täna. Tõin kaasa sünnipäevaluuletuse, mille autor on eesti luuletaja Karl-Martin Sinijärv (tõlkija Hannu Oittinen). Lubage see mul nüüd ette lugeda.</p> <p></p> <p>Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.</p> <p>Raugete randade taga.</p> <p>Meremõnu ja meelemõru taga,</p> <p>piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.</p> <p>Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.</p> <p>Ma mäletan maad ja inimesi.</p> <p>Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid, lurjusi, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.</p> <p>Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,</p> <p>Soome ent ikkagi kuidagi sai.</p> <p>Sai hakkama, sai suuremaks ja sisukamaks.</p> <p>Me mõlemad saime ka isukamaks.</p> <p>Mäletan Juice Leskist ja Viktor Kalborrreki, Nasse-setät ja Aku Ankkat, Koivistot, Ahtisaarit ja Haloneni, kuid Kekkonen jääb mu mälupiirist jo välja.</p> <p>Mäletan paljutki veel,</p> <p>aga kõigest ei jõua ja kõigest ei pea.</p> <p>Ah, mina armastan Soomet.</p> <p>Kimmo Pohjose maa, Kalevala ja korude maa, paha maa ja hyvä Suomi, aegade algusest surmani sõber, ela ja kasva ja õitse, õnne soovime Sul!</p> <p></p> <p>Palju õnne!</p> <p>Aitäh, tänan teid.</p> <p>Härra president, head sõbrad.</p> <p>Kui Teise maailmasõja ajal nõuti Inglismaal kultuurieelarve kärpeid, et sõjakuludega paremini toime tulla, küsis Churchill: "Mille nimel me siis üldse sõdime?" Oleme kaks väikeriiki. Meil on ühist ajalugu, oleme mõlemad pidanud südilt seisma iseolemise eest. Kuid võime ka öelda, et meil on ühiseid kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, kelle loodust üha rohkem sõltub meie käekäik edaspidi. On sümboolne, et täna on Musiikkitalo lava estoonlaste päralt. Estonia teatris on muusika on kõlanud alates 1913. aastast, mil soome arhitektide Viwi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritutud teatrimaja avati.</p> <p>Armsad sõbrad,</p> <p>Eesti ja Soome suhetest rääkides kasutatakse ikka ja jälle silla kujundit. Sild ühendab. Aga see tähendab samuti, et vahepeal on midagi, kust ilma sillata üle ei saa. Ja see tähendab veel, et sild on KAHE kalda vahel, mis võivad küll olla väga sarnased, kuid pole kunagi täiesti ühesugused. Meie ülesandeks on teha kõik, et kunagi ei korduks ajad, mil ajalooõpikute lehti kokku kleepides või välja lõigates sooviti seda silda meie meeltest kustutada.</p> <p>Silla ülesanne ongi mitte lasta unustada. Ja selleks, et mitte unustada, tuleb silda käigus hoida, tuleb kogu aeg üle silla käia. Teisisõnu – sild unustuse vastu oleme me ise.</p> <p>Austatud saalis viibijad, õige pea tähistame Soome ja Eesti 100. sünnipäeva. Aeg muudab meid ümbritsevat kiiremini kui kunagi varem. Üha suurema tähenduse saavad vaimsed väärtused. Isetu arusaam meie kultuurilisest olemusest aitab meil mõista, kes oleme täna. Tõin kaasa sünnipäevaluuletuse, mille autor on eesti luuletaja Karl-Martin Sinijärv (tõlkija Hannu Oittinen). Lubage see mul nüüd ette lugeda.</p> <p></p> <p>Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.</p> <p>Raugete randade taga.</p> <p>Meremõnu ja meelemõru taga,</p> <p>piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.</p> <p>Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.</p> <p>Ma mäletan maad ja inimesi.</p> <p>Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid, lurjusi, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.</p> <p>Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,</p> <p>Soome ent ikkagi kuidagi sai.</p> <p>Sai hakkama, sai suuremaks ja sisukamaks.</p> <p>Me mõlemad saime ka isukamaks.</p> <p>Mäletan Juice Leskist ja Viktor Kalborrreki, Nasse-setät ja Aku Ankkat, Koivistot, Ahtisaarit ja Haloneni, kuid Kekkonen jääb mu mälupiirist jo välja.</p> <p>Mäletan paljutki veel,</p> <p>aga kõigest ei jõua ja kõigest ei pea.</p> <p>Ah, mina armastan Soomet.</p> <p>Kimmo Pohjose maa, Kalevala ja korude maa, paha maa ja hyvä Suomi, aegade algusest surmani sõber, ela ja kasva ja õitse, õnne soovime Sul!</p> <p></p> <p>Palju õnne!</p> <p>Aitäh, tänan teid.</p> Plenaarettekanne Euroopa Kaitseagentuuri aastakonverentsil "Turvalisus digiajastul: Euroopa koostöö lisaväärtus" 2017-11-22T20:00:00+00:00 2017-11-22T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13771-2017-11-24-12-45-43 <p>Lugupeetud härra Domecq, daamid ja härrad!</p> <p>Ma vabandan järgmise kalambuuri eest – ma tean, et olen viimane tulemüür teie ja lõunasöögi vahel, seetõttu lubage mul kohe asja kallale asuda. On kolm teemat, mida ma pean oluliseks ja mida ma soovin teiega jagada. Need on küberhügieeni olulisus kõigi inimeste jaoks, kõiki otsustajaid puudutav vajadus küberturvalisust tõeliselt mõista ja küsimus sellest, milline peaks selle juures olema Euroopa Kaitseagentuuri roll.</p> <p>Arvatavasti pole vaja mitte kellelegi selles ruumis viibijatest küberturvalisuse olulisust rõhutada. Kuid samuti olen ma kindel, et seda tunnet, kui oluline ja tähelepanu vajav teema see on, jagab ka enamik inimesi väljaspool seda konverentsiruumi. Või kui võtame veel isiklikuma küsimuse – küberhügieeni –, siis muret selle pärast jagavad kõik meie seast.</p> <p>Võtkem näiteks USA Demokraatliku partei kongressi meiliserverisse sissemurdmise juhtumi 2016. aastast. Pole oluline, mida arvame selle kohta, kes võis selle operatsiooni taga olla või kui palju võis see vahejuhtum USA presidendivalimiste tulemusi mõjutada. Tõsi näib olevat asjaolu, et võimalikuks sai niisugune asi peamiselt tänu sellele, et pääseti ligi Clintoni kampaaniajuhi John Podesta kontole. See ei olnud tehniliselt keeruline operatsioon, pigem oli see väga lihtne andmepüük.</p> <p>Lugupeetud härra Domecq, daamid ja härrad!</p> <p>Ma vabandan järgmise kalambuuri eest – ma tean, et olen viimane tulemüür teie ja lõunasöögi vahel, seetõttu lubage mul kohe asja kallale asuda. On kolm teemat, mida ma pean oluliseks ja mida ma soovin teiega jagada. Need on küberhügieeni olulisus kõigi inimeste jaoks, kõiki otsustajaid puudutav vajadus küberturvalisust tõeliselt mõista ja küsimus sellest, milline peaks selle juures olema Euroopa Kaitseagentuuri roll.</p> <p>Arvatavasti pole vaja mitte kellelegi selles ruumis viibijatest küberturvalisuse olulisust rõhutada. Kuid samuti olen ma kindel, et seda tunnet, kui oluline ja tähelepanu vajav teema see on, jagab ka enamik inimesi väljaspool seda konverentsiruumi. Või kui võtame veel isiklikuma küsimuse – küberhügieeni –, siis muret selle pärast jagavad kõik meie seast.</p> <p>Võtkem näiteks USA Demokraatliku partei kongressi meiliserverisse sissemurdmise juhtumi 2016. aastast. Pole oluline, mida arvame selle kohta, kes võis selle operatsiooni taga olla või kui palju võis see vahejuhtum USA presidendivalimiste tulemusi mõjutada. Tõsi näib olevat asjaolu, et võimalikuks sai niisugune asi peamiselt tänu sellele, et pääseti ligi Clintoni kampaaniajuhi John Podesta kontole. See ei olnud tehniliselt keeruline operatsioon, pigem oli see väga lihtne andmepüük.</p> Vabariigi President vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel 2017-11-20T10:27:27+00:00 2017-11-20T10:27:27+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13749-2017-11-20-12-28-21 <p>Mul on väga hea meel anda täna üle vägivallaennetuse tunnustusauhinnad. Ammu oleks selleks olnud aeg.</p> <p>Eero Epner kirjutas Postimehes: „Kurjus, mis immitseb läbi meie eetiliste põrandapragude, on universaalne ja absoluutne, ja selle eiramine meie ühine kaassüü."</p> <p>Kurjust saab tõrjuda ja kurjus ei ole paratamatu. Ma ei taha leida meid ühel hetkel taas olukorrast, kus meie julguse ja tahtejõu on okupeerinud ideoloogiline sallimatus ja vaen. Me oleme ühiskonnana seal juba kord ära käinud ja seda juba kord näinud.</p> <p>Tänaseks on sellest 26 aastat, kui see ajastu mööda sai. Kuid meie kogukondlik enesekindlus, see on ikka veel hapravõitu. Aus on öelda, et vaba ühiskond nõuab julgust ja vastutustunnet ja ta nõuab, et taluksime endi seas ka neid, kes meile meelt mööda ei ole, kes võibolla ei käitu nagu meie, kes ei näe välja nagu meie ja kes ei mõtle nii nagu meie. Maailmas, kus sellised põhimõtted ei loe, ei saa olema pikalt olemas meid, eestlasi, sest meid on ju väga vähe. Enamus inimesi maailmas ei mõtle täpselt nagu meie, vähemalt ei tee nad seda samas keeles.</p> <p>Sestap peamegi üheskoos kogu maailma kurjuse eest kaitsma, vaenu eest kaitsma. Aga kogu maailm teadupärast algab kodust. Ärme usu neid, kes meile valetavad, et meie ebakindlust ja hirme võtab ära see, kui leiame endast nõrgema, keda alla suruda.</p> <p>Nagu lapsegi trauma väljendub tema käitumises, kui ta ei suuda läbielatust muul moel jagu saada, nii räägib ka meie raev kaasliikleja peale, meie valus netikommentaar ja õel pilk meie endi ebakindlusest, meie enda lootusetusest ja kibestumisest. Me suudame seda ületada ainult siis, kui julgeme nii endi kui ka teiste vastu olla hoolivamad. Me ei tohi lasta iseennast oma hirmudest vallutada.</p> <p>Mul on väga hea meel anda täna üle vägivallaennetuse tunnustusauhinnad. Ammu oleks selleks olnud aeg.</p> <p>Eero Epner kirjutas Postimehes: „Kurjus, mis immitseb läbi meie eetiliste põrandapragude, on universaalne ja absoluutne, ja selle eiramine meie ühine kaassüü."</p> <p>Kurjust saab tõrjuda ja kurjus ei ole paratamatu. Ma ei taha leida meid ühel hetkel taas olukorrast, kus meie julguse ja tahtejõu on okupeerinud ideoloogiline sallimatus ja vaen. Me oleme ühiskonnana seal juba kord ära käinud ja seda juba kord näinud.</p> <p>Tänaseks on sellest 26 aastat, kui see ajastu mööda sai. Kuid meie kogukondlik enesekindlus, see on ikka veel hapravõitu. Aus on öelda, et vaba ühiskond nõuab julgust ja vastutustunnet ja ta nõuab, et taluksime endi seas ka neid, kes meile meelt mööda ei ole, kes võibolla ei käitu nagu meie, kes ei näe välja nagu meie ja kes ei mõtle nii nagu meie. Maailmas, kus sellised põhimõtted ei loe, ei saa olema pikalt olemas meid, eestlasi, sest meid on ju väga vähe. Enamus inimesi maailmas ei mõtle täpselt nagu meie, vähemalt ei tee nad seda samas keeles.</p> <p>Sestap peamegi üheskoos kogu maailma kurjuse eest kaitsma, vaenu eest kaitsma. Aga kogu maailm teadupärast algab kodust. Ärme usu neid, kes meile valetavad, et meie ebakindlust ja hirme võtab ära see, kui leiame endast nõrgema, keda alla suruda.</p> <p>Nagu lapsegi trauma väljendub tema käitumises, kui ta ei suuda läbielatust muul moel jagu saada, nii räägib ka meie raev kaasliikleja peale, meie valus netikommentaar ja õel pilk meie endi ebakindlusest, meie enda lootusetusest ja kibestumisest. Me suudame seda ületada ainult siis, kui julgeme nii endi kui ka teiste vastu olla hoolivamad. Me ei tohi lasta iseennast oma hirmudest vallutada.</p> Vabariigi President isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis 2017-11-12T08:46:41+00:00 2017-11-12T08:46:41+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13729-2017-11-12-11-15-07 <p>Selle aasta varasügisel sündis mu sõprade perre poeg. Me kõik oleme lugenud ja kuulnud luuletusi sellest, kuidas laps vaatab oma ema. Kuidas ema silmades on lapse jaoks terve maailm. Vaatasin oma sõpra vastsündinud pojaga. Isa silmis oligi terve maailm. Tegelikult siiski selle maailma ilusam, parim osa. See maailm, milles on lõputult hoolivust. Piiramatult armastust. Juba ette järgmiseks 20 aastaks kannatlikkust. Valmisolekut taluda pisikesi pahandusi ja tulla toime suurematega. Lubadust olla alati õigel ajal ja õiges kohas selleks, et pisike inimene saaks end tunda turvaliselt ja kindlalt.</p> <p>Pisikese inimese silmis oli pilk, mis hästi hoitud imikutel ikka – lõputu rahu, sisemine enesekindlus, mis tuleneb sellest, et tema maailmas on kõik hästi ja teistsugust maailma ta polegi veel näinud. Eelarvamusevaba usk õnne ja turvalisusse.</p> <p>Sellist rahu suudame oma lastele pakkuda vaid esimesel eluaastal. Edaspidi hakkavad nad õppima elu. Elu on keeruline ja vastuoluline ja on paratamatu, et lapse arenguga kaasneb pettumusi, sest tema turvaline maailm hakkab omandama teisi varjundeid. Muidugi jääb hästi hoitud lapse maailm ikkagi alati turvaliseks, aga ta hakkab mõistma, et see turvatunne ei olgi iseenesestmõistetav. Selle turvatunde eest seisavad täiskasvanud, kõige rohkem tema vanemad.</p> <p>Emotsionaalse turvatunde allikana on mehed meie komberuumis selgelt alahinnatud. Stereotüüpne suhtumine teeb Eesti isadele liiga. Tegelikult kõige karmimate elukutsete esindajadki lähevad teist nägu, kui silmapiirile ilmub mõni tita. Kõikidele isadele meeldib rääkida oma lastest ja oma lastest rääkides on kõik isad hoopis teistmoodi uhked kui rääkides oma värskelt omandatud magistrikraadist või joostud isiklikust rekordist. Kaugel olevatele lastele mõeldes on isade igatsus tajutav, eriti kui lahusolek on pigem oludega leppimine kui valik. Võib-olla ei paista see kõik kergesti välja, aga kes oskab, see näeb. Isa silmis ja südames on laps terve maailm, olgu siis lähedal või kaugel, olgu laps väike või suur. <p>Selle aasta varasügisel sündis mu sõprade perre poeg. Me kõik oleme lugenud ja kuulnud luuletusi sellest, kuidas laps vaatab oma ema. Kuidas ema silmades on lapse jaoks terve maailm. Vaatasin oma sõpra vastsündinud pojaga. Isa silmis oligi terve maailm. Tegelikult siiski selle maailma ilusam, parim osa. See maailm, milles on lõputult hoolivust. Piiramatult armastust. Juba ette järgmiseks 20 aastaks kannatlikkust. Valmisolekut taluda pisikesi pahandusi ja tulla toime suurematega. Lubadust olla alati õigel ajal ja õiges kohas selleks, et pisike inimene saaks end tunda turvaliselt ja kindlalt.</p> <p>Pisikese inimese silmis oli pilk, mis hästi hoitud imikutel ikka – lõputu rahu, sisemine enesekindlus, mis tuleneb sellest, et tema maailmas on kõik hästi ja teistsugust maailma ta polegi veel näinud. Eelarvamusevaba usk õnne ja turvalisusse.</p> <p>Sellist rahu suudame oma lastele pakkuda vaid esimesel eluaastal. Edaspidi hakkavad nad õppima elu. Elu on keeruline ja vastuoluline ja on paratamatu, et lapse arenguga kaasneb pettumusi, sest tema turvaline maailm hakkab omandama teisi varjundeid. Muidugi jääb hästi hoitud lapse maailm ikkagi alati turvaliseks, aga ta hakkab mõistma, et see turvatunne ei olgi iseenesestmõistetav. Selle turvatunde eest seisavad täiskasvanud, kõige rohkem tema vanemad.</p> <p>Emotsionaalse turvatunde allikana on mehed meie komberuumis selgelt alahinnatud. Stereotüüpne suhtumine teeb Eesti isadele liiga. Tegelikult kõige karmimate elukutsete esindajadki lähevad teist nägu, kui silmapiirile ilmub mõni tita. Kõikidele isadele meeldib rääkida oma lastest ja oma lastest rääkides on kõik isad hoopis teistmoodi uhked kui rääkides oma värskelt omandatud magistrikraadist või joostud isiklikust rekordist. Kaugel olevatele lastele mõeldes on isade igatsus tajutav, eriti kui lahusolek on pigem oludega leppimine kui valik. Võib-olla ei paista see kõik kergesti välja, aga kes oskab, see näeb. Isa silmis ja südames on laps terve maailm, olgu siis lähedal või kaugel, olgu laps väike või suur. Digitaalse transpordi teemalisel konverentsil "Digital Transport Days 2017" 2017-11-09T20:00:00+00:00 2017-11-09T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13757-digitaalse-transpordi-teemalisel-konverentsil-qdigital-transport-days-2017q <p>Austatud külalised ja konverentsil osalejad!</p> <p>Soovin teile veidi hilinenult öelda tere tulemast digitaalse transpordi päevadele Tallinnas. Tänan korraldajaid nii Euroopa Komisjonist kui ka Eesti eesistumise organiseerijate seast, tänu kellele see oluline sündmus on teoks saanud. Nagu teate, on digiteemad meile siin Eestis väga südamelähedased. Seepärast on mul äärmiselt hea meel teid kõiki siin tervitada.</p> <p>Eestis oleme juba läbi teinud suure ühiskondliku muudatuse, mille tulemusena on meie kodanike ja ettevõtete käsutuses täiesti digitaalne keskkond, kus saab suhelda nii riigiga kui ka partneritega erasektorist. Loodetavasti taipate, et oleme eesliinil ka digitaalse transpordi lahenduste alal. Teisiti ei saakski see olla. Digitaalne transport on kahtlemata üks osa digiühiskonnast, ning muidugi on see lihtsam siis, kui transpordipartner on juba digiühiskonnas, selle asemel et hakata kõike aste-astmelt üles ehitama, nii et minu arvates oleme meie juba sammukese võrra ees ja meile järele jõudmine vajab pingutust.</p> <p>Inimeste liikumine ja ühenduses olemine on tänapäeva ühiskonna pärisosa. Selge on see, et tuleviku transpordisüsteemid peavad rahuldama ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vajadusi, samal ajal minimeerides ebasoovitavat mõju, mis on ennekõike seotud saastamise ja õnnetustega.</p> <p>Kui volinik Violeta Bulc viimati Tallinnas käis, juhtis ta meie tähelepanu kurvale tõsiasjale, et iga päev kaotame Euroopas liiklusõnnetustes 70 inimest ja veel 350 saab raskelt vigastada. Transport tekitab 24% meie saastest. Keskmine inimene veedab igal aastal liikluses kohutavad kuus nädalat. Osa sellest on vältimatu, kuid seda aega on võimalik ummikute targa haldamisega muuta lühemaks ja sujuvamaks. Osa sellest on Eesti standardite järgi juba täiesti tarbetu, näiteks kohalesõitmine selleks, et registreerida lapse sünd, allkirjastada dokument, esitada avaldus lasteaiakoha saamiseks. Esimene, samuti viimane, sõltub lõppkokkuvõttes veebilahendustest.</p> <p>Seetõttu on mul hea meel igasuguste arutelude üle, mis rõhutavad tulevikutehnoloogia ja innovatsiooni tähtsust transpordis.</p> <p>Ummikute targa haldamise juures peame arvatavasti lootma liikuvusele kui teenusele, milles mängivad põhirolli võrdõigusplatvormid ja isesõitvad autod.</p> <p>Me teame, et suurt osa kasutult teel veedetud ajast oleks lihtne vältida, kui auto sõidaks ühest punktist teise ainult täiskoormaga ja selles oleks iga teekilomeetri kohta suurim võimalik arv sõitjaid. Sellise mudeli korral peaksid ummikud vähenema. Täpsus peaks suurenema. Üha vähem sõltub meie liikuvus sõidukitest, mis on meie omad. Need sõidukid, mis on meie omad, autod, mis on meie omad – tulevikus on need meil võibolla ainult edevuse, mitte vajaduse pärast. Sedasi muutub transport demokraatlikumaks. Mitmesuguste teenuste ja lahenduste kättesaadavus kasvab järsult.</p> <p>Võibolla juba kümne aasta pärast ei ole isikliku auto omamine enam ühiskondlik norm. Nagunii näitavad uuringud, et 94% ajast isiklik auto lihtsalt seisab.</p> <p>Väga oluline on olla avatud ning pakkuda õigusruumi uuele tehnoloogiale ja uutele ideedele. Selle saime meie siin Eestis paljude näidete abil juba ammu selgeks. Võtkem kasvõi Eesti Geenivaramu 17 aastat tagasi. Meie ei teinud muud, kui lõime õigusruumi, siis tulid erainvestorid ja tegid erainvestorite rahaga meie inimeste jaoks geeniandmebaasi, sest meil oli siin riigis selleks sobilik õiguslik keskkond. Siis aga astusid ligi teised riigid ja nii-öelda solkisid turu ära. Nad hakkasid selle teenuse eest maksma ja see tähendas, et me kaotasime 15 aastat, sest meie polnud võimelised selle eest maksma. Nüüd on teenus nii odav, et oleme jälle suutelised selle eest maksma, aga me kaotasime erainvestorite initsiatiivi turul lihtsalt sellega, et riigid tulid ja solkisid turu ära. Samamoodi pole meil riigi omandis ühtegi ettevõtet telekommunikatsiooni sektorist, seega puudub seal ka riigist lähtuv kallutatus. Eesti ja Rootsi on esimesed kohad, kus 5G-võrk müüdi välja ilma riigi sekkumiseta, sest meil on lubav keskkond, me oleme loonud selleks vajaliku õigusruumi. Samuti pole meie siin Eestis hakanud sõdima Uberi ega Taxifyga. Me oleme otsustanud nende olemasolu tunnistada. Alates 1. novembrist on sellised platvormid nagu Taxify ja Uber reguleeritud ning seega tegutsevad nad Eestis selges õigusruumis. Seadusandlus peab alati käima tegelikust arengust ees või vähemalt pidama sellega sammu. Sooviksin ka teistes riikides näha rohkem valmisolekut leida lahendusi, selle asemel et seada piiranguid. Meie siin Eestis arutleme, kuidas luua õiguskeskkonda isetegutsevatele robotitele, nende funktsioonidest rääkimata. See ei pea olema auto, see võib olla ükskõik milline iseseisvalt tegutsev robot.</p> <p>Meil on ka hea praktiline põhjus selliste arutelude pidamiseks – selle aasta 20. septembril sattusid Tallinnas liiklusõnnetusse auto ja pakirobot, kui auto sõitis ettenähtud kohas teed ületanud robotile otsa. Mul on hea meel teatada, et kõik selles vahejuhtumis osalenud pääsesid suuremate vigastusteta.</p> <p>Samuti on mul hea meel teatada, et meie liiklusseadustik oli selliseid olukordi juba ette näinud – seega oli seda juba võimalik reguleerida. Muuseas, süüdlaseks jäi selles esimeses omataolises õnnetuses autojuht.</p> <p>Kuid sedalaadi vahejuhtumid panevad mõtlema selle peale, mida transport tänapäeval tähendab. See tekitab äratundmise, et digitaalsed transpordilahendused ei eksisteeri enam ainult filmides. Nad on siin. Nad on päriselt olemas ja nad jäävad siia. Mida varem me seda tunnistame ja nad oma kasuks tööle paneme, seda parem. Arutleme praegu selle üle, kuidas teha nii, et kõik tehisintellekti kasutavad masinad oleksid Eestisse ja digiühiskonda teretulnud.</p> <p>Me peame pühenduma sellele, et saaksime uut tehnoloogiat kasutada kõikehaarava, paremate ühendustega, konkurentsivõimelisema ja puhtama transpordisektori heaks. Meie suur eesmärk peaks olema, et Euroopa Liidust saaks selles valdkonnas üleilmne liider. Kuid minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei peaks me püüdma reguleerida eraldi digitaalset transporti ja eraldi näiteks meie eest restoranides või haiglates hoolt kandvaid roboteid. Esialgu võib sektorite kaupa tegutsemine tunduda lihtsam, aga ausalt öeldes saavutaksime palju selgema õigusruumi, kui alustaksime üldisemast, otsides vastuseid küsimustele tehisintellekti esinemisviiside ning nende omanike õiguste ja kohustuste kohta.</p> <p>Kõigil riikidel üle maailma tuleb rinda pista vajadusega mõista tehisintellekti, mis on üha enam mõjutamas nende riikide inimeste elu. Transpordisektor on selles strateegilises arutelus üks peamisi huvirühmi, vaieldamatu liider, aga ta ei tohiks egoistlikult püüda seda seadustega sektorikaupa reguleerida.</p> <p>Loomulikult tuleb nende moodsate lahendustega, mis puudutavad ülesandeid, mida tehnoloogia toob kaasa konkreetselt ja ainult transpordi valdkonnale, tegeledagi transpordisektori sees. Suurem turvalisus on üks põhieesmärke, mis on käima lükanud suurema osa arendustegevusest maismaatranspordi ja lennunduse valdkonnas. See on ühtlasi kõige suurem proovikivi.</p> <p>Eesti on toetanud oma eesistumise aja ühe prioriteedina andmete vaba liikumist. Värskete andmete kasutamine ja süsteemne kättesaadavus aitab meil turvalisuse valdkonnas üle minna reageerivalt lähenemisviisilt – mis põhineb õnnetuste ja juhtumite aruannetel – proaktiivsele lähenemisviisile, mis tähendab, et me analüüsime andmeid, tuvastamaks trende ja kontrollida olukordi, mis võivad viidata turvaohule. Niisugust nihet võime juba näha lennundussektoris, mis tegutseb turvalisuse nimel peetava võitluse eesliinil.</p> <p>Kuid tulevikus mängib andmestike kasutamine turvalisuse haldamisel võtmerolli kõigis transpordi valdkondades. Ka teised sektorid võivad takseerida seda viljakat lähenemisviisi ja kanda selle teadmise üle oma valdkonda.</p> <p>Tänapäevased liiklusvahendid juba on nii mitmeski mõttes omavahel ühenduses. Kuid juba lähemas tulevikus hakkavad nad omavahel ja ka transporditaristuga otse suhtlema. Mõnikord isegi ilma sõitja või juhi teadmata.</p> <p>Mitmesugused uuringud on näidanud, et aastaks 2025 liigub meie teedel kaks miljardit omavahel ühenduses olevat autot. Need autod tekitavad iga päev kolmkümmend terabaiti andmeid.</p> <p>See parandab oluliselt maanteede turvalisust, liikluse sujuvust ning liiklusvahendi juhtimise ja sellega sõitmise mugavust, aga ka liikuvust.</p> <p>Väga oluline on rõhutada, et küberturvalisuse valdkonna areng peab käima käsikäes suure hulga delikaatse teabe jagamisega. Andmed on mõnevõrra teistsugune materjal kui kuld või nafta. Andmete hulk kasvab kiiremini kui meie suutlikkus neid tarbida.</p> <p>Veel üks oluline ajend digitaalse transpordi arendamiseks on tihedalt seotud keskkonnaga. Vajadus vähendada heitmeid ja vajadus võidelda linnakeskkondades ummikutega nõuavad kohest tähelepanu. See ei saa tulla kusagilt mujalt kui juba mainitud inimeste valikust saada hakkama ilma autota. Me oleme juba paljudes Euroopa linnades ja ka üle maailma muutnud auto omamise kohutavalt ebamugavaks. Ometi ei suuda inimesed autost loobuda, ja nad ka ei saa sellest loobuda, sest puudub alternatiiv, mis oleks sama mugav nagu auto. Tõhus ja tõeliselt automatiseeritud multimodaalsus on peamine motivaator, et inimene läheks isiklikult transpordilt üle jagatud transpordile. Väga raske oleks veenda meie inimesi seda sammu astuma. Miks? Sest oleme harjunud mõtlema, et kui ma ei saa loota oma auto peale, siis olen otsekohe sassis graafikute, hilinevate rongide, ümberistumiste jms ohver. Siinkohal pean mainima, et on üks riik – Jaapan –, kus on juba suudetud panna rongid käima nii, et need isegi ühte minutit hiljaks ei jää, sest järgmine rong tuleb juba minuti pärast ja sellele tuleb koht vabaks teha. Nii et kui aus olla, siis kõigepealt peaksime panema selle, mis meil juba on, oma inimeste jaoks täpsemalt käima, et nad saaksid rohkem usaldada ka teisi liiklusvahendeid peale isikliku auto. Siin tuleb jälle mängu digitaalsus. Me saaksime kasutada olemasolevaid andmeid, olemasolevat taristut saaks koos koondandmetega vabalt kasutada selleks, et inimesed vähemalt hakkaksid nägema, et see multimodaalsus võib ühel päeval mõistlikuks osutuda. Ma ei arva, et saaksime minna otse hilinevate rongide juurest lubaduse juurde, et inimesed peavad sõitma oma sõbra auto tagaistmel, et istuda ümber teise sõbra auto tagaistmele, et nii kuhugi õigeks ajaks pärale jõuda. Inimesed ei usu seda, kui neil pole mingit kogemust rongidega, mis käivad täpselt sõiduplaani järgi.</p> <p>Kindel on muidugi ka see, et koos digitaalsete transpordilahenduste saabumisega kaovad tulevikus paljud töökohad, mida me praegu selles strateegilise tähtsusega sektoris tunneme. Ma olen teadlik, et see üleminek kujuneb paljude inimeste jaoks ebamugavaks, aga tahan olla aus ja väljenduda selgelt.</p> <p>Need töökohad, mis meil praegu on, loomulikult kaovad. Sõidukijuhtide töökohad – sest isejuhtivate sõiduvahendite korral reguleeritakse paljusid aspekte liikluses sõidu- ja veoautode vahel toimuva kommunikatsiooni teel. Ma ei arva, et see oleks asi, millest me ei peaks rääkima. Hoopis vastupidi – me peaksime selle kohta infot jagama.</p> <p>Selle asemel et kärpida inimeste kohanemisvõimet juttudega kodanikupalgast, peaksime keskenduma sellele, kuidas uus tehnoloogia võiks suurendada ühiskonna kui terviku tuluteenimise võimekust. Tehnoloogiline areng ei peaks meile tähendama pelgalt tõhusamaid tööstusprotsesse ja sellest tulenevat töökohtade kadumist. Me teame, et see protsess loob ka uusi töövõimalusi, ja samuti teame, et me ei tea, millised need on. Aga me võime kindlad olla, et see juhtub. Me juba näeme, et riigi tasandil loob tehnoloogia teistsuguseid töökohti. See loob ka inimestele võimalusi kasutada oma vara lisasissetuleku teenimiseks. Kui me ei nimeta seda tööks, siis võime nimetada seda teenuseks. Kuidas sellega tuleviku keskkonnas toime tulla, on hoopis eraldi küsimus, aga need töökohad on juba kohale jõudmas.</p> <p>Suur osa vaidlustest liikuvuspaketi ümber põhineb hirmudel liig suure halduskoormuse ees, samuti selle järelevalvega seotud probleemidel. Põhjalikud digilahendused võiksid aidata neist hirmudest üle saada. Ma arvan taas kord, et kuna digilahendused on läbipaistvad ja hõlpsasti kasutatavad, siis võivad need aidata hirmudest üle saada. Loodan siiralt, et paberivaba tegutsemisviis saab üsna pea transpordisektoris valdavaks, ja ausalt öelda isegi imestan, et see praegu veel nii ei ole. Jah, imestan. Meil on minu arvates juba umbes 20 aastat olnud olemas tehnilised lahendused, et liikluse haldamine digitaalsemaks muuta, ja ometi pole me seda teinud. Jah, see tähendaks taas töökohtade kadu, aga ka kokku hoitud aega meie kõigi jaoks. Lubage mul lõpetada mõttega, et uus tehnoloogia on andnud meile võimaluse teha transpordisektoris otsustavaid ja kasu toovaid muudatusi. Kasutagem siis seda parimal võimalikul viisil! Ärgem kartkem tulevikku, ärgem püüdkem eirata tõsiasja, et me ei tea, kus me 15 aasta pärast oleme. Mitte keegi ei tea. Probleem on muidugi selles, et 20. sajandi transpordisektori mõtteviisis me teadsime, et hobuvanker pole sajandi lõpuks suure tõenäosusega enam kasutusel, ja üldjoontes see nii ka on. Praegu me ei tea täpselt, mida 10 või 15 aasta pärast enam ei kasutata, sest uuenduste tsükkel on nüüd palju kiirem. See tähendab, et kõik, mida me praegu kasutame, on 10 aasta pärast täiesti iganenud; teil on praegu taskus masin, mida 15 aasta pärast näidatakse kui kiviaegset. Ja nende inimeste 21. sajand erineb järsult 20. sajandist. Seetõttu on avalikul sektoril veel raskem sekkuda – mitte ainult õigusruumi või lubava õiguskeskkonna loomisega. Et olla selles osaline, on vaja absoluutset mittesekkumist. Ja meil siin Euroopas tuleb mittesekkumine tõesti halvasti välja. Aga me vajame seda. Sest seal väljas on sadu ideid, ja üks-kaks neist on edukad.</p> <p>Kui asume avaliku sektoriga vale idee taha neist 98st või 99st, siis tegelikult kallutame end tulevikku viiva peatee pealt kõrvale. Seepärast väidangi, et me ei peaks püüdma asju ise ära teha.