- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Sciences Po lõpuaktusel Pariisis

30.06.2018

Armsad lõpetajad!

Võtke palun vastu minu siirad õnnesoovid! Te hakkate jõudma selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie vanemate põlvkond, oleme teie jaoks armastavalt ette valmistanud.

Me oleme seda teinud teie parimaid huvisid silmas pidades. Ja ometi oleme seda teinud minevikust lähtudes. Te olete omandanud hariduse, mis meie arvates võiks teid piisavalt hästi ette valmistada teie põlvkonna ees seisvateks väljakutseteks. Nii nagu kõik armastavad vanemad juba enne meid, oleme loomulikult meiegi mõnda asja teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud Me oleme märganud, et tehnoloogiatsükkel on lühenemas. Mingil määral me ju nägime ette seda, et 21. sajand näeb palju rohkemate leiutiste sündi ja surma kui 20. sajand. Lõppude lõpuks heitsid 20. sajandil hinge ju vaid petrooleumilamp ja hobuvanker. Suurem osa leiutistest lihtsalt muutus tõhusamaks, kuid jäi ellu.

Me ei näinud ette seda, et teie esimesed mobiiltelefonid kuuluvad selleks ajaks, kui te ülikooli lõpetate, juba kiviaega.

Me ei näinud ette seda, et meie ühiskondade digivapustus on nii põhjalik, et paljud teist saavad tööd teha hoopis teistmoodi kui meie, ja seda juba siis, kui te lõpetate.

Me ei näinud ette seda, et geograafia muutub mõttetuks paljude ametialade jaoks, kui te tööd otsite. Me ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema seda, mida majandusteadlased on terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks, et produktiivsemalt tööd teha.

Me ei näinud ette, et arenenud majandustes on langenud tööstuses töötavate inimeste osakaal 30 protsendilt, mis see oli siis, kui teie sündisite, 19 protsendile, nagu see on siin Prantsusmaal täna, kui te kooli lõpetate. Ja võibolla on see langenud 3–5 protsendile kogu tööjõust siis, kui te olete juba 15 aastat tööturul olnud.

Me ei näinud ette seda, et te olete kõige võimsam põlvkond ajaloos, vabad töötama seal, kus tahate, millal tahate, kellega tahate, ja võimelised ümber mõtlema nii sageli, kui ise soovite.

Me andsime teile vabaduse, millest ise unistasime – Euroopa, eurotsooni ja Schengeni neli vabadust. Kuid digitaalne vapustus on andnud teile palju enamat, kui meie oleme eales anda suutnud.

Te naudite terves maailmas absoluutset vabadust, mida määratleb ja piiritleb vaid teie enda kujutlusvõime. Te võite töötada mitmes eri ettevõttes, isegi mitmes eri riigis samal ajal. Te ei pea nõudma endale paindlikku tööaega, selle asemel määrate oma tööaja ise. Te ei nõustu töötades istuma ühes linnas ja ühes riigis. Te hakkate nõudma, et isegi kui te peaksite hakkama töötama koosteliini juhina, peate saama seda teha ka Vahemere rannalt või Alpide tipust. Te ei nõustu pikkade töölepingute ja konkurentsiklauslitega, kuna te olete vaieldamatult suutelised müüma oma oskusi iseseisvalt ja mitmele ettevõttele samal ajal.

Me ei valmistanud teid selleks ette juba alates esimesest päevast, kui astusite école maternelle'i. Sellele vaatamata tean ma, et oleme siiski midagi ka õigesti teinud. Me oleme õpetanud teid austama inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.

Alates homsest hakkate kohandama meie Euroopat ja meie maailma uue valdkonnaga, mis on pärale jõudnud selle aja sees, kui teie üles kasvasite. Need väärtused, mida teie kannate, on selle töö jaoks palju olulisemad kui mis tahes tehnilised oskused, millega meie teid oleme varustanud või ei ole varustanud.

