- Reset + Prindi

President Kaljulaid Rohelise Kooli lipu üleandmisel Lotte lasteaias

05.06.2020

Head roheliselt mõtlevad ning rohelusse ihkavad kooli- ja lasteaiapered!


Eesti looduskaitse on 110-aastane. Tänavu me tähistame Vaika looduskaitseala asutamist Vilsandi saare taga linnusaartel, mis leidis aset Artur Toomi ettevõtmisel.

Kui me tuleme sellest ajast tänapäeva, siis on loodus ja looduse kaitsmine kindlasti ühiskonnas tähtsama koha saavutanud. Põhjuseks on see, et meid, inimesi, on meie planeedi jaoks hästi palju. Ja kui meid on nõnda palju, siis peame tegema eraldi väga palju tööd, et meie enda hea elu ei takistaks teiste head elu. Täna ei piisa enam sellest, et me piirame mõne territooriumi: siin on looduskaitseala ja siin on natuke kasutatavam kaitseala. Ka see on endiselt väga tähtis, et meil oleks need kohad, kus taimed, linnud ja loomad saaksid rahulikumalt sirutada oma oksi või jalgu ning tunda ennast vabamalt, aga siiski on looduskaitse täna meiega igal pool.

Taimed, linnud ja loomad on kohanenud ja püüavad meiega leppida nii nagu me oleme. Mõned nendest on selles osavamad. Kindlasti panime tähele, et nüüd eriolukordade ajal Euroopas hakkasid inimesed rääkima, et loomad on linna tulnud. Tegelikult olid need loomad linnas kogu aeg. Kuid suur hulk inimesi kihutas autoga mööda, läks kiiresti koju ära ja ei näinud seda kena pilti, mis tegelikult paljudes Kesk-Euroopa linnades on olnud üsna tavaline. Öisel ajal kõnnib rebane rahulikult mööda sõiduteed, sest ta teab, et praegu autosid ei tule. Selliseid loomi, kes meiega koos väga hästi oskavad toimetada, on ju väga palju, aga on ka teistsuguseid loomi.

Kui me mõtleme lendoravale, kes on Eestis saanud looduskaitse jaoks üheks olulisemaks sümboliks, siis tema on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Mida on lendoraval elamiseks vaja? Kõigepealt on lendoravale vaja seda, et haavapuu kasvaks 30–40aastaseks. Selline haavapuu on meie, inimeste jaoks juba valmis, selline on raieküps haavamets. Aga alles siis tuleb lendorava sõber rähn ja teeb sinna haavapuu sisse pesa, sest haab hakkab siis pehmeks minema. Meile jällegi ei meeldi, kui haab läheb seest pehmeks, siis ta ei ole enam meie jaoks kasulik puu. Kui rähn on selles haavapuus natuke aega elanud ja selle kena pehme õõnsuse ette valmitanud, siis alles tuleb lendorav ja tahab selles haavapuus elada. Meie ja selle looma huvid on selgelt omavahel vastuolus. Ja me peamegi oma peades tegema kogu aeg seda väikest inventuuri: kellega me saame olla linnades koos, kellega on ohtlik olla linnades koos, sest nagu me oleme kõik terves maailmas kahjuks pidanud tõdema sel kevadel, siis võivad loomad ka levitada haigusi. Ja kelle jaoks me peame jätma loodusesse piisavalt hingamisruumi, et ta päriselt ära ei kaoks.

Selleks, et neid inimesi, kes selliselt mõtleksid, oleks hästi palju ja varasemast rohkem, ongi Rohelise Kooli liikumine. See on väga tähtis, sest hoiab noored ühes rohelises inforuumis, mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas. Et noored ei tunneks end abituna seistes silmitsi kliimamuutustega või nähes kuidas ökosüsteemid tõmbavad koomale ja vaesuvad, putukate arvukus väheneb. Et nad ei tunneks ennast abituna, et neil oleks tööriistad, et anda omaenda panus.