</p> <p>Peaksime püüdma mõista, mis laadi õiguskeskkonda vajatakse, ning siis jätma ülejäänu teadus- ja arendusosakondade hooleks, keda me saame toetada neutraalselt – turu suhtes neutraalselt –; seejärel peaks ülejäänu tegelikult korraldama ja tegema võimalikult suures osas erasektor. Meie kogemus näitab, et kui mängu astub riik, kes asub toetama üht või teist tehnoloogilist lahendust ja see juhtub olema vale lahendus, raiskab ta lihtsalt tarbetult raha. Asi on aga isegi veel hullem siis, kui see juhtub olema õige tehnoloogiline lahendus, sest sel juhul peavad need, kes üritavad erasektorit sellesse investeerima saada, liikuma nende kannul, kes otsustasid sellesse investeerida avaliku sektori raha. Ja see on üks hirmus asi. Selle jaoks meil taskuraha pole. Tänan kuulamast!</p> <p>Kõne on algselt peetud inglise keeles ja tõlgitud eesti keelde. Kõne ingliskeelse versiooni leiab <a href="https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13744-at-the-digital-transport-days-2017-/index.html" target="_blank">SIIT</a>.</p> <p>Austatud külalised ja konverentsil osalejad!</p> <p>Soovin teile veidi hilinenult öelda tere tulemast digitaalse transpordi päevadele Tallinnas. Tänan korraldajaid nii Euroopa Komisjonist kui ka Eesti eesistumise organiseerijate seast, tänu kellele see oluline sündmus on teoks saanud. Nagu teate, on digiteemad meile siin Eestis väga südamelähedased. Seepärast on mul äärmiselt hea meel teid kõiki siin tervitada.</p> <p>Eestis oleme juba läbi teinud suure ühiskondliku muudatuse, mille tulemusena on meie kodanike ja ettevõtete käsutuses täiesti digitaalne keskkond, kus saab suhelda nii riigiga kui ka partneritega erasektorist. Loodetavasti taipate, et oleme eesliinil ka digitaalse transpordi lahenduste alal. Teisiti ei saakski see olla. Digitaalne transport on kahtlemata üks osa digiühiskonnast, ning muidugi on see lihtsam siis, kui transpordipartner on juba digiühiskonnas, selle asemel et hakata kõike aste-astmelt üles ehitama, nii et minu arvates oleme meie juba sammukese võrra ees ja meile järele jõudmine vajab pingutust.</p> <p>Inimeste liikumine ja ühenduses olemine on tänapäeva ühiskonna pärisosa. Selge on see, et tuleviku transpordisüsteemid peavad rahuldama ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vajadusi, samal ajal minimeerides ebasoovitavat mõju, mis on ennekõike seotud saastamise ja õnnetustega.</p> <p>Kui volinik Violeta Bulc viimati Tallinnas käis, juhtis ta meie tähelepanu kurvale tõsiasjale, et iga päev kaotame Euroopas liiklusõnnetustes 70 inimest ja veel 350 saab raskelt vigastada. Transport tekitab 24% meie saastest. Keskmine inimene veedab igal aastal liikluses kohutavad kuus nädalat. Osa sellest on vältimatu, kuid seda aega on võimalik ummikute targa haldamisega muuta lühemaks ja sujuvamaks. Osa sellest on Eesti standardite järgi juba täiesti tarbetu, näiteks kohalesõitmine selleks, et registreerida lapse sünd, allkirjastada dokument, esitada avaldus lasteaiakoha saamiseks. Esimene, samuti viimane, sõltub lõppkokkuvõttes veebilahendustest.</p> <p>Seetõttu on mul hea meel igasuguste arutelude üle, mis rõhutavad tulevikutehnoloogia ja innovatsiooni tähtsust transpordis.</p> <p>Ummikute targa haldamise juures peame arvatavasti lootma liikuvusele kui teenusele, milles mängivad põhirolli võrdõigusplatvormid ja isesõitvad autod.</p> <p>Me teame, et suurt osa kasutult teel veedetud ajast oleks lihtne vältida, kui auto sõidaks ühest punktist teise ainult täiskoormaga ja selles oleks iga teekilomeetri kohta suurim võimalik arv sõitjaid. Sellise mudeli korral peaksid ummikud vähenema. Täpsus peaks suurenema. Üha vähem sõltub meie liikuvus sõidukitest, mis on meie omad. Need sõidukid, mis on meie omad, autod, mis on meie omad – tulevikus on need meil võibolla ainult edevuse, mitte vajaduse pärast. Sedasi muutub transport demokraatlikumaks. Mitmesuguste teenuste ja lahenduste kättesaadavus kasvab järsult.</p> <p>Võibolla juba kümne aasta pärast ei ole isikliku auto omamine enam ühiskondlik norm. Nagunii näitavad uuringud, et 94% ajast isiklik auto lihtsalt seisab.</p> <p>Väga oluline on olla avatud ning pakkuda õigusruumi uuele tehnoloogiale ja uutele ideedele. Selle saime meie siin Eestis paljude näidete abil juba ammu selgeks. Võtkem kasvõi Eesti Geenivaramu 17 aastat tagasi. Meie ei teinud muud, kui lõime õigusruumi, siis tulid erainvestorid ja tegid erainvestorite rahaga meie inimeste jaoks geeniandmebaasi, sest meil oli siin riigis selleks sobilik õiguslik keskkond. Siis aga astusid ligi teised riigid ja nii-öelda solkisid turu ära. Nad hakkasid selle teenuse eest maksma ja see tähendas, et me kaotasime 15 aastat, sest meie polnud võimelised selle eest maksma. Nüüd on teenus nii odav, et oleme jälle suutelised selle eest maksma, aga me kaotasime erainvestorite initsiatiivi turul lihtsalt sellega, et riigid tulid ja solkisid turu ära. Samamoodi pole meil riigi omandis ühtegi ettevõtet telekommunikatsiooni sektorist, seega puudub seal ka riigist lähtuv kallutatus. Eesti ja Rootsi on esimesed kohad, kus 5G-võrk müüdi välja ilma riigi sekkumiseta, sest meil on lubav keskkond, me oleme loonud selleks vajaliku õigusruumi. Samuti pole meie siin Eestis hakanud sõdima Uberi ega Taxifyga. Me oleme otsustanud nende olemasolu tunnistada. Alates 1. novembrist on sellised platvormid nagu Taxify ja Uber reguleeritud ning seega tegutsevad nad Eestis selges õigusruumis. Seadusandlus peab alati käima tegelikust arengust ees või vähemalt pidama sellega sammu. Sooviksin ka teistes riikides näha rohkem valmisolekut leida lahendusi, selle asemel et seada piiranguid. Meie siin Eestis arutleme, kuidas luua õiguskeskkonda isetegutsevatele robotitele, nende funktsioonidest rääkimata. See ei pea olema auto, see võib olla ükskõik milline iseseisvalt tegutsev robot.</p> <p>Meil on ka hea praktiline põhjus selliste arutelude pidamiseks – selle aasta 20. septembril sattusid Tallinnas liiklusõnnetusse auto ja pakirobot, kui auto sõitis ettenähtud kohas teed ületanud robotile otsa. Mul on hea meel teatada, et kõik selles vahejuhtumis osalenud pääsesid suuremate vigastusteta.</p> <p>Samuti on mul hea meel teatada, et meie liiklusseadustik oli selliseid olukordi juba ette näinud – seega oli seda juba võimalik reguleerida. Muuseas, süüdlaseks jäi selles esimeses omataolises õnnetuses autojuht.</p> <p>Kuid sedalaadi vahejuhtumid panevad mõtlema selle peale, mida transport tänapäeval tähendab. See tekitab äratundmise, et digitaalsed transpordilahendused ei eksisteeri enam ainult filmides. Nad on siin. Nad on päriselt olemas ja nad jäävad siia. Mida varem me seda tunnistame ja nad oma kasuks tööle paneme, seda parem. Arutleme praegu selle üle, kuidas teha nii, et kõik tehisintellekti kasutavad masinad oleksid Eestisse ja digiühiskonda teretulnud.</p> <p>Me peame pühenduma sellele, et saaksime uut tehnoloogiat kasutada kõikehaarava, paremate ühendustega, konkurentsivõimelisema ja puhtama transpordisektori heaks. Meie suur eesmärk peaks olema, et Euroopa Liidust saaks selles valdkonnas üleilmne liider. Kuid minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei peaks me püüdma reguleerida eraldi digitaalset transporti ja eraldi näiteks meie eest restoranides või haiglates hoolt kandvaid roboteid. Esialgu võib sektorite kaupa tegutsemine tunduda lihtsam, aga ausalt öeldes saavutaksime palju selgema õigusruumi, kui alustaksime üldisemast, otsides vastuseid küsimustele tehisintellekti esinemisviiside ning nende omanike õiguste ja kohustuste kohta.</p> <p>Kõigil riikidel üle maailma tuleb rinda pista vajadusega mõista tehisintellekti, mis on üha enam mõjutamas nende riikide inimeste elu. Transpordisektor on selles strateegilises arutelus üks peamisi huvirühmi, vaieldamatu liider, aga ta ei tohiks egoistlikult püüda seda seadustega sektorikaupa reguleerida.</p> <p>Loomulikult tuleb nende moodsate lahendustega, mis puudutavad ülesandeid, mida tehnoloogia toob kaasa konkreetselt ja ainult transpordi valdkonnale, tegeledagi transpordisektori sees. Suurem turvalisus on üks põhieesmärke, mis on käima lükanud suurema osa arendustegevusest maismaatranspordi ja lennunduse valdkonnas. See on ühtlasi kõige suurem proovikivi.</p> <p>Eesti on toetanud oma eesistumise aja ühe prioriteedina andmete vaba liikumist. Värskete andmete kasutamine ja süsteemne kättesaadavus aitab meil turvalisuse valdkonnas üle minna reageerivalt lähenemisviisilt – mis põhineb õnnetuste ja juhtumite aruannetel – proaktiivsele lähenemisviisile, mis tähendab, et me analüüsime andmeid, tuvastamaks trende ja kontrollida olukordi, mis võivad viidata turvaohule. Niisugust nihet võime juba näha lennundussektoris, mis tegutseb turvalisuse nimel peetava võitluse eesliinil.</p> <p>Kuid tulevikus mängib andmestike kasutamine turvalisuse haldamisel võtmerolli kõigis transpordi valdkondades. Ka teised sektorid võivad takseerida seda viljakat lähenemisviisi ja kanda selle teadmise üle oma valdkonda.</p> <p>Tänapäevased liiklusvahendid juba on nii mitmeski mõttes omavahel ühenduses. Kuid juba lähemas tulevikus hakkavad nad omavahel ja ka transporditaristuga otse suhtlema. Mõnikord isegi ilma sõitja või juhi teadmata.</p> <p>Mitmesugused uuringud on näidanud, et aastaks 2025 liigub meie teedel kaks miljardit omavahel ühenduses olevat autot. Need autod tekitavad iga päev kolmkümmend terabaiti andmeid.</p> <p>See parandab oluliselt maanteede turvalisust, liikluse sujuvust ning liiklusvahendi juhtimise ja sellega sõitmise mugavust, aga ka liikuvust.</p> <p>Väga oluline on rõhutada, et küberturvalisuse valdkonna areng peab käima käsikäes suure hulga delikaatse teabe jagamisega. Andmed on mõnevõrra teistsugune materjal kui kuld või nafta. Andmete hulk kasvab kiiremini kui meie suutlikkus neid tarbida.</p> <p>Veel üks oluline ajend digitaalse transpordi arendamiseks on tihedalt seotud keskkonnaga. Vajadus vähendada heitmeid ja vajadus võidelda linnakeskkondades ummikutega nõuavad kohest tähelepanu. See ei saa tulla kusagilt mujalt kui juba mainitud inimeste valikust saada hakkama ilma autota. Me oleme juba paljudes Euroopa linnades ja ka üle maailma muutnud auto omamise kohutavalt ebamugavaks. Ometi ei suuda inimesed autost loobuda, ja nad ka ei saa sellest loobuda, sest puudub alternatiiv, mis oleks sama mugav nagu auto. Tõhus ja tõeliselt automatiseeritud multimodaalsus on peamine motivaator, et inimene läheks isiklikult transpordilt üle jagatud transpordile. Väga raske oleks veenda meie inimesi seda sammu astuma. Miks? Sest oleme harjunud mõtlema, et kui ma ei saa loota oma auto peale, siis olen otsekohe sassis graafikute, hilinevate rongide, ümberistumiste jms ohver. Siinkohal pean mainima, et on üks riik – Jaapan –, kus on juba suudetud panna rongid käima nii, et need isegi ühte minutit hiljaks ei jää, sest järgmine rong tuleb juba minuti pärast ja sellele tuleb koht vabaks teha. Nii et kui aus olla, siis kõigepealt peaksime panema selle, mis meil juba on, oma inimeste jaoks täpsemalt käima, et nad saaksid rohkem usaldada ka teisi liiklusvahendeid peale isikliku auto. Siin tuleb jälle mängu digitaalsus. Me saaksime kasutada olemasolevaid andmeid, olemasolevat taristut saaks koos koondandmetega vabalt kasutada selleks, et inimesed vähemalt hakkaksid nägema, et see multimodaalsus võib ühel päeval mõistlikuks osutuda. Ma ei arva, et saaksime minna otse hilinevate rongide juurest lubaduse juurde, et inimesed peavad sõitma oma sõbra auto tagaistmel, et istuda ümber teise sõbra auto tagaistmele, et nii kuhugi õigeks ajaks pärale jõuda. Inimesed ei usu seda, kui neil pole mingit kogemust rongidega, mis käivad täpselt sõiduplaani järgi.</p> <p>Kindel on muidugi ka see, et koos digitaalsete transpordilahenduste saabumisega kaovad tulevikus paljud töökohad, mida me praegu selles strateegilise tähtsusega sektoris tunneme. Ma olen teadlik, et see üleminek kujuneb paljude inimeste jaoks ebamugavaks, aga tahan olla aus ja väljenduda selgelt.</p> <p>Need töökohad, mis meil praegu on, loomulikult kaovad. Sõidukijuhtide töökohad – sest isejuhtivate sõiduvahendite korral reguleeritakse paljusid aspekte liikluses sõidu- ja veoautode vahel toimuva kommunikatsiooni teel. Ma ei arva, et see oleks asi, millest me ei peaks rääkima. Hoopis vastupidi – me peaksime selle kohta infot jagama.</p> <p>Selle asemel et kärpida inimeste kohanemisvõimet juttudega kodanikupalgast, peaksime keskenduma sellele, kuidas uus tehnoloogia võiks suurendada ühiskonna kui terviku tuluteenimise võimekust. Tehnoloogiline areng ei peaks meile tähendama pelgalt tõhusamaid tööstusprotsesse ja sellest tulenevat töökohtade kadumist. Me teame, et see protsess loob ka uusi töövõimalusi, ja samuti teame, et me ei tea, millised need on. Aga me võime kindlad olla, et see juhtub. Me juba näeme, et riigi tasandil loob tehnoloogia teistsuguseid töökohti. See loob ka inimestele võimalusi kasutada oma vara lisasissetuleku teenimiseks. Kui me ei nimeta seda tööks, siis võime nimetada seda teenuseks. Kuidas sellega tuleviku keskkonnas toime tulla, on hoopis eraldi küsimus, aga need töökohad on juba kohale jõudmas.</p> <p>Suur osa vaidlustest liikuvuspaketi ümber põhineb hirmudel liig suure halduskoormuse ees, samuti selle järelevalvega seotud probleemidel. Põhjalikud digilahendused võiksid aidata neist hirmudest üle saada. Ma arvan taas kord, et kuna digilahendused on läbipaistvad ja hõlpsasti kasutatavad, siis võivad need aidata hirmudest üle saada. Loodan siiralt, et paberivaba tegutsemisviis saab üsna pea transpordisektoris valdavaks, ja ausalt öelda isegi imestan, et see praegu veel nii ei ole. Jah, imestan. Meil on minu arvates juba umbes 20 aastat olnud olemas tehnilised lahendused, et liikluse haldamine digitaalsemaks muuta, ja ometi pole me seda teinud. Jah, see tähendaks taas töökohtade kadu, aga ka kokku hoitud aega meie kõigi jaoks. Lubage mul lõpetada mõttega, et uus tehnoloogia on andnud meile võimaluse teha transpordisektoris otsustavaid ja kasu toovaid muudatusi. Kasutagem siis seda parimal võimalikul viisil! Ärgem kartkem tulevikku, ärgem püüdkem eirata tõsiasja, et me ei tea, kus me 15 aasta pärast oleme. Mitte keegi ei tea. Probleem on muidugi selles, et 20. sajandi transpordisektori mõtteviisis me teadsime, et hobuvanker pole sajandi lõpuks suure tõenäosusega enam kasutusel, ja üldjoontes see nii ka on. Praegu me ei tea täpselt, mida 10 või 15 aasta pärast enam ei kasutata, sest uuenduste tsükkel on nüüd palju kiirem. See tähendab, et kõik, mida me praegu kasutame, on 10 aasta pärast täiesti iganenud; teil on praegu taskus masin, mida 15 aasta pärast näidatakse kui kiviaegset. Ja nende inimeste 21. sajand erineb järsult 20. sajandist. Seetõttu on avalikul sektoril veel raskem sekkuda – mitte ainult õigusruumi või lubava õiguskeskkonna loomisega. Et olla selles osaline, on vaja absoluutset mittesekkumist. Ja meil siin Euroopas tuleb mittesekkumine tõesti halvasti välja. Aga me vajame seda. Sest seal väljas on sadu ideid, ja üks-kaks neist on edukad.</p> <p>Kui asume avaliku sektoriga vale idee taha neist 98st või 99st, siis tegelikult kallutame end tulevikku viiva peatee pealt kõrvale. Seepärast väidangi, et me ei peaks püüdma asju ise ära teha.</p> <p>Peaksime püüdma mõista, mis laadi õiguskeskkonda vajatakse, ning siis jätma ülejäänu teadus- ja arendusosakondade hooleks, keda me saame toetada neutraalselt – turu suhtes neutraalselt –; seejärel peaks ülejäänu tegelikult korraldama ja tegema võimalikult suures osas erasektor. Meie kogemus näitab, et kui mängu astub riik, kes asub toetama üht või teist tehnoloogilist lahendust ja see juhtub olema vale lahendus, raiskab ta lihtsalt tarbetult raha. Asi on aga isegi veel hullem siis, kui see juhtub olema õige tehnoloogiline lahendus, sest sel juhul peavad need, kes üritavad erasektorit sellesse investeerima saada, liikuma nende kannul, kes otsustasid sellesse investeerida avaliku sektori raha. Ja see on üks hirmus asi. Selle jaoks meil taskuraha pole. Tänan kuulamast!</p> <p>Kõne on algselt peetud inglise keeles ja tõlgitud eesti keelde. Kõne ingliskeelse versiooni leiab <a href="https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13744-at-the-digital-transport-days-2017-/index.html" target="_blank">SIIT</a>.</p> Vabariigi President tervise innovatsioonikonverentsil 2017-11-09T07:07:02+00:00 2017-11-09T07:07:02+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13725-vabariigi-president-tervise-innovatsioonikonverentsil <p>Head tervishoiutöötajad ja arstid, ametnikud ja teadlased, treenerid ja juhendajad,</p> <p>kõik tervise- ja innovatsioonihuvilised, kes te täna siin olete!</p> <p>Kõik soovivad elada tervelt, kvaliteetselt, õnnelikult ja pikalt. See on igati inimlik ja loomulik püüdlus ja nii määratleb ka Maailma Terviseorganisatsioon tervist kui sellist. Ühiskondlikult aktsepteeritud normina pole tervis ammu enam haiguste puudumine, vaid kogum füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest heaolust.</p> <p>Kuigi selline käsitlus oli aktsepteeritud juba enam kui 70 aastat tagasi, on selle järgi tervelt elamine pidevalt keerukamaks muutunud. Paljud omapärad on saanud diagnoosideks, aga mõned omadused on ka lakanud seda olemast. Ühed kui teised muutused on andnud meile humanistlikuma ühiskonna – abivajajad seda saavad, lihtsalt teistsugusust oskame aktsepteerida. Üha enam oskame teistmoodi olekut ka väärtustada, peame lugu ja leiame koha kõikidele siin ühiskonnas ja selle päikese all. Ja see on tegelikult väga tore.</p> <p>Kaasaegses maailmas ümbritseb meid tervisega seonduvalt rohkem informatsiooni kui eales varem, mistõttu on oma tervise hoidmiseks olulisi valikuid teha järjest keerulisem. Ka töö ja elamise viis on muutunud, mis vähemalt lääne kultuuriruumis tähendab sageli ka füüsilise aktiivsuse vähenemist. Kergem elu, millest osa tuleks pühendada oma tervise hoidmiseks füüsiliselt koormava tegevuse leiutamisele, on seisund, millega me alles oma vaimus kohaneme.</p> <p>Aga enne veel, kui pikemalt nii mina oma kõnes kui seejärel ka teie siin terve päeva jooksul hakkate rääkima tervisest, sellest kuidas seda hoida, kuidas kasutada meile 21. sajandil antud või meie endi loodud tööriistu tervise hoidmiseks, tahan ma teid tänada. Ega ma täpselt tea, kuhu te oma konverentsi aruteludega jõuate, aga minu jaoks on väga oluline, et asjadest räägitaks fakti-, teadmiste- ja teaduspõhiselt.</p> <p>Mis juhtub, kui Google'isse sisestada sõna „tervendamine"? „Tervendamine inglite abiga; kuidas tervendada energiakeha; emotsionaalkeha tervendamine – valgusesaar; kas Jumal tervendab ka tänapäeval?".</p> <p>Kõik need näited olid esimese kümne vaste sees, mis välja tulid. Ma neid linke ükshaaval lahti ei klikkinud. Aga kui vaadata laiemalt meie rahva tervist, mingit üldist vaimset tasakaalu ja ratsionaalset ümbritseva keskkonna adumist, siis uhhuu-kultuuri massiivne pealetung teeb mind tegelikult väga murelikuks. Ja me peame minu meelest päris tõsiselt mõtlema, kuidas sellise info pealetungile ühiskonnana vastu saada.</p> <p>Head tervishoiutöötajad ja arstid, ametnikud ja teadlased, treenerid ja juhendajad,</p> <p>kõik tervise- ja innovatsioonihuvilised, kes te täna siin olete!</p> <p>Kõik soovivad elada tervelt, kvaliteetselt, õnnelikult ja pikalt. See on igati inimlik ja loomulik püüdlus ja nii määratleb ka Maailma Terviseorganisatsioon tervist kui sellist. Ühiskondlikult aktsepteeritud normina pole tervis ammu enam haiguste puudumine, vaid kogum füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest heaolust.</p> <p>Kuigi selline käsitlus oli aktsepteeritud juba enam kui 70 aastat tagasi, on selle järgi tervelt elamine pidevalt keerukamaks muutunud. Paljud omapärad on saanud diagnoosideks, aga mõned omadused on ka lakanud seda olemast. Ühed kui teised muutused on andnud meile humanistlikuma ühiskonna – abivajajad seda saavad, lihtsalt teistsugusust oskame aktsepteerida. Üha enam oskame teistmoodi olekut ka väärtustada, peame lugu ja leiame koha kõikidele siin ühiskonnas ja selle päikese all. Ja see on tegelikult väga tore.</p> <p>Kaasaegses maailmas ümbritseb meid tervisega seonduvalt rohkem informatsiooni kui eales varem, mistõttu on oma tervise hoidmiseks olulisi valikuid teha järjest keerulisem. Ka töö ja elamise viis on muutunud, mis vähemalt lääne kultuuriruumis tähendab sageli ka füüsilise aktiivsuse vähenemist. Kergem elu, millest osa tuleks pühendada oma tervise hoidmiseks füüsiliselt koormava tegevuse leiutamisele, on seisund, millega me alles oma vaimus kohaneme.</p> <p>Aga enne veel, kui pikemalt nii mina oma kõnes kui seejärel ka teie siin terve päeva jooksul hakkate rääkima tervisest, sellest kuidas seda hoida, kuidas kasutada meile 21. sajandil antud või meie endi loodud tööriistu tervise hoidmiseks, tahan ma teid tänada. Ega ma täpselt tea, kuhu te oma konverentsi aruteludega jõuate, aga minu jaoks on väga oluline, et asjadest räägitaks fakti-, teadmiste- ja teaduspõhiselt.</p> <p>Mis juhtub, kui Google'isse sisestada sõna „tervendamine"? „Tervendamine inglite abiga; kuidas tervendada energiakeha; emotsionaalkeha tervendamine – valgusesaar; kas Jumal tervendab ka tänapäeval?".</p> <p>Kõik need näited olid esimese kümne vaste sees, mis välja tulid. Ma neid linke ükshaaval lahti ei klikkinud. Aga kui vaadata laiemalt meie rahva tervist, mingit üldist vaimset tasakaalu ja ratsionaalset ümbritseva keskkonna adumist, siis uhhuu-kultuuri massiivne pealetung teeb mind tegelikult väga murelikuks. Ja me peame minu meelest päris tõsiselt mõtlema, kuidas sellise info pealetungile ühiskonnana vastu saada.</p> Sõnavõtt Politsei- ja Piirivalveameti 99. aastapäeva vastuvõtul 3. novembril Viljandis, Ugala teatrimajas 2017-11-03T14:30:18+00:00 2017-11-03T14:30:18+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13704-2017-11-03-16-31-58 <p>Austatud siseminister ja peadirektor, head politseinikud, piirivalvurid!<br />Statistika näitab, et Eesti inimeste turvatunne ja usaldus politsei vastu pole kunagi olnud nii kõrge kui täna. Erinevalt 20 aasta tagusest ajast on Eestisse jäänud väga vähe selliseid paiku, kuhu tavaline seadusekuulekas inimene ei julgeks minna ilma, et ta peaks muretsema oma turvalisuse ja elu pärast. Paljuski on see kindlasti olnud ka ühiskondliku ja majandusliku arengu tulemus, kuid väga suur osa tänust selle eest, et Eesti on oma elanikele turvaline koht – kuulub teile.</p> <p>Tänan teid, patrullpolitseinikud, ja teid, kriminaalpolitsei uurijad, ning teid, piirivalvurid, ka teid, abipolitseinikud ja migratsiooniametnikud! Ja muidugi tervitan siinkohal eraldi neid, kes täna ei saa siin olla, sest on täitmas oma teenistusülesandeid.</p> <p>Inimeste turvatunne on väga olulises osas ajendatud veendumusest, et politsei – aga ka riik laiemalt – on häda korral alati nende jaoks olemas, oskab ja suudab abistada. Kui inimestel tekib mulje vastupidisest, võib turva- ja kindlustunne väga kiiresti hakata kahanema. Iga inimene tunneb hirmu ja tunneb abitust, kui ta ühtäkki mõistab, et mõeldamatu ja irratsionaalne võib meid tabada mitte öisel kõrvaltänaval, vaid päise päeva ajal Tallinna kesklinnas. Tavaline inimene lihtsalt ohkab selle peale: maailm on liigestest lahti. Teile sellist filosoofilist võimalust ei anta. Teie peate tegutsema ja tegutsete, et inimeste turvatunne jääks püsima.</p> <p>Austatud siseminister ja peadirektor, head politseinikud, piirivalvurid!<br />Statistika näitab, et Eesti inimeste turvatunne ja usaldus politsei vastu pole kunagi olnud nii kõrge kui täna. Erinevalt 20 aasta tagusest ajast on Eestisse jäänud väga vähe selliseid paiku, kuhu tavaline seadusekuulekas inimene ei julgeks minna ilma, et ta peaks muretsema oma turvalisuse ja elu pärast. Paljuski on see kindlasti olnud ka ühiskondliku ja majandusliku arengu tulemus, kuid väga suur osa tänust selle eest, et Eesti on oma elanikele turvaline koht – kuulub teile.</p> <p>Tänan teid, patrullpolitseinikud, ja teid, kriminaalpolitsei uurijad, ning teid, piirivalvurid, ka teid, abipolitseinikud ja migratsiooniametnikud! Ja muidugi tervitan siinkohal eraldi neid, kes täna ei saa siin olla, sest on täitmas oma teenistusülesandeid.</p> <p>Inimeste turvatunne on väga olulises osas ajendatud veendumusest, et politsei – aga ka riik laiemalt – on häda korral alati nende jaoks olemas, oskab ja suudab abistada. Kui inimestel tekib mulje vastupidisest, võib turva- ja kindlustunne väga kiiresti hakata kahanema. Iga inimene tunneb hirmu ja tunneb abitust, kui ta ühtäkki mõistab, et mõeldamatu ja irratsionaalne võib meid tabada mitte öisel kõrvaltänaval, vaid päise päeva ajal Tallinna kesklinnas. Tavaline inimene lihtsalt ohkab selle peale: maailm on liigestest lahti. Teile sellist filosoofilist võimalust ei anta. Teie peate tegutsema ja tegutsete, et inimeste turvatunne jääks püsima.</p> Avalik loeng Khuthaisi Akaki Tsereteli ülikoolis 2017-11-01T20:00:00+00:00 2017-11-01T20:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13707-2017-11-06-14-02-31 <p>Austatud ekstsellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Kõigepealt soovin avaldada tänu võimaluse eest rääkida täna siin teie ees oma viimasel Gruusia riigivisiidi päeval. Olen täiesti veendunud, et peale ametlike kohtumiste, eravestluste, pressikonverentside ja intervjuude on niisama tähtis jõuda ka laiema avalikkuseni. Mul on au viibida Khuthaisi Akaki Tsereteli ülikoolis, mis asub kunagises ühtse Gruusia pealinnas. See on linn, millel on oma kultuuri-, haridus- ja äritraditsioonide poolest Gruusias silmapaistev koht.</p> <p>Austatud ekstsellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Kõigepealt soovin avaldada tänu võimaluse eest rääkida täna siin teie ees oma viimasel Gruusia riigivisiidi päeval. Olen täiesti veendunud, et peale ametlike kohtumiste, eravestluste, pressikonverentside ja intervjuude on niisama tähtis jõuda ka laiema avalikkuseni. Mul on au viibida Khuthaisi Akaki Tsereteli ülikoolis, mis asub kunagises ühtse Gruusia pealinnas. See on linn, millel on oma kultuuri-, haridus- ja äritraditsioonide poolest Gruusias silmapaistev koht.</p> Vabariigi President Gruusia riigivisiiidi õhtusöögil 2017-10-31T14:26:30+00:00 2017-10-31T14:26:30+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13691-2017-10-31-16-32-00 <p>Austatud president Giorgi Margvelashvili,<br />lugupeetav proua Maka Chichua,<br />ekstsellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Riigivisiit on kahe maa omavahelise suhtlemise kõige pidulikum vorm, mis kinnitab veelkord üle meie lähedased suhted. On tähelepanuväärne, et praegune visiit toimub just nüüd, kui tähistame Gruusia ja Eesti diplomaatiliste suhete 25 aastapäeva. See on olnud katkematu sõpruse ja koostöö veerandsada.</p> <p>Kuid alustan hoopis meie inimestest, sest vaid neile saab toetuda meie tihe riikidevaheline läbikäimine. Käisin mõned päevad tagasi Zaza Urushadze ja Ivo Feldi uue filmi „Pihtimus" Tallinna esilinastusel. See linateos, nagu ka tema varasem film „Mandariinid" ja Ana Urushadze film „Ohtlik ema", on meie kahe maa inimeste koostöö üheks parimaks näiteks. Koostööfilmi loomine õnnestub vaid siis, kui see toetub teineteise mõistmisele ja avatud suhtlemisele. Meie mõlema maa filmiloojad on sellega imeliselt hakkama saanud, mis näitab, kui sarnased me oma mõttelaadilt oleme, sest muidu ei oleks olnud võimalik luua nii suurepäraseid ja hinnatud teoseid. Me mõlemad hindame tarkust hoida vastastikust austust ja oskust teineteist kuulata, ehk väljendades suure poeedi Šotha Rusthaveli sõnadega: „Targad võtavad nõu kuulda, rumalad talitavad omapead." Nõnda on Gruusia ja Eesti vaimne lähedus palju suurem, kui geograafiline vahemaa lubab oletada.</p> <p />Samalaadset lähedast mõttevabadust kirjeldab oma mälestusest ka meie kirjamees Karl Ast. Enne Esimest maailmasõda Tartu Ülikoolis õppinud grusiinid olid otse loomulikult kaasakiskuvalt rõõmsameelsed ja laululembesed, kuid olid ka headeks kaaslasteks impeeriumi vastases võitluses ning unistasid juba siis Tartus oma Gruusia vabast riigist. <p>Austatud president Giorgi Margvelashvili,<br />lugupeetav proua Maka Chichua,<br />ekstsellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Riigivisiit on kahe maa omavahelise suhtlemise kõige pidulikum vorm, mis kinnitab veelkord üle meie lähedased suhted. On tähelepanuväärne, et praegune visiit toimub just nüüd, kui tähistame Gruusia ja Eesti diplomaatiliste suhete 25 aastapäeva. See on olnud katkematu sõpruse ja koostöö veerandsada.</p> <p>Kuid alustan hoopis meie inimestest, sest vaid neile saab toetuda meie tihe riikidevaheline läbikäimine. Käisin mõned päevad tagasi Zaza Urushadze ja Ivo Feldi uue filmi „Pihtimus" Tallinna esilinastusel. See linateos, nagu ka tema varasem film „Mandariinid" ja Ana Urushadze film „Ohtlik ema", on meie kahe maa inimeste koostöö üheks parimaks näiteks. Koostööfilmi loomine õnnestub vaid siis, kui see toetub teineteise mõistmisele ja avatud suhtlemisele. Meie mõlema maa filmiloojad on sellega imeliselt hakkama saanud, mis näitab, kui sarnased me oma mõttelaadilt oleme, sest muidu ei oleks olnud võimalik luua nii suurepäraseid ja hinnatud teoseid. Me mõlemad hindame tarkust hoida vastastikust austust ja oskust teineteist kuulata, ehk väljendades suure poeedi Šotha Rusthaveli sõnadega: „Targad võtavad nõu kuulda, rumalad talitavad omapead." Nõnda on Gruusia ja Eesti vaimne lähedus palju suurem, kui geograafiline vahemaa lubab oletada.