- Reset + Prindi

Eesti Külade XIII Maapäeval “Tugev küla = tugev Eesti” Räpinas

Meie külad ja meie kogukonnad ongi need, mis meie Eestit koos hoiavad.
Meie külad ja meie kogukonnad ongi need, mis meie Eestit koos hoiavad.
© Vabariigi Presidendi Kantselei

26.07.2019

Näen siin nii palju toredaid, elu täis inimesi, et on selge – Eesti küla ongi tugev, Eesti riik on samuti tugev ja see töötabki just nii, mõlemat pidi.

Ma tahan väga tänada neid külainimesi, kellega juba oleme siin tunnikese koos veetnud ja selle käigus kirja pannud palju häid mõtteid. Luban siit selgelt, kõlavalt ja häälekalt, et taas kord edastame – mina ja mu kolleegid – selle sõnumi ka Tallinnasse: meie küla elab, aga meie küla elab veel paremini siis, kui me ükskord mõistame, et Tallinn saab iseendaga väga hästi hakkama, ja teistes kantides on vaja ja võimalik teha veel palju rohkem. Seepärast on mul siin hea meel tervitada ka Riigikogu esimees, kes erakondlikku kuuluvust pidi on täitevvõimule märksa lähemal kui mina.

Need mured on ju üsna lihtsad. Me oleme oma külaelu arendamisel väga palju toetunud just Euroopa Liidu vahenditele. Tihtipeale on aga sellest tekkinud tunne, et kui projekt lõpeb, lõpeb ka tegevus. Nii ei tohiks üldjuhul olla. Inimestel on ka palju mõtteid selle osas, kuidas oleme kehtestanud need piirangud, kes saab ja kes ei saa toetust, kui suur peab üks kogukond selleks olema.

Oluline on teada, et need reeglid oleme me ise kehtestanud, isegi kui raha tuleb Brüsselist, ja meie saame neid reegleid ka muuta. Nii et ma väga loodan, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil tuleb seda ressurssi Tallinnast ära, aga et ka muidu suunataks jõulisemalt maksumaksja raha pealinnast kaugemale.

Kuid aitab bürokraatia-jutust. Suur tänu neile, kes korjasid need imemaitsvad vaarikad ja metsmaasikad, mis olid me jutuajamise juures; suur tänu neile, kes punusid selle pärja, mida kannan.

Need on mu jaoks sümbolid sellest Eestist, mida me tahame, mida ka mina väga tahan – Eestist, kus me hoiame üksteist, teeme asju koos. Kus me saame aru, et asjad ei käi päris nii, et maksin oma maksud ja siis lihtsalt naudin seda ilusat Eestimaad, vaid kus me kõik koos teeme seda Eestimaad.

Tuhat tänu ja tervitused inimestele, kes täna sellist tööd teevad ning loodan, et see sõnum kostab ka veidi kaugemale. Sest need sädeinimesed, keda meil täna on ehk võib-olla 10% meie rahvast, seda on natuke vähe. Kõik Eesti inimesed võiksid järjest rohkem teha ise sellist  Eestimaad enda ümber nagu just nemad parimaks peavad. Mitte keegi ei tule nagunii seda meie eest tegema, ja mis veelgi tähtsam – tegelikult ongi meie riik ju niimoodi üles ehitatud, et inimesed saavad teha sellist Eestit enda ümber nagu nad tahavad.

See on suur luksus, paljud ühiskonnad toimivad märksa karmimalt kehtestatud reeglite järgi, aga meil on kohalikud omavalitsused vabad koos külaliikumiste ja teiste vabatahtlike toimetajatega tegema ise seda, mida te koos kohapeal soovite.

Mul on hästi hea meel, et meie külad on kaunid, ja et me toetame seda maaelu arengut, mõeldes tulevikust. Et me räägime headest teedest, kiirest internetist, et oleme valmis panustama tulevikku, mitte ei ei räägi eilsest päevast, mis hakkab käest libisema – ebaefektiivsed töökohad, võibolla majandussektoritega seotud töökohad, mida varsti kipume pidama pigem minevikulisteks. Uutel  töökohtadel on omadus olla geograafiast sõltumatu. Ses mõttes võib öelda, et geograafiat 21. sajandil enam ei ole, üha suurem osa inimesi saab teha oma tööd seal, kus ta parajasti tahab olla. Aga selle eeldus on hea ja korras infrastruktuur. Arvan, et saame ja peame sellest veel rääkima, hea meelega laenan ka oma häält selleks. Olen aastaid seisnud selle eest, et infrastruktuur Tallinnast kaugemal oleks nii hea, et maainimene saaks oma elukaare teenused kätte kohapeal lähemast keskusest, nägemata selleks rohkem vaeva kui Pirita või Nõmme elanik.

Probleemid, millega maal silmitsi seisame, on ju väga erinevad, see tuli meie tänasestki jutuajamisest välja. Mõnel pool on probleemiks, et kinnisvaral pole üldse mingit hinda ja ei saa pangast laenu – ometi meil on ju siin riigis toetusskeeme, mida saaksime suunata kõik Tallinnast välja kaugemale, et oleks võimalik ka maal saada oma kodu kordategemiseks laenu. Ning samas on kohti, kus on vaata et rahvast juba liiga palju, need linnade lähedased külad, kus seetõttu tekivad uut moodi probleemid.

Hea ongi, et Eesti on mitmepalgeline ja hea, et paljudel meil on luksus, mida väga sageli mujal ei ole. Näiteks meie suvekodude olemasolu. Oi, kui väga palju vaba ressurssi on vaja näiteks tihedalt asustatud Kesk-Euroopa inimesel, et tal oleks kodu ja suvekodu, mis meil pole sugugi ebatavaline. See on meie rikkus.

Meil on linn ja meil on maa, ja meie maa on päris.

Kunagi ütles üks meie majandusteadlane, et kui vaatame neid inimesi, kes saavad vabalt teha tiiru ümber oma maja, siis oleme maailma rikkamate hulgas. Aga kui vaatame neid inimesi, kes saavad teha tiiru ümber oma maja nii, et mitte keegi seda ei näe, siis oleme ehk üldse maailma kõige rikkam rahvas.

On erakordselt tore, et selle rikka rahva parimad esindajad on täna siin. Aitäh teile, kallis külaliikumine!