Üsna keeruline on aru saada, kuidas mina saan võidelda kliimamuutustega. Jah, me saame protestida, mis on õige ja mõistlik tegevus. Saame nõuda, et need kes otsustavad, teeksid rohelisi valikuid. Ka see on sel kroonviiruse kevadel hästi tähtis, et me seda teeme. Praegu kulutatakse hästi palju raha, et majandus uuesti käivitada. Oleks hea, kui seda tehtaks koos tingimustega, et uus majandus peab tulema palju rohelisem, kui oli vana majandus. Aga on ka väiksemaid tegusid, kuidas saame kaasa aidata ning Roheline Kool õpetabki toime tulema nende asjadega, mille üle meil tegelikult on kontroll.

Ma arvan, et väga paljude laste, kes on aru saanud sellest, kui oluline on säästa vett ja elektrit — panna kraan vahepeal kinni, kui hambaid pesta, ja toast lahkudes alati tuli kustutada — head oskused ja omadused kanduvad koju üle. Mul on endal selline kogemus, kui laps läks nelja-aastasena kooli — Luksemburgis minnaksegi väga väikesena kooli — siis nende klassis ei olnud üldse lapsi, kes oleksid kodus kuulnud, et vett ei tasu lasta niisama joosta. Ja siis nad kõik õppisid selle ära, ja vanemad kurtsid, et õudne pahandus tekib kodus, kui kusagil vesi jooksma on jäänud. Kujutage ette, milline järvetäis vett oli säästetud kevadeks selle üheainsa pisikese nelja-aastaste klassi poolt. Nemad kuulasid, nende jaoks oli see oluline ja nad nõudsid seda ka kodus.

Lapsed ja noored on ka praegu meie ühiskonnas need, kes lükkavad rohelisemaks muutumist ja et see ei oleks abstraktne, selleks on Rohelise Kooli programm. Mul on hästi hea meel püüda seda programmi aidata ja toetada.


Siin Lotte lasteaias on rohelus kõikjal. See on ka selline lasteaed, mis on ehitatud linnapiirkonda, et seda uueks luua: tuua siia uut elu ja uut mõtlemist ning kus tõesti ka ilma Rohelise Kooli programmita ilmselt oleks hästi palju rohelist tegevust, sest Lotte on ka ju ikkagi pärit loomariigist. Lotte maailm on vägivallatu. Lotte lugudes ei sööda isegi mune, pannkoogid on kindlasti ilma linnumunadeta tehtud.
Lotte on ka sellise hoidliku mõtteviisi sümbol.

Ma arvan, et Lotte lasteaia lapsed kindlasti märkavad linde, lilli, liblikaid ja õpivad neid tundma. Ma loodan, et ka teistes rohelistes lasteaedades ja koolides on lastel lisaks tööriistadele, kuidas kaitsta loodust, veel õpetajad ja kasvatajad, kes aitavad loodust tundma õppida. Loodus on õnneks endiselt mitmekesine ja parim viis loodusest hästi palju vastu saada, on teda tunda. Kui minna ja vaadata, et loodus koosneb murust, puudest ja taevast, siis see on igav. Siis on võibolla tõesti põnevam võtta arvuti. Aga kui mururinne jaguneb erinevateks taimedeks: mailasteks, kurerehadeks, kõik omakorda jagunevad veel täpsemalt liikideks — kellel on karvad lidus ja kellel on karvad varrega risti ning kõik see sigin seal metsas muutub võsaraagiks, punarinnaks ja lehelindudeks — siis on loodus sama põnev kui kõik muu. Ma arvan, et roheliste koolide ja lasteaedade lapsed lähevad edasi mitte ainult loodust kaitstes, vaid ka loodust uurides. Edu teile selles!

Ma annan nüüd suurima heameelega üle rohelise lipu meie tänasele võõrustajale Lotte lasteaiale. Kõigil ülekande vaatajatel on selle ökomärgise taotlemine alles ees ja olenevalt sellest, kui kaugele te sellega olete jõudnud, mõned saavad seda juba ka korrata. Ja vaadata, kui palju me oleme edasi liikunud oma rohelise mõtteviisiga.

Julgustan kõiki, kes on liitunud, olema edasi aktiivsed, mitte heituma, kui kohe ei tule kõik asjad välja ja kutsuma kaasa ka kõiki teisi. Meie noor põlvkond, kes teab oma sõprade käest, et planeedi päästmine on nende kätes, peab saama ka liitlasi ning selle jaoks on Rohelise Kooli programm ideaalne.