</p> <p />Samalaadset lähedast mõttevabadust kirjeldab oma mälestusest ka meie kirjamees Karl Ast. Enne Esimest maailmasõda Tartu Ülikoolis õppinud grusiinid olid otse loomulikult kaasakiskuvalt rõõmsameelsed ja laululembesed, kuid olid ka headeks kaaslasteks impeeriumi vastases võitluses ning unistasid juba siis Tartus oma Gruusia vabast riigist. Vabariigi President IV idapartnerluse ärifoorumil 2017-10-26T09:55:56+00:00 2017-10-26T09:55:56+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13682-2017-10-27-12-57-48 <p>Idapartnerlus on Euroopa Liidu ja tema partnerriikide suhete jaoks äärmiselt oluline instrument.</p> <p>Kõigi Balti riikide jaoks, kes varem olid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, on idapartnerid olnud südamelähedased ja me mõtleme alati nende peale. Me ei taha ega luba seda, et idapartnerlusriikide saatus Euroopa Liidu tegemiste laualt maha kukub.</p> <p>Me tunneme end vastutavana. Vilnius ja Riia on juba võõrustanud idapartnerluse tippkohtumisi ning Tallinn on otsustanud korraldada selle kohtumise Brüsselis. Selline koha valik on sümboolne – idapartnerlus on Euroopa Liidu teema, mitte Ida-Euroopa teema. See on keskne element Euroopa Liidu naabruspoliitikas.</p> <p>Jah, me tunneme end vastutavana. Vastutavana selle eest, et me ei sulgeks bussi uksi, et sõita ära paremasse tulevikku. Vastutavana selle eest, et jätkuksid arutelud Euroopa ühendamise üle. Vastutavana alternatiivide otsimise eest, kui Euroopa Liidu laienemine pole võimalik.</p> <p>Idapartnerlus on Euroopa Liidu ja tema partnerriikide suhete jaoks äärmiselt oluline instrument.</p> <p>Kõigi Balti riikide jaoks, kes varem olid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, on idapartnerid olnud südamelähedased ja me mõtleme alati nende peale. Me ei taha ega luba seda, et idapartnerlusriikide saatus Euroopa Liidu tegemiste laualt maha kukub.</p> <p>Me tunneme end vastutavana. Vilnius ja Riia on juba võõrustanud idapartnerluse tippkohtumisi ning Tallinn on otsustanud korraldada selle kohtumise Brüsselis. Selline koha valik on sümboolne – idapartnerlus on Euroopa Liidu teema, mitte Ida-Euroopa teema. See on keskne element Euroopa Liidu naabruspoliitikas.</p> <p>Jah, me tunneme end vastutavana. Vastutavana selle eest, et me ei sulgeks bussi uksi, et sõita ära paremasse tulevikku. Vastutavana selle eest, et jätkuksid arutelud Euroopa ühendamise üle. Vastutavana alternatiivide otsimise eest, kui Euroopa Liidu laienemine pole võimalik.</p> Vabariigi President Idapartnerluse kodanikuühiskonna konverentsil 2017-10-25T11:41:13+00:00 2017-10-25T11:41:13+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13677-2017-10-25-14-41-53 <p>Lugupeetud kodanikuühiskonna esindajad! Lugupeetud valitsuste esindajad, kes te hoolite kodanikuühiskonna ja valitsuse koostööst!</p> <p>Tervitan teid Tallinnas, Eestis, kus me loodame muuta oma ühiskonna sujuvalt toimivaks nii, et avalik sektor, vabaühendused ja sotsiaalse ettevõtluse sektor tegutsevad ühiselt meie inimeste hüvanguks.</p> <p>Isegi kui raudse eesriide tagant või uustulnukana vaadata arenenud lääneriikide ühiskondi, siis süsteem, kus kodanikud lihtsalt maksavad makse ning valitsus võtab kogu vastutuse kõigi protsesside, kõigi inimeste ja kõigi kogukondade eest, paistab atraktiivne. Kuid meie siin oleme aru saanud, et reaalses elus ei ole see keskpikas perspektiivis ja ammugi mitte pikas perspektiivis jätkusuutlik.</p> <p>Jätkusuutlik on koostöö – kodanikuühiskonna ja valitsuse ühine tegutsemine. See teenib meie inimesi paremini: kodanikuühiskond ei hakka tegutsema enne, kui ühiskonnas on tekkinud mingi reaalne vajadus, ja seega on see täiuslik signaal valitsusele astuda omapoolseid samme, kui kodanikuühiskond on neist huvitatud. Kodanikuühiskond ei paku sama teenust 30 aastat järjest, kui see pole enam vajalik. Kodanikuühiskond reageerib õigel ajal ja just neile probleemidele, mis ühiskonnas on tekkinud.</p> <p>Niisiis, valitsuse toetus kodanikuühiskonnale teenib inimesi lihtsalt kõige paremini. See võimaldab pakkuda teenuseid just siis, kui neid vajatakse, ja just neid teenuseid, mida vajatakse. Teenuste all pean ma silmas väga erinevaid tegevusi, mida kodanikuühiskond on valmis ette võtma. <p>Lugupeetud kodanikuühiskonna esindajad! Lugupeetud valitsuste esindajad, kes te hoolite kodanikuühiskonna ja valitsuse koostööst!</p> <p>Tervitan teid Tallinnas, Eestis, kus me loodame muuta oma ühiskonna sujuvalt toimivaks nii, et avalik sektor, vabaühendused ja sotsiaalse ettevõtluse sektor tegutsevad ühiselt meie inimeste hüvanguks.</p> <p>Isegi kui raudse eesriide tagant või uustulnukana vaadata arenenud lääneriikide ühiskondi, siis süsteem, kus kodanikud lihtsalt maksavad makse ning valitsus võtab kogu vastutuse kõigi protsesside, kõigi inimeste ja kõigi kogukondade eest, paistab atraktiivne. Kuid meie siin oleme aru saanud, et reaalses elus ei ole see keskpikas perspektiivis ja ammugi mitte pikas perspektiivis jätkusuutlik.</p> <p>Jätkusuutlik on koostöö – kodanikuühiskonna ja valitsuse ühine tegutsemine. See teenib meie inimesi paremini: kodanikuühiskond ei hakka tegutsema enne, kui ühiskonnas on tekkinud mingi reaalne vajadus, ja seega on see täiuslik signaal valitsusele astuda omapoolseid samme, kui kodanikuühiskond on neist huvitatud. Kodanikuühiskond ei paku sama teenust 30 aastat järjest, kui see pole enam vajalik. Kodanikuühiskond reageerib õigel ajal ja just neile probleemidele, mis ühiskonnas on tekkinud.</p> <p>Niisiis, valitsuse toetus kodanikuühiskonnale teenib inimesi lihtsalt kõige paremini. See võimaldab pakkuda teenuseid just siis, kui neid vajatakse, ja just neid teenuseid, mida vajatakse. Teenuste all pean ma silmas väga erinevaid tegevusi, mida kodanikuühiskond on valmis ette võtma. Vabariigi President aasta põllumehe väljakuulutamisel Riigikogus 2017-10-24T11:09:00+00:00 2017-10-24T11:09:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13672-2017-10-24-14-09-40 <p>Aastad ei ole vennad ja seda, et möödunud suvi ei olnud Eestimaal ilus, teame me kõik. Põllumehele pole esmatähtis siiski suve ilu, vaid see, kui soodne suvi tema tegemistele oli. See, kuidas ilmastik mõjutas vilja- ja karjakasvatust.</p> <p>Selles mõttes oli möödunud suvi vastuoluline, eriti närune aga neile, kelle põldudel kasvas hoolsa töö tulemusel väga hea saak, võib-olla isegi rekordsaak, kuid mida kahjuks pidevate vihmasadude tõttu ei olnud võimalik koristada. Oktoobris vilja võttes sellest ju enam inimese toitu ei saa, ma kardan. Meie kandis tabas suvist peenramaad peale jaani rahevihm, mis viltis nii maasikalehed kui ka kurgi omad, mille tulemusel sai septembri lõpus teha sisse kurke ning rahekahjustustega suveõunad valmisid hoopis oktoobris.</p> <p>Nii teab isegi linnainimene, et oli keeruline aasta, kuid viletsad suved pole meie põllumeestele uudiseks. Me oleme ju saanudki siin aastatuhandeid elada tänu sellele, et mitte kunagi pole Eestimaal olnud nii, et vilets ilm oleks põllumehi lõplikult nurka surunud. Ei tohtinudki suruda, sest olgu ilm või suvi milline tahes, inimesed ja kõik elusolev vajab teie toodetud toitu. <p>Aastad ei ole vennad ja seda, et möödunud suvi ei olnud Eestimaal ilus, teame me kõik. Põllumehele pole esmatähtis siiski suve ilu, vaid see, kui soodne suvi tema tegemistele oli. See, kuidas ilmastik mõjutas vilja- ja karjakasvatust.</p> <p>Selles mõttes oli möödunud suvi vastuoluline, eriti närune aga neile, kelle põldudel kasvas hoolsa töö tulemusel väga hea saak, võib-olla isegi rekordsaak, kuid mida kahjuks pidevate vihmasadude tõttu ei olnud võimalik koristada. Oktoobris vilja võttes sellest ju enam inimese toitu ei saa, ma kardan. Meie kandis tabas suvist peenramaad peale jaani rahevihm, mis viltis nii maasikalehed kui ka kurgi omad, mille tulemusel sai septembri lõpus teha sisse kurke ning rahekahjustustega suveõunad valmisid hoopis oktoobris.</p> <p>Nii teab isegi linnainimene, et oli keeruline aasta, kuid viletsad suved pole meie põllumeestele uudiseks. Me oleme ju saanudki siin aastatuhandeid elada tänu sellele, et mitte kunagi pole Eestimaal olnud nii, et vilets ilm oleks põllumehi lõplikult nurka surunud. Ei tohtinudki suruda, sest olgu ilm või suvi milline tahes, inimesed ja kõik elusolev vajab teie toodetud toitu. Vabariigi President konverentsil „Manufuture 2017 – Moving up the Value Chain" 2017-10-23T19:00:00+00:00 2017-10-23T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13735-vabariigi-president-konverentsil-manufuture-2017-moving-up-the-value-chainq <p>Seal, kus ühed näevad efektiivsuse kasvu, võivad teised näha töökohtade kadumist, mistõttu „väärtusahelas ülespoole liikumisest" rääkides tuleks kindlasti kaaluda eri tahke.</p> <p>Teie konverentsi ajalugu ulatub 2003. aastasse. Esimene Manufuture'i konverents toimus 2003. aastal Milanos. Sellest sündmusest on saanud hea traditsioon tulla iga kahe aasta tagant sügisel kokku selles riigis, kes on parajasti ELi eesistuja, ning arutleda ettevõtjate, inseneride, teadlaste ja poliitikute osavõtul Euroopa tulevikutootmise üle.</p> <p>Seal, kus ühed näevad efektiivsuse kasvu, võivad teised näha töökohtade kadumist, mistõttu „väärtusahelas ülespoole liikumisest" rääkides tuleks kindlasti kaaluda eri tahke.</p> <p>Teie konverentsi ajalugu ulatub 2003. aastasse. Esimene Manufuture'i konverents toimus 2003. aastal Milanos. Sellest sündmusest on saanud hea traditsioon tulla iga kahe aasta tagant sügisel kokku selles riigis, kes on parajasti ELi eesistuja, ning arutleda ettevõtjate, inseneride, teadlaste ja poliitikute osavõtul Euroopa tulevikutootmise üle.</p> Vabariigi President Hanaholmeni tulevikufoorumil 2017-10-19T11:32:47+00:00 2017-10-19T11:32:47+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13676-vabariigi-president-hanaholmeni-tulevikufoorumil <p>Mu daamid ja härrad!</p> <p>Me oleme teinud läbi suure ühiskondliku muutuse, mille tulemusena on meie kodanikel ja ettevõtetel kasutada digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigiga kui ka oma partneritega erasektorist. Muuseas – mitte üheski selle protsessi etapis pole Eesti loonud mitte mingit tipptehnoloogiat. Tehnoloogia poole pealt on kõik see, mida me oma digiühiskonna jaoks kasutame, teiste tegutsejate, peamiselt erasektori poolt põhjalikult läbi proovitud ja katsetatud. Mis tähendab, et see tehnoloogia on odavam ja usaldusväärsem. Osa sellest on lausa avatud lähtekoodiga. Selline on näiteks meie e-valimiste tarkvara, nii et igaüks võib katsetada sellesse sisse murdmist – aga viimase seitsme, peaaegu kaheksa aasta jooksul pole see veel kellelgi õnnestunud.</p> <p>Seega ei seisne eestlaste ühiskonda muutev uuendus üldsegi tehnoloogias. See uuendus peitub mujal – protsessis, milles ettevõtlus ja riik kokku saavad, et aidata inimesi, nii noori kui ka vanu, et nad võiksid digiteenuste võimalustest kasu saada. Juba 17 aastat – peaaegu terve põlvkonna – on eestlastel olnud digi-ID, mida saab kasutada dokumentide, ka eraisikute dokumentide digiallkirjastamiseks ja ajatempliga varustamiseks. Seda digi-IDd on võimalik kasutada ka paljude avalike teenuste saamiseks, maksude ja trahvide interneti teel maksmiseks, registrites päringute tegemiseks, teenuste tellimiseks, aga ka lihtsalt krüpteeritud e-kirjade saatmiseks.</p> <p>Oli siiski vaja spetsiaalselt pingutada selleks, et kõik inimesed, iga põlvkond seda kasutama hakkaks, aga kannatliku koolitusprogrammiga (mille nimi oli meil „Tiigrihüpe") saavutati see ka vanema põlvkonna puhul. Nad taipasid üsna pea, kui palju mugavam on avada arvuti, selle asemel et istuda bussi peale ja sõita näiteks pensioniametisse kohale. Isegi kui see arvuti ei asunud esialgu mitte iga inimese laual, vaid pigem külaraamatukogus või koolis, asus see ikkagi märksa lähemal kui ükskõik milline ametiasutus. Nagu teate, on Eesti territoorium suhteliselt suur, aga inimesi vähe. Mistõttu paiknevad ka ametiasutused hõredalt.</p> <p>Mu daamid ja härrad!</p> <p>Me oleme teinud läbi suure ühiskondliku muutuse, mille tulemusena on meie kodanikel ja ettevõtetel kasutada digitaalne keskkond suhtlemiseks nii riigiga kui ka oma partneritega erasektorist. Muuseas – mitte üheski selle protsessi etapis pole Eesti loonud mitte mingit tipptehnoloogiat. Tehnoloogia poole pealt on kõik see, mida me oma digiühiskonna jaoks kasutame, teiste tegutsejate, peamiselt erasektori poolt põhjalikult läbi proovitud ja katsetatud. Mis tähendab, et see tehnoloogia on odavam ja usaldusväärsem. Osa sellest on lausa avatud lähtekoodiga. Selline on näiteks meie e-valimiste tarkvara, nii et igaüks võib katsetada sellesse sisse murdmist – aga viimase seitsme, peaaegu kaheksa aasta jooksul pole see veel kellelgi õnnestunud.</p> <p>Seega ei seisne eestlaste ühiskonda muutev uuendus üldsegi tehnoloogias. See uuendus peitub mujal – protsessis, milles ettevõtlus ja riik kokku saavad, et aidata inimesi, nii noori kui ka vanu, et nad võiksid digiteenuste võimalustest kasu saada. Juba 17 aastat – peaaegu terve põlvkonna – on eestlastel olnud digi-ID, mida saab kasutada dokumentide, ka eraisikute dokumentide digiallkirjastamiseks ja ajatempliga varustamiseks. Seda digi-IDd on võimalik kasutada ka paljude avalike teenuste saamiseks, maksude ja trahvide interneti teel maksmiseks, registrites päringute tegemiseks, teenuste tellimiseks, aga ka lihtsalt krüpteeritud e-kirjade saatmiseks.</p> <p>Oli siiski vaja spetsiaalselt pingutada selleks, et kõik inimesed, iga põlvkond seda kasutama hakkaks, aga kannatliku koolitusprogrammiga (mille nimi oli meil „Tiigrihüpe") saavutati see ka vanema põlvkonna puhul. Nad taipasid üsna pea, kui palju mugavam on avada arvuti, selle asemel et istuda bussi peale ja sõita näiteks pensioniametisse kohale. Isegi kui see arvuti ei asunud esialgu mitte iga inimese laual, vaid pigem külaraamatukogus või koolis, asus see ikkagi märksa lähemal kui ükskõik milline ametiasutus. Nagu teate, on Eesti territoorium suhteliselt suur, aga inimesi vähe. Mistõttu paiknevad ka ametiasutused hõredalt.</p> Vabariigi President konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses” 2017-10-18T08:47:51+00:00 2017-10-18T08:47:51+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13670-2017-10-24-11-51-32 <p>Daamid ja härrad, auväärsed e-tervise konverentsi viimasest ettekannete plokist osavõtjad!</p> <p>Esiteks õnnitlen ma teid siiralt nende kolme päeva eest täis tarku arutelusid, inspireerivaid väljapanekuid ja viljakaid kohtumisi digiühiskonna tervishoiu teemadel. On äärmiselt oluline mõista, mida digiühiskond saab pakkuda inimeste heaolu parandamiseks nii Euroopas kui ka väljaspool.</p> <p>Võiks ju tõesti küsida, mis on nüüd, pärast seda konverentsi teisiti mõne 60-aastase naise jaoks, kes elab Lõuna-Eestis Tartus, või kellegi teise jaoks, ütleme näiteks mõne mehe jaoks Prantsusmaal Rouenis. Võibolla on see, mida nad mõlemad elult ootavad, võimalus nautida elamist õnneliku ja tervena. Nagu sõnastas WHO juba 71 aastat tagasi oma põhikirja preambulis – inimesed ootavad füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Ka digiühiskonnas pole see teisiti. Inimväärikus tuleb enne digiteerimist.</p> <p>Daamid ja härrad, auväärsed e-tervise konverentsi viimasest ettekannete plokist osavõtjad!</p> <p>Esiteks õnnitlen ma teid siiralt nende kolme päeva eest täis tarku arutelusid, inspireerivaid väljapanekuid ja viljakaid kohtumisi digiühiskonna tervishoiu teemadel. On äärmiselt oluline mõista, mida digiühiskond saab pakkuda inimeste heaolu parandamiseks nii Euroopas kui ka väljaspool.</p> <p>Võiks ju tõesti küsida, mis on nüüd, pärast seda konverentsi teisiti mõne 60-aastase naise jaoks, kes elab Lõuna-Eestis Tartus, või kellegi teise jaoks, ütleme näiteks mõne mehe jaoks Prantsusmaal Rouenis. Võibolla on see, mida nad mõlemad elult ootavad, võimalus nautida elamist õnneliku ja tervena. Nagu sõnastas WHO juba 71 aastat tagasi oma põhikirja preambulis – inimesed ootavad füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Ka digiühiskonnas pole see teisiti. Inimväärikus tuleb enne digiteerimist.</p> Vabariigi President ajalehe Aftenposten tehnoloogiakonverentsil 2017-10-16T11:27:28+00:00 2017-10-16T11:27:28+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13675-vabariigi-president-ajalehe-aftenposten-tehnoloogiakonverentsil <p>Inimesed ei näe maksureforme, sotsiaalkindlustuse reforme ja pensionireforme alati digitaalsetena, kuigi digitaalne komponent on neis tegelikult olemas. Eestlased olid liikunud ringi kõikjal Euroopas, eriti palju Põhjamaades, ning nad nõudsid oma riigilt samasugust teenuste taset. Loomulikult ei saanud me samasugust teenuste taset pakkuda tavapäraste vahenditega. Seetõttu asusime otsima teistsuguseid võimalusi.</p> <p>Esimese sammuna eemaldasime valitsuse tasandilt paberid. Ma töötasin tol ajal Eesti peaministri, Mart Laari nõunikuna. Meil oli ka digiküsimuste nõunik. Selles polnud õigupoolest midagi erilist. Kui tagasi mõelda, siis oli sajandivahetusel juba igal erafirmal olemas mingi dokumendihalduse süsteem. Meid tegelikult üllatas see, et paberite eemaldamine valitsuse asjaajamisest nii palju rahvusvahelist tähelepanu pälvis. Kui arvata kokku kõik need artiklid, mis paberit mitte kasutava valitsuse kohta kirjutati, siis tõi see samm meile kolm korda rohkem kasu kui tellitud reklaam: „Eesti muudab teid positiivselt, palun tulge ja külastage meie riiki!". Ma arvan, et me teenisime umbes kolme kuuga tagasi raha, mis me selle peale kulutasime. Pealegi polnud see ju midagi erilist. Tehnoloogia oli teada-tuntud ja palju kasutatud. Muuseas on see endiselt nii, et tehnoloogia, mida Eesti praegu kasutab, pole tipptehnoloogia. Eesti digiühiskond toimib väga lihtsal ning seetõttu läbiproovitud, katsetatud ja usaldusväärsel tehnoloogial. Nii on see ka tavapärases, analoogmaailmas. Pesumasin oli see, mis ühiskonda muutis, mitte Kuu peal käimine. Tegelikult on meie digiühiskond sellega väga sarnane.</p> <p>Meie Eestis oleme sisenenud digiühiskonda samm-sammult, enam-vähem samal ajal. See on oluline, sest me ei teinud seda ainult valitsusega – me tegime seda koos erasektoriga. Ma mäletan arutelusid Eesti valitsuses, ja see oli kolme osapoolega koalitsioon, kus mitte keegi ei osanud öelda, miks me peaksime seda tegema. Me kavatsesime digi-ID vargsi kõigi inimeste ID-kaardile sokutada, et igaühel oleks see olemas. Kas nad seda ka kasutama hakkavad, see polnud esialgu oluline. Kuid nii oli see võimalus kõigil olemas, kui nad peaksid tahtma seda kasutada. See on endiselt nii – paberit on võimalik kasutada, aga keegi ei soovi seda teha – digiteenuste kasutamine ei ole kohustuslik. Kuid inimesed on tavaliselt laisad. Nad kasutavad digiteenuseid, kui tahavad pääseda valitsusasutuste külastamisest. Kuid need, kes soovivad, võivad ka valitsusasutusi külastada.</p> <p>Inimesed ei näe maksureforme, sotsiaalkindlustuse reforme ja pensionireforme alati digitaalsetena, kuigi digitaalne komponent on neis tegelikult olemas. Eestlased olid liikunud ringi kõikjal Euroopas, eriti palju Põhjamaades, ning nad nõudsid oma riigilt samasugust teenuste taset. Loomulikult ei saanud me samasugust teenuste taset pakkuda tavapäraste vahenditega. Seetõttu asusime otsima teistsuguseid võimalusi.</p> <p>Esimese sammuna eemaldasime valitsuse tasandilt paberid. Ma töötasin tol ajal Eesti peaministri, Mart Laari nõunikuna. Meil oli ka digiküsimuste nõunik. Selles polnud õigupoolest midagi erilist. Kui tagasi mõelda, siis oli sajandivahetusel juba igal erafirmal olemas mingi dokumendihalduse süsteem. Meid tegelikult üllatas see, et paberite eemaldamine valitsuse asjaajamisest nii palju rahvusvahelist tähelepanu pälvis. Kui arvata kokku kõik need artiklid, mis paberit mitte kasutava valitsuse kohta kirjutati, siis tõi see samm meile kolm korda rohkem kasu kui tellitud reklaam: „Eesti muudab teid positiivselt, palun tulge ja külastage meie riiki!". Ma arvan, et me teenisime umbes kolme kuuga tagasi raha, mis me selle peale kulutasime. Pealegi polnud see ju midagi erilist. Tehnoloogia oli teada-tuntud ja palju kasutatud. Muuseas on see endiselt nii, et tehnoloogia, mida Eesti praegu kasutab, pole tipptehnoloogia. Eesti digiühiskond toimib väga lihtsal ning seetõttu läbiproovitud, katsetatud ja usaldusväärsel tehnoloogial. Nii on see ka tavapärases, analoogmaailmas. Pesumasin oli see, mis ühiskonda muutis, mitte Kuu peal käimine. Tegelikult on meie digiühiskond sellega väga sarnane.</p> <p>Meie Eestis oleme sisenenud digiühiskonda samm-sammult, enam-vähem samal ajal. See on oluline, sest me ei teinud seda ainult valitsusega – me tegime seda koos erasektoriga. Ma mäletan arutelusid Eesti valitsuses, ja see oli kolme osapoolega koalitsioon, kus mitte keegi ei osanud öelda, miks me peaksime seda tegema. Me kavatsesime digi-ID vargsi kõigi inimeste ID-kaardile sokutada, et igaühel oleks see olemas. Kas nad seda ka kasutama hakkavad, see polnud esialgu oluline. Kuid nii oli see võimalus kõigil olemas, kui nad peaksid tahtma seda kasutada. See on endiselt nii – paberit on võimalik kasutada, aga keegi ei soovi seda teha – digiteenuste kasutamine ei ole kohustuslik. Kuid inimesed on tavaliselt laisad. Nad kasutavad digiteenuseid, kui tahavad pääseda valitsusasutuste külastamisest. Kuid need, kes soovivad, võivad ka valitsusasutusi külastada.</p> Vabariigi Presidendi avalik loeng Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituudis „Turvalisus Läänemere piirkonnas – Eesti vaade” 2017-10-15T19:00:00+00:00 2017-10-15T19:00:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13660-2017-10-19-20-02-59 <p>Ekstellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Esmalt soovin ma tänada Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituuti selle avaliku loengu korraldamise eest. Usun, et peale ametlike kohtumiste ja neljasilmavestluste, mis on alati minu visiitide osaks, on sama oluline, et mul oleks võimalik edastada Eesti seisukohti ka laiemale avalikkusele. Loodan anda sel loengul avarama pildi sellest, millisena näeb Eesti Läänemere piirkonna julgeolekuolukorda ja väljakutseid, samuti sellest, milline on olnud – ja tegelikult on endiselt – Eesti lähenemine oma rahvusliku julgeoleku tagamisel.</p> <p>Põhimõttelised valikud, mille Eesti langetas 1990. aastate alguses oma julgeolekupoliitika põhialuste kujundamisel, on suuresti selle katastroofi peegeldus, mis Eestit Teise maailmasõja ajal tabas.</p> <p>Ekstellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Esmalt soovin ma tänada Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituuti selle avaliku loengu korraldamise eest. Usun, et peale ametlike kohtumiste ja neljasilmavestluste, mis on alati minu visiitide osaks, on sama oluline, et mul oleks võimalik edastada Eesti seisukohti ka laiemale avalikkusele. Loodan anda sel loengul avarama pildi sellest, millisena näeb Eesti Läänemere piirkonna julgeolekuolukorda ja väljakutseid, samuti sellest, milline on olnud – ja tegelikult on endiselt – Eesti lähenemine oma rahvusliku julgeoleku tagamisel.</p> <p>Põhimõttelised valikud, mille Eesti langetas 1990. aastate alguses oma julgeolekupoliitika põhialuste kujundamisel, on suuresti selle katastroofi peegeldus, mis Eestit Teise maailmasõja ajal tabas.</p> Vabariigi President Euroopa Kontrollikoja 40. aastapäeva tähistamisel 2017-10-13T13:54:37+00:00 2017-10-13T13:54:37+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13639-2017-10-13-16-56-54 <p>Ekstsellentsid, daamid ja härrad, aga ennekõike – armsad sõbrad!</p> <p>Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja nimel – õnnitlen teid selle olulise teetähise, selle organisatsiooni 40. aastapäeva puhul! Olete olnud tõeline okas EL-i täidesaatvat poolt torkimas ja ma olen teie saavutuste üle tõeliselt uhke! Olgu teie hambad ka edaspidi teravad, sest Euroopa maksumaksjad vajavad teid. Ja olgu ka teie keel terav, sest selle asutuse peamine tööriist on mõjutamine avaliku arvamuse kaudu. Kontrollikojal on mandaat anda aru Euroopa maksumaksjatele ning nende rida algab Euroopa Parlamendist ja lõppeb tavaliste bussis sõitvate inimesega. Selleks et tema mõjutamistöö tõeliselt edukas oleks, peab Kontrollikoda loomulikult leidma õiged vahendid, õiged sõnad ja õige murelikkuse astme meie ühise raha kaitsmisel.</p> <p>Kuigi traditsiooniliselt on Euroopa Parlamendi peamine murekoht olnud EL-i eelarve kiire kulutamine, polnud põhimõtteliselt mingit nõudlust täpse auditeerimise järele. Mäletan veel neid aegu, kui Kontrollikoda kasutas aruandluses pigem kvalitatiivseid, mitte kvantitatiivseid andmeid. Probleemide taset polnud siis lihtne mõista ja enamasti jäid need üldsuse tähelepanu alt välja.</p> <p>Mäletan seda esimest korda – see oli umbes 2006. aasta paiku –, kui Kontrollikoda esitas oma revisjoni tulemused kvantitatiivses formaadis, esialgu arglikult ainult ühes aastaaruande peatükis, ühtekuuluvusfondi osas, mille probleemid olid märkimisväärsed. Revisjoni järeldus kõlas siis umbes nii: vähemalt 12% rahast oleks pidanud jääma välja maksmata. Nagu näete, viitab see lause alumisele veapiirile, sest suurima tõepäraga tulemus oleks sel hetkel olnud nii lähedal ühele kuuendikule, et Kontrollikoda ei tahtnud hakata maksumaksjaid hirmutama.</p> <p>Ekstsellentsid, daamid ja härrad, aga ennekõike – armsad sõbrad!</p> <p>Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja nimel – õnnitlen teid selle olulise teetähise, selle organisatsiooni 40. aastapäeva puhul! Olete olnud tõeline okas EL-i täidesaatvat poolt torkimas ja ma olen teie saavutuste üle tõeliselt uhke! Olgu teie hambad ka edaspidi teravad, sest Euroopa maksumaksjad vajavad teid. Ja olgu ka teie keel terav, sest selle asutuse peamine tööriist on mõjutamine avaliku arvamuse kaudu. Kontrollikojal on mandaat anda aru Euroopa maksumaksjatele ning nende rida algab Euroopa Parlamendist ja lõppeb tavaliste bussis sõitvate inimesega. Selleks et tema mõjutamistöö tõeliselt edukas oleks, peab Kontrollikoda loomulikult leidma õiged vahendid, õiged sõnad ja õige murelikkuse astme meie ühise raha kaitsmisel.</p> <p>Kuigi traditsiooniliselt on Euroopa Parlamendi peamine murekoht olnud EL-i eelarve kiire kulutamine, polnud põhimõtteliselt mingit nõudlust täpse auditeerimise järele. Mäletan veel neid aegu, kui Kontrollikoda kasutas aruandluses pigem kvalitatiivseid, mitte kvantitatiivseid andmeid. Probleemide taset polnud siis lihtne mõista ja enamasti jäid need üldsuse tähelepanu alt välja.</p> <p>Mäletan seda esimest korda – see oli umbes 2006. aasta paiku –, kui Kontrollikoda esitas oma revisjoni tulemused kvantitatiivses formaadis, esialgu arglikult ainult ühes aastaaruande peatükis, ühtekuuluvusfondi osas, mille probleemid olid märkimisväärsed. Revisjoni järeldus kõlas siis umbes nii: vähemalt 12% rahast oleks pidanud jääma välja maksmata. Nagu näete, viitab see lause alumisele veapiirile, sest suurima tõepäraga tulemus oleks sel hetkel olnud nii lähedal ühele kuuendikule, et Kontrollikoda ei tahtnud hakata maksumaksjaid hirmutama.</p> Vabariigi President Eesti parimad ettevõtted 2017 galal 2017-10-05T16:35:37+00:00 2017-10-05T16:35:37+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13620-2017-10-05-19-39-22 <p>Austatud kohalviibijad,</p> <p>lugupeetud Eesti ettevõtjad!</p> <p>Meil läheb hästi, paremini kui me aasta tagasi loota oskasime. Aga tegelikult te teate seda, sest oodatust paremini on meil läinud teie pärast. Teie olete suutnud õigeaegselt tajuda majanduskliima paranemist ja olla valmis uueks kasvuks. Kindlasti on osa uuest tõusust see, et meil on peale kasvamas uus põlvkond ettevõtjaid. Selliste ettevõtjate põlvkond, kelle jaoks on maailm nii kaua kui nad ennast mäletavad, olnud alati avatud, nii füüsilises plaanis kui ka läbi interneti.</p> <p>Täna on meil õigus olla rõõmsad ja tunnustada edukamaid endi hulgast. On väga hea, et selleaastase ettevõtlusnädala peamiseks sihtgrupiks on noored, 15-30 aasta vanuses ettevõtjad. Ajast, kui meie eelmine ettevõtjate põlvkond areenile astus, on möödas pea 30 aastat ning meie ettevõtluses seisab ees vältimatu põlvkonnavahetus. On aeg, et areenile astuksid noored, et viia edasi oma perekonna loodut või alustada sellega, mille peale vanem põlvkond pole tulnud või poleks tulla saanudki. Noor inimene ei karda riski, isegi kui see talle meie, vanemate meelest, lausa näkku lõriseb. Noor inimene võtab selle võitluse vastu. Ja võidab.</p> <p>Sellest, kui jõuline ja rohkearvuline see uus põlvkond on ja mida sujuvamalt põlvkonnavahetus toimub, seda julgemalt saab Eesti tulevikku vaadata.</p> <p>Austatud kohalviibijad,</p> <p>lugupeetud Eesti ettevõtjad!</p> <p>Meil läheb hästi, paremini kui me aasta tagasi loota oskasime. Aga tegelikult te teate seda, sest oodatust paremini on meil läinud teie pärast. Teie olete suutnud õigeaegselt tajuda majanduskliima paranemist ja olla valmis uueks kasvuks. Kindlasti on osa uuest tõusust see, et meil on peale kasvamas uus põlvkond ettevõtjaid. Selliste ettevõtjate põlvkond, kelle jaoks on maailm nii kaua kui nad ennast mäletavad, olnud alati avatud, nii füüsilises plaanis kui ka läbi interneti.</p> <p>Täna on meil õigus olla rõõmsad ja tunnustada edukamaid endi hulgast. On väga hea, et selleaastase ettevõtlusnädala peamiseks sihtgrupiks on noored, 15-30 aasta vanuses ettevõtjad. Ajast, kui meie eelmine ettevõtjate põlvkond areenile astus, on möödas pea 30 aastat ning meie ettevõtluses seisab ees vältimatu põlvkonnavahetus. On aeg, et areenile astuksid noored, et viia edasi oma perekonna loodut või alustada sellega, mille peale vanem põlvkond pole tulnud või poleks tulla saanudki. Noor inimene ei karda riski, isegi kui see talle meie, vanemate meelest, lausa näkku lõriseb. Noor inimene võtab selle võitluse vastu. Ja võidab.