- Reset + Prindi

Vabariigi President isadepäeval Rakveres

Vabariigi President isadepäeval Rakveres © Vabariigi Presidendi Kantselei

10.11.2019

Ma tahaks alustuseks väga tänada kõiki neid organisatsioone, kes on selle ürituse korraldamisele kaasa aidanud. Nendes asutustes töötab rohkem Eesti isasid kui võib-olla mõnes teises ja me oleme nende kõigi üle väga uhked.

Anonüümne autor küsib: „Miks räägitakse meil isadest nii vähe? Ka isal võib jätkuda laste vastu õrnust ja soojust nagu emalgi. On ainult elutingimuste ja tööjaotuse tagajärg, et ema on lastele lähem kui isa."

Tsitaat pärineb tegelikult aastal 1926 trükitud ajalehest, ent teemakäsitlus ei ole meile ju võõras ka täna. Ehk mõjub see isegi veidi klišeelikult. Eriti just tähtpäevade puhul, mis on ellu kutsutud selleks, et avaldada toetust perekonna erinevatele rollidele. Isadepäev, emadepäev, lastekaitsepäev, vanavanemate päev. Kiusatus neid rolle omavahel võrrelda on suur.

On aasta 2019. Ehitame digitaalset kratti ja püüame ühiselt mõelda, kuidas ookeanid keema ei läheks. Kuidas on võimalik, et me ei ole midagi nii iidset, nagu on vanemlus, endale ikka veel selgeks mõelnud?

Aga ei ole. Ja ei pruugigi kunagi olla. Ühiskond muutub inimese jaoks kiiresti ja tihti ootamatult. Kätt hingamispausiks selle pulsilt tõstes võid avastada, et vahepeal on pulss ootamatult kiirenenud ja rütm hoopis erinev.

Seepärast on ootuspärane ka mõningane vastuseis. Ütleme siis – perekonnainnovatsioonidele. Alustades sellest, et ema ei olegi alati see, kes kodus süüa teeb, rääkimata sellest, et isa võiks olla see, kes lapsega koju jääb.

Need kaks näidet on eri aegadel tundunud innovaatilised, täna igapäevased. Vabadust avastada iseenda ja oma perekonna elu on täna rohkem nii isadel kui emadel, isegi vanaisadel-vanaemadel. Sellest võidavad kõik, sest tehes seda, mida soovime, suudame teha paremini seda, mida peame. Ja nii leiavad kõik endale sobivama niši. Mõni isa ajab kodust lapse kõrvalt pangandusäri. Mõni ema remondib kosmosesüstikul satelliite. Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president.

Teame muidugi, et ka need vanemarollid, mis vaid mõned inimpõlved tagasi tundusid täiesti tavalised, on tegelikult aastasadade vältel olnud pidevas muutuses. Ja kui vahepeal tundubki, et küsimustele on leitud vastused, taipab keegi küsida järgmise küsimuse.

Sestap ei tasu lasta end võluda tundest, et oleme lõpuks ometi ühiskonna kasvuraskused ületanud ja leidnud selle õige pereväärtuste malli, mida üks kord kirja panna ja digiallkirjastada. Me ei pruugi seda leida, aga otsimine on seda väärt.

Muidugi, ühiskonnas arenevad peremudelid ei ole lapse elus kesksel kohal – temale on oluline mõlema vanema toetus ja kohalolu. Tänu senistele vaidlustele on vanemarollide sujuv jagamine ka kunagisest märksa enesestmõistetavam, mistap saab laps senisest enam kasvada ja areneda just mõlema vanemaga.

Seega vaidleme edasi, aga nagu ikka, püüame seda teha laste turvatunnet kaitstes. Senine kogemus näitab, et eesmärk viib sihile küll. Mis sellest, et see siht on pikk.

Aitäh veelkord kõikidele korraldajatele ja aitäh kõigile kohaletulnutele. Töötame edasi!