Me oleme näinud, kuidas digitehnoloogia areng meie ühiskonda lõhestab. Kuid me pole veel olnud suutelised kohandama seda uue reaalsusega. See töö jääb teie teha.

See, kuidas te elama ja töötama hakkate, ei mahu üldse meie kategooriatesse, milleks on olnud „töötaja", „tööandja", „FIE", „töötu", „vanemapuhkusel olija". Te võite vabalt olla need kõik korraga.

Te ei ole nõus sellega, et teie ametlik staatus määrab kindlaks selle, millised sotsiaalteenused on teile kättesaadavad. Te nõuate midagi muud. Riiki kui turvalist sadamat, kuhu saaks sisse logida, et saada teenuseid, mida te vajate, sõltumata sellest, kus te ise parajasti asute.

Me pole veel välja mõelnud, kuidas muuta meie sotsiaalsüsteeme sellele uuele reaalsusele vastavaks. Meie praegune mudel järgib tööstustel põhinevat töö mudelit.

Kuid vana, tööstustel põhinevat tööd ei ole enam. Ühiskond on ehitatud maksude jõele, mis voolab välja väiksematest ja suurematest ettevõtetest. Ja kui kulutatakse vastavalt ühiskondlikule lepingule vaid nende inimeste peale, kellel on üks kindel kodune aadress, siis ei saa see süsteem ellu jääda. Te hakkate nõudma teenuste ümberjagamist globaalselt.

Te hakkate tahtma tervishoiuteenuseid seal, kus parajasti viibite. Te otsite emakeelset õpet oma lastele isegi siis, kui te ise viibite sellest keelekeskkonnast eemal. Te soovite hääletada ja osaleda selle riigi elus, mida peate endale kõige lähedasemaks. Te soovite maksta makse selles riigis, mis pakub parimat toetust teile, terves maailmas töötavatele ja elavatele kodanikele.

Teie sissetulek võib pärineda mitmest eri ettevõttest, mis asuvad mitmes eri riigis, mõned neist Euroopa Liidus ja teised mitte. Ometi peab üks riik mingil moel vastutama kõigi teile osutatavate teenuste eest, alates tervishoiust ja teie laste harimisest kuni pensioni maksmiseni.

Ma tean, et me oleksime pidanud selle peale juba varem mõtlema ja teile lahendused välja pakkuma. Kuid see on alles praegu meie teadvusesse jõudnud, et me oleksime pidanud seda tegema. Me pole valmis ja seetõttu riskime kaotada oma maksud, teie osaluse meie sotsiaalsüsteemis ja teie usalduse riigi kui turvavõrgu pakkuja vastu. Põhimõtteliselt võite teie, kes te siin ruumis viibite, hakata lihtsalt kasutama tasulisi teenuseid. Teil on hea haridus, te hakkate saama suurt palka ja te saate seda endale lubada. Kuid see oleks Euroopa sotsiaalsüsteemi lõpp.

Me peame mõtlema, milline saab olla uus sotsiaalne kokkulepe inimeste ja riigi vahel. Kokkulepe, kus riik võtab endale vastutuse jätkata oma kodanikele teenuste pakkumist sõltumata sellest, kus tema kodanikud parasjagu töötavad ja elavad. Kodanikud saavad vastutasuks panustada riigi ressurssidesse vastavalt oma sissetulekule sõltumata sellest, kuidas ja kust nad neid saavad.

Ilma sellise uue mudelita on lõpp meie ühiskonnal, mis peaks olema suuteline pakkuma turvavõrke, millega me nii harjunud oleme. Sissetulekute erinevusi on edaspidi raskem taluda, kui sellised põhiteenused nagu haridus ja tervishoid pole enam kõigile kättesaadavad. Sotsiaalne mobiilsus sureb. Lisaks toimub see kõik kriitilisel ajal, mil vajame ressursse, et aidata neid, kes meie ühiskondades on haavatavamas seisus kohanemisel muutustega, mille keskel me praegu elame.