</p> <p>Sellest, kui jõuline ja rohkearvuline see uus põlvkond on ja mida sujuvamalt põlvkonnavahetus toimub, seda julgemalt saab Eesti tulevikku vaadata.</p> Vabariigi Presidendi kõne mullakonverentsil 2017-10-05T08:41:58+00:00 2017-10-05T08:41:58+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13621-2017-10-06-11-44-38 <p>Lugupeetud mullakonverentsist osavõtjad!</p> <p>Tere tulemast Eestisse! Eesti on oma Euroopa Liidu eesistumise ajal pööramas tähelepanu tõsiasjale, et me elame praegu muldadele pühendatud kümnendil. Sellest lähtudes on korraldatud ka see konverents.</p> <p>Ma pean tunnistama, et kui meie põllumajandusminister selle mõttega meie eesistumise planeerimise ajal välja tuli, siis polnud meie eesistumise toimkonda kuuluvate linnainimeste jaoks päris selge, kas niisugune klassikaline teema üldse võiks meie modernse, tehnoloogiat täis, dünaamilise ja tulevikku vaatava eesistumisega kokku sobida.</p> <p>Peagi aga mõistsime, et pole midagi päevakajalisemat kui tagada, et me oma arvukate tehnoloogiliste segajate kõrval ei unustaks mõningaid asju, mis jäävad alati ja igas olukorras täiesti orgaaniliseks.</p> <p>Sellisena moodustab see jätkusuutlikule toidutootmisele ja ökosüsteemi teenustele pühendatud konverents olulise osa Eesti Euroopa Liidu eesistumisest, sest annab meile kindla pinna, millele toetuda.</p> <p>Muldasid on alati seostatud põllumajandusega. Mullad moodustavad meile tuttavaid maastikke. Kuigi need jäävad enamasti nähtamatuks, kuna on taimestikuga kaetud, on need osa meie kultuurist, pärimusest ja uskumustest.</p> <p>Muld on pinnas, millest kasvab see toit, mida me iga päev oma traditsiooniliste toitude valmistamiseks kasutame.</p> <p>Must värv eesti sinimustvalgel lipul sümboliseerib mulda, mida meie esivanemad on sajandeid harinud. Ka meie rahvaluule kinnitab meile, et mullal on olnud oluline koht meie kultuurilises identiteedis ja traditsioonilises väärtussüsteemis.</p> <p>„Kuidas külvad, nõnda lõikad" ütleb Eesti vanasõna, mida võib mõista nii otseses kui ka kaudses, metafoorilises tähenduses. Mina tahaksin seda praegu tõlgendada otseses tähenduses ja küsida: mis siis, kui me külvame nii, nagu me seda alati oleme teinud, aga lõigata pole midagi? Kas ei annaks see siis põhjust tõsisemalt järele mõelda, mis on valesti läinud?</p> <p>Me oleme liikumas selle ajastu poole, mis nõuab tavapäraste põlluharimisviiside üle järele mõtlemist. Pikemas perspektiivis sõltuvad saagid ja põllusaaduste kvaliteet väga palju sellest, kuidas me oma muldade eest hoolt kanname.</p> <p>Mulla kehvem toimimine ei ohusta mitte ainult saagikust, vaid toob kaasa ka suuremad mõjud keskkonnale ja meie tervisele.</p> <p>Alles pärast 1930ndate „tolmuvaagna" aastaid, kui Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt oli öelnud, et „rahvas, kes hävitab oma mullad, hävitab ka iseenda", õpetas aeg meile, kui oluline on hoolitseda selle eest, et niisugused katastroofid enam mitte kunagi ei korduks. Võttes arvesse, et mullad on koduks veerandile meie globaalsest looduslikust mitmekesisusest, mis omavahel põimudes moodustab globaalse aineringluse, mis võimaldab elu eksisteerimist, on mullad üliolulised meie toidujulgeoleku ja toitainetega varustatuse seisukohalt.</p> <p>Inimesed, kes kasutavad ressursse mittesäästlikult, panevad hinnalise maa suure surve alla. Me avaldame maale survet selle kvaliteeti halvendades, maid tükeldades ja erosiooniprotsesse süvendades.</p> <p>See tähendab, et meie liigina seame tahtlikult ohtu mitmete oluliste ökosüsteemide toimimise, mis omakorda suurendab meie enda haavatavust kliimamuutuste ja looduskatastroofide korral.</p> <p>Põudade ja üleujutustega seotud ohud on tänapäeval suhteliselt tavalised nähtused ning muutumas üha sagedasemateks.</p> <p>Praegu seisame silmitsi tohutu katsumusega asuda võitlusse kliimamuutuste tagajärgedega. Seetõttu peame rakendama kõiki vajalikke abinõusid, et vältida veelgi suuremaid muutusi kliimas.</p> <p>Muldadel on tänu nende mitmetele kvalitatiivsetele omadustele täita oluline roll kliimamuutuste pehmendamisel.</p> <p>Kunagi ammu ütles Xenophanes: „Sest kõik tuleb mullast ja kõik saab lõpuks mullaks." Seega pole see uus teadmine, et mullad moodustavad lahutamatu komponendi süsiniku ja teiste ainete ringest.</p> <p>Mullad salvestavad süsinikku ja vähendavad kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris. Muldadel on võime puhastada ja koguda endasse vett, kaitstes meid sellega üleujutuste eest ja aidates kuivaperioode üle elada.</p> <p>Mullad täidavad mitmesuguseid rolle ning toodavad biomassi mitte ainult meile toiduks. Näiteks üha kasvav nõudlus alternatiivse energia, sealhulgas biokütuste järele lähtub soovist vähendada mittetaastuvate ressursside tarbimist.</p> <p>Ometi ei tohi me unustada, et ka muld on mittetaastuv ressurss. Kui muld ära kurnata, siis taastub see väga aeglaselt, see võtab aega rohkem kui inimese eluiga. Teadlaste andmetel võib ühe sentimeetri mulla tekkimiseks kuluda aastasadu.</p> <p>Maailmas on ligi 800 miljonit inimest, kes elavad alatoitumuses või nälgivad. Pooled kõigist põllumajandusmaadest kannatavad mullakvaliteedi mõõduka või tugeva halvenemise all.</p> <p>See peaks olema meie kõigi jaoks äratuskell, mis peaks meid panema tegutsema kohe ja mõtlema tõsiselt selle peale, kuidas me oma planeedi piires kasvatame, jaotame ja tarbime toitu. Põllumajandustootjad saavad kasu Euroopa hästi hooldatud muldadest – nemad saavad kasvatada oma konkurentsivõimet ja majandada oma farme säästlikult.</p> <p>Lugupeetud kuulajad!</p> <p>Toidujulgeolek ja toitained on otseselt sõltuvuses mulla tervisest. Hea kvaliteediga muld on aluseks säästlikult toodetud ja hea kvaliteediga toidule.</p> <p>Mulla kuritarvitamine halvendab mulla kvaliteeti ega võimalda selle toimimist parimal tasemel. Mida paremini me hoolitseme loodusliku mitmekesisuse eest, seda enam saame nautida toitainerikkamat toitu ja kaunimat loodust, mis omakorda muutub vastupidavamaks ja aitab kaasa parema, säästlikuma põllumajanduse saavutamisele.</p> <p>Tänapäeval oleme tarbijatena üha enam teadlikud sellest, millist mõju põllumajandus keskkonnale avaldab ja millist mõju kliimamuutused põllumajandusele avaldavad.</p> <p>Teeme nii, et me ei kurna ära oma muldi, et me hoiame muldi järeltulevate põlvede jaoks. Me peame mulla omadusi tundma õppima, sest see tagab tõhusama ja konkurentsivõimelisema põllumajandustootmise.</p> <p>Selleks, et saavutada säästlik majandamine, on vaja näha pikemat perspektiivi ja seejuures mitte lasta end pimestada lühikese perspektiivi lahenduste kasumlikkusest.</p> <p>On olemas uusi tehnoloogiaid ja süsteeme, mis aitavad muldade eest hoolitseda ja arendada säästlikku põllumajandust. Tänapäeval saavad põllumehed kasu ka nutikatest lahendustest.</p> <p>Edusammud mullateaduses ja tehnoloogias on hea baas, millelt astuda nutika põllumajanduse ajastusse. Selleks, et parandada tehnoloogia ja arvutite kasutamist põllumajandussektoris, on vaja toetada teadus- ja arendustegevust nii Euroopa kui ka riikide tasandil.</p> <p>On vaja analüüsida nende meetmete tulemuslikkust, mida me oleme oma muldade kaitseks võtnud, arvestada saadud tagasisidet ja lasta sellel kujundada meie poliitikat tulevikus.</p> <p>Me peame endalt küsima, kas oleme teinud oma muldade kaitsmiseks piisavalt. Kas võetud meetmed on muutnud tõenäolisemaks selle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad nautida elu ja toitu samamoodi, nagu meie oleme neid nautida saanud?</p> <p>Mu daamid ja härrad!</p> <p>See platvorm siin on mõeldud eri huvirühmade omavaheliseks suhtluseks ja meie muldade tuleviku üle arutamiseks. Inspiratsiooni otsimiseks peame aga taas pöörama oma pilgud looduse poole.</p> <p>See, kuidas mesilased ja lilled koostööd teevad, see, kuidas lämmastikurikkad taimed pinnase teiste liikide jaoks ette valmistavad, on see tee, mida mööda minna. Parema mulla nimel töötamine on arutelu, millest võidavad kõik, nii need, kes muretsevad tootmise pärast, need, kes muretsevad toidu kvaliteedi pärast, need, kes muretsevad inimeste ja loomade tervise pärast, kui ka need, kes muretsevad ökosüsteemide ja liigilise mitmekesisuse pärast.</p> <p>Ma loodan, et tänane arutelu tugevdab koostööd eri huvirühmade vahel ja aitab leida lahendusi. Jah, üksi tegutseksime arvatavasti kiiremini, aga koos tegutsedes võime saavutada palju paremaid tulemusi.</p> <p>Ma tean, et te väljendate siin erinevaid seisukohti ja peate maha tuliseid vaidlusi – aga see tuleb sellest, et te hoolite. Teile ei ole ükskõik meie planeedi ja selle pindmise kihi – mulla tulevik.</p> <p>Me oleme otsustanud teha koostööd, lähtudes ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030 – see on ambitsioonikas tegevuskava, mille kohaselt kõik valitsused peaksid võitlema näljaga ja kaitsma muldasid.</p> <p>Henry Ford on kunagi öelnud: „Kokkutulemine on algus, koospüsimine on progress, koostöötamine on edu."</p> <p>Ma soovin teile viljakaid arutelusid ja meeldivat Eestis viibimist!</p> <p><em>Kõne on algselt peetud inglise keeles ja hiljem tõlgitud eesti keelde. Ingliskeelset versiooni saab lugeda <a href="https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13616-president-kaljulaid-at-the-conference-soli-for-sustainable-food-production-and-ecosystem-services/index.html" target="_blank">siit</a>.</em></p> <p>Lugupeetud mullakonverentsist osavõtjad!</p> <p>Tere tulemast Eestisse! Eesti on oma Euroopa Liidu eesistumise ajal pööramas tähelepanu tõsiasjale, et me elame praegu muldadele pühendatud kümnendil. Sellest lähtudes on korraldatud ka see konverents.</p> <p>Ma pean tunnistama, et kui meie põllumajandusminister selle mõttega meie eesistumise planeerimise ajal välja tuli, siis polnud meie eesistumise toimkonda kuuluvate linnainimeste jaoks päris selge, kas niisugune klassikaline teema üldse võiks meie modernse, tehnoloogiat täis, dünaamilise ja tulevikku vaatava eesistumisega kokku sobida.</p> <p>Peagi aga mõistsime, et pole midagi päevakajalisemat kui tagada, et me oma arvukate tehnoloogiliste segajate kõrval ei unustaks mõningaid asju, mis jäävad alati ja igas olukorras täiesti orgaaniliseks.</p> <p>Sellisena moodustab see jätkusuutlikule toidutootmisele ja ökosüsteemi teenustele pühendatud konverents olulise osa Eesti Euroopa Liidu eesistumisest, sest annab meile kindla pinna, millele toetuda.</p> <p>Muldasid on alati seostatud põllumajandusega. Mullad moodustavad meile tuttavaid maastikke. Kuigi need jäävad enamasti nähtamatuks, kuna on taimestikuga kaetud, on need osa meie kultuurist, pärimusest ja uskumustest.</p> <p>Muld on pinnas, millest kasvab see toit, mida me iga päev oma traditsiooniliste toitude valmistamiseks kasutame.</p> <p>Must värv eesti sinimustvalgel lipul sümboliseerib mulda, mida meie esivanemad on sajandeid harinud. Ka meie rahvaluule kinnitab meile, et mullal on olnud oluline koht meie kultuurilises identiteedis ja traditsioonilises väärtussüsteemis.</p> <p>„Kuidas külvad, nõnda lõikad" ütleb Eesti vanasõna, mida võib mõista nii otseses kui ka kaudses, metafoorilises tähenduses. Mina tahaksin seda praegu tõlgendada otseses tähenduses ja küsida: mis siis, kui me külvame nii, nagu me seda alati oleme teinud, aga lõigata pole midagi? Kas ei annaks see siis põhjust tõsisemalt järele mõelda, mis on valesti läinud?</p> <p>Me oleme liikumas selle ajastu poole, mis nõuab tavapäraste põlluharimisviiside üle järele mõtlemist. Pikemas perspektiivis sõltuvad saagid ja põllusaaduste kvaliteet väga palju sellest, kuidas me oma muldade eest hoolt kanname.</p> <p>Mulla kehvem toimimine ei ohusta mitte ainult saagikust, vaid toob kaasa ka suuremad mõjud keskkonnale ja meie tervisele.</p> <p>Alles pärast 1930ndate „tolmuvaagna" aastaid, kui Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt oli öelnud, et „rahvas, kes hävitab oma mullad, hävitab ka iseenda", õpetas aeg meile, kui oluline on hoolitseda selle eest, et niisugused katastroofid enam mitte kunagi ei korduks. Võttes arvesse, et mullad on koduks veerandile meie globaalsest looduslikust mitmekesisusest, mis omavahel põimudes moodustab globaalse aineringluse, mis võimaldab elu eksisteerimist, on mullad üliolulised meie toidujulgeoleku ja toitainetega varustatuse seisukohalt.</p> <p>Inimesed, kes kasutavad ressursse mittesäästlikult, panevad hinnalise maa suure surve alla. Me avaldame maale survet selle kvaliteeti halvendades, maid tükeldades ja erosiooniprotsesse süvendades.</p> <p>See tähendab, et meie liigina seame tahtlikult ohtu mitmete oluliste ökosüsteemide toimimise, mis omakorda suurendab meie enda haavatavust kliimamuutuste ja looduskatastroofide korral.</p> <p>Põudade ja üleujutustega seotud ohud on tänapäeval suhteliselt tavalised nähtused ning muutumas üha sagedasemateks.</p> <p>Praegu seisame silmitsi tohutu katsumusega asuda võitlusse kliimamuutuste tagajärgedega. Seetõttu peame rakendama kõiki vajalikke abinõusid, et vältida veelgi suuremaid muutusi kliimas.</p> <p>Muldadel on tänu nende mitmetele kvalitatiivsetele omadustele täita oluline roll kliimamuutuste pehmendamisel.</p> <p>Kunagi ammu ütles Xenophanes: „Sest kõik tuleb mullast ja kõik saab lõpuks mullaks." Seega pole see uus teadmine, et mullad moodustavad lahutamatu komponendi süsiniku ja teiste ainete ringest.</p> <p>Mullad salvestavad süsinikku ja vähendavad kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris. Muldadel on võime puhastada ja koguda endasse vett, kaitstes meid sellega üleujutuste eest ja aidates kuivaperioode üle elada.</p> <p>Mullad täidavad mitmesuguseid rolle ning toodavad biomassi mitte ainult meile toiduks. Näiteks üha kasvav nõudlus alternatiivse energia, sealhulgas biokütuste järele lähtub soovist vähendada mittetaastuvate ressursside tarbimist.</p> <p>Ometi ei tohi me unustada, et ka muld on mittetaastuv ressurss. Kui muld ära kurnata, siis taastub see väga aeglaselt, see võtab aega rohkem kui inimese eluiga. Teadlaste andmetel võib ühe sentimeetri mulla tekkimiseks kuluda aastasadu.</p> <p>Maailmas on ligi 800 miljonit inimest, kes elavad alatoitumuses või nälgivad. Pooled kõigist põllumajandusmaadest kannatavad mullakvaliteedi mõõduka või tugeva halvenemise all.</p> <p>See peaks olema meie kõigi jaoks äratuskell, mis peaks meid panema tegutsema kohe ja mõtlema tõsiselt selle peale, kuidas me oma planeedi piires kasvatame, jaotame ja tarbime toitu. Põllumajandustootjad saavad kasu Euroopa hästi hooldatud muldadest – nemad saavad kasvatada oma konkurentsivõimet ja majandada oma farme säästlikult.</p> <p>Lugupeetud kuulajad!</p> <p>Toidujulgeolek ja toitained on otseselt sõltuvuses mulla tervisest. Hea kvaliteediga muld on aluseks säästlikult toodetud ja hea kvaliteediga toidule.</p> <p>Mulla kuritarvitamine halvendab mulla kvaliteeti ega võimalda selle toimimist parimal tasemel. Mida paremini me hoolitseme loodusliku mitmekesisuse eest, seda enam saame nautida toitainerikkamat toitu ja kaunimat loodust, mis omakorda muutub vastupidavamaks ja aitab kaasa parema, säästlikuma põllumajanduse saavutamisele.</p> <p>Tänapäeval oleme tarbijatena üha enam teadlikud sellest, millist mõju põllumajandus keskkonnale avaldab ja millist mõju kliimamuutused põllumajandusele avaldavad.</p> <p>Teeme nii, et me ei kurna ära oma muldi, et me hoiame muldi järeltulevate põlvede jaoks. Me peame mulla omadusi tundma õppima, sest see tagab tõhusama ja konkurentsivõimelisema põllumajandustootmise.</p> <p>Selleks, et saavutada säästlik majandamine, on vaja näha pikemat perspektiivi ja seejuures mitte lasta end pimestada lühikese perspektiivi lahenduste kasumlikkusest.</p> <p>On olemas uusi tehnoloogiaid ja süsteeme, mis aitavad muldade eest hoolitseda ja arendada säästlikku põllumajandust. Tänapäeval saavad põllumehed kasu ka nutikatest lahendustest.</p> <p>Edusammud mullateaduses ja tehnoloogias on hea baas, millelt astuda nutika põllumajanduse ajastusse. Selleks, et parandada tehnoloogia ja arvutite kasutamist põllumajandussektoris, on vaja toetada teadus- ja arendustegevust nii Euroopa kui ka riikide tasandil.</p> <p>On vaja analüüsida nende meetmete tulemuslikkust, mida me oleme oma muldade kaitseks võtnud, arvestada saadud tagasisidet ja lasta sellel kujundada meie poliitikat tulevikus.</p> <p>Me peame endalt küsima, kas oleme teinud oma muldade kaitsmiseks piisavalt. Kas võetud meetmed on muutnud tõenäolisemaks selle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad nautida elu ja toitu samamoodi, nagu meie oleme neid nautida saanud?</p> <p>Mu daamid ja härrad!</p> <p>See platvorm siin on mõeldud eri huvirühmade omavaheliseks suhtluseks ja meie muldade tuleviku üle arutamiseks. Inspiratsiooni otsimiseks peame aga taas pöörama oma pilgud looduse poole.</p> <p>See, kuidas mesilased ja lilled koostööd teevad, see, kuidas lämmastikurikkad taimed pinnase teiste liikide jaoks ette valmistavad, on see tee, mida mööda minna. Parema mulla nimel töötamine on arutelu, millest võidavad kõik, nii need, kes muretsevad tootmise pärast, need, kes muretsevad toidu kvaliteedi pärast, need, kes muretsevad inimeste ja loomade tervise pärast, kui ka need, kes muretsevad ökosüsteemide ja liigilise mitmekesisuse pärast.</p> <p>Ma loodan, et tänane arutelu tugevdab koostööd eri huvirühmade vahel ja aitab leida lahendusi. Jah, üksi tegutseksime arvatavasti kiiremini, aga koos tegutsedes võime saavutada palju paremaid tulemusi.</p> <p>Ma tean, et te väljendate siin erinevaid seisukohti ja peate maha tuliseid vaidlusi – aga see tuleb sellest, et te hoolite. Teile ei ole ükskõik meie planeedi ja selle pindmise kihi – mulla tulevik.</p> <p>Me oleme otsustanud teha koostööd, lähtudes ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030 – see on ambitsioonikas tegevuskava, mille kohaselt kõik valitsused peaksid võitlema näljaga ja kaitsma muldasid.</p> <p>Henry Ford on kunagi öelnud: „Kokkutulemine on algus, koospüsimine on progress, koostöötamine on edu."</p> <p>Ma soovin teile viljakaid arutelusid ja meeldivat Eestis viibimist!</p> <p><em>Kõne on algselt peetud inglise keeles ja hiljem tõlgitud eesti keelde. Ingliskeelset versiooni saab lugeda <a href="https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13616-president-kaljulaid-at-the-conference-soli-for-sustainable-food-production-and-ecosystem-services/index.html" target="_blank">siit</a>.</em></p> Vabariigi Presidendi avakõne Tallinn Digital Summitil 2017-09-30T08:14:42+00:00 2017-09-30T08:14:42+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13607-2017-09-30-11-23-46 <p>Lugupeetud presidendid, peaministrid, daamid ja härrad!</p> <p>Esimene loomuldasa digitaalne põlvkond on 2025. aastal juba peaaegu keskeas. Suurem osa digitaalseid riike on aga ikka veel sündimata. Kui kaua peavad inimesed muidu igati arenenud riikides kübermaailmaga toime tulema ilma oma riigi toetuseta? Kui kaua peavad eurooplased elama ilma universaalsete, ajatempliga varustatud digiallkirjadeta, mida tunnistataks kogu Euroopas? Analoogmaailmas pakume oma kodanikele ju turvalise isikutuvastusvahendina passe. Me tunnustame neid passe piiriüleselt ja kogu maailmas.</p> <p>Aga kübermaailmas? Kas riik kaitseb meie kodanikke? Kas neile on tagatud võimalus üksteist internetis turvaliselt, ohutult ja reaalajas tuvastada? Minu arvates veel mitte. Just seetõttu oletegi täna kogunenud siia, Tallinna – et leida kiire lahendus olukorrale, kus meie kodanikud ja ettevõtted tegutsevad internetis, kuid riik on nad seal üksi jätnud.</p> <p>Me taunime sageli internetihiidude mõjuvõimu, kuid ei anna oma kodanikele muud võimalust, kui tugineda turvalise isikutuvastuse ning seega internetis ohutu suhtlemise ja tehingute tegemise mõttes neile samadele hiidudele. Isegi need, kes pakuvad digitaalset ID-d kasutamiseks koduses keskkonnas, ei suuda aidata oma kodanikel ohutult selle abil piiriüleselt suhelda ja tehinguid teha. On isegi üksikuid riike, kus digiallkirjad on vastastikku tunnustatud küll seadusega, kuid kahjuks mitte tegelikkuses – need kokkulepped ei ole internetis tegelikult kasutatavad. See olukord peab muutuma. <p>Lugupeetud presidendid, peaministrid, daamid ja härrad!</p> <p>Esimene loomuldasa digitaalne põlvkond on 2025. aastal juba peaaegu keskeas. Suurem osa digitaalseid riike on aga ikka veel sündimata. Kui kaua peavad inimesed muidu igati arenenud riikides kübermaailmaga toime tulema ilma oma riigi toetuseta? Kui kaua peavad eurooplased elama ilma universaalsete, ajatempliga varustatud digiallkirjadeta, mida tunnistataks kogu Euroopas? Analoogmaailmas pakume oma kodanikele ju turvalise isikutuvastusvahendina passe. Me tunnustame neid passe piiriüleselt ja kogu maailmas.</p> <p>Aga kübermaailmas? Kas riik kaitseb meie kodanikke? Kas neile on tagatud võimalus üksteist internetis turvaliselt, ohutult ja reaalajas tuvastada? Minu arvates veel mitte. Just seetõttu oletegi täna kogunenud siia, Tallinna – et leida kiire lahendus olukorrale, kus meie kodanikud ja ettevõtted tegutsevad internetis, kuid riik on nad seal üksi jätnud.</p> <p>Me taunime sageli internetihiidude mõjuvõimu, kuid ei anna oma kodanikele muud võimalust, kui tugineda turvalise isikutuvastuse ning seega internetis ohutu suhtlemise ja tehingute tegemise mõttes neile samadele hiidudele. Isegi need, kes pakuvad digitaalset ID-d kasutamiseks koduses keskkonnas, ei suuda aidata oma kodanikel ohutult selle abil piiriüleselt suhelda ja tehinguid teha. On isegi üksikuid riike, kus digiallkirjad on vastastikku tunnustatud küll seadusega, kuid kahjuks mitte tegelikkuses – need kokkulepped ei ole internetis tegelikult kasutatavad. See olukord peab muutuma. Vabariigi President Euroopa noorte teadlaste konkurssil 2017-09-28T18:44:06+00:00 2017-09-28T18:44:06+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13601-vabariigi-president-euroopa-noorte-teadlaste-konkurssil <p>Austatud noored teadlased!</p> <p>Tänu teadusfilosoofiale on meil palju viise ja vahendeid, et kirjeldada seda, mis on teadustegevus ja mis see ei ole. Vaatamata kõigile teooriatele ei suuda me ikka veel määratleda teadust viisil, mis võimaldaks meil täie kindlustundega väita, et teame, mis see on ja mis mitte.</p> <p>Mõned mõtlejad püüavad sõnastada aksiomaatilisi väiteid, mis võiksid olla teaduse nurgakivideks – see on fundatsionalismi üks vorme. Teaduslik meetod rajaneb järgmistel baasväidetel:</p> <p>1) eksisteerib objektiivne reaalsus, mis on kõigi ratsionaalsete vaatlejate jaoks ühine;<br />2) see objektiivne reaalsus allub loodusseadustele;<br />3) neid seadusi on võimalik avastada süstemaatiliste vaatluste ja katsete abil.</p> <p>Selle tuntuim näide on Newtoni gravitatsiooniteooria paikapidavuse kontrollimine. Selleks on tarvis teada Päikese ning kõigi planeetide massi ja asukohta. Nagu teada, ei lükatud suutmatuse tõttu prognoosida 19. sajandil Uraani orbiiti kõrvale mitte Newtoni teooriat, vaid hüpoteesi selle kohta, et Päikesesüsteemi kuulub ainult seitse planeeti. Selle probleemiga edasi tegeledes avastasidki teadlased hiljem kaheksanda planeedi Neptuuni. Kui teooria paikapidavuse kontrollimine ebaõnnestub, tähendab see, et midagi on valesti. Aga raskus seisneb kindlakstegemises, mis see „midagi" täpselt on: tundmatu planeet, kehvasti kalibreeritud katseseade, ruumi mitteaimatav kõverdumine või hoopis midagi muud.</p> <p>Austatud noored teadlased!</p> <p>Tänu teadusfilosoofiale on meil palju viise ja vahendeid, et kirjeldada seda, mis on teadustegevus ja mis see ei ole. Vaatamata kõigile teooriatele ei suuda me ikka veel määratleda teadust viisil, mis võimaldaks meil täie kindlustundega väita, et teame, mis see on ja mis mitte.</p> <p>Mõned mõtlejad püüavad sõnastada aksiomaatilisi väiteid, mis võiksid olla teaduse nurgakivideks – see on fundatsionalismi üks vorme. Teaduslik meetod rajaneb järgmistel baasväidetel:</p> <p>1) eksisteerib objektiivne reaalsus, mis on kõigi ratsionaalsete vaatlejate jaoks ühine;<br />2) see objektiivne reaalsus allub loodusseadustele;<br />3) neid seadusi on võimalik avastada süstemaatiliste vaatluste ja katsete abil.</p> <p>Selle tuntuim näide on Newtoni gravitatsiooniteooria paikapidavuse kontrollimine. Selleks on tarvis teada Päikese ning kõigi planeetide massi ja asukohta. Nagu teada, ei lükatud suutmatuse tõttu prognoosida 19. sajandil Uraani orbiiti kõrvale mitte Newtoni teooriat, vaid hüpoteesi selle kohta, et Päikesesüsteemi kuulub ainult seitse planeeti. Selle probleemiga edasi tegeledes avastasidki teadlased hiljem kaheksanda planeedi Neptuuni. Kui teooria paikapidavuse kontrollimine ebaõnnestub, tähendab see, et midagi on valesti. Aga raskus seisneb kindlakstegemises, mis see „midagi" täpselt on: tundmatu planeet, kehvasti kalibreeritud katseseade, ruumi mitteaimatav kõverdumine või hoopis midagi muud.</p> Avaldus julgeolekunõukogu avatud arutelul ÜRO rahuvalve reformi üle 2017-09-21T12:06:38+00:00 2017-09-21T12:06:38+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13583-2017-09-21-15-13-25 <p>Austatud president!</p> <p>Tänan Teid tänase avaliku arutelu korraldamise eest. Ka Eesti ühineb Euroopa Liidu avaldusega.</p> <p>Toetame jätkuvalt peasekretär Guterresi reformikava. Reformide tulemusel peaks ÜRO muutuma tõhusamaks organisatsiooniks, mille tähelepanu keskmes on konfliktide ennetamine ja vahendamine.</p> <p>Meie rahuvalveoperatsioonidel peavad olema käegakatsutavad eesmärgid ja taganemisstrateegiad. Tõhususe saavutamiseks peavad need operatsioonid olema paindlikud, sest valitsevad olud on paratamatult muutlikud.</p> <p>Kõige põhjalikumat teavet muutuvate vajaduste kohta saame missiooni ülematelt ja teistelt kohapeal viibivatelt üksustelt. Nende ettepanekute elluviimine tagab kiire kohanemise kohapealsete muutustega. Peale selle mõjub kohapeal viibivate isikute kuulamine ja nende arvamusega arvestamine hästi meie inimeste motivatsioonile. Me vajame neid, kellel on julgust pakkuda abi otsustajatele. Need inimesed jäävad meiega vaid siis, kui reageerime osavõtlikult. Niisiis loome kasuliku kohanemistsükli, mis on vajalik meie eesmärkide saavutamiseks.</p> <p>Austatud president!</p> <p>Tänan Teid tänase avaliku arutelu korraldamise eest. Ka Eesti ühineb Euroopa Liidu avaldusega.</p> <p>Toetame jätkuvalt peasekretär Guterresi reformikava. Reformide tulemusel peaks ÜRO muutuma tõhusamaks organisatsiooniks, mille tähelepanu keskmes on konfliktide ennetamine ja vahendamine.</p> <p>Meie rahuvalveoperatsioonidel peavad olema käegakatsutavad eesmärgid ja taganemisstrateegiad. Tõhususe saavutamiseks peavad need operatsioonid olema paindlikud, sest valitsevad olud on paratamatult muutlikud.</p> <p>Kõige põhjalikumat teavet muutuvate vajaduste kohta saame missiooni ülematelt ja teistelt kohapeal viibivatelt üksustelt. Nende ettepanekute elluviimine tagab kiire kohanemise kohapealsete muutustega. Peale selle mõjub kohapeal viibivate isikute kuulamine ja nende arvamusega arvestamine hästi meie inimeste motivatsioonile. Me vajame neid, kellel on julgust pakkuda abi otsustajatele. Need inimesed jäävad meiega vaid siis, kui reageerime osavõtlikult. Niisiis loome kasuliku kohanemistsükli, mis on vajalik meie eesmärkide saavutamiseks.</p> Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnavõtt ÜRO 72. istungjärgu üldarutelul 2017-09-20T00:11:35+00:00 2017-09-20T00:11:35+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13569-2017-09-20-00-16-55 <p>Austatud president, peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Meie maailm on ettearvamatu. Suur osa ettearvamatusest tuleneb kliimamuutustest. Kliimamuutusi saab tasakaalustada kiire tehnoloogilise murranguga meie raiskavates eluviisides. Siiski on lihtne märgata, et tehnoloogia areng – praegusel hetkel eelkõige digitehnoloogia kiire levimine miljardite inimeste seas – muudab meie tuleviku mõistmise keerukamaks, kuigi sellel on kindlasti ka potentsiaali positiivseks muutuseks.</p> <p>Uus maailm pakub võimalusi. Kahjuks suurenevad selle tagajärjel ka ohud. Et kasutada ära esimesega kaasnevad eelised ja tulla toime viimasega kaasnevate probleemidega, vajame paindlikke ja kiireid meetmeid ka üleilmsel tasandil.</p> <p>Eesti – riik, mille rahvaarv on vaid veidi üle ühe miljoni – suhtub tõsiselt asjaolusse, et ettearvamatusega on eriti raske hakkama saada neil, kes on loomupäraselt nõrgad – vaesed, puudega, väga noored või väga vanad inimesed. See on raske ka nende jaoks, kelle nõrkus on diskrimineerimise tagajärg – need on sageli naised, etnilised ja usuvähemused. Eesti on pärast taasiseseisvumist läbinud ise kiire muutuste perioodi, mis on kestnud veerandsada aastat. Nagu meie majandus- ja sotsiaalstatistika näitab, tulime me ühiskonna nõrgemate liikmete kaitsmisega üsna hästi toime, kohandades ja kasvatades samal ajal oma majandust. Me teame, et seda on võimalik teha.</p> <p>Austatud president, peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad!</p> <p>Meie maailm on ettearvamatu. Suur osa ettearvamatusest tuleneb kliimamuutustest. Kliimamuutusi saab tasakaalustada kiire tehnoloogilise murranguga meie raiskavates eluviisides. Siiski on lihtne märgata, et tehnoloogia areng – praegusel hetkel eelkõige digitehnoloogia kiire levimine miljardite inimeste seas – muudab meie tuleviku mõistmise keerukamaks, kuigi sellel on kindlasti ka potentsiaali positiivseks muutuseks.