- Reset + Prindi

Vabariigi President Rohelise Kooli tunnustusüritusel

Vabariigi President Rohelise Kooli tunnustusüritusel © Mattias Tammet/Presidendi kantselei

04.06.2021

Kallis roheliselt mõtlev hariduspere!

Kuigi silmleme läbi digitaalsete lukuaukude, saame täna siiski omamoodi kokku ka Pärnu jõe kaldal, ühes uhkes ja loodushoidlikus mõisakoolis keset Eestit.

Tänan teid, Laupa Põhikool, et olete meie virtuaalsed võõrustajad!

Kuigi sel aastal ei toimu rohelise kooli tunnustusüritus  täpselt 5. juunil, keskkonnapäeval, on tänane päev ka omamoodi sobilik. On ju lipupäev! Lipud, mida siin ja täna jagatakse, pole küll sinimustvalged, ent rohelise kooli lippude sõnum ja lipu välja teenimiseks tehtud pingutus on Eesti riigi edu ja püsimajäämise jaoks vältimatult oluline. Me vajame roheliselt mõtlevat noort põlvkonda, kes teeb ise ja valijana sunnib valituid tegema kõik, et meie keskkond oleks puhas, ökosüsteemid oleksid mitmekesised ja planeet enam ei soojeneks.

Näiteks viisid Maalehe ajakirjanikud läbi eksperimendi, mille käigus selgus, et suur osa Eesti inimeste sorteeritud pakenditest ei jõuagi ümbertöötlemisse, isegi mitte ahju, Tallinna linna kütteks. Lihtsalt kogunevad prügimäel lademesse. Kui lisame pakendiprügile ka asjaolu, kui palju uusi jäätmeid on tulnud meil tekitada üksteise tervise kaitsmiseks viimase pooleteise aasta jooksul, siis kasvab prügimure mägi veelgi kõrgemaks.

Ja alles äsja saime kuulda keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, et Eestis visatakse ära ligi 84 000 tonni toitu, kusjuures enim läheb raisku just meie kodudes. Kolmandik Eesti inimestest viskab iga nädal ära kuni viis kilo toitu – midagi, mille kasvatamiseks ja tootmiseks on kulutatud rohkesti loodusvarasid ja –ressursse ning armsad inimesed on saanud tööd. Kuidagi on meie seadused saanud ka sellised, et just kaubanduskeskused leiavad väga raske olevat veel söödava toidu toimetamise nendeni, kellele tänane või isegi eilne parim enne kuupäev muret ei valmista. Meist enamusele tegelikult suure osa toidukraami puhul ju ei valmistagi.

Just noored on need, kes on väga teadlikud ja põhjusega murelikud. See, mis toimub täna, mõjutab nende tulevikku märksa rohkem kui meie oma. Meil, suurtel, tuleb olla murelik koos teiega – aga samal ajal tuleb meil oma elukogemuses, väljakutsetega toimetulemise tarkuses olla lastele ja noortele lootust ning indu andvad mõtte- ja tegude kaaslased.

Siis saab juhtuda ka positiivseid asju ja on ka juhtunud.

Alles sel nädalal langetas Riigikogu otsuse karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Väga õige! Me saame vajalikku nahka ka neilt loomadelt, keda toiduks tarvitame. Niisama nahaloomi meile vaja pole.

Kuu aega tagasi langetas ringkonnakohus otsuse peatada ajutiselt põlevkiviõlitehase ehitamine. Vaidlus, mille tulemusel selgub, kas plaanitud tehase rajamine saab jätkuda või mitte, alles kestab. Ent see aja mahavõtt võib olla väga oluline – vahepeal on Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA andnud teada, et nemad ei toetaks enam ühtegi fossiilkütuste kasutamisel põhinevat tööstusettevõtet. IEA on see, kelle andmetele Eesti Energia on toetunud õlitehase arvestustes. Nüüd on asjad muutunud.
14. juulil annab ka EL teada, mis on nende uus seisukoht kiirema kliimaneutraalse majanduse poole liikumiseks.

Vahepeal on näiteks Eesti Energia jõudnud teatada plaanist lõpetada põlevkivist elektri tootmine, sest nad saavad aru, et energeetikasektoris toimuvad väga revolutsioonilised muutused. Nii on võetud ette julge, ent hädavajalik tee süsinikuneutraalsuseni.

Jah, need viimased näited on eelkõige märgid süsteemsetest muutustest – sellistest, millel tegelikult ongi kõige olulisem mõju kliimamuutuste pidurdamisse ja looduse hoidmisesse. Kuidas siis saab üldse panustada üks lasteaed või kool, olgu ta pingutusest lausa siniheleroheline?

Aga saab küll. Tänased lapsed on tulevased otsustajad ja mõjutajad, poliitikud ja ametnikud, ettevõtjad ja aktivistid. Juba neist eelmistest näidetest on aimata, kuidas teadmistest, julgusest ja järjepidevusest pakatavad noored nügivad täiskasvanuid just süsteemsete muutusteni.

Tunnustan kõiki koole ja lasteaedu—teid on nii palju—kes täna siit rohelised lipud pihku saavad! Ja julgustan neid, kellel lipu püüdmine ei õnnestunud, uuel aastal ikka uuesti proovima.

Aitäh teile ja hoiame meie loodust!