- Reset + Prindi

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 75. istungjärgu üldarutelul

24.09.2020

Peasekretär Guterres,
Peaassamblee President,
head ÜRO pere liikmed,
vennad ja õed!

Prantsuse kirjanik Albert Camus on kirjutanud: „Maailmas on olnud niisama palju katkutaude kui sõdu ning ometi tabavad nii katkud kui sõjad inimesi alati ootamatult.“

Eelmisel aastal kogunesime kõik New Yorki, et osaleda traditsioonilisel ÜRO Peaassambleel, mis tundub nüüd olevat kauge minevik ja üritus ise osa kadunud maailmast.

See pandeemia, mis raputas korralikult meie senist elu, andis meile ka õppetunni. Õppetunni selle kohta, mida kliimamuutused tegelikult tähendavad – mitmekesiste ökosüsteemide kadu ning ülerahvastatud linnades elavate inimeste ja teiste liikide kooseluga kaasnevaid riske. Sügavat muret inimkonna püsimajäämise pärast ja pidevat rasket tööd mitmepoolsetes organisatsioonides, et hoida ära üleilmsed võitlused piiratud ressursside üle. 

Õppetunni vajaduse kohta vältida inimõiguste ja -vabaduste piiramist tugevaimate ellujäämise eesmärgil. Õppetunni tehnoloogia ja digilahenduste tähtsuse kohta terviseriskide ennetamisel ning meie planeedi tarbetu reostamise lõpetamisel.

Õppetunni kliimamuutustega võitlemise koormuse õiglase jagamise, maailma inimese jaoks võrdsemate võimaluste pakkumise eesmärgil tehnoloogiale õiglase juurdepääsu tagamise ning õiglaste ja läbipaistvate kontrollmeetmete kohta, et tehnoloogiat ei kasutataks meie ühiskonna kahjuks. Eesti on maailma esimene digiülemineku läbinud riik, kus kõik avalikud teenused on saadaval veebis. Pandeemia mõju piirdus e-hariduse ja kaugtöö täiendamisega. Me saime teiste riikidega võrreldes hõlpsamini kõik varem paberil aetud asjad veebi viia.

Digitehnoloogia laialdane kasutamine ühiskonnas, võrdne juurdepääs avaliku ja erasektori pakutavatele digiteenustele eri vanuse- ja ühiskonnarühmade seas koos tugeva, õiguslikult kaitstud digitaalse isikutunnistusega aitas sellele oluliselt kaasa.

Me soovime ülejäänud maailmale sama. Me soovime, et kõigil maailma inimestel oleksid võrdsed võimalused kaugtöö tegemiseks, ükskõik kus nad ka ei elaks. Me soovime erivajadustega inimestele ja koduseinte vahele aheldatud naistele võrdseid võimalusi teha digivahendite kaudu vahelduvalt tööd nii, nagu nende päevakava lubab. Me soovime vaba üleilmset tööturgu, kus inimesed ei pea rändama ja saavad jääda omale meelepärasesse paika.

30% Eesti töödest saab teha kaugtööna. Alles hiljaaegu tööstuslikuks muutunud riigina on Eesti eeskujuks riikidele, kes soovivad tehnoloogia abil hüppeliselt areneda.

Me panustame terves maailmas e-teenuste väljatöötamisse, eriti Aafrikas Eesti ja Aafrika Liidu vahelise digikoostöö memorandumi kaudu. Sel aastal korraldame koostöös Araabia Ühendemiraatidega ka üleilmse digitaalse ettevõtluse tippkohtumise.

Meie väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted töötavad välja e-teenuseid teiste riikide jaoks, tehes koostööd kohalike partneritega, et luua individuaalseid lahendusi ja suurendada digitaalsete ökosüsteemide säilenõtkust. Sest me teame, et iga digiriik säilitab oma identiteeti ja kultuuri ka veebis.

See on eelis, aga siin on ka konks. Maailma liidrid peavad mõistma, et digiteenused üksi ei vabasta ühtegi riiki lokkavast bürokraatiast, korruptsioonist ega ebatõhususest. Nende probleemide digitaliseerimisega teeme asjad ainult hullemaks, kui me ei suurenda läbipaistvust ega sea oma protsesse korda. Seega saab digitaliseerimine muuta meie riigid tõhusamaks ja viia need rahvale lähemale.

Digitehnoloogia aitab ka võidelda kliimamuutuste vastu. Nutivõrgud, tasakaal energiatootmise ja -nõudluse vahel ning vastavate digilahenduste väljatöötamine mängivad tulevases CO2-neutraalses majanduses olulist rolli. Taastuvenergia tootmine ei ole järjepidev. Me peame seda tasakaalustama mitte ainult reservvõimsuse, nagu näiteks pumpelektrijaamade või vesinikumahutisüsteemide, väljatöötamise teel, vaid rahuldama suurenenud nõudlust ka aruka tarbimise haldamise abil.

Pandeemia ja selle tagajärjed on andnud meile teatud mõttes võimaluse teha suur üleilmne tehnoloogiline hüpe. Digilahendused võimaldavad muuta meie ühiskonna võrdsemaks, vastupidavamaks, juurdepääsetavamaks ja kestlikumaks.

Digiarenguga kaasnevad aga ka haavatavus ja küberjulgeolekuga seotud riskid. Alates selle aasta jaanuarist oleme ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena pidanud kinni oma kampaanialubadusest tuua see teema julgeolekunõukogus ametlikult arutlusele. Me tegime seda juba märtsis ja jätkasime tööd mais. Sest Eestil on tavaks oma sõna pidada.

Head kolleegid!

Üleilmse pandeemia ohjamise ajal ei ole tavapärased ja ebatavapärased ohud kuhugi kadunud. Meid ümbritsev maailm on sama ettearvamatu ja ebaturvaline kui varem. Võtkem näiteks käimasolevad sõjad Ukrainas ja Süürias, konflikt Sahelis või hiljutine laastav katastroof Liibanonis, aga ka rängad inimõiguste rikkumised Valgevenes.

Üldjoontes on pandeemia konfliktide mõningaid tagajärgi isegi võimendanud ning mõjutanud näiteks kõige kaitsetumate – laste, naiste ja noorte – tervist ja heaolu. Pandeemiat on kasutatud ettekäändena sanktsioonide tühistamiseks või humanitaarabi piiramiseks. Tekkinud on uued eraldusjooned. See, mu sõbrad, on vastuvõetamatu.

Hea ÜRO pere,

me saame sel aastal 75-aastaseks. ÜRO on ja jääb meie mitmepoolse maailmakorra nurgakiviks. Sellele ei ole alternatiivi. See on parim võimalik foorum, kus käsitleda üleilmseid probleeme rahust ja julgeolekust uute ohtudeni. See on foorum, kus kõigil on hääl.

Eesti poolt saan teile lubada, et me seisame ka edaspidi mitmepoolsuse ja rahvusvahelise õiguse eest, olgugi et see ei tundu täiuslik neile, kes on kärsitud meie maailma kriisi lahendama.

ÜROst paremat varianti ei ole ning me jääme selle kriisi ajal ja ka edaspidi kõikidele ÜRO liikmetele vastutustundlikuks ja aktiivseks partneriks.