</p> <p>Uus maailm pakub võimalusi. Kahjuks suurenevad selle tagajärjel ka ohud. Et kasutada ära esimesega kaasnevad eelised ja tulla toime viimasega kaasnevate probleemidega, vajame paindlikke ja kiireid meetmeid ka üleilmsel tasandil.</p> <p>Eesti – riik, mille rahvaarv on vaid veidi üle ühe miljoni – suhtub tõsiselt asjaolusse, et ettearvamatusega on eriti raske hakkama saada neil, kes on loomupäraselt nõrgad – vaesed, puudega, väga noored või väga vanad inimesed. See on raske ka nende jaoks, kelle nõrkus on diskrimineerimise tagajärg – need on sageli naised, etnilised ja usuvähemused. Eesti on pärast taasiseseisvumist läbinud ise kiire muutuste perioodi, mis on kestnud veerandsada aastat. Nagu meie majandus- ja sotsiaalstatistika näitab, tulime me ühiskonna nõrgemate liikmete kaitsmisega üsna hästi toime, kohandades ja kasvatades samal ajal oma majandust. Me teame, et seda on võimalik teha.</p> Vabariigi President Kurt Wüthrichi loengul „Fundamentaaluuringud tuuma magnetresonantsi ja selle mõju kohta inimeste igapäevaelule” 2017-09-14T06:14:43+00:00 2017-09-14T06:14:43+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13558-2017-09-14-09-17-39 <p>Lugupeetud professor Wüthrich!</p> <p>Õnnitlen Teid südamest esimese Endel Lippmaa medali saamise puhul. Endel Lippmaa oli suurepärane teadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aga ta oli ka midagi enamat. Ta oli meisterlik, terava loomuga ja hämmastavalt veenev vaenlase koridorides liikuja. Ta suutis veenda nõukogude süsteemi oma ambitsioonikatele teadusprojektidele raha eraldama ja andis oma oskused ja teadmised Eestile üle ajal, kui neid tõesti vaja oli. Ta oli nende hulgas, kes suutsid sundida Kommunistlikku Parteid tunnistama, et Hitleri ja Stalini vaheline pakt, millele kirjutasid alla Molotov ja Ribbentrop, oli olemas. See oli oluline samm, kuna see tunnistus kummutas kommunistide levinud seisukoha, et eestlased ühinesid Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.</p> <p>Professor Lippmaal oli raudne loogika ning ta valdas rohkelt fakte, mis olid kenasti korrastatult tema peas või tema raamaturiiulil ja suures portfellis. Ta ei kõhelnud kunagi õigel hetkel raamatut välja võtmast, et oma vastaste ebakindlad argumendid ümber lükata. On selge, et tal oli suur mõju poliitilise debati kvaliteedi kujunemisele värskelt okupatsiooni alt vabanenud Eestis.</p> <p>Ma olen rõõmus ja uhke, et austame viimaks tema mälestust sellega, et algatame medalitseremoonia traditsiooni, millega kaasneb ka loeng. Olen kindel, et see oleks talle rohkem meeldinud, kui kusagil vaikses ja üksildases kohas seisev monument. Talle meeldisid inimesed, arutelud, väited ja vastuväited.</p> <p>Lugupeetud professor Wüthrich!</p> <p>Õnnitlen Teid südamest esimese Endel Lippmaa medali saamise puhul. Endel Lippmaa oli suurepärane teadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aga ta oli ka midagi enamat. Ta oli meisterlik, terava loomuga ja hämmastavalt veenev vaenlase koridorides liikuja. Ta suutis veenda nõukogude süsteemi oma ambitsioonikatele teadusprojektidele raha eraldama ja andis oma oskused ja teadmised Eestile üle ajal, kui neid tõesti vaja oli. Ta oli nende hulgas, kes suutsid sundida Kommunistlikku Parteid tunnistama, et Hitleri ja Stalini vaheline pakt, millele kirjutasid alla Molotov ja Ribbentrop, oli olemas. See oli oluline samm, kuna see tunnistus kummutas kommunistide levinud seisukoha, et eestlased ühinesid Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.</p> <p>Professor Lippmaal oli raudne loogika ning ta valdas rohkelt fakte, mis olid kenasti korrastatult tema peas või tema raamaturiiulil ja suures portfellis. Ta ei kõhelnud kunagi õigel hetkel raamatut välja võtmast, et oma vastaste ebakindlad argumendid ümber lükata. On selge, et tal oli suur mõju poliitilise debati kvaliteedi kujunemisele värskelt okupatsiooni alt vabanenud Eestis.</p> <p>Ma olen rõõmus ja uhke, et austame viimaks tema mälestust sellega, et algatame medalitseremoonia traditsiooni, millega kaasneb ka loeng. Olen kindel, et see oleks talle rohkem meeldinud, kui kusagil vaikses ja üksildases kohas seisev monument. Talle meeldisid inimesed, arutelud, väited ja vastuväited.</p> Vabariigi President EUROSAI noortekonverentsil (YES) 2017-09-13T07:56:35+00:00 2017-09-13T07:56:35+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13551-vabariigi-president-eurosai-noortekonverentsil-yes <p>Head noored, tublid ja vastutustundlikud audiitorid! Tere tulemast Tallinna!</p> <p>Olin kunagi üks teie seast. 2004. aastal seisin Euroopa Liidu Parlamendi eelarvekontrolli komisjoni ees ja vastasin nende küsimustele, et minust võiks saada Euroopa Kontrollikoja esimene eestlasest liige. Ainuke küsimus, millele ma pidin kaks korda vastama, puudutas mu vanust. Olin viis aastat noorem kui praegu Prantsusmaa eesotsas olev mees või endine Itaalia peaminister. Muidugi olin ka ainult neli aastat noorem kui teine samal päeval vestlusele kutsutud kandidaat, aga tema sellele küsimusele vastama ei pidanud – mõistagi oli tegemist mehega. Ka mehed peavad taluma vanuselist diskrimineerimist nooruse tõttu; kui me Euroopa Kontrollikojas alustasime, sain teada, et auväärse asutuse kõige nooremal liikmel oli meie noorusliku välimuse üle hea meel – vähemalt ei kutsunud teised kolleegid teda enam beebi Vitoriks.</p> <p>Ta oli 40, kui Kontrollkojas tööle asus. Kõigest neli aastat pärast poisipõlve lõppu sai temast järgmiseks üheksaks aastaks koja president, mis näitas, et asutus oli aja jooksul muutumas. Kolleegid rakendasid mu nooruslikku energiat selliselt, et tegid mu vastutavaks ühtekuuluvusfondide auditeerimise eest. See oli tol ajal ELi eelarve osa, milles kippus kõige rohkem vigu tekkima. Seejärel sain vastutavaks kogu kinnitava avalduse eest, mind pandi seeläbi koja kõige karmima liikme rolli, nagu komisjoni president Barroso seda nimetas.</p> <p>Minu elu ELi audiitorina oli sündmusterohke ning kui ma möödunud nädalal Euroopa Liidu Parlamendi Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil oma mõtteid jagasin, hakkasin kohe oma väidetele jälle parlamendi liikmete toetust otsima. Võib-olla olen ma ainuke president maailmas, kelles tekitavad kirge statistiliste valimite koostamise meetodid ning kasutatud metodoloogia võimalik mõju audiitori võimele teha järeldusi ja esitada oma tähelepanekuid.</p> <p>Head noored, tublid ja vastutustundlikud audiitorid! Tere tulemast Tallinna!</p> <p>Olin kunagi üks teie seast. 2004. aastal seisin Euroopa Liidu Parlamendi eelarvekontrolli komisjoni ees ja vastasin nende küsimustele, et minust võiks saada Euroopa Kontrollikoja esimene eestlasest liige. Ainuke küsimus, millele ma pidin kaks korda vastama, puudutas mu vanust. Olin viis aastat noorem kui praegu Prantsusmaa eesotsas olev mees või endine Itaalia peaminister. Muidugi olin ka ainult neli aastat noorem kui teine samal päeval vestlusele kutsutud kandidaat, aga tema sellele küsimusele vastama ei pidanud – mõistagi oli tegemist mehega. Ka mehed peavad taluma vanuselist diskrimineerimist nooruse tõttu; kui me Euroopa Kontrollikojas alustasime, sain teada, et auväärse asutuse kõige nooremal liikmel oli meie noorusliku välimuse üle hea meel – vähemalt ei kutsunud teised kolleegid teda enam beebi Vitoriks.</p> <p>Ta oli 40, kui Kontrollkojas tööle asus. Kõigest neli aastat pärast poisipõlve lõppu sai temast järgmiseks üheksaks aastaks koja president, mis näitas, et asutus oli aja jooksul muutumas. Kolleegid rakendasid mu nooruslikku energiat selliselt, et tegid mu vastutavaks ühtekuuluvusfondide auditeerimise eest. See oli tol ajal ELi eelarve osa, milles kippus kõige rohkem vigu tekkima. Seejärel sain vastutavaks kogu kinnitava avalduse eest, mind pandi seeläbi koja kõige karmima liikme rolli, nagu komisjoni president Barroso seda nimetas.</p> <p>Minu elu ELi audiitorina oli sündmusterohke ning kui ma möödunud nädalal Euroopa Liidu Parlamendi Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil oma mõtteid jagasin, hakkasin kohe oma väidetele jälle parlamendi liikmete toetust otsima. Võib-olla olen ma ainuke president maailmas, kelles tekitavad kirge statistiliste valimite koostamise meetodid ning kasutatud metodoloogia võimalik mõju audiitori võimele teha järeldusi ja esitada oma tähelepanekuid.</p> Vabariigi President konverentsil „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused" 2017-09-13T06:28:34+00:00 2017-09-13T06:28:34+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13564-2017-09-18-09-30-27 <p>Sajandite vältel oleme näinud, kuidas töö ja tööhõive on muutunud põllumajanduslikust tööstuslikuks ja tööstuslikust teenustekeskseks. Praegu mõistame, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng annab võimaluse millekski tõeliselt uueks. See on juba toimumas. See toimub peaaegu kõikjal majanduses ja tööstuses ning ükskõik, kuhu te ka vaatate, näete muutust. Maal, linnas, ühiskonnas – igal pool. See võib olla põhjalik muutus – sama põhjalik, nagu olid aurumootorid või elektri kasutamine minevikus. Seekord ei ole see aga nii väga seotud töökohtade liikumisega ühest majandusharust teise. Tõenäoliselt põhjustab see tööga seoses suuri ümberkorraldusi ning selle tulemusel muutub tööhõive standardne, tuntud ja levinud vorm millekski, mis saab olema hoopis teistsugune.</p> <p>Mõistan, et viimase aja andmed ja tööhõive suundumused tekitavad segadust ega toeta seda väidet ilmtingimata igas vallas. Nende andmete kohaselt ei ole tööhõive ebastandardsete vormide seas viimastel aastatel suurt kasvu olnud, vähemalt mitte ELis.</p> <p>Kuid need andmed näitavad meile minevikus toimunut ja praegusi suundumusi. Murrangulisel ajal oleme tavaliselt suutelised nägema tulevikust üksnes nõrku märke. Peame neid nõrku märke järgima. Pealegi on neid varajasi märke võimalik näha hoopis kuskil mujal kui tööhõivestruktuuris – näiteks teadlaste ja uuendajate töölaudadel, noorema põlvkonna käitumismudelites ning väärtustes jne.</p> <p>Sajandite vältel oleme näinud, kuidas töö ja tööhõive on muutunud põllumajanduslikust tööstuslikuks ja tööstuslikust teenustekeskseks. Praegu mõistame, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng annab võimaluse millekski tõeliselt uueks. See on juba toimumas. See toimub peaaegu kõikjal majanduses ja tööstuses ning ükskõik, kuhu te ka vaatate, näete muutust. Maal, linnas, ühiskonnas – igal pool. See võib olla põhjalik muutus – sama põhjalik, nagu olid aurumootorid või elektri kasutamine minevikus. Seekord ei ole see aga nii väga seotud töökohtade liikumisega ühest majandusharust teise. Tõenäoliselt põhjustab see tööga seoses suuri ümberkorraldusi ning selle tulemusel muutub tööhõive standardne, tuntud ja levinud vorm millekski, mis saab olema hoopis teistsugune.</p> <p>Mõistan, et viimase aja andmed ja tööhõive suundumused tekitavad segadust ega toeta seda väidet ilmtingimata igas vallas. Nende andmete kohaselt ei ole tööhõive ebastandardsete vormide seas viimastel aastatel suurt kasvu olnud, vähemalt mitte ELis.</p> <p>Kuid need andmed näitavad meile minevikus toimunut ja praegusi suundumusi. Murrangulisel ajal oleme tavaliselt suutelised nägema tulevikust üksnes nõrku märke. Peame neid nõrku märke järgima. Pealegi on neid varajasi märke võimalik näha hoopis kuskil mujal kui tööhõivestruktuuris – näiteks teadlaste ja uuendajate töölaudadel, noorema põlvkonna käitumismudelites ning väärtustes jne.</p> Vabariigi President Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia rektori professor Ivari Ilja inauguratsioonil 2017-09-12T10:31:18+00:00 2017-09-12T10:31:18+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13548-vabariigi-president-eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-rektori-professor-ivari-ilja-inauguratsioonil <p>Austatud rektor Ivari Ilja, hea akadeemiline pere!</p> <p>Kultuur, selle hulgas eriti just muusika, on olnud meile eestlastele ellujäämise vorm. Muusika on me südames me verd rikastanud nii, nagu teeb seda hapnik kopsudes. Me oleme sajandeid muusikat teinud, et ellu jääda; et rääkida asjadest, millest sõnadega ei tohtinud. Me oleme ajaloo pöördelistel perioodidel ikka valinud muusika, et teha end kõigile nähtavaks selle asemel, et poliitilisi ja potentsiaalselt veriseid kokkupõrkeid provotseerida – ärkamisajal, laulva revolutsiooni ajal, aga muidugi ka erinevatel vaikivatel ajastutel enne ja pärast teist maailmasõda.</p> <p>Meie muusika on olnud viimase viiekümne aasta sees maailmas kõige nähtavam eesti asi, kõige minevam nii-öelda "eksportkaup". Eestlasi teatakse läbi meie muusikute. Pärt, Tormis, Kaljuste, Laretei, Tüür, isa-poeg Järvid. Meie muusikud on praegu kõige suuremad Eesti maine kandjad välismaal – jah, ikka veel ning eeldatavasti kauaks, sest eesti muusikast osasaamiseks ei pea läbima taustakontrolli, nagu Eesti e-riigi hüvedest e-residendina osasaamiseks. EMTA-l lasub suur vastutus seda mainet hoida ja edasi viia, arendada ja sellega kogu eestlust kui kultuuri suunata, nii endi hulgas kui ka väljaspool. Praegused suurkujud on pannud meie ette ka kohustuse seda latti kõrgel hoida. Maailm ootab meilt kogu aeg uusi ja huvitavaid heliloojaid ning interpreete.</p> <p>Austatud rektor Ivari Ilja, hea akadeemiline pere!</p> <p>Kultuur, selle hulgas eriti just muusika, on olnud meile eestlastele ellujäämise vorm. Muusika on me südames me verd rikastanud nii, nagu teeb seda hapnik kopsudes. Me oleme sajandeid muusikat teinud, et ellu jääda; et rääkida asjadest, millest sõnadega ei tohtinud. Me oleme ajaloo pöördelistel perioodidel ikka valinud muusika, et teha end kõigile nähtavaks selle asemel, et poliitilisi ja potentsiaalselt veriseid kokkupõrkeid provotseerida – ärkamisajal, laulva revolutsiooni ajal, aga muidugi ka erinevatel vaikivatel ajastutel enne ja pärast teist maailmasõda.</p> <p>Meie muusika on olnud viimase viiekümne aasta sees maailmas kõige nähtavam eesti asi, kõige minevam nii-öelda "eksportkaup". Eestlasi teatakse läbi meie muusikute. Pärt, Tormis, Kaljuste, Laretei, Tüür, isa-poeg Järvid. Meie muusikud on praegu kõige suuremad Eesti maine kandjad välismaal – jah, ikka veel ning eeldatavasti kauaks, sest eesti muusikast osasaamiseks ei pea läbima taustakontrolli, nagu Eesti e-riigi hüvedest e-residendina osasaamiseks. EMTA-l lasub suur vastutus seda mainet hoida ja edasi viia, arendada ja sellega kogu eestlust kui kultuuri suunata, nii endi hulgas kui ka väljaspool. Praegused suurkujud on pannud meie ette ka kohustuse seda latti kõrgel hoida. Maailm ootab meilt kogu aeg uusi ja huvitavaid heliloojaid ning interpreete.</p> Vabariigi President Riigikogu avaistungil 2017-09-11T08:55:08+00:00 2017-09-11T08:55:08+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13543-vabariigi-president-riigikogu-avaistungil <p>Lugupeetud Riigikogu, austatud Riigikogu liikmed!</p> <p>Kõigepealt tahan väljendada teile oma lugupidamist. Pealtnäha imelihtsa ja loomuliku asja eest – demokraatlikus protsessis osalemise eest. Aga aeg on selline, et ilmselget tuleb üle korrata, et ei ununeks.</p> <p>Riigikogu liikmetena olete arvestanud sellega, et avalikkus teie seisukohti alati ei toeta. Sellegipoolest olete oma seisukohad välja öelnud. Te olete valmis oma seisukohti esitama, kaitsma ja oma ideede nimel loobuma rahulikust pealtvaataja rollist. Te olete pannud ette tegutseda ja valija toetuse korral ka tegutsenud.</p> <p>Te ei ole võtnud mugavat kõrvaltkritiseerija rolli. Te olete teadnud, et ka teie pakutud lahendused pole tehniliselt täiuslikud, kuid alati toiminud arusaamises, et tehtav on parim kompromiss, mida ühiskond on olnud valmis aktsepteerima.</p> <p>Teie ei jaga oma maailmavaadet anonüümsetes kommentaariumites, vaid avalikkusega ja avalikult. Teie palk ei ole ainult mõtestatud ja konstruktiivne kriitika. Teie palk on ka teie isikuomadustel, välimusel, perekondlikul staatusel, laste arvul või nende puudumisel, seksuaalsel sättumusel või selle kohta tehtud oletustel, isegi vaba aja veetmise eelistustel põhinev „tagasiside".</p> <p>Sõltumata sellest, kas ma jagan teie maailmavaadet, kuulub teile minu lugupidamine. Siiski – ilmselgelt on siin saalis olnud varem ja on ehk tänagi neid, kes on tahtlikult, rumalusest või hoolimatusest andnud oma panuse, et poliitiku elukutse Eestis on negatiivse kuvandiga. Pole vaja isegi mälu pingutada, et meenuks seaduserikkumine või rassistlikud väljaütlemised. Meie erakonnad teevad ikka vahel kampaaniatööd vahendeid valimata või avalikke vahendeid kasutades. Inimesed ei saa ikka aru parteide rahavoogudest – kuidas erakondade raha tuleb ja kuhu see kulub. See ei ole hea. <p>Lugupeetud Riigikogu, austatud Riigikogu liikmed!</p> <p>Kõigepealt tahan väljendada teile oma lugupidamist. Pealtnäha imelihtsa ja loomuliku asja eest – demokraatlikus protsessis osalemise eest. Aga aeg on selline, et ilmselget tuleb üle korrata, et ei ununeks.</p> <p>Riigikogu liikmetena olete arvestanud sellega, et avalikkus teie seisukohti alati ei toeta. Sellegipoolest olete oma seisukohad välja öelnud. Te olete valmis oma seisukohti esitama, kaitsma ja oma ideede nimel loobuma rahulikust pealtvaataja rollist. Te olete pannud ette tegutseda ja valija toetuse korral ka tegutsenud.</p> <p>Te ei ole võtnud mugavat kõrvaltkritiseerija rolli. Te olete teadnud, et ka teie pakutud lahendused pole tehniliselt täiuslikud, kuid alati toiminud arusaamises, et tehtav on parim kompromiss, mida ühiskond on olnud valmis aktsepteerima.</p> <p>Teie ei jaga oma maailmavaadet anonüümsetes kommentaariumites, vaid avalikkusega ja avalikult. Teie palk ei ole ainult mõtestatud ja konstruktiivne kriitika. Teie palk on ka teie isikuomadustel, välimusel, perekondlikul staatusel, laste arvul või nende puudumisel, seksuaalsel sättumusel või selle kohta tehtud oletustel, isegi vaba aja veetmise eelistustel põhinev „tagasiside".</p> <p>Sõltumata sellest, kas ma jagan teie maailmavaadet, kuulub teile minu lugupidamine. Siiski – ilmselgelt on siin saalis olnud varem ja on ehk tänagi neid, kes on tahtlikult, rumalusest või hoolimatusest andnud oma panuse, et poliitiku elukutse Eestis on negatiivse kuvandiga. Pole vaja isegi mälu pingutada, et meenuks seaduserikkumine või rassistlikud väljaütlemised. Meie erakonnad teevad ikka vahel kampaaniatööd vahendeid valimata või avalikke vahendeid kasutades. Inimesed ei saa ikka aru parteide rahavoogudest – kuidas erakondade raha tuleb ja kuhu see kulub. See ei ole hea. Vabariigi Presidendi avakõne julgeolekukonverentsil ABCD 2017-09-06T02:32:00+00:00 2017-09-06T02:32:00+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13539-2017-09-08-05-32-39 <p>Head kuulajad!</p> <p>Euroopa seisab täna silmitsi julgeolekuolukorra ja väljakutsetega, mis pole kergete killast. Keerulised olukorrad vajavad ausaid ja avatud debatte ning ma loodan, et teie tänased arutelud ongi ausad ja avatud.</p> <p>Lubage mul kõigepealt tänada härra Sakkovit, härra Praksi ja nende häid kolleege Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest ning Kaitseministeeriumist konverentsi korraldamise eest. Tõsiasi, et nii palju väljapaistvaid osalejaid on leidnud tee Tallinna, näitab iseenesest, et ABCD konverentsist on saanud üks meie piirkonna tunnustatumaid julgeolekufoorumeid.</p> <p>Lubage mul kasutada võimalust ja jagada mõnda oma seisukohta praegu Euroopa ees seisvate julgeolekualaste väljakutsete kohta ning rääkida ka sellest, mida me nende ülesannete lahendamiseks ette peaksime võtma ja mida seejuures silmas pidama.</p> <p>Konfliktid, ebastabiilsus ja humanitaarkriisid vaevavad endiselt suuri piirkondi Lähis-Idas ja Aafrikas. Vahemere piirkonnas ja mujal Euroopas on see väljendunud suures rändelaines, mida on pehmelt öeldes keeruline kontrolli alla saada. Usuäärmuslus on ajanud oma juured mõnda sisserännanute kogukonda või sisserännanute järeltulijate sekka. Terrorirünnakud on muutunud murettekitavalt sagedasteks.</p> <p>Murelikult tunnevad end ka nende riikide inimesed, kes teise kultuuritaustaga inimesi avasüli vastu võtsid ja neid meie vabaduste juurde kuuluva austusega kohtlesid. Ja kes nüüd näevad, et osa uustulnukaid ei austa neid vabadusi, millest nad ise kasu on lõiganud.</p> <p>See sunnib meid otsima võimalusi ja vahendeid, kuidas austada kultuurilisi erinevusi, tagades samas, et meie enda sajanditevanune kultuurimaastik jääks meie riikides valitsema: et naised jääksid sõltumatuks, üksikisikute püüdlused oluliseks, et inimelu oleks püha.</p> <p>Head kuulajad!</p> <p>Euroopa seisab täna silmitsi julgeolekuolukorra ja väljakutsetega, mis pole kergete killast. Keerulised olukorrad vajavad ausaid ja avatud debatte ning ma loodan, et teie tänased arutelud ongi ausad ja avatud.</p> <p>Lubage mul kõigepealt tänada härra Sakkovit, härra Praksi ja nende häid kolleege Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest ning Kaitseministeeriumist konverentsi korraldamise eest. Tõsiasi, et nii palju väljapaistvaid osalejaid on leidnud tee Tallinna, näitab iseenesest, et ABCD konverentsist on saanud üks meie piirkonna tunnustatumaid julgeolekufoorumeid.</p> <p>Lubage mul kasutada võimalust ja jagada mõnda oma seisukohta praegu Euroopa ees seisvate julgeolekualaste väljakutsete kohta ning rääkida ka sellest, mida me nende ülesannete lahendamiseks ette peaksime võtma ja mida seejuures silmas pidama.</p> <p>Konfliktid, ebastabiilsus ja humanitaarkriisid vaevavad endiselt suuri piirkondi Lähis-Idas ja Aafrikas. Vahemere piirkonnas ja mujal Euroopas on see väljendunud suures rändelaines, mida on pehmelt öeldes keeruline kontrolli alla saada. Usuäärmuslus on ajanud oma juured mõnda sisserännanute kogukonda või sisserännanute järeltulijate sekka. Terrorirünnakud on muutunud murettekitavalt sagedasteks.</p> <p>Murelikult tunnevad end ka nende riikide inimesed, kes teise kultuuritaustaga inimesi avasüli vastu võtsid ja neid meie vabaduste juurde kuuluva austusega kohtlesid. Ja kes nüüd näevad, et osa uustulnukaid ei austa neid vabadusi, millest nad ise kasu on lõiganud.</p> <p>See sunnib meid otsima võimalusi ja vahendeid, kuidas austada kultuurilisi erinevusi, tagades samas, et meie enda sajanditevanune kultuurimaastik jääks meie riikides valitsema: et naised jääksid sõltumatuks, üksikisikute püüdlused oluliseks, et inimelu oleks püha.</p> Vabariigi Presidendi pöördumine tarkusepäeval 2017-09-01T14:15:38+00:00 2017-09-01T14:15:38+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13532-2017-09-01-17-17-19 <p>Head uut kooliaastat!</p> <p>Tänane päev oli täis rõõmsat taaskohtumist, aga ka uudsust ja pisukest eneseületustki.</p> <p>Esimese klassi lapsed, te olite täna eriti tublid. Mõned teist ei pannud ärevust hinges üldse tähele, sest nii põnev oli. Teised natuke ikka pelgasid ka – käest lahti lasta ja minna pole alati kõige kergem. Aga homme on juba julgem ja nii algab teie teekond tulevikku. Sellisesse tulevikku, mida te kõik koos ehitama hakkate siis, kui koolid käidud.</p> <p>Kindlasti on tänaste kooliminejate hulgas ka neid, kellele suvevaheaja lõpp eriti kurb uudis tundus, sest varasemad õppeaastad pole kuigi kergelt kulgenud. Teate, ma hoian teile pöialt, et tänavu läheks kõik hästi. Kui tundub, et kisub kiiva, siis paluge abi! Seda on raske teha, aga tegelikult tahab iga kooli iga õpetaja, et lastel oleks kõik hästi.</p> <p>Ja palun ka kõiki teisi lapsi – kui teile tundub, et kellelgi on raske, pakkuge abi ja otsige abi. Ei saa olla ükskõik, kui mõni klassikaaslane hakkab jääma maha, ükskõik mis põhjusel. Mida rohkem on neid, kes on saanud hea hariduse, seda tugevam on ühiskond siis, kui teist on saanud suured inimesed. Tugevamas ühiskonnas on kõigil koos toredam elu. Ärge unustage seda ja ärge minge märkamata mööda kiusamisest, ärge jätke kaaslast abita õpiraskuste korral. Teie abi, see on mõistmine ja osavõtlikkus. Küll ülejäänu eest hoolitsevad juba õpetajad.</p> <p>Üks üheksandik me põhikooli lastest alustab aastat, mille jooksul tuleb oma tulevikuplaanides esimest korda elus tõsine selgus luua. Kui veel täpselt ei tea – ja ilmselt 9. klassi lõpus ei peagi teadma – mis tulevik toob, tasub hoida lahti hästi palju uksi. Paljud huvitavad erialad eeldavad head reaalainete tundmist ning ka humanitaarklassi valides ei maksa edaspidi siiski teha panust lihtsa matemaatika riigieksamile. Millegipärast on humanitaarteadmiste lünki hilisemas heas lihtsam täita kui reaalteadmiste lünki. Ärge laske neil tekkida! <p>Head uut kooliaastat!</p> <p>Tänane päev oli täis rõõmsat taaskohtumist, aga ka uudsust ja pisukest eneseületustki.</p> <p>Esimese klassi lapsed, te olite täna eriti tublid. Mõned teist ei pannud ärevust hinges üldse tähele, sest nii põnev oli. Teised natuke ikka pelgasid ka – käest lahti lasta ja minna pole alati kõige kergem. Aga homme on juba julgem ja nii algab teie teekond tulevikku. Sellisesse tulevikku, mida te kõik koos ehitama hakkate siis, kui koolid käidud.</p> <p>Kindlasti on tänaste kooliminejate hulgas ka neid, kellele suvevaheaja lõpp eriti kurb uudis tundus, sest varasemad õppeaastad pole kuigi kergelt kulgenud. Teate, ma hoian teile pöialt, et tänavu läheks kõik hästi. Kui tundub, et kisub kiiva, siis paluge abi! Seda on raske teha, aga tegelikult tahab iga kooli iga õpetaja, et lastel oleks kõik hästi.</p> <p>Ja palun ka kõiki teisi lapsi – kui teile tundub, et kellelgi on raske, pakkuge abi ja otsige abi. Ei saa olla ükskõik, kui mõni klassikaaslane hakkab jääma maha, ükskõik mis põhjusel. Mida rohkem on neid, kes on saanud hea hariduse, seda tugevam on ühiskond siis, kui teist on saanud suured inimesed. Tugevamas ühiskonnas on kõigil koos toredam elu. Ärge unustage seda ja ärge minge märkamata mööda kiusamisest, ärge jätke kaaslast abita õpiraskuste korral. Teie abi, see on mõistmine ja osavõtlikkus. Küll ülejäänu eest hoolitsevad juba õpetajad.</p> <p>Üks üheksandik me põhikooli lastest alustab aastat, mille jooksul tuleb oma tulevikuplaanides esimest korda elus tõsine selgus luua. Kui veel täpselt ei tea – ja ilmselt 9. klassi lõpus ei peagi teadma – mis tulevik toob, tasub hoida lahti hästi palju uksi. Paljud huvitavad erialad eeldavad head reaalainete tundmist ning ka humanitaarklassi valides ei maksa edaspidi siiski teha panust lihtsa matemaatika riigieksamile. Millegipärast on humanitaarteadmiste lünki hilisemas heas lihtsam täita kui reaalteadmiste lünki. Ärge laske neil tekkida! Vabariigi Presidendi kõne kooliaasta alguse puhul Vihasoo lasteaed-algkoolis 2017-09-01T09:24:52+00:00 2017-09-01T09:24:52+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13528-2017-09-01-13-01-20 <p>Tere kallid lapsed, lapsevanemad, õpetajad, ka kohalik omavalitsus!</p> <p>Pisike kool elab siinsete inimeste tahtest. Pisike kool saab toimetada nii kaua, kuni kohalikud inimesed tahavad tuua oma lapsi just siia pisikesse kooli. Ja mul on väga hea meel näha tervet saalitäit seda tahtmist.</p> <p>Teie kool on 30 aastaga kasvanud teie ümbruskonna inimeste südameisse nii, et pole oluline, kust lähevad parasjagu omavalitsuste või maakondade piirid. Seepärast olen ka mina täna siin, et mulle meeldib, kui kokku saavad soojad südamed, inimeste tahe ja soov olla koos ning ununevad kõik administratiivsed küsimused, mis tegelikult pole olulised.</p> <p>Tere kallid lapsed, lapsevanemad, õpetajad, ka kohalik omavalitsus!</p> <p>Pisike kool elab siinsete inimeste tahtest. Pisike kool saab toimetada nii kaua, kuni kohalikud inimesed tahavad tuua oma lapsi just siia pisikesse kooli. Ja mul on väga hea meel näha tervet saalitäit seda tahtmist.</p> <p>Teie kool on 30 aastaga kasvanud teie ümbruskonna inimeste südameisse nii, et pole oluline, kust lähevad parasjagu omavalitsuste või maakondade piirid. Seepärast olen ka mina täna siin, et mulle meeldib, kui kokku saavad soojad südamed, inimeste tahe ja soov olla koos ning ununevad kõik administratiivsed küsimused, mis tegelikult pole olulised.</p> Vabariigi Presidendi kõne kodukaunistamise konkursi auhindade kätteandmisel 2017-08-27T07:53:18+00:00 2017-08-27T07:53:18+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13518-2017-08-27-10-54-37 <p>Väga valdav Eesti rahva enamus eelistab elada oma kodus. Ja kui juba kord see unistus teoks saab, siis algab oma jälje jätmise rõõm. Sest oma kodu erineb lihtsalt elukohast just selle poolest, et seal saab teha omamoodi.</p> <p>Isepäistel eestlastel on väga erinevad omamoodi kodud. Ilugi on vaataja silmades. Kuid on alati üks ühine joon – kodu on tehtud südamest, armastusega, enda ja oma pere parima äranägemise järgi.</p> <p>Väga valdav Eesti rahva enamus eelistab elada oma kodus. Ja kui juba kord see unistus teoks saab, siis algab oma jälje jätmise rõõm. Sest oma kodu erineb lihtsalt elukohast just selle poolest, et seal saab teha omamoodi.</p> <p>Isepäistel eestlastel on väga erinevad omamoodi kodud. Ilugi on vaataja silmades. Kuid on alati üks ühine joon – kodu on tehtud südamest, armastusega, enda ja oma pere parima äranägemise järgi.</p> Vabariigi President kodakondsustunnistuste üleandmisel 2017-08-21T10:17:35+00:00 2017-08-21T10:17:35+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13509-2017-08-21-13-18-24 <p>Kallid Eesti kodanikud!</p> <p>Mul on rõõm teid kõiki tervitada ning tänada selle tähtsa otsuse puhul, mille olete langetanud – teist on saanud Eesti Vabariigi kodanikud.</p> <p>Eesti kodakondsuse valimine on olnud teie vaba valik ja olete selle otsuse teinud oma parima äratundmise ja südame soovil.</p> <p>Meil kõigil on mitmeid erinevaid enesemääratlusi. Me kõik kuulume oma perekonda ja kodukanti, oma töökaaslaste või huviala harrastajate hulka. Kindlasti kuulume me kõik ka oma rahvusesse. Kuid lisaks kuulume loomuliku osana mõne riigi juurde, mille elu korraldamises saame ise osaleda. <p>Kallid Eesti kodanikud!</p> <p>Mul on rõõm teid kõiki tervitada ning tänada selle tähtsa otsuse puhul, mille olete langetanud – teist on saanud Eesti Vabariigi kodanikud.</p> <p>Eesti kodakondsuse valimine on olnud teie vaba valik ja olete selle otsuse teinud oma parima äratundmise ja südame soovil.</p> <p>Meil kõigil on mitmeid erinevaid enesemääratlusi. Me kõik kuulume oma perekonda ja kodukanti, oma töökaaslaste või huviala harrastajate hulka. Kindlasti kuulume me kõik ka oma rahvusesse. Kuid lisaks kuulume loomuliku osana mõne riigi juurde, mille elu korraldamises saame ise osaleda. Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias 2017-08-20T12:07:36+00:00 2017-08-20T12:07:36+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13507-2017-08-20-15-09-12 <p>Kallis eesti rahvas!</p> <p>20. august on päev, mil taastasime oma iseseisvuse, mil eesti rahva otsustusjulgus langes kokku ajaloolise suure võimalusega. Mil eesti rahval oli üksmeelt, et see võimalus ära kasutada.</p> <p>Muidugi me ei olnud ka toona kõigis küsimusis sama meelt. Miks pidanuksimegi? Iseseisvus tähendaski muuhulgas võimalust olla ka eri meelt. Üks idee, üks arvamus, üks õigus – see oli see, millest me tahtsime vabaks saada. Toona tundsime sarnases mõttelaadis ilmeksimatult ära totalitarismi.</p> <p>Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse. Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul. <p>Kallis eesti rahvas!</p> <p>20. august on päev, mil taastasime oma iseseisvuse, mil eesti rahva otsustusjulgus langes kokku ajaloolise suure võimalusega. Mil eesti rahval oli üksmeelt, et see võimalus ära kasutada.</p> <p>Muidugi me ei olnud ka toona kõigis küsimusis sama meelt. Miks pidanuksimegi? Iseseisvus tähendaski muuhulgas võimalust olla ka eri meelt. Üks idee, üks arvamus, üks õigus – see oli see, millest me tahtsime vabaks saada. Toona tundsime sarnases mõttelaadis ilmeksimatult ära totalitarismi.</p> <p>Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse. Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul. Vabariigi Presidendi kõne Eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide suvise koostööpäevaku avamisel ERMis 2017-08-19T08:42:43+00:00 2017-08-19T08:42:43+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29 <p>Head siiatulnud!</p> <p>Mul on hea meel, et Eestis organiseerivad inimesed igasuguseid ettevõtmisi, igasugusel alusel. Nad teevad seda rõõmuga, vabatahtlikult ja teevad seda koos erinevate inimestega. Viimasel ajal on meil väga palju arutelu selle üle, kas kõlbab üldse olla uhke selle üle, et ollakse eestlane? Ma arvan, et see arutelu laieneb siis ka ju kõikidele teistele rahvustele – kas kõlbab olla rahvuslane?</p> <p>Head siiatulnud!</p> <p>Mul on hea meel, et Eestis organiseerivad inimesed igasuguseid ettevõtmisi, igasugusel alusel. Nad teevad seda rõõmuga, vabatahtlikult ja teevad seda koos erinevate inimestega. Viimasel ajal on meil väga palju arutelu selle üle, kas kõlbab üldse olla uhke selle üle, et ollakse eestlane? Ma arvan, et see arutelu laieneb siis ka ju kõikidele teistele rahvustele – kas kõlbab olla rahvuslane?</p> Vabariigi President Eesti külade XII Maapäeval Vana-Võidus 2017-08-05T01:21:25+00:00 2017-08-05T01:21:25+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13493-2017-08-09-04-30-53 <p>Ajakirjanik küsis täna, et kas ma olen jõudnud ka maaeluga tutvuda. See on imelikuvõitu küsimus, sest mu meelest on iga Eesti inimene maainimene – ei tea küll kedagi, kes püsiks kõik 12 kuud linnatingimustes ega tahaks sealt ära käia. Selliseid eestlasi ei ole olemas.</p> <p>Seepärast: muidugi, nagu siia lava kohalegi kirjutatud – Eesti küla elab, selles pole mingit kahtlust. Me kõik, kes oleme täna siia küladest tulnud – ka mina ei tulnud Tallinnast, vaid külast, ja lähen ka külla tagasi –, näeme, et just viimastel aastatel ei jää enam majad ja külad tühjemaks.</p> <p>Ajakirjanik küsis täna, et kas ma olen jõudnud ka maaeluga tutvuda. See on imelikuvõitu küsimus, sest mu meelest on iga Eesti inimene maainimene – ei tea küll kedagi, kes püsiks kõik 12 kuud linnatingimustes ega tahaks sealt ära käia. Selliseid eestlasi ei ole olemas.</p> <p>Seepärast: muidugi, nagu siia lava kohalegi kirjutatud – Eesti küla elab, selles pole mingit kahtlust. Me kõik, kes oleme täna siia küladest tulnud – ka mina ei tulnud Tallinnast, vaid külast, ja lähen ka külla tagasi –, näeme, et just viimastel aastatel ei jää enam majad ja külad tühjemaks.</p> Vabariigi President Rahvusvahelises Rahuinstituudis: „Kuidas saavad väikeriigid suurendada oma mõju maailma poliitikas“ 2017-07-15T15:42:07+00:00 2017-07-15T15:42:07+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13470-2017-07-15-18-43-23 <p>Lubage mul alustada tänusõnadega Rahvusvahelisele Rahuinstituudile selle eest, et ta täna siin selle arutelu korraldas. Mul on väga hea meel, et saan siin osaleda hetkel, mis on väga olulise tähtsusega nii ÜROle kui ka Eestile.</p> <p>See on tõesti meie jaoks väga oluline kuu. Kaks nädalat tagasi, 1. juulil, asusime me esimest korda oma ajaloos täitma Euroopa Liidu eesistuja ülesandeid. Teine „esimene kord" leiab aset täna, kui me ametlikult alustame esimest korda kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale.</p> <p>Järgmised kuus kuud anname me endast parima, et olla Euroopa eestvedaja. Ja kui meid peaks valitama julgeolekunõukogu liikmeks, siis loomulikult anname me endast parima ka sellesse, et ÜRO oleks suuteline vastama meie kiires muutumises oleva maailma nõudmistele. Endast parima andmine on see, mida me väikese riigina peame tegema, et avaldada mõju ja jääda ellu maailmas, mis on muutumas üha ebastabiilsemaks. Kus reegleid mitte ainult ei väänata, vaid ka lõhutakse. Kus ennustamatus on muutumas normiks. Kus rahu ja turvalisus on püsivalt ohustatud.</p> <p>Lubage mul alustada tänusõnadega Rahvusvahelisele Rahuinstituudile selle eest, et ta täna siin selle arutelu korraldas. Mul on väga hea meel, et saan siin osaleda hetkel, mis on väga olulise tähtsusega nii ÜROle kui ka Eestile.</p> <p>See on tõesti meie jaoks väga oluline kuu. Kaks nädalat tagasi, 1. juulil, asusime me esimest korda oma ajaloos täitma Euroopa Liidu eesistuja ülesandeid. Teine „esimene kord" leiab aset täna, kui me ametlikult alustame esimest korda kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale.</p> <p>Järgmised kuus kuud anname me endast parima, et olla Euroopa eestvedaja. Ja kui meid peaks valitama julgeolekunõukogu liikmeks, siis loomulikult anname me endast parima ka sellesse, et ÜRO oleks suuteline vastama meie kiires muutumises oleva maailma nõudmistele. Endast parima andmine on see, mida me väikese riigina peame tegema, et avaldada mõju ja jääda ellu maailmas, mis on muutumas üha ebastabiilsemaks. Kus reegleid mitte ainult ei väänata, vaid ka lõhutakse. Kus ennustamatus on muutumas normiks. Kus rahu ja turvalisus on püsivalt ohustatud.</p> Vabariigi Presidendi kõne seoses Eesti kandideerimisega ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020–2021 2017-07-13T09:42:07+00:00 2017-07-13T09:42:07+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13467-2017-07-14-12-42-38 <p>Ekstsellentsid, daamid ja härrad, armsad Eesti sõbrad!</p> <p>Kaks nädalat tagasi sai Eestist Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Esimest korda vastutame meie ELi juhtimise eest. Me anname oma parima, et olla eestvedajaks sellel Euroopa jaoks keerulisel, ent ka lootusrikkal ajal. Me kavatseme teha kõvasti tööd, et lahendada jooksvaid küsimusi, aga ka selleks, et arendada edasi Euroopa digitaalmajandust.</p> <p>Samuti kandideerime oma ajaloos esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Me esitasime oma kandidatuuri 2005. aastal ja oleme täielikult pühendunud selle tähtsa ülesande täitmisele.</p> <p>Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 26 aastat tagasi, 1991. aasta septembris, vaid paar nädalat pärast taasiseseisvumist. Ma mäletan seda päeva ja mäletan ka Eesti usaldust selle vajaliku rahvusvahelise organisatsiooni vastu, mis edendab rahu ning rahvusvahelist koostööd. <p>Ekstsellentsid, daamid ja härrad, armsad Eesti sõbrad!</p> <p>Kaks nädalat tagasi sai Eestist Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Esimest korda vastutame meie ELi juhtimise eest. Me anname oma parima, et olla eestvedajaks sellel Euroopa jaoks keerulisel, ent ka lootusrikkal ajal. Me kavatseme teha kõvasti tööd, et lahendada jooksvaid küsimusi, aga ka selleks, et arendada edasi Euroopa digitaalmajandust.</p> <p>Samuti kandideerime oma ajaloos esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Me esitasime oma kandidatuuri 2005. aastal ja oleme täielikult pühendunud selle tähtsa ülesande täitmisele.</p> <p>Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 26 aastat tagasi, 1991. aasta septembris, vaid paar nädalat pärast taasiseseisvumist. Ma mäletan seda päeva ja mäletan ka Eesti usaldust selle vajaliku rahvusvahelise organisatsiooni vastu, mis edendab rahu ning rahvusvahelist koostööd. Vabariigi President strateegilise kommunikatsiooni konverentsi avamisel Riias 2017-07-05T05:05:43+00:00 2017-07-05T05:05:43+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13447-vabariigi-president-strateegilise-kommunikatsiooni-konverentsi-avamisel-riias <p>Kommunikatsioon on kõikjal. Koer liputab saba. Lind säutsub hoiatavalt. Poliitik vaatab ostukeskuses kurjalt väikelast ja keegi teeb sellest foto. Me elame tähenduste, lugude, emotsioonide, tõlgenduste, hirmude ja lootuste maailmas. Kõik need on kommunikatsiooni osad.</p> <p>Selles kaoses mingi suuna loomine on kahtlemata oluline. Ent kui minna üle piiri ja hakata kasutama propagandavõtteid, viib see vabaduste vähenemiseni. On äärmiselt tähtis, et strateegilise kommunikatsiooni puhul ei toodaks ohvriks meediavabadust.</p> <p>Mida me strateegilise kommunikatsiooni all mõtleme ja miks me seda vajame?</p> <p>Esiteks täidetakse strateegilise kommunikatsiooniga demokraatlikele valitsustele põhiseadusega vaikimisi pandud teavitamis- ja selgitamiskohustust, s.t kommunikatsioonikohustust. Asjad peavad olema tasakaalus. Valitsuse kommunikatsioon võib olla liiga napp või ebasiiras; samas võib see olla ka ülemäärane ning valitsust võidakse süüdistada manipuleerimises ja „spinnimises".</p> <p>Teiseks, kui soovitud tasakaalupunkt on leitud, taipab valitsus, et strateegiline kommunikatsioon võimaldab rõhutada positiivset, ning see omakorda on vahend, mille abil saab näidata pädevust ja usaldusväärsust. <p>Kommunikatsioon on kõikjal. Koer liputab saba. Lind säutsub hoiatavalt. Poliitik vaatab ostukeskuses kurjalt väikelast ja keegi teeb sellest foto. Me elame tähenduste, lugude, emotsioonide, tõlgenduste, hirmude ja lootuste maailmas. Kõik need on kommunikatsiooni osad.</p> <p>Selles kaoses mingi suuna loomine on kahtlemata oluline. Ent kui minna üle piiri ja hakata kasutama propagandavõtteid, viib see vabaduste vähenemiseni. On äärmiselt tähtis, et strateegilise kommunikatsiooni puhul ei toodaks ohvriks meediavabadust.</p> <p>Mida me strateegilise kommunikatsiooni all mõtleme ja miks me seda vajame?</p> <p>Esiteks täidetakse strateegilise kommunikatsiooniga demokraatlikele valitsustele põhiseadusega vaikimisi pandud teavitamis- ja selgitamiskohustust, s.t kommunikatsioonikohustust. Asjad peavad olema tasakaalus. Valitsuse kommunikatsioon võib olla liiga napp või ebasiiras; samas võib see olla ka ülemäärane ning valitsust võidakse süüdistada manipuleerimises ja „spinnimises".</p> <p>Teiseks, kui soovitud tasakaalupunkt on leitud, taipab valitsus, et strateegiline kommunikatsioon võimaldab rõhutada positiivset, ning see omakorda on vahend, mille abil saab näidata pädevust ja usaldusväärsust. Vabariigi Presidendi kõne parimatele koolilõpetajatele Kadrioru roosiaias 2017-07-04T11:11:47+00:00 2017-07-04T11:11:47+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13435-2017-07-04-14-14-16 <p>Tervist, kallid kõrgkoolide lõpetajad! Tere tulemast sellel ilusal tuulisel päeval siia Kadriorgu!</p> <p>Nagu näete, on ilm täna heitlik. See saab nii olema mitte ainult sellel suvel, vaid ka edaspidi, sest meid on maakeral palju ja me avaldame talle teatud sorti mõju. Selle mõju tõttu temperatuurierinevus pooluse ja ekvaatori vahel väheneb ning ei teki vajalikke õhuvoole, mis tooksid sooja õhu Aafrikast meile siia. Õhuvool on nõnda palju nõrk, et mägedele põrkudes keerab soe õhk ära ja läheb meist lihtsalt mööda.</p> <p>Harjugem sellega. Aga mõistkem ka, et selles on teie põlvkonna väljakutse ja meie laste ning lastelaste ühine väljakutse. Mitte ainult tehnoloogia ei põhjusta meie maailmas kiired muutusi, ilmselgelt muutub ka kliima ise väga kiiresti.</p> <p>Nii ei kanna ka haridus, mille te olete äsja ülikoolist saanud, teid tõenäoliselt täpselt niimoodi pensionipõlveni, nagu te võib-olla veel ülikooli astudes mõtlesite. Laia silmaringiga, nagu te kõik tänaseks olete, te ilmselt juba teate, et see haridus, mille te olete ülikoolis saanud ning mida võib-olla mõnes teises ülikoolis jätkate – magistriõppes, doktoriõppes, post-dokis –, see kõik aegub üha kiiremini. Kui 20. sajandil läks lõplikult ajalukku vaid petrooleumilamp ja hobuvanker, siis see tehnoloogia, mida me täna kasutame ja taskus kanname, seda meie lapsed tõenäoliselt 15 aasta pärast enam kasutada ei oska.</p> <p>Elukorraldus 21. sajandil on seega hoopis liikuvam ja voolavam kui oleme seni harjunud. Ka geograafia asukoha tähenduses kaotab järjest enam oma tähendust – paljud teist suudavad edaspidi töötada hommikupoolikul korraga kahes erinevas riigis, millest üks võib asuda ka näiteks väljaspool Euroopa Liitu. Ja õhtupoole, siis kui ärkavad inimesed maakera teisel poolel, võite te teha tööd juba hoopis teises riigis. Võite töötada korraga kolmes ettevõttes, mis asuvad kõik erinevates jurisdiktsioonides. Aga võib-olla töötate te hoopis sõltumatumana. Ma arvan, et üle poole teist on 10 aasta pärast täiesti sõltumatud ühestki konkreetsest tööandjast. Te teete ise seda, mida te tahate, siis kui teile sobib ja nii nagu teie tahate.</p> <p>Tervist, kallid kõrgkoolide lõpetajad! Tere tulemast sellel ilusal tuulisel päeval siia Kadriorgu!</p> <p>Nagu näete, on ilm täna heitlik. See saab nii olema mitte ainult sellel suvel, vaid ka edaspidi, sest meid on maakeral palju ja me avaldame talle teatud sorti mõju. Selle mõju tõttu temperatuurierinevus pooluse ja ekvaatori vahel väheneb ning ei teki vajalikke õhuvoole, mis tooksid sooja õhu Aafrikast meile siia. Õhuvool on nõnda palju nõrk, et mägedele põrkudes keerab soe õhk ära ja läheb meist lihtsalt mööda.</p> <p>Harjugem sellega. Aga mõistkem ka, et selles on teie põlvkonna väljakutse ja meie laste ning lastelaste ühine väljakutse. Mitte ainult tehnoloogia ei põhjusta meie maailmas kiired muutusi, ilmselgelt muutub ka kliima ise väga kiiresti.</p> <p>Nii ei kanna ka haridus, mille te olete äsja ülikoolist saanud, teid tõenäoliselt täpselt niimoodi pensionipõlveni, nagu te võib-olla veel ülikooli astudes mõtlesite. Laia silmaringiga, nagu te kõik tänaseks olete, te ilmselt juba teate, et see haridus, mille te olete ülikoolis saanud ning mida võib-olla mõnes teises ülikoolis jätkate – magistriõppes, doktoriõppes, post-dokis –, see kõik aegub üha kiiremini. Kui 20. sajandil läks lõplikult ajalukku vaid petrooleumilamp ja hobuvanker, siis see tehnoloogia, mida me täna kasutame ja taskus kanname, seda meie lapsed tõenäoliselt 15 aasta pärast enam kasutada ei oska.</p> <p>Elukorraldus 21. sajandil on seega hoopis liikuvam ja voolavam kui oleme seni harjunud. Ka geograafia asukoha tähenduses kaotab järjest enam oma tähendust – paljud teist suudavad edaspidi töötada hommikupoolikul korraga kahes erinevas riigis, millest üks võib asuda ka näiteks väljaspool Euroopa Liitu. Ja õhtupoole, siis kui ärkavad inimesed maakera teisel poolel, võite te teha tööd juba hoopis teises riigis. Võite töötada korraga kolmes ettevõttes, mis asuvad kõik erinevates jurisdiktsioonides. Aga võib-olla töötate te hoopis sõltumatumana. Ma arvan, et üle poole teist on 10 aasta pärast täiesti sõltumatud ühestki konkreetsest tööandjast. Te teete ise seda, mida te tahate, siis kui teile sobib ja nii nagu teie tahate.</p> Vabariigi Presidendi kõne Noorte laulu- ja tantsupeol 2017-07-02T08:50:14+00:00 2017-07-02T08:50:14+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13423-hea-eesti-rahvas-hea-laulurahvas-hea-tantsurahvas <p>Hea Eesti rahvas, hea laulurahvas, hea tantsurahvas!</p> <p>Tänu teile on see nädal Eestis täis rõõmu.</p> <p>Rõõm on tugevam kui vihm. Rõõm on tugevam kui torm. Veel enamgi – rõõm on vapram kui hirm. Noorte laulurõõm on meie tulevaste üldlaulupidude rõõm. Rahvatants elab me koolides, sest alati on tulemas tantsupidu. Nagu vanasõna ütleb, see viis, mis noorelt õpib, see vanalt peab.</p> <p>Olge uhked ja olge rõõmsad, sest ainult rõõmus inimene on enesekindel ja lahke. Meil on andmisrõõm. Loomisrõõm. Avastamisrõõm. Lenduminemise, tagasitulemise ja taaskohtumise rõõm. See kõik kokku, see on elurõõm.</p> <p>Ainult rõõmus inimene naeratab ja ainult naeratavale inimesele naeratatakse vastu. Kui Eesti naeratab, siis naeratavad meile ka teised. Me vajame nii väga rõõmsat Eestit,</p> <p>sest just laulsime –</p> <p>mu isamaa, mu õnn ja rõõm.</p> <p></p> <p>Hea Eesti rahvas, hea laulurahvas, hea tantsurahvas!</p> <p>Tänu teile on see nädal Eestis täis rõõmu.</p> <p>Rõõm on tugevam kui vihm. Rõõm on tugevam kui torm. Veel enamgi – rõõm on vapram kui hirm. Noorte laulurõõm on meie tulevaste üldlaulupidude rõõm. Rahvatants elab me koolides, sest alati on tulemas tantsupidu. Nagu vanasõna ütleb, see viis, mis noorelt õpib, see vanalt peab.</p> <p>Olge uhked ja olge rõõmsad, sest ainult rõõmus inimene on enesekindel ja lahke. Meil on andmisrõõm. Loomisrõõm. Avastamisrõõm. Lenduminemise, tagasitulemise ja taaskohtumise rõõm. See kõik kokku, see on elurõõm.</p> <p>Ainult rõõmus inimene naeratab ja ainult naeratavale inimesele naeratatakse vastu. Kui Eesti naeratab, siis naeratavad meile ka teised. Me vajame nii väga rõõmsat Eestit,</p> <p>sest just laulsime –</p> <p>mu isamaa, mu õnn ja rõõm.</p> <p></p> Vabariigi Presidendi pöördumine Eesti rahva poole eesistumise eelõhtul 2017-06-30T15:16:31+00:00 2017-06-30T15:16:31+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13418-2017-06-30-18-30-54 <p>Vaid pisut enam kui 3 tunni pärast algab Eesti aeg Euroopa Liidunõukogu eesistujana.</p> <p>Eesistumine. Eesti keel oma nüansirikkuses on tore – see sõna kirjeldab väga täpselt rolli, mille me südaööl endale võtame. Eesistuja võtab vastutuse selle eest, et Euroopa Liit toimiks. Eesistujale on toeks suur meeskond Euroopa Liidu institutsioonidest. Kuid seal saalis, koos oma kolleegide ministritega teistest riikidest, on eesistuja kätes nii otsuste kvaliteet kui otsustajate enesetunne, millega laua tagant lahkutakse. Viimane ei ole sugugi väheoluline.</p> <p>Vaid pisut enam kui 3 tunni pärast algab Eesti aeg Euroopa Liidunõukogu eesistujana.</p> <p>Eesistumine. Eesti keel oma nüansirikkuses on tore – see sõna kirjeldab väga täpselt rolli, mille me südaööl endale võtame. Eesistuja võtab vastutuse selle eest, et Euroopa Liit toimiks. Eesistujale on toeks suur meeskond Euroopa Liidu institutsioonidest. Kuid seal saalis, koos oma kolleegide ministritega teistest riikidest, on eesistuja kätes nii otsuste kvaliteet kui otsustajate enesetunne, millega laua tagant lahkutakse. Viimane ei ole sugugi väheoluline.</p> Vabariigi President Tartu Ülikooli rektori inauguratsioonil 2017-06-30T14:14:30+00:00 2017-06-30T14:14:30+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13417-2017-06-30-17-16-40 <p>Kallis ülikoolipere, austatud rektor Kalm!</p> <p>Seekord siis kohtume niimoodi. Mul on siin kahtlemata väga hea tunne. Isegi turvaline tunne. Ilmselt ka teil. Olete saanud rektori valimistel teha otsuse senise töö põhjal. Rektori esimene mandaat tuleb usutavatest lubadustest, teine aga hinnanguna seni tehtud tööle. Rektor Volli Kalm on juhtinud ülikooli nii, nagu peab – nagu maailma üht ja ainukest eesti keeles töötavat <em>universitas't</em>. Selline ülikool on midagi hoopis muud kui lihtsalt üks maailma parima 350 ülikooli hulka kuuluv ja levinud keeltes õpetav ning töötav ülikool. Seda toredam on, et rektor Kalmu, rektoraadi, ülikooli senati, valdkonna- ja instituudijuhtide ühise töö tulemusena on meie Tartu Ülikool kõige muu hulgas ka maailmas kõrgelt hinnatud. Edetabelikohad ei ole mu meelest kuigi arukad eesmärgipüstituses. Ent kui tasakaaluka ja samas piisavalt kiire arengu mudelit otsides ja järgides üksiti edenetakse ka rahvusvahelises konkurentsis, siis see kinnitab, et on astutud õiges suunas. Me vaidleme oma vaidlused ära emakeeles, me õpetame oma üliõpilastele eesti oskuskeelt vähemalt kõrgharidustee esimestel astmetel.</p> <p>Kallis ülikoolipere, austatud rektor Kalm!</p> <p>Seekord siis kohtume niimoodi. Mul on siin kahtlemata väga hea tunne. Isegi turvaline tunne. Ilmselt ka teil. Olete saanud rektori valimistel teha otsuse senise töö põhjal. Rektori esimene mandaat tuleb usutavatest lubadustest, teine aga hinnanguna seni tehtud tööle. Rektor Volli Kalm on juhtinud ülikooli nii, nagu peab – nagu maailma üht ja ainukest eesti keeles töötavat <em>universitas't</em>. Selline ülikool on midagi hoopis muud kui lihtsalt üks maailma parima 350 ülikooli hulka kuuluv ja levinud keeltes õpetav ning töötav ülikool. Seda toredam on, et rektor Kalmu, rektoraadi, ülikooli senati, valdkonna- ja instituudijuhtide ühise töö tulemusena on meie Tartu Ülikool kõige muu hulgas ka maailmas kõrgelt hinnatud. Edetabelikohad ei ole mu meelest kuigi arukad eesmärgipüstituses. Ent kui tasakaaluka ja samas piisavalt kiire arengu mudelit otsides ja järgides üksiti edenetakse ka rahvusvahelises konkurentsis, siis see kinnitab, et on astutud õiges suunas. Me vaidleme oma vaidlused ära emakeeles, me õpetame oma üliõpilastele eesti oskuskeelt vähemalt kõrgharidustee esimestel astmetel.</p> Vabariigi President põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva tähistamisel Riigikogus 2017-06-28T06:48:26+00:00 2017-06-28T06:48:26+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13398-2017-06-28-09-49-56 <p>Head Eesti kodanikud,<br />kallid külalised!</p> <p>Põhiseaduse preambulisse on talletatud Eesti rahva kindel tahe elada vaba rahvana vabal maal – meie oma loodud riigis. See tahe püsis vankumatuna ka nendel rasketel aegadel, mil sõnapaari – Eesti Vabariik – valjusti lausumine võis olla eluohtlik. Unistusega vabast Eestist olen mina ja minu eakaaslased lapsepõlvest peale üles kasvanud.</p> <p>See päev saabus 20. augustil 1991, kui Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostöö viljana võttis üleminekuaja rahvaesindus Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Koos selle otsusega sai eluõiguse Põhiseaduse Assamblee, mis on Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu „ühine laps“ ning kelle ainus ülesanne oli välja töötada Eesti Vabariigi uue põhiseaduse tekst ning anda see rahvale otsustamiseks.</p> <p>Head Eesti kodanikud,<br />kallid külalised!</p> <p>Põhiseaduse preambulisse on talletatud Eesti rahva kindel tahe elada vaba rahvana vabal maal – meie oma loodud riigis. See tahe püsis vankumatuna ka nendel rasketel aegadel, mil sõnapaari – Eesti Vabariik – valjusti lausumine võis olla eluohtlik. Unistusega vabast Eestist olen mina ja minu eakaaslased lapsepõlvest peale üles kasvanud.</p> <p>See päev saabus 20. augustil 1991, kui Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostöö viljana võttis üleminekuaja rahvaesindus Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Koos selle otsusega sai eluõiguse Põhiseaduse Assamblee, mis on Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu „ühine laps“ ning kelle ainus ülesanne oli välja töötada Eesti Vabariigi uue põhiseaduse tekst ning anda see rahvale otsustamiseks.</p> Vabariigi President Võidupühal Rakveres 2017-06-23T06:37:10+00:00 2017-06-23T06:37:10+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13393-2017-06-23-09-42-26 <p>Head eestlased, head liitlased!<br />Head inimesed siin Rakveres ja kõikides Eestimaa kodudes!</p> <p>Vaadake korraks ringi siin platsil. See, mida te näete, on turvatunne. Meie oma kaitseliitlased, kes seisavad siin oma vabast ajast, seismas kõrvu koos meie liitlastega.</p> <p>Eesti julgeolek on tagatud ja täna on see tagatud paremini kui iial varem. Me oleme tugevad, me oleme nähtavalt valmis ennast kaitsma, aga me ei karda. Selleks pole põhjust.</p> <p>Head eestlased, head liitlased!<br />Head inimesed siin Rakveres ja kõikides Eestimaa kodudes!</p> <p>Vaadake korraks ringi siin platsil. See, mida te näete, on turvatunne. Meie oma kaitseliitlased, kes seisavad siin oma vabast ajast, seismas kõrvu koos meie liitlastega.</p> <p>Eesti julgeolek on tagatud ja täna on see tagatud paremini kui iial varem. Me oleme tugevad, me oleme nähtavalt valmis ennast kaitsma, aga me ei karda. Selleks pole põhjust.</p> Vabariigi President Siseministeeriumi juhtide arengupäeval Tallinnas, 30. mail 2017 2017-06-12T07:14:51+00:00 2017-06-12T07:14:51+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13349-2017-06-12-10-17-44 <p>Head Siseministeeriumi juhid!</p> <p></p> <p>Täna räägite oma tööst, oma valdkonna arengust ja oma valdkonna juhtimisest. Ükski töö ei saa hästi tehtud, kui tööks ei ole loodud õigeid tingimusi. Ükski töötaja ei saa oma tööd teha hästi, kui juhid ei ole talle neid tingimusi loonud. Juhtimine on üha vähem korraldamine ja üha rohkem võimaldamine. Kindlustunde loomine selleks, et inimestel püsiks pikaajaliselt meeleolu oma valdkonnas panustada. Avaliku sektori juhile on see eriti keerukas ülesanne – erasektori juhil on alati arenguruumi, sest seda ruumi saab teha konkurentide arvelt või turgu laiendades. Avalikus sektoris on meid mõjutavad jõud ja mõjud hoopis keerulisemalt vastu mõjutatavad. Hea juht suudab siiski ka avalikus sektoris järjepidevat arengut tekitada.</p> <p>Head Siseministeeriumi juhid!</p> <p></p> <p>Täna räägite oma tööst, oma valdkonna arengust ja oma valdkonna juhtimisest. Ükski töö ei saa hästi tehtud, kui tööks ei ole loodud õigeid tingimusi. Ükski töötaja ei saa oma tööd teha hästi, kui juhid ei ole talle neid tingimusi loonud. Juhtimine on üha vähem korraldamine ja üha rohkem võimaldamine. Kindlustunde loomine selleks, et inimestel püsiks pikaajaliselt meeleolu oma valdkonnas panustada. Avaliku sektori juhile on see eriti keerukas ülesanne – erasektori juhil on alati arenguruumi, sest seda ruumi saab teha konkurentide arvelt või turgu laiendades. Avalikus sektoris on meid mõjutavad jõud ja mõjud hoopis keerulisemalt vastu mõjutatavad. Hea juht suudab siiski ka avalikus sektoris järjepidevat arengut tekitada.</p> Vabariigi President Soome 100 suurkontserdil 10. juunil 2017 Vabaduse väljakul 2017-06-10T14:16:31+00:00 2017-06-10T14:16:31+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13346-2017-06-10-17-34-17 <p>President Niinistö, proua Haukio, kaasmaalased,<em> hyvät suomalaiset ystävät,</em> mul on suur rõõm olla täna koos teiega Eesti pealinna Vabaduse väljakul, et tähistada üheskoos Soome suurt juubelit.</p> <p>Just nimelt üheskoos,<em> yhdesssä</em>, Eesti ja Soome hõimuvendadena kõrvuti. Eesti ja Soome 200, FINEST 200, teeb meid mõtteliselt suuremaks, nähtavamaks ja on eeskujuks Euroopa sisemise koostöö edendamisel.</p> <p>Eesti ja Soome, ajaloolised naabrid ja sõbrad, on riikide ja rahvastena tihedalt läbi põimunud – majanduslikult, kultuuriliselt, keeleliselt ja üha enam digitaalselt. <br />Me mõistame ühtmoodi ümbritsevat maailma. <br /><br />Me saame samamoodi aru ohtudest, mida Eesti ja Soome peavad alistama. Meil mõlemal Euroopa Liidu liikmesmaadena on ühed ja samad liitlased.</p> <p>President Niinistö, proua Haukio, kaasmaalased,<em> hyvät suomalaiset ystävät,</em> mul on suur rõõm olla täna koos teiega Eesti pealinna Vabaduse väljakul, et tähistada üheskoos Soome suurt juubelit.</p> <p>Just nimelt üheskoos,<em> yhdesssä</em>, Eesti ja Soome hõimuvendadena kõrvuti. Eesti ja Soome 200, FINEST 200, teeb meid mõtteliselt suuremaks, nähtavamaks ja on eeskujuks Euroopa sisemise koostöö edendamisel.</p> <p>Eesti ja Soome, ajaloolised naabrid ja sõbrad, on riikide ja rahvastena tihedalt läbi põimunud – majanduslikult, kultuuriliselt, keeleliselt ja üha enam digitaalselt. <br />Me mõistame ühtmoodi ümbritsevat maailma. <br /><br />Me saame samamoodi aru ohtudest, mida Eesti ja Soome peavad alistama. Meil mõlemal Euroopa Liidu liikmesmaadena on ühed ja samad liitlased.</p> President Kersti Kaljulaidi lauakõne Eestisse riigivisiidile saabunud Leedu Vabariigi presidendi Dalia Grybauskaitė auks korraldatud riigiõhtusöögil 5. juunil 2017 Kõltsu mõisas 2017-06-05T15:41:17+00:00 2017-06-05T15:41:17+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13333-2017-06-05-18-44-36 <p>Austatud president Grybauskaite, lugupeetud kohalviibijad, head Eesti ja Leedu sõbrad,</p> <p>mul on tõesti hea meel, et te võtsite vastu minu kutse külastada Eestit. Suur rõõm on teid siin võõrustada. Meie tänased vestlused on olnud sisulised ja südamlikud, sama sisulised ja südamlikud kui on meie riikide ja rahvaste vahelised suhted.