koned

Kõned

- Reset + Prindi

Avakõne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks Läti Rahvusooperis

EV 100 tähistamine Riias ja meie ballett Kratt.
EV 100 tähistamine Riias ja meie ballett Kratt.
© Vabariigi Presidendi Kantselei

27.02.2018

President Vējonis,

peaministrid Kučinskis ja Ratas,

daamid ja härrad,

head naabrid ja sõbrad!

Läti filmirežissöör Daira Abolina on öelnud, et lätlased ja eestlased on nagu poolvennad. Meie huumorimeel, temperament ja keel on erinevad. Samas on meil ühised traditsioonid, väärtused ja ajalugu.

Eelmisel laupäeval tähistasime sõltumatu Eesti 100. sünnipäeva Tartus, mis on muuseas kõige populaarsem sihtkoht Eestit külastavate lätlaste seas. Vaid kolm päeva hiljem tähistame oma 100. aastapäeva siin, Riias. Läti folkloorile mõeldes tundub see eestlaste kohta üllatavalt kiire.

Läti ja tema dünaamiline pealinn on eestlaste jaoks alati ligitõmbavad olnud. Paljud tulevad siia, et avastada teie rikkalikku kultuuripärandit ja saada osa teie majanduslikust edust