See muutus on seninägematu kiiruse poolest, kuid mitte oma olemuselt. Me teame, et üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonnale oli haavatavamate klasside jaoks väga valus. Kui oleme õpetanud teile humaansust viisil, mida me loodame, et oleme, siis peate teie hakkama tegutsema kiiresti. Teie peate kohandama meie ühiskondi, enne kui positiivne tehnoloogiline muudatus teiseneb haavatavate inimeste jaoks negatiivseks stsenaariumiks.

Teil on vaja kohandada ka haridussüsteemi oma laste vajadustele vastavaks, mida meie teinud ei ole. Teie lapsed astuvad kooli palju parema kirjaoskusega, palju suuremate teadmistega, kui astusite teie. Neil on terve maailm olnud nende väikeste sõrmede otsas juba sellest ajast peale, kui nad õppisid ekraanil lehekülgi pöörama. Lastele kättesaadavad haridusprogrammid annavad meile juba koolilapsi, kelle teadmised matemaatikast, keeltest või geograafiast on kaugelt üle sellest, mida nõuab neilt kooliprogramm. Nende õpetamist tuleb kohandada sellele vastavaks.

Minu poeg on praegu 9 aastat vana. Tal on 35 klassikaaslast. Ainult üks neist oskab inglise keelt nii halvasti, nagu 3. klassi õpik seda eeldab. Pooled räägivad inglise keelt vabalt, kuigi kirjutada ei oska neist ükski. Paljud suudavad lahendada geomeetria ülesandeid, mida on leidnud interneti haridusprogrammidest, ja need on samuti kaugelt üle 3. klassi taseme. Neil on oht tunda igavust ja käituda halvasti. Ja isegi kui nad seda ei tee, raiskavad nad koolis aega ega lisa midagi neile oskustele, mis neil juba on. Need lapsed ei sobi klasside-põhisesse süsteemi. Nad vajavad kooli, mis arendaks vastavalt erinevatele võimekustele seda, mis neil juba on, hoolitsedes samal ajal selle eest, et neil ei jääks puudu teadmisi sellest, kuidas olla inimene, hooliv ja kaastundlik.

Ma arvan, et teie lapsed ei soovi alustada esimesest klassist ja liikuda klassist klassi. Nad tahavad istuda koos oma sõpradega oma tasandil ja lahendada probleeme, mis neid stimuleerivad. Nad tahavad võtta ülikooli-taseme kursusi mõnes aines, samas võivad nad vajada kerget taganttõukamist, et omandada baasteadmisi teises aines. Te peate neile andma sellise stimuleeriva haridusmaailma.

Kuna tehnoloogia muutub üha targemaks, siis hakkate teie ja teie lapsed elama maailmas, kus tegutsevad väljaõppe saanud masinad ning nad teevad seda üha iseseisvamalt. Masinad on targad selles, milles nad on saanud väljaõppe. Ometi pole neil inimeste üldist, piiramatut intelligentsust. Meie maailm pole veel niisuguse muutusega kohanenud. Teie peate ka selle eest hoolt kandma.

Samuti vajame kiiresti rahvusvahelisi kokkuleppeid, kontrolli ja järelevalve tööriistu tehisintellekti jaoks. Kui juba selles suunas mõtlema hakata, siis tuleks katta ka kõik madalamad masinmõtlemise tasandid.

Palun ärge laske tehnoloogia arenemisel ennast ära hirmutada. Isiklikul tasandil palun ärge piirake oma laste huvi tehnikavidinate vastu, kuid rakendage nende uudishimu hästi. Olge palun meist paremad tehnoloogia arengut, kasutamist ja kontrollimist soosivate riiklike ja rahvusvaheliste õigusruumide arendamisel. Siis saate ühiskonnast maksimaalselt kasu lõigata ja sellega seotud riske kontrollida. Ma soovin teile kõigile parimat selleks, et eelnevate põlvkondade saavutusi ületada!