</p> <p>Olen saanud veelkord kinnitust, et näeme meid ümbritsevat maailma üsna ühtemoodi – nii seda, mis meie riike ohustab kui ka seda, mida tuleks ette võtta nende ohtude vähendamiseks ja kontrollimiseks. Nagu ütlevad diplomaadid – me kasutame üsna ühesuguseid jutupunkte. Ja see ei kehti vaid välispoliitika kohta. Sest kui ma vaatan Eesti-Leedu suhteid, näen, et meie riigid teevad pea igas valdkonnas – alates kultuurist ja lõpetades energiaga – tihedat ja sisulist koostööd.</p> <p>Oleme viimastel aastatel üheskoos, tihti koos meie ühise naabri Lätiga, palju olulist ette võtnud nii regionaalsel, Euroopa kui ka globaalsel tasandil. Näiteid ühiselt ellu viidud algatustest on tänaseks palju, kuid töö oluliste algatuste kallal, eriti energia ja transpordi vallas, alles käib. Olen kindel, et suudame üheskoos viia meie riikidele strateegiliselt olulised projektid eduka lõpuni.</p> <p>Tihe julgeolekualane koostöö on alati olnud väga oluline meie kahepoolsetes suhetes. Koos tegutsedes ning üksteist toetades ka kõige raskematel aegadel, oleme saavutanud edu oma julgeoleku kindlustamisel. Samas tuleb tõdeda, et meie töö selles vallas ei ole lõppenud, ega lõpe iial. <p>Austatud president Grybauskaite, lugupeetud kohalviibijad, head Eesti ja Leedu sõbrad,</p> <p>mul on tõesti hea meel, et te võtsite vastu minu kutse külastada Eestit. Suur rõõm on teid siin võõrustada. Meie tänased vestlused on olnud sisulised ja südamlikud, sama sisulised ja südamlikud kui on meie riikide ja rahvaste vahelised suhted.</p> <p>Olen saanud veelkord kinnitust, et näeme meid ümbritsevat maailma üsna ühtemoodi – nii seda, mis meie riike ohustab kui ka seda, mida tuleks ette võtta nende ohtude vähendamiseks ja kontrollimiseks. Nagu ütlevad diplomaadid – me kasutame üsna ühesuguseid jutupunkte. Ja see ei kehti vaid välispoliitika kohta. Sest kui ma vaatan Eesti-Leedu suhteid, näen, et meie riigid teevad pea igas valdkonnas – alates kultuurist ja lõpetades energiaga – tihedat ja sisulist koostööd.</p> <p>Oleme viimastel aastatel üheskoos, tihti koos meie ühise naabri Lätiga, palju olulist ette võtnud nii regionaalsel, Euroopa kui ka globaalsel tasandil. Näiteid ühiselt ellu viidud algatustest on tänaseks palju, kuid töö oluliste algatuste kallal, eriti energia ja transpordi vallas, alles käib. Olen kindel, et suudame üheskoos viia meie riikidele strateegiliselt olulised projektid eduka lõpuni.</p> <p>Tihe julgeolekualane koostöö on alati olnud väga oluline meie kahepoolsetes suhetes. Koos tegutsedes ning üksteist toetades ka kõige raskematel aegadel, oleme saavutanud edu oma julgeoleku kindlustamisel. Samas tuleb tõdeda, et meie töö selles vallas ei ole lõppenud, ega lõpe iial. Vabariigi presidendi avakõne konverentsil "CyCon 2017" 31. mail 2017 2017-05-31T04:51:22+00:00 2017-05-31T04:51:22+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13331-2017-06-02-09-19-55 <p>Lugupeetud CyConi külalised!</p> <p>Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on ühiskondi ja organisatsioone rohkem sidunud. Kuid samal ajal on see avalikele asutustele, elutähtsate teenuste osutajatele ja erasektorile toonud kaasa uusi raskusi ja ohte.</p> <p>Aprillis möödus kümme aastat 2007. aasta küberrünnetest Eesti vastu. Tol aastal olid paljud Eesti era- ja avalik-õigusliku sektori e-teenused silmitsi pahatahtlike küberoperatsioonidega. Koordineeritud ründed juhtisid rahvusvahelise kogukonna tähelepanu tõsistele ohtudele, mida toob kaasa riikide ja nende elanike üha laialdasem küberruumi kasutamine. Tagasi vaadates olid need üsna leebed ja lihtsad hajusad teenusetõkestusründed. Võrreldes edaspidiste rünnetega tekitasid need palju vähem kahju. Siiski oli see esimene kord, kui küberruumi kohta sai kasutada Carl von Clausewitzi ütlust: "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."</p> <p>Kümme aastat hiljem on selge, et Eesti otsus mitte taganeda, vaid jääda paigale ja võidelda oma küberruumi turvalisuse eest oli õige. Meil on hästitoimiv e-riigi taristu, usaldusväärne digitaalne identiteet, kõikidele valitsusasutustele kohustuslik turvameetmete süsteem ning keskne süsteem küberintsidentide seireks, lahendamiseks ja nendest teatamiseks.</p> <p>Kaitse kõige tähtsam osa on muidugi ühine arusaam, et kaitset ei saa iial tagada tehniliselt, süsteemis ja tagaplaanil. Lõpuks taandub kõik siiski inimeste küberhügieenile. Samuti peame aru saama, et küberründed ei kao mitte kuhugi, kuid see ei tähenda, et ausate ühiskondade juhtimiseks ei tohiks kasutada tehnoloogilisi uuendusi. Pigem vastupidi – peame kiirendama avalike hüvede pakkumist küberruumi kaudu, mitte jätma seda kurjategijate meelevalda. Me kaitseme oma tänavaruumi ega ole iial nõus taganema. Samamoodi tuleb käituda küberruumis.</p> <p>Lugupeetud CyConi külalised!</p> <p>Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on ühiskondi ja organisatsioone rohkem sidunud. Kuid samal ajal on see avalikele asutustele, elutähtsate teenuste osutajatele ja erasektorile toonud kaasa uusi raskusi ja ohte.</p> <p>Aprillis möödus kümme aastat 2007. aasta küberrünnetest Eesti vastu. Tol aastal olid paljud Eesti era- ja avalik-õigusliku sektori e-teenused silmitsi pahatahtlike küberoperatsioonidega. Koordineeritud ründed juhtisid rahvusvahelise kogukonna tähelepanu tõsistele ohtudele, mida toob kaasa riikide ja nende elanike üha laialdasem küberruumi kasutamine. Tagasi vaadates olid need üsna leebed ja lihtsad hajusad teenusetõkestusründed. Võrreldes edaspidiste rünnetega tekitasid need palju vähem kahju. Siiski oli see esimene kord, kui küberruumi kohta sai kasutada Carl von Clausewitzi ütlust: "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."</p> <p>Kümme aastat hiljem on selge, et Eesti otsus mitte taganeda, vaid jääda paigale ja võidelda oma küberruumi turvalisuse eest oli õige. Meil on hästitoimiv e-riigi taristu, usaldusväärne digitaalne identiteet, kõikidele valitsusasutustele kohustuslik turvameetmete süsteem ning keskne süsteem küberintsidentide seireks, lahendamiseks ja nendest teatamiseks.</p> <p>Kaitse kõige tähtsam osa on muidugi ühine arusaam, et kaitset ei saa iial tagada tehniliselt, süsteemis ja tagaplaanil. Lõpuks taandub kõik siiski inimeste küberhügieenile. Samuti peame aru saama, et küberründed ei kao mitte kuhugi, kuid see ei tähenda, et ausate ühiskondade juhtimiseks ei tohiks kasutada tehnoloogilisi uuendusi. Pigem vastupidi – peame kiirendama avalike hüvede pakkumist küberruumi kaudu, mitte jätma seda kurjategijate meelevalda. Me kaitseme oma tänavaruumi ega ole iial nõus taganema. Samamoodi tuleb käituda küberruumis.</p> Vabariigi President Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 TTÜ Mektorys 24. mail 2017 2017-05-24T04:29:13+00:00 2017-05-24T04:29:13+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13294-2017-05-24-14-43-43 <p>Lugupeetud esimesest Euroopa füüsikaolümpiaadist osavõtjad!</p> <p>Ei ole vahet, kes võidab – te kõik olete võitjad! Seda seepärast, et te olete siin ja teid huvitab teema, mis ulatub nii sügavale sisse – rakkudesse – kui ka kaugele välja – universumisse. Füüsika on hämmastavalt laiahaardeline. Võimas on mõista elu nii, nagu seda ainult teadlased teha saavad. Ma usun, et see tekitab ka ülevoolavat austust meile teadaoleva maailma keerulisuse vastu.</p> <p>Samuti on tähtis aeg-ajalt kohtuda inimestega, kes mõtlevad meiega ühtemoodi. Ma loodan, et see olümpiaad on teie jaoks ühtlasi ka tore kokkusaamisvõimalus.</p> <p>Loodetavasti näen teie seas tulevasi Nobeli preemia laureaate, sealhulgas tumeaine mõistatuse lahendajat. Tumeaine kontseptsiooni mõtles välja siinsamas Eestis Tartu observatooriumis tegutsenud töörühm, mida juhtis akadeemik Jaan Einasto. Just praegu töötavad Tartu Ülikooli üliõpilased samas observatooriumis Eesti teise satelliidi kallal eesmärgiga saada see valmis järgmisel aastal, mil tähistame Eesti iseseisvuse sajandat aastapäeva.</p> <p>Lugupeetud esimesest Euroopa füüsikaolümpiaadist osavõtjad!</p> <p>Ei ole vahet, kes võidab – te kõik olete võitjad! Seda seepärast, et te olete siin ja teid huvitab teema, mis ulatub nii sügavale sisse – rakkudesse – kui ka kaugele välja – universumisse. Füüsika on hämmastavalt laiahaardeline. Võimas on mõista elu nii, nagu seda ainult teadlased teha saavad. Ma usun, et see tekitab ka ülevoolavat austust meile teadaoleva maailma keerulisuse vastu.</p> <p>Samuti on tähtis aeg-ajalt kohtuda inimestega, kes mõtlevad meiega ühtemoodi. Ma loodan, et see olümpiaad on teie jaoks ühtlasi ka tore kokkusaamisvõimalus.</p> <p>Loodetavasti näen teie seas tulevasi Nobeli preemia laureaate, sealhulgas tumeaine mõistatuse lahendajat. Tumeaine kontseptsiooni mõtles välja siinsamas Eestis Tartu observatooriumis tegutsenud töörühm, mida juhtis akadeemik Jaan Einasto. Just praegu töötavad Tartu Ülikooli üliõpilased samas observatooriumis Eesti teise satelliidi kallal eesmärgiga saada see valmis järgmisel aastal, mil tähistame Eesti iseseisvuse sajandat aastapäeva.</p> President Kersti Kaljulaid 2017/18 õppeaastal alustavate õpetajate foorumil Tallinnas 2017-05-22T11:24:02+00:00 2017-05-22T11:24:02+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13492-2017-08-07-14-25-30 <p>Mul on väga hea meel, et alustavad õpetajad Eestis ei ole enam kunagi üksi. Nad tunnevad teisi õpetajaid teistes koolides, teistes linnades ja külades, kes samamoodi on just alustanud.</p> <p>Muidugi, noorem põlvkond ei olegi kunagi päris üksi – juba sellepärast, et võrgustumise meetodid tänu tehnoloogia arengule on ju selged ja elementaarsed.</p> <p>Mujal ringi käies tuleb presidentidele ja ministritele seletada, et ärge üldse muretsege, see järgmine põlvkond on iseenesest digitaalne, te peate muretsema selle pärast, et te sellest rongist maha ei jääks. Sest inimesed lülitavad riigi enda elust välja, kui riik on ainuke asi, mis on analoogne.</p> <p>Eestis saavad õnneks kõik sellest aru, et normaalne inimene ongi hästi võrgustunud.</p> <p>Aga see ei asenda seda, et mõnikord tahaks tulla kokku ja rääkida näost näkku. See on endiselt meile kõigile väga oluline.</p> <p>Milles ma näen alustavate õpetajate võrgustiku kõige suuremat väärtust, on see, et me teame, et iga algus on raske. Aga seda ei pea läbima üksinda, seda keerulist algust.</p> <p>Alguses on ikka tunne, et oled kui jänes, kes sattus valgusvihku ega tea, kuidas sealt välja saada. See tegelikult hajub, see tunne. Ja ma loodan, et need tänavu koolides oma töö alustajad, kes moodustavad selle võrgustiku tuumiku, et kui siis tulevad järgmisel aastal jälle uued alustavad õpetajad, siis oskate te olla toeks ka neile ja niimoodi saame tagada, et mitte keegi ei tunne ennast nagu selline paanikas jänes. Või kui tunnebki, siis teab, et see tunne on jõuludeks kadunud. Või hiljemalt järgmiseks kevadeks.</p> <p>On äärmiselt oluline, et keegi seda meile niisugusel hirmu- ja segadusehetkel ütleks.</p> <p>Mis teeb õpetajatöö täna Eestis keeruliseks on see, et need, kes nüüd lähevad kooli, peavad järjest julgustama oma vanemaid kolleege leppima sellega, et tegelikult ei tea keegi, kas te õpetate tõepoolest neid asju, mida on tulevikus väga-väga vaja. Või õpetate inimestele asju sellepärast, et nad õpiksid, et on võimalik midagi ära õppida ja seda kasutada, kuid võimalik, et ka unustada. Ja et see ongi normaalne ja see jääbki niimoodi.</p> <p>Olen kasutanud metafoori, et kui 20. sajandil läks tõsiselt hapuks kaks leiutist – hobuvanker ja petrooliumilamp –, siis tehnoloogia, mida täna kasutame, on kindlasti kümne aasta pärast kiviaegne. Maailm on palju kiiremini muutuv, mis tähendab, et ajaga, mil 1. klassi tulnud lapsed suureks kasvavad ja gümnaasiumi lõpetavad, on neid ümbritsev oluliselt teistsugune. Staatilisus on maailmast kadunud ja koos sellega on kadunud ka pikaajaline planeerimine, nagu me seda tundnud oleme.</p> <p>Teeme 30-aastase arengukava ja siis elame selle järgi – see ei ole enam võimalik. Tänapäeval on vaja, et meil oleks hästi palju hästi erinevaid mõtteid, kogu aeg, igas põlvkonnas. Mõni nendest mõtetest tõenäoliselt viib meid edasi. Me tunneme ta ära, kui ümbritsev keskkond vajab just sellist mõtet.</p> <p>Midagi sellist õpetada on kaunis keeruline. Keeruline on isegi sellega leppida. Aga vastasel korral on oht, et kui õpetajad – paratamatult nad on vanemad, mõned ka päris eakad – isegi võivad tahta edastada seda sõnumit, et kõik, mida täna õpime, välja arvatud loomulikult põhitõed, võib ülehomme vajada ümberõppimist – et see siis ei tule neil usutavalt välja. Ma tajun seda ise. Mulle ka tegelikult enam nii väga ei meeldi, et asjad nõnda kohutavalt kiiresti muutuvad.</p> <p>Mis on veel hästi oluline, on ette valmistada noori selleks, et nende elus ei tule niisugust stabiilset perioodi, kus nad lõpetavad kooli, lähevad tööle, töötavad kaua ühel erialal, kuni siis tuleb pension.</p> <p>Nende elu tuleb palju seiklusrikkam. Nagu teiegi elu.</p> <p>Tean, et ei peaks seda ütlema, aga arvan, et mitte kõik teist ei jää kooli väga kõrge vanuseni. Ma loodan, et kõik teist tulevad tulevad aeg-ajalt kooli tagasi, kui olete vahepeal ka ära läinud.</p> <p>See ongi normaalne. Olen pisut mures, et kuulen Eesti tööandjaid rääkimas, et meil on vaja arendada tammsaarelikku tööeetikat, et inimesed hoiaksid kauem kinni ühest töökohast ja püsiksid. Neile muidugi see meeldib, aga minu arvates on see vale lähenemine.</p> <p>Jah, me peame õpetama tammsaarelikult, et kogu aeg tuleb edasi pürgida, kogu aeg tuleb seada endale eesmärke ja viia neid eesmärke ellu. Aga me peame ütlema noortele ausalt ka seda, et me teame, et nad ei kavatse elada nii nagu vanemad põlvkonnad. Nad kavatsevad elada lõbusalt ja teisiti. Nad kavatsevad teha tööd teha tõenäoliselt ainult nii palju, et võimaldada omale huvitav ja hea elu, aga kindlasti ei hakka nad tegema tööd nii, nagu praegused 50-aastased.</p> <p>Seda põlvkonda, kes praegu koolides kasvab, eristab mu enda põlvkonnast oluliselt see, et kui meie saime rohkem palka, siis läksime poodi ja ostsime näiteks suurema auto. Aga see põlvkond võtab selle eest aega ja teeb midagi muud. Läheb Eestist eemale, on mujal, tuleb tagasi.</p> <p>Hästi oluline on levitada seda mõttelaadi ka koolis oma vanemate kolleegide hulgas, et on väga tore, kui noored lähevad. Küllap nad siis ka tulevad, kui ütleme, et minemine on tore.</p> <p>Mind tegi veidi murelikuks, kui kuulsin Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avaüritusel kontserdi vahetekste, mis kõik tegelesid sellega, et noortel on kohustus ajada alla juured ja püsida siin. 50-aastased ei peaks ütlema 15-aastastele, et istu kodus – see ei tööta nagunii. Ja tänane maailm seda ei soosi.</p> <p>See, mida teie peate koolis õpetama ja saate koolis õpetama, on lennuvõime kõige laiemas mõttes. Te peate õpetama need linnupojad lendama, et nad seda ei kardaks.</p> <p>Lapsi on mitmesuguseid. Ka laste hulgas on neid, kes tegelikult kardavad seda 21. sajandi elumudelit. Kellele meeldib stabiilsus ja kes tahaksid teada, kuidas seda iseenda jaoks luua. Neid tuleb julgustada, sest et minu arvates me saame öelda, et see ongi uus stabiilsus, et kõik koguaeg muutub. See on tohutu väljakutse teie põlvkonnale ja teile, kes te lähete täna kooli, muuta seda paradigmat, seda arusaama.</p> <p>Praegu tundub mulle pigem, et paljud inimesed küll lepivad sellega, et maailm muutub – aga just nimelt lepivad, mitte ei vaimustu sellest. Selles ei ole päriselt õhinat.</p> <p>Ka minu käest, kui ma koolides käin, küsitakse vahel selliseid natuke väsinud küsimusi – isegi lapsed teevad seda mõnikord – nagu "Kuna see ometi lõpeb?". No näiteks arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle. Ei lõpe. Ei saagi lõppeda ja oleks väga õudne, kui lõppeks. Kogu aeg midagi muutub.</p> <p>Natuke tahaksin rääkida ka õpetajatöö mainest. Ei tea, millest see tuleb, aga ringi käies jääb mulle mulje, et inimesed, kelle arvetes on õpetajatöö maine Eestis madal, töötavad valdavalt koolides.</p> <p>Ma ei oska seda seletada. Aga arvan, et äkki tuleb see 1990. aastate algusest, kus praegused täies tööjõus pedagoogid tulid kooli ja tõesti oli nii, et palgatellerile maksti rohkem palka kui õpetajale. Nüüd on see kindlasti vastupidi ja olulisel määral vastupidi, aga kuskile on see arusaam sisse ja kinni jäänud.</p> <p>Tegelikult ei ole õpetajatöö maine minu hinnangul üldsegi madal. Kui ma ülejäänud ühiskonnagruppidega suhtlen, näen, et maine on hea ning mu meelest ka arenev ja tõusev. Kahtlemata aitab siin kaasa see, et päris mitu aastat on ka riigieelarve kokkupanemisel räägitud, kui oluline on, et õpetajad teeniksid üle Eesti keskmise palga ja seegi indikeerib staatust.</p> <p>Mis mulle veel meeldib Eesti koolis ja mis on oluline võrreldes Lääne-Euroopaga: meil ei ole ajas arenevat karjääri- ja palgamudelit. Mõnes mõttes tundub see võib-olla halb: et kui ma olen 30 aastat koolis olnud, siis võiksin ju saada oluliselt rohkem palka.</p> <p>Aga Lääne-Euroopa õpetaja saab alustades väga paljudes riikides erakordselt niru palka. Jah, keskmine palk õpetajal on – vaadatakse – päris korralik, aga esimene kümme aastat on kõrvalt vaadates täiesti jube. Mulle meeldib, et meie noori õpetajaid ei diskrimineerita koolis.</p> <p>Ma soovin teile palju jõudu.</p> <p>Jään teile väga kaasa elama ja loodan, et see võrgustik kujuneb tõsiseks abiks õpetajate kooli toomisel.</p> <p>Ning loomulikult ma loodan, et paljud teie hulgast jäävad kooli väga kauaks. Aga kui ei jää, mis siis ikka – tulge jälle tagasi.</p> <p>Mul on väga hea meel, et alustavad õpetajad Eestis ei ole enam kunagi üksi. Nad tunnevad teisi õpetajaid teistes koolides, teistes linnades ja külades, kes samamoodi on just alustanud.</p> <p>Muidugi, noorem põlvkond ei olegi kunagi päris üksi – juba sellepärast, et võrgustumise meetodid tänu tehnoloogia arengule on ju selged ja elementaarsed.</p> <p>Mujal ringi käies tuleb presidentidele ja ministritele seletada, et ärge üldse muretsege, see järgmine põlvkond on iseenesest digitaalne, te peate muretsema selle pärast, et te sellest rongist maha ei jääks. Sest inimesed lülitavad riigi enda elust välja, kui riik on ainuke asi, mis on analoogne.</p> <p>Eestis saavad õnneks kõik sellest aru, et normaalne inimene ongi hästi võrgustunud.</p> <p>Aga see ei asenda seda, et mõnikord tahaks tulla kokku ja rääkida näost näkku. See on endiselt meile kõigile väga oluline.</p> <p>Milles ma näen alustavate õpetajate võrgustiku kõige suuremat väärtust, on see, et me teame, et iga algus on raske. Aga seda ei pea läbima üksinda, seda keerulist algust.</p> <p>Alguses on ikka tunne, et oled kui jänes, kes sattus valgusvihku ega tea, kuidas sealt välja saada. See tegelikult hajub, see tunne. Ja ma loodan, et need tänavu koolides oma töö alustajad, kes moodustavad selle võrgustiku tuumiku, et kui siis tulevad järgmisel aastal jälle uued alustavad õpetajad, siis oskate te olla toeks ka neile ja niimoodi saame tagada, et mitte keegi ei tunne ennast nagu selline paanikas jänes. Või kui tunnebki, siis teab, et see tunne on jõuludeks kadunud. Või hiljemalt järgmiseks kevadeks.</p> <p>On äärmiselt oluline, et keegi seda meile niisugusel hirmu- ja segadusehetkel ütleks.</p> <p>Mis teeb õpetajatöö täna Eestis keeruliseks on see, et need, kes nüüd lähevad kooli, peavad järjest julgustama oma vanemaid kolleege leppima sellega, et tegelikult ei tea keegi, kas te õpetate tõepoolest neid asju, mida on tulevikus väga-väga vaja. Või õpetate inimestele asju sellepärast, et nad õpiksid, et on võimalik midagi ära õppida ja seda kasutada, kuid võimalik, et ka unustada. Ja et see ongi normaalne ja see jääbki niimoodi.</p> <p>Olen kasutanud metafoori, et kui 20. sajandil läks tõsiselt hapuks kaks leiutist – hobuvanker ja petrooliumilamp –, siis tehnoloogia, mida täna kasutame, on kindlasti kümne aasta pärast kiviaegne. Maailm on palju kiiremini muutuv, mis tähendab, et ajaga, mil 1. klassi tulnud lapsed suureks kasvavad ja gümnaasiumi lõpetavad, on neid ümbritsev oluliselt teistsugune. Staatilisus on maailmast kadunud ja koos sellega on kadunud ka pikaajaline planeerimine, nagu me seda tundnud oleme.</p> <p>Teeme 30-aastase arengukava ja siis elame selle järgi – see ei ole enam võimalik. Tänapäeval on vaja, et meil oleks hästi palju hästi erinevaid mõtteid, kogu aeg, igas põlvkonnas. Mõni nendest mõtetest tõenäoliselt viib meid edasi. Me tunneme ta ära, kui ümbritsev keskkond vajab just sellist mõtet.</p> <p>Midagi sellist õpetada on kaunis keeruline. Keeruline on isegi sellega leppida. Aga vastasel korral on oht, et kui õpetajad – paratamatult nad on vanemad, mõned ka päris eakad – isegi võivad tahta edastada seda sõnumit, et kõik, mida täna õpime, välja arvatud loomulikult põhitõed, võib ülehomme vajada ümberõppimist – et see siis ei tule neil usutavalt välja. Ma tajun seda ise. Mulle ka tegelikult enam nii väga ei meeldi, et asjad nõnda kohutavalt kiiresti muutuvad.</p> <p>Mis on veel hästi oluline, on ette valmistada noori selleks, et nende elus ei tule niisugust stabiilset perioodi, kus nad lõpetavad kooli, lähevad tööle, töötavad kaua ühel erialal, kuni siis tuleb pension.</p> <p>Nende elu tuleb palju seiklusrikkam. Nagu teiegi elu.</p> <p>Tean, et ei peaks seda ütlema, aga arvan, et mitte kõik teist ei jää kooli väga kõrge vanuseni. Ma loodan, et kõik teist tulevad tulevad aeg-ajalt kooli tagasi, kui olete vahepeal ka ära läinud.</p> <p>See ongi normaalne. Olen pisut mures, et kuulen Eesti tööandjaid rääkimas, et meil on vaja arendada tammsaarelikku tööeetikat, et inimesed hoiaksid kauem kinni ühest töökohast ja püsiksid. Neile muidugi see meeldib, aga minu arvates on see vale lähenemine.</p> <p>Jah, me peame õpetama tammsaarelikult, et kogu aeg tuleb edasi pürgida, kogu aeg tuleb seada endale eesmärke ja viia neid eesmärke ellu. Aga me peame ütlema noortele ausalt ka seda, et me teame, et nad ei kavatse elada nii nagu vanemad põlvkonnad. Nad kavatsevad elada lõbusalt ja teisiti. Nad kavatsevad teha tööd teha tõenäoliselt ainult nii palju, et võimaldada omale huvitav ja hea elu, aga kindlasti ei hakka nad tegema tööd nii, nagu praegused 50-aastased.</p> <p>Seda põlvkonda, kes praegu koolides kasvab, eristab mu enda põlvkonnast oluliselt see, et kui meie saime rohkem palka, siis läksime poodi ja ostsime näiteks suurema auto. Aga see põlvkond võtab selle eest aega ja teeb midagi muud. Läheb Eestist eemale, on mujal, tuleb tagasi.</p> <p>Hästi oluline on levitada seda mõttelaadi ka koolis oma vanemate kolleegide hulgas, et on väga tore, kui noored lähevad. Küllap nad siis ka tulevad, kui ütleme, et minemine on tore.</p> <p>Mind tegi veidi murelikuks, kui kuulsin Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avaüritusel kontserdi vahetekste, mis kõik tegelesid sellega, et noortel on kohustus ajada alla juured ja püsida siin. 50-aastased ei peaks ütlema 15-aastastele, et istu kodus – see ei tööta nagunii. Ja tänane maailm seda ei soosi.</p> <p>See, mida teie peate koolis õpetama ja saate koolis õpetama, on lennuvõime kõige laiemas mõttes. Te peate õpetama need linnupojad lendama, et nad seda ei kardaks.</p> <p>Lapsi on mitmesuguseid. Ka laste hulgas on neid, kes tegelikult kardavad seda 21. sajandi elumudelit. Kellele meeldib stabiilsus ja kes tahaksid teada, kuidas seda iseenda jaoks luua. Neid tuleb julgustada, sest et minu arvates me saame öelda, et see ongi uus stabiilsus, et kõik koguaeg muutub. See on tohutu väljakutse teie põlvkonnale ja teile, kes te lähete täna kooli, muuta seda paradigmat, seda arusaama.</p> <p>Praegu tundub mulle pigem, et paljud inimesed küll lepivad sellega, et maailm muutub – aga just nimelt lepivad, mitte ei vaimustu sellest. Selles ei ole päriselt õhinat.</p> <p>Ka minu käest, kui ma koolides käin, küsitakse vahel selliseid natuke väsinud küsimusi – isegi lapsed teevad seda mõnikord – nagu "Kuna see ometi lõpeb?". No näiteks arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle. Ei lõpe. Ei saagi lõppeda ja oleks väga õudne, kui lõppeks. Kogu aeg midagi muutub.</p> <p>Natuke tahaksin rääkida ka õpetajatöö mainest. Ei tea, millest see tuleb, aga ringi käies jääb mulle mulje, et inimesed, kelle arvetes on õpetajatöö maine Eestis madal, töötavad valdavalt koolides.</p> <p>Ma ei oska seda seletada. Aga arvan, et äkki tuleb see 1990. aastate algusest, kus praegused täies tööjõus pedagoogid tulid kooli ja tõesti oli nii, et palgatellerile maksti rohkem palka kui õpetajale. Nüüd on see kindlasti vastupidi ja olulisel määral vastupidi, aga kuskile on see arusaam sisse ja kinni jäänud.</p> <p>Tegelikult ei ole õpetajatöö maine minu hinnangul üldsegi madal. Kui ma ülejäänud ühiskonnagruppidega suhtlen, näen, et maine on hea ning mu meelest ka arenev ja tõusev. Kahtlemata aitab siin kaasa see, et päris mitu aastat on ka riigieelarve kokkupanemisel räägitud, kui oluline on, et õpetajad teeniksid üle Eesti keskmise palga ja seegi indikeerib staatust.</p> <p>Mis mulle veel meeldib Eesti koolis ja mis on oluline võrreldes Lääne-Euroopaga: meil ei ole ajas arenevat karjääri- ja palgamudelit. Mõnes mõttes tundub see võib-olla halb: et kui ma olen 30 aastat koolis olnud, siis võiksin ju saada oluliselt rohkem palka.</p> <p>Aga Lääne-Euroopa õpetaja saab alustades väga paljudes riikides erakordselt niru palka. Jah, keskmine palk õpetajal on – vaadatakse – päris korralik, aga esimene kümme aastat on kõrvalt vaadates täiesti jube. Mulle meeldib, et meie noori õpetajaid ei diskrimineerita koolis.</p> <p>Ma soovin teile palju jõudu.</p> <p>Jään teile väga kaasa elama ja loodan, et see võrgustik kujuneb tõsiseks abiks õpetajate kooli toomisel.</p> <p>Ning loomulikult ma loodan, et paljud teie hulgast jäävad kooli väga kauaks. Aga kui ei jää, mis siis ikka – tulge jälle tagasi.</p> Vabariigi President emadepäeval 14. mail 2017 Estonia kontserdisaalis 2017-05-14T05:26:33+00:00 2017-05-14T05:26:33+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13265-2017-05-14-10-01-27 <p>Kallis ema, see kiri on Sinule. Ja kõigile teistele emadele. Eestis ja kaugemal, kuid siiski Eesti emadele.</p> <p>Meil kõigil on ema. Meist väga paljud on emad. See on nii tavaline – olla ema. Ema olemises on nii palju argipäeva, päevast päeva korduvat, lapse kasvades ja laste arvu kasvades järjest keerukamaks muutuvat. Ema on nii enesestmõistetav. Muidugi peabki ema olema lapsele enesestmõistetav. Lapse väike hing ei tohigi taibata, et selles on õnne, kui Sul on hea ema. Ent aja kulgedes kasvab suureks iga laps. Nüüd on käes aeg mõista, et hea ema on suur õnn, tohutu vedamine ja saatuse kingitus.</p> <p>Kallis ema, see kiri on Sinule. Ja kõigile teistele emadele. Eestis ja kaugemal, kuid siiski Eesti emadele.</p> <p>Meil kõigil on ema. Meist väga paljud on emad. See on nii tavaline – olla ema. Ema olemises on nii palju argipäeva, päevast päeva korduvat, lapse kasvades ja laste arvu kasvades järjest keerukamaks muutuvat. Ema on nii enesestmõistetav. Muidugi peabki ema olema lapsele enesestmõistetav. Lapse väike hing ei tohigi taibata, et selles on õnne, kui Sul on hea ema. Ent aja kulgedes kasvab suureks iga laps. Nüüd on käes aeg mõista, et hea ema on suur õnn, tohutu vedamine ja saatuse kingitus.</p> Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnavõtt Lennart Meri konverentsi õhtusöögil 12. mail 2017 Tallinnas 2017-05-12T14:54:46+00:00 2017-05-12T14:54:46+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13270-2017-05-15-07-14-13 <p>Tere tulemast Tallinna, Kultuurikatlasse, tänavusele Lennart Meri konverentsile – Põhja-Euroopa tähtsaimale välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile, vabale mõttevahetusele, kus asjatundjad mitte ei esita kõnesid, vaid väljendavad oma ehedaid mõtteid.</p> <p>Tere tulemast Tallinna, Kultuurikatlasse, tänavusele Lennart Meri konverentsile – Põhja-Euroopa tähtsaimale välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile, vabale mõttevahetusele, kus asjatundjad mitte ei esita kõnesid, vaid väljendavad oma ehedaid mõtteid.</p> Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne Euroopa tulevikust ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest Euroopa Liidu olukorda käsitleval konverentsil Firenzes 5. mail 2017 2017-05-05T17:58:29+00:00 2017-05-05T17:58:29+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13244-2017-05-05-21-26-05 <p>Alustuseks lubage mul tänada Euroopa Ülikool-Instituuti, kes kutsus mind siia täna kõnelema. Mul on au rääkida teile eelseisvast Eesti eesistumisest ja jagada teiega mõningaid mõtteid sellest, missugune näeb välja meie liidu tulevik Euroopa kirdenurgast vaadates.</p> <p>Alustuseks lubage mul tänada Euroopa Ülikool-Instituuti, kes kutsus mind siia täna kõnelema. Mul on au rääkida teile eelseisvast Eesti eesistumisest ja jagada teiega mõningaid mõtteid sellest, missugune näeb välja meie liidu tulevik Euroopa kirdenurgast vaadates.</p> Eesti Vabariigi presidendi kõne 47. rahvusvahelisel St. Galleni juhtimiskonverentsil 3. mail 2017 2017-05-03T16:14:13+00:00 2017-05-03T16:14:13+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13243-2017-05-04-09-15-08 <p>Lugupeetud juhataja härra Peter Voser,<br />lugupeetud Šveitsi Liidunõukogu liige Johann Schneider-Ammann,<br />kõrgeausused,<br />auväärt külalised,<br />lugupeetud ISC meeskonna liikmed! Tänan teid pingutuste eest selle konverentsi korraldamisel!</p> <p>Eesti presidendina esindan ma maailma ainust digiühiskonda, millel on oma riik – selle moodustab kogu Eesti elanikkond ehk kokku 1,3 miljonit inimest.</p> <p>Lugupeetud juhataja härra Peter Voser,<br />lugupeetud Šveitsi Liidunõukogu liige Johann Schneider-Ammann,<br />kõrgeausused,<br />auväärt külalised,<br />lugupeetud ISC meeskonna liikmed! Tänan teid pingutuste eest selle konverentsi korraldamisel!</p> <p>Eesti presidendina esindan ma maailma ainust digiühiskonda, millel on oma riik – selle moodustab kogu Eesti elanikkond ehk kokku 1,3 miljonit inimest.</p> Vabariigi President Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kevadkonverentsil 28. aprillil 2017 2017-04-28T04:55:56+00:00 2017-04-28T04:55:56+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13232-vabariigi-president-eesti-naisuurimus-ja-teabekeskuse-kevadkonverentsil-28-aprillil-2017 <p>Hea konverentsipere!</p> <p>Sellest tõsiasjast, et ühiskond koosneb meestest ja naistest, tüdrukutest ja poistest, pole võimalik ega minu arusaamist pidi ka kuidagi vajalik, mööda vaadata. Sooliselt tasakaalulises ühiskonnas eksisteerivad ju loomulikult koos mees- ja naissugu, kuid võrdsena ja ilma vastandumiseta. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas ei ela sugugi kesksoolised inimesed nagu vahel püütakse väita, et naeruvääristada püüdlemist soolise tasakaalu poole. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks. See loob aluse ühiskonna kui terviku elujõuks ja edenemiseks ja sellest võidavad kõik.</p> <p>Hea konverentsipere!</p> <p>Sellest tõsiasjast, et ühiskond koosneb meestest ja naistest, tüdrukutest ja poistest, pole võimalik ega minu arusaamist pidi ka kuidagi vajalik, mööda vaadata. Sooliselt tasakaalulises ühiskonnas eksisteerivad ju loomulikult koos mees- ja naissugu, kuid võrdsena ja ilma vastandumiseta. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas ei ela sugugi kesksoolised inimesed nagu vahel püütakse väita, et naeruvääristada püüdlemist soolise tasakaalu poole. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks. See loob aluse ühiskonna kui terviku elujõuks ja edenemiseks ja sellest võidavad kõik.</p> Vabariigi President konkursi Eesti Parim Toiduaine 2017 autasustamisel 26. aprillil 2017 2017-04-26T07:30:05+00:00 2017-04-26T07:30:05+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13224-vabariigi-president-konkursi-eesti-parim-toiduaine-2017-autasustamisel-26-aprillil-2017 <p>Head toidutootjad,<br />head toidu nautijad,<br />head Eesti toidu sõbrad!</p> <p>Juba vanad eestlased oskasid kodumaisest toidust väga lugu pidada, sest millest muust, kui Eesti toidu heast kvaliteedist räägib kasvõi vanasõna "parim toit on teine eestlane". Kui nüüd kraad tõsisemaks minna, siis enamasti kipub ikka nii olema, eriti praegusel infopaduvihma ajastul, et kui on kaks eestlast, siis on vähemalt kolm arvamust, neli tviiti ja viis Facebooki postitust ja neist kõigist tehtud kuus pealkirja erinevates <em>online</em>-portaalides, kus arvamused juba kardinaalselt lahknevad.</p> <p>Head toidutootjad,<br />head toidu nautijad,<br />head Eesti toidu sõbrad!</p> <p>Juba vanad eestlased oskasid kodumaisest toidust väga lugu pidada, sest millest muust, kui Eesti toidu heast kvaliteedist räägib kasvõi vanasõna "parim toit on teine eestlane". Kui nüüd kraad tõsisemaks minna, siis enamasti kipub ikka nii olema, eriti praegusel infopaduvihma ajastul, et kui on kaks eestlast, siis on vähemalt kolm arvamust, neli tviiti ja viis Facebooki postitust ja neist kõigist tehtud kuus pealkirja erinevates <em>online</em>-portaalides, kus arvamused juba kardinaalselt lahknevad.</p> Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil Lennusadamas 19. aprillil 2017 2017-04-19T14:01:40+00:00 2017-04-19T14:01:40+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13209-2017-04-19-17-03-16 <p>Austatud kohalviibijad,</p> <p>Ma käisin täna hommikul Paldiskis ja saatsin teele meie järjekordse missiooni Liibanoni seisma UNIFILi koosseisus rahu eest koos iirlaste ja soomlastega IRISHFINBATis. Kui ma ära tulin, siis seisin monumendi ees ja lugesin üle kõik nimed. Ma teen seda iga kord, kui Paldiskisse satun. Loen üle nimed ja meenutan üle need kurvad lood.</p> <p>Austatud kohalviibijad,</p> <p>Ma käisin täna hommikul Paldiskis ja saatsin teele meie järjekordse missiooni Liibanoni seisma UNIFILi koosseisus rahu eest koos iirlaste ja soomlastega IRISHFINBATis. Kui ma ära tulin, siis seisin monumendi ees ja lugesin üle kõik nimed. Ma teen seda iga kord, kui Paldiskisse satun. Loen üle nimed ja meenutan üle need kurvad lood.</p> Vabariigi President konverentsil "Kuidas muuta Eesti laste ja noorte elu riskivabamaks?" KUMUs 17. aprillil 2017 2017-04-17T05:10:51+00:00 2017-04-17T05:10:51+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13201-vabaiigi-president-konverentsil-qkuidas-muuta-eesti-laste-ja-noorte-elu-riskivabamaksq-kumus-17-aprillil-2017 <p>Head laste pärast muretsejad!</p> <p>Leisi vallas Saaremaal käib koos kohalik koostöövõrgustik, kuhu on kaasatud nii kohalik lastekaitse, konstaabel, perearst ja kooli esindaja. Vastastikku jagatakse infot, arendatakse ennetustööd, arutatakse juhtumeid ning ollakse üksteisele toeks oma erialast lähtuvalt. Tõeline valdkonnaülene võrgustik, mis oleks uhkuseks igas vallas ja linnas. Tunnustamist väärib just asjaolu, et kaasatud on kõik valdkonnad (näiteks meditsiin kipub üldjuhul teistest sarnastest võrgustikest välja jääma) ja koos käiakse regulaarselt, mis just ongi ennetustöö seisukohast väga oluline.</p> <p>Head laste pärast muretsejad!</p> <p>Leisi vallas Saaremaal käib koos kohalik koostöövõrgustik, kuhu on kaasatud nii kohalik lastekaitse, konstaabel, perearst ja kooli esindaja. Vastastikku jagatakse infot, arendatakse ennetustööd, arutatakse juhtumeid ning ollakse üksteisele toeks oma erialast lähtuvalt. Tõeline valdkonnaülene võrgustik, mis oleks uhkuseks igas vallas ja linnas. Tunnustamist väärib just asjaolu, et kaasatud on kõik valdkonnad (näiteks meditsiin kipub üldjuhul teistest sarnastest võrgustikest välja jääma) ja koos käiakse regulaarselt, mis just ongi ennetustöö seisukohast väga oluline.</p> Vabariigi President Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avaüritusel Kurgjal 16. aprillil 2017 2017-04-16T05:07:08+00:00 2017-04-16T05:07:08+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13197-2017-04-16-08-08-55 <p>Head Eesti inimesed!</p> <p>Siin Kurgjal, suure ajalooga väikeses Eesti kohas, on hea tunne seista Eesti riigi sajanda juubeli künnisel.</p> <p>Head Eesti inimesed!</p> <p>Siin Kurgjal, suure ajalooga väikeses Eesti kohas, on hea tunne seista Eesti riigi sajanda juubeli künnisel.</p> Vabariigi President üritusel Skype Digigirls 2017 Kosmos IMAX’is 7. aprillil 2017 2017-04-07T08:34:10+00:00 2017-04-07T08:34:10+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13183-2017-04-07-11-35-05 <p>Armsad digitüdrukud!</p> <p>Te olete siia kokku tulnud selleks, et unistada ennast suureks! Või vähemalt suuremaks, kui kohe suureks ei saa.</p> <p>Armsad digitüdrukud!</p> <p>Te olete siia kokku tulnud selleks, et unistada ennast suureks! Või vähemalt suuremaks, kui kohe suureks ei saa.</p> Vabariigi President rahvaluule kogumispreemiate üleandmisel Eesti Kirjandusmuuseumis 4. aprillil 2017 2017-04-04T10:24:16+00:00 2017-04-04T10:24:16+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13174-2017-04-04-13-24-48 <p>Mul on rõõm siin näha inimesi, kellele läheb korda sõna, kellele läheb korda luule. Jah, kultuuriasutused ja muuseumid on väga olulised selleks, et meie kultuur kestaks ja meil oleks olemas kõigi aegade hetkepildistused.</p> <p>Mul on rõõm siin näha inimesi, kellele läheb korda sõna, kellele läheb korda luule. Jah, kultuuriasutused ja muuseumid on väga olulised selleks, et meie kultuur kestaks ja meil oleks olemas kõigi aegade hetkepildistused.</p> Vabariigi President Ugala teatri avamisel 18. märtsil 2017 2017-03-18T17:05:43+00:00 2017-03-18T17:05:43+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13135-2017-03-18-19-11-00 <p>Mõtleme minevikust:<br />Jaan Toomingas, "Rahva sõda" ja "Põhjas".<br />Kaarin Raid, "Juudit" ja "Kirsiaed".<br />Peeter Tammearu, "Niskamäe kired" ja "Keisri hull".<br />Kalju Komissarov, "Ja sajandist on pikem päev" ning "Vennad Lautensackid".</p> <p>Kaljut ei ole täna enam meiega, see minek just nüüd, kui teater jälle oma uksed avab, kust Kalju enam kunagi sisse ei tule, jääbki just niimoodi me hinge.</p> <p>Mõtleme minevikust:<br />Jaan Toomingas, "Rahva sõda" ja "Põhjas".<br />Kaarin Raid, "Juudit" ja "Kirsiaed".<br />Peeter Tammearu, "Niskamäe kired" ja "Keisri hull".<br />Kalju Komissarov, "Ja sajandist on pikem päev" ning "Vennad Lautensackid".</p> <p>Kaljut ei ole täna enam meiega, see minek just nüüd, kui teater jälle oma uksed avab, kust Kalju enam kunagi sisse ei tule, jääbki just niimoodi me hinge.</p> Vabariigi President Eesti Tööandjate Keskliidu 100. juubelikonverentsil 2017-03-15T10:39:44+00:00 2017-03-15T10:39:44+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13126-2017-03-15-12-42-32 <p>Head kuulajad!</p> <p><br />Inimestel ja rahvastel on ajaloos alati kaks võimalust: nad kas lähevad ise ajaloo arengukäiguga aktiivselt kaasa, või lasevad end selle poolt kaasa lohistada. Neist esimest võimalust saab kasutada aga ainult siis, kui toimuvat ning lahendamist vajavaid probleeme õigesti tajutakse ning ollakse valmis edasiminekuga seotud koormat kandma.</p> <p>Head kuulajad!</p> <p><br />Inimestel ja rahvastel on ajaloos alati kaks võimalust: nad kas lähevad ise ajaloo arengukäiguga aktiivselt kaasa, või lasevad end selle poolt kaasa lohistada. Neist esimest võimalust saab kasutada aga ainult siis, kui toimuvat ning lahendamist vajavaid probleeme õigesti tajutakse ning ollakse valmis edasiminekuga seotud koormat kandma.</p> Vabariigi President Linnade ja Valdade Päevadel 15. märtsil 2017 2017-03-15T09:15:49+00:00 2017-03-15T09:15:49+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13124-2017-03-15-11-18-59 <p>Head linnapead, vallavanemad, volikogude liikmed.</p> <p><br />Head kohaliku elu korraldamise entusiastid – ma usun, et te kõik seda olete ja kindlasti olen seda ka mina.</p> <p>Kohalik.<br />Oma.<br />Valitsus.</p> <p>Need kolm sõna on kõik ühtemoodi olulised. Need kolm sõna annavad minu meelest väga hästi edasi seda olemust, mida meie linnad-vallad kehastavad. Küll aga oleme me täna, napilt pool aastat enne oktoobris toimuvaid valimisi olukorras, kus kõiki neid kolme sõna tuleb üheskoos ja uuesti mõtestada.</p> <p>Head linnapead, vallavanemad, volikogude liikmed.</p> <p><br />Head kohaliku elu korraldamise entusiastid – ma usun, et te kõik seda olete ja kindlasti olen seda ka mina.</p> <p>Kohalik.<br />Oma.<br />Valitsus.</p> <p>Need kolm sõna on kõik ühtemoodi olulised. Need kolm sõna annavad minu meelest väga hästi edasi seda olemust, mida meie linnad-vallad kehastavad. Küll aga oleme me täna, napilt pool aastat enne oktoobris toimuvaid valimisi olukorras, kus kõiki neid kolme sõna tuleb üheskoos ja uuesti mõtestada.</p> Vabariigi President emakeelepäeval Kadrioru kunstimuuseumis 14. märtsil 2017 2017-03-14T13:13:41+00:00 2017-03-14T13:13:41+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13120-2017-03-14-15-16-32 <p>Austatud president Rüütel, proua Ingrid Rüütel,<br />head eesti keele sõbrad!</p> <p><br />Mul on väga hea meel rääkida eesti keelest 21. sajandil, mis on rändamise sajand. Väiksem osa inimestest teeb seda füüsilisel moel, aga kõik inimesed rändavad internetiruumis.</p> <p>Austatud president Rüütel, proua Ingrid Rüütel,<br />head eesti keele sõbrad!</p> <p><br />Mul on väga hea meel rääkida eesti keelest 21. sajandil, mis on rändamise sajand. Väiksem osa inimestest teeb seda füüsilisel moel, aga kõik inimesed rändavad internetiruumis.</p> Vabariigi Presidendi tervitus Eesti NATO Ühingu konverentsile "Naised, rahu ja julgeolek" 9. märtsil 2017 2017-03-10T06:58:14+00:00 2017-03-10T06:58:14+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13111-2017-03-10-08-59-26 <p>Head konverentsil osalejad,</p> <p>ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" ning seadis eesmärgi, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiivi konfliktide lahendamisel.</p> <p>Head konverentsil osalejad,</p> <p>ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" ning seadis eesmärgi, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiivi konfliktide lahendamisel.</p> President Kersti Kaljulaid riigiõhtusöögil Helsingis 7. märtsil 2017 2017-03-07T17:12:28+00:00 2017-03-07T17:12:28+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13108-2017-03-09-13-16-37 <p>Austatud president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio,</p> <p><br />Ma tänan teid kutse eest 100. aastapäeva tähistavasse Soome Vabariiki. See on minu jaoks suur au ja rõõm. Soomel on Eesti ja eestlaste jaoks olnud alati eriline tähtsus ja tähendus.</p> <p>Austatud president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio,</p> <p><br />Ma tänan teid kutse eest 100. aastapäeva tähistavasse Soome Vabariiki. See on minu jaoks suur au ja rõõm. Soomel on Eesti ja eestlaste jaoks olnud alati eriline tähtsus ja tähendus.</p> President Kersti Kaljulaid Tartu rahu 97. aastapäeval 02.02.2017 Estonia kontserdisaalis 2017-02-02T14:53:32+00:00 2017-02-02T14:53:32+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12898-2017-02-02-16-54-27 <p>Austatud president Rüütel,<br />Riigikogu esimees,<br />Kaitseväe juhataja,<br />Ministrid ja Riigikogu liikmed,<br />Suursaadikud,<br />Daamid ja härrad!</p> <p><br />Mul on hea meel tervitada teid Tartu rahu aastapäeva puhul.</p> <p>Austatud president Rüütel,<br />Riigikogu esimees,<br />Kaitseväe juhataja,<br />Ministrid ja Riigikogu liikmed,<br />Suursaadikud,<br />Daamid ja härrad!</p> <p><br />Mul on hea meel tervitada teid Tartu rahu aastapäeva puhul.</p> Vabariigi President 10. Haridusjuhtide Aastakonverentsil 2. veebruaril 2017 Pärnus 2017-02-02T07:30:45+00:00 2017-02-02T07:30:45+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/13056-2017-02-15-08-00-59 <p>Head koolijuhid!<br />Head hariduselu edendajad!</p> <p><br />Mul on hea meel seista siin teie ees praeguses rollis, sest ettevalmistus selleks kohtumiseks on olnud päris korralik. See oli minister Jaak Aaviksoo, kes kutsus mind osalema "huvitava kooli" töörühma ja nõukotta ja sellepärast olen ma päris palju aastaid mõelnud Eesti koolist, Eesti haridusest ja sellest ka varem rääkinud. Siin saalis võib olla ka neid, kellele ma olen juba kõnelenud.</p> <p>Head koolijuhid!<br />Head hariduselu edendajad!</p> <p><br />Mul on hea meel seista siin teie ees praeguses rollis, sest ettevalmistus selleks kohtumiseks on olnud päris korralik. See oli minister Jaak Aaviksoo, kes kutsus mind osalema "huvitava kooli" töörühma ja nõukotta ja sellepärast olen ma päris palju aastaid mõelnud Eesti koolist, Eesti haridusest ja sellest ka varem rääkinud. Siin saalis võib olla ka neid, kellele ma olen juba kõnelenud.</p> Vabariigi President Rahvusarhiivi uue peahoone "Noora" avamisel 1. veebruaril 2017 Tartus 2017-02-01T11:59:01+00:00 2017-02-01T11:59:01+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12892-vabariigi-president-rahvusarhiivi-uue-peahoone-qnooraq-avamisel-1-veebruaril-2017-tartus <p>Lugupeetud külalised, armas arhiivirahvas, armsad sõbrad!</p> <p><br />Ajaloo mäletamine on meil kõigil erinev. Mõnele inimesele meenub pigem hea, mõnele pigem halb. Osad suudavad tagasi vaadateski märgata pooltoone. Mõni inimene on valmis ajaloost mõeldes olema mõistvam ajastu üldise vaimu suhtes kui teised. Mõni rakendab erinevat käsitlust ja nõudlikkust erinevatele ajaloo osapooltele oma ideoloogilisest, rahvuslikust võimuust taustast tulenevalt, ikka tagantjärele.</p> <p>Lugupeetud külalised, armas arhiivirahvas, armsad sõbrad!</p> <p><br />Ajaloo mäletamine on meil kõigil erinev. Mõnele inimesele meenub pigem hea, mõnele pigem halb. Osad suudavad tagasi vaadateski märgata pooltoone. Mõni inimene on valmis ajaloost mõeldes olema mõistvam ajastu üldise vaimu suhtes kui teised. Mõni rakendab erinevat käsitlust ja nõudlikkust erinevatele ajaloo osapooltele oma ideoloogilisest, rahvuslikust võimuust taustast tulenevalt, ikka tagantjärele.</p> Vabariigi President Eleringi aastaseminaril 27. jaanuaril 2017 2017-01-27T08:29:56+00:00 2017-01-27T08:29:56+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12881-vabariigi-president-eleringi-aastaseminaril-27-jaanuaril-2017 <p>Täna sai muna jälle ära praetud ja kui lülitist tule põlema panin, läks valgeks. Sellepärast tahan oma siinviibimisega teile kõigile kõigepealt öelda - suur aitäh. Mõistan küll, et see, kui tuli põleb ja teistes sektorites tee on sõidetav, ja nii edasi, siis on selle taga kellegi töö ja see on teie kõigi suur töö.</p> <p>Täna sai muna jälle ära praetud ja kui lülitist tule põlema panin, läks valgeks. Sellepärast tahan oma siinviibimisega teile kõigile kõigepealt öelda - suur aitäh. Mõistan küll, et see, kui tuli põleb ja teistes sektorites tee on sõidetav, ja nii edasi, siis on selle taga kellegi töö ja see on teie kõigi suur töö.</p> Vabariigi Presidendi aastavahetuse tervitus 31. detsembril 2016 2016-12-31T10:19:21+00:00 2016-12-31T10:19:21+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12841-vabariigi-presidendi-aastavahetuse-tervitus-31-detsembril-2016 <p>Head Eestimaa inimesed</p> <p><br />Midagi on sellel aastal siiski läinud ka prognoosidele vastavalt – 31.detsember jääb ikka aasta viimaseks päevaks ja selle päeva viimastel minutitel on presidendil võimalus me aastat hinnata ja uut ennustada.</p> <p>Head Eestimaa inimesed</p> <p><br />Midagi on sellel aastal siiski läinud ka prognoosidele vastavalt – 31.detsember jääb ikka aasta viimaseks päevaks ja selle päeva viimastel minutitel on presidendil võimalus me aastat hinnata ja uut ennustada.</p> Vabariigi President Eesti Rahvusringhäälingu 90. aastapäeva tähistamisel Estonia kontserdisaalis 17. detsembril 2016 2016-12-17T15:47:32+00:00 2016-12-17T15:47:32+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12806-2016-12-19-07-49-21 <p>Head ERRi inimesed,</p> <p><br />Palju õnne sünnipäevaks! Rahvusringhäälingu seadusest loeme, et Rahvusringhäälingu tegevuse eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. See on suur ja oluline ülesanne. Aga täna siin on mul hoopis tunne nagu oleks mõne hea sugulase juubelil. Tead, et kogu suguvõsa on kokku tulnud ning saad tulla südamerahus teadmisega, et ka juubilar ise on täie tervise juures.</p> <p>Head ERRi inimesed,</p> <p><br />Palju õnne sünnipäevaks! Rahvusringhäälingu seadusest loeme, et Rahvusringhäälingu tegevuse eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. See on suur ja oluline ülesanne. Aga täna siin on mul hoopis tunne nagu oleks mõne hea sugulase juubelil. Tead, et kogu suguvõsa on kokku tulnud ning saad tulla südamerahus teadmisega, et ka juubilar ise on täie tervise juures.</p> Vabariigi President malekonverentsil "Paul Keres ja Eesti male tulevik" 14. detsembril 2016 Tallinnas 2016-12-14T12:37:34+00:00 2016-12-14T12:37:34+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12799-vabariigi-president-malekonverentsil-qpaul-keres-ja-eesti-male-tulevikq-14-detsembril-2016-tallinnas <p>Kallid malesõbrad,</p> <p><br />Ma olen sündinud 1969. aastal. 1970ndate teises pooles ilma ja elu taipama hakanud lapsena kasvasin ma meie rahva suurte meeste varjude saatel. Kui mina maailma asjadest hakkasin aru saama, siis ei olnud enam Kerest. Ei olnud paljusid Eesti kultuuri suurkujusid. Eesti riiki ka ei olnud. Lapse jaoks sulasid kõik need mineviku mälestused ja varjud kokku üheks tervikuks. Vahel oli vanainimeste vestlust laua alt laudlina varjust pealt kuulates ka võimatu aru saada, kuidas mõne suurmehega täpselt siis see lugu oli.</p> <p>Kallid malesõbrad,</p> <p><br />Ma olen sündinud 1969. aastal. 1970ndate teises pooles ilma ja elu taipama hakanud lapsena kasvasin ma meie rahva suurte meeste varjude saatel. Kui mina maailma asjadest hakkasin aru saama, siis ei olnud enam Kerest. Ei olnud paljusid Eesti kultuuri suurkujusid. Eesti riiki ka ei olnud. Lapse jaoks sulasid kõik need mineviku mälestused ja varjud kokku üheks tervikuks. Vahel oli vanainimeste vestlust laua alt laudlina varjust pealt kuulates ka võimatu aru saada, kuidas mõne suurmehega täpselt siis see lugu oli.</p> Vabariigi President Inimõiguste aastakonverentsil 9.12.2016 Tallinnas 2016-12-09T09:16:06+00:00 2016-12-09T09:16:06+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12780-2016-12-09-11-19-55 <p>Austatud konverentsi korraldajad ja kohalviibijad, president Rüütel, akadeemikud, arvamusliidrid!</p> <p><br />Ühiskonna selgroog on sirge ja tugev, kui ühiskonnas on inimõigustega kõik korras. Oluline inimõigus on sõnavabadus. Täna siin saalis veel enne õhtut räägitakse sellest palju.</p> <p>Austatud konverentsi korraldajad ja kohalviibijad, president Rüütel, akadeemikud, arvamusliidrid!</p> <p><br />Ühiskonna selgroog on sirge ja tugev, kui ühiskonnas on inimõigustega kõik korras. Oluline inimõigus on sõnavabadus. Täna siin saalis veel enne õhtut räägitakse sellest palju.</p> Vabariigi President PÖFFi lõpetamisel Nordea Kontserdimajas 26. novembril 2016 2016-11-26T13:43:38+00:00 2016-11-26T13:43:38+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12739-2016-11-26-15-44-15 <p>Austatud PÖFF,<br />austatud PÖFFi külalised.</p> <p><br />Viimastel aastatel astub Eesti kinokunst pika sammuga üha kõrgemale, üha paremini. Eesti kino jalajälg maailma kinokaardil suureneb.</p> <p>Austatud PÖFF,<br />austatud PÖFFi külalised.</p> <p><br />Viimastel aastatel astub Eesti kinokunst pika sammuga üha kõrgemale, üha paremini. Eesti kino jalajälg maailma kinokaardil suureneb.</p> Vabariigi President Lastekaitseliidu aastakonverentsil 22. novembril 2016 2016-11-22T05:32:11+00:00 2016-11-22T05:32:11+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12723-vabariigi-president-lastekaitseliidu-aastakonverentsil-22-novembril-2016 <p>Head Lastekaitseliidu aastakonverentsil osalejad.</p> <p><br />Poolteist kuud tagasi ametisse astudes alustasin oma esimest kõnet presidendina lastest.</p> <p>Head Lastekaitseliidu aastakonverentsil osalejad.</p> <p><br />Poolteist kuud tagasi ametisse astudes alustasin oma esimest kõnet presidendina lastest.</p> Vabariigi President Eesti Kaitseväe 98. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Estonia kontserdisaalis kolmapäeval 16. novembril 2016 2016-11-16T14:26:05+00:00 2016-11-16T14:26:05+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12707-2016-11-16-16-26-27 <p>Kaitseväelased, palju õnne 98. sünnipäevaks!</p> <p><br />Soliidne iga. Selles vanuses juba mõistad, mis on tõeline ja mis on näiv. Nii ka teie.</p> <p>Kaitseväelased, palju õnne 98. sünnipäevaks!</p> <p><br />Soliidne iga. Selles vanuses juba mõistad, mis on tõeline ja mis on näiv. Nii ka teie.</p> Vabariigi President isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis 13. novembril 2016 2016-11-13T08:57:56+00:00 2016-11-13T08:57:56+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12699-2016-11-13-11-07-43 <p>Head kuulajad,<br />Väga austatud isad ja vanaisad,<br />Head tulevased isad!</p> <p><br />On isadepäev 2016. Samas - tervet 21. sajandit võib meie kultuuriruumis julgesti kutsuda isade sajandiks. Veelgi enam, tahaksin seda kutsuda perede taasühinemise sajandiks.</p> <p>Head kuulajad,<br />Väga austatud isad ja vanaisad,<br />Head tulevased isad!</p> <p><br />On isadepäev 2016. Samas - tervet 21. sajandit võib meie kultuuriruumis julgesti kutsuda isade sajandiks. Veelgi enam, tahaksin seda kutsuda perede taasühinemise sajandiks.</p> President Kersti Kaljulaidi kõne visioonikonverentsil "Pension 2050" 4. novembril 2016 Tallinna Ülikoolis 2016-11-04T12:01:40+00:00 2016-11-04T12:01:40+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12681-2016-11-09-14-10-39 <p>Head kohalviibijad,</p> <p><br />Mäletate, paar nädalat tagasi tekkis avalikus inforuumis suur kära selle ümber, kui vanalt peaksid inimesed tulevikus pensionile minema. Käivitus tavapärane masinavärk, mis mugavduvates ühiskondades tihtipeale vähegi raamist välja ideega ikka juhtub. Sotsiaalmeedia kihas ja kõik said seal ennast välja elada. Ajakirjanikud käisid tänaval inimesi küsitlemas ja loomulikult valdavalt arvati, et pensioniea tõstmine oleks ausa tööinimese suhtes ebaõiglane.</p> <p>Head kohalviibijad,</p> <p><br />Mäletate, paar nädalat tagasi tekkis avalikus inforuumis suur kära selle ümber, kui vanalt peaksid inimesed tulevikus pensionile minema. Käivitus tavapärane masinavärk, mis mugavduvates ühiskondades tihtipeale vähegi raamist välja ideega ikka juhtub. Sotsiaalmeedia kihas ja kõik said seal ennast välja elada. Ajakirjanikud käisid tänaval inimesi küsitlemas ja loomulikult valdavalt arvati, et pensioniea tõstmine oleks ausa tööinimese suhtes ebaõiglane.</p> President Kersti Kaljulaidi kõne kohtumisel üliõpilaste, akadeemiliste töötajate ja vabakonna esindajatega 28. oktoobril 2016 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis 2016-10-28T09:55:11+00:00 2016-10-28T09:55:11+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12633-2016-10-28-12-59-44 <p>Austatud kohalviibijad, Narva kolledži rahvas ja teised narvakad!</p> <p><br />Mul on hea meel olla jälle üle mõne aasta Narvas. Käisin siin tihedamalt ajal, kui töötasin Eesti Energia aktsiaseltsis, aga vähemalt korra olen vestelnud siin kohaliku elu aktivistidega ka siis, kui olin seotud Tartu Ülikooliga. Jutt käis toona küll pigem suhestumisest Euroopa Liitu ja tema toetustesse.</p> <p>Austatud kohalviibijad, Narva kolledži rahvas ja teised narvakad!</p> <p><br />Mul on hea meel olla jälle üle mõne aasta Narvas. Käisin siin tihedamalt ajal, kui töötasin Eesti Energia aktsiaseltsis, aga vähemalt korra olen vestelnud siin kohaliku elu aktivistidega ka siis, kui olin seotud Tartu Ülikooliga. Jutt käis toona küll pigem suhestumisest Euroopa Liitu ja tema toetustesse.</p> Vabariigi President kõrgema sotsiaalkaitse kursusel 27. oktoobril 2016 Vihula mõisas 2016-10-27T07:31:45+00:00 2016-10-27T07:31:45+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12632-2016-10-27-10-33-35 <p>Lugupeetud esimeste sotsiaalkaitse kursuste peatsed lõpetajad!</p> <p><br />Mistahes riik saab seesmiselt, seda nii vaimu kui ka majanduse mõttes, olla tugev ja arenemisvõimeline üksnes siis, kui selle elanikud tunnevad - see on nende endi riik. Ilma aktiivsete ja vastutustundlike kodaniketa riik on jätkusuutmatu.</p> <p>Lugupeetud esimeste sotsiaalkaitse kursuste peatsed lõpetajad!</p> <p><br />Mistahes riik saab seesmiselt, seda nii vaimu kui ka majanduse mõttes, olla tugev ja arenemisvõimeline üksnes siis, kui selle elanikud tunnevad - see on nende endi riik. Ilma aktiivsete ja vastutustundlike kodaniketa riik on jätkusuutmatu.</p> Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016 2016-10-25T09:41:06+00:00 2016-10-25T09:41:06+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47 <p>Härra president,<br />härra minister,<br />head põllumehed,<br />Riigikogu liikmed,</p> <p><br />Põllutööl ja selle produktiivsusel on kogu inimkonna ajaloos eriline ja asendamatu koht.</p> <p>Härra president,<br />härra minister,<br />head põllumehed,<br />Riigikogu liikmed,</p> <p><br />Põllutööl ja selle produktiivsusel on kogu inimkonna ajaloos eriline ja asendamatu koht.</p> Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas 2016-10-13T18:10:13+00:00 2016-10-13T18:10:13+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44 <p>Austatud kohalviibijad,<br />Valitsuse liikmed,<br />Lugupeetud Eesti ettevõtjad!</p> <p><br />Mul on hea meel tänasel õhtul näha, et teie elu ei koosne ainult argipäevadest. Jah, argipäevad on need, mis loovad väärtust, kuid iga tootliku päeva lõpuks on mõistlik korraks tunda rõõmu sellest, mis on valmis - ja ehk sellestki, mis homme ees.</p> <p>Austatud kohalviibijad,<br />Valitsuse liikmed,<br />Lugupeetud Eesti ettevõtjad!</p> <p><br />Mul on hea meel tänasel õhtul näha, et teie elu ei koosne ainult argipäevadest. Jah, argipäevad on need, mis loovad väärtust, kuid iga tootliku päeva lõpuks on mõistlik korraks tunda rõõmu sellest, mis on valmis - ja ehk sellestki, mis homme ees.</p> Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016 2016-10-10T09:23:01+00:00 2016-10-10T09:23:01+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016 <p>Austatud härra president,<br />Riigikogu ja Vabariigi valitsuse liikmed,<br />Ekstsellentsid,<br />mu daamid ja härrad,<br />head Eesti inimesed.</p> <p><br />25 aastat tagasi taastati siinsamas saalis Eesti Vabariik. Meil on nüüd riik, mis on 21. sajandi demokraatlik riik. Selles on kõigi Eesti inimeste panust hoolimata sellest, milline on nende elukoht, eluala või elujärg.</p> <p>Austatud härra president,<br />Riigikogu ja Vabariigi valitsuse liikmed,<br />Ekstsellentsid,<br />mu daamid ja härrad,<br />head Eesti inimesed.</p> <p><br />25 aastat tagasi taastati siinsamas saalis Eesti Vabariik. Meil on nüüd riik, mis on 21. sajandi demokraatlik riik. Selles on kõigi Eesti inimeste panust hoolimata sellest, milline on nende elukoht, eluala või elujärg.</p> Eetiline riik ei mängi oma rahvaga 2016-10-05T07:53:38+00:00 2016-10-05T07:53:38+00:00 https://president.ee/et/ametitegevus/koned/12544-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga <p>Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas Kersti Kaljulaiu isamaaline kõne Arvamusfestivalil Postimehe alal.</p> <p>Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas Kersti Kaljulaiu isamaaline kõne Arvamusfestivalil Postimehe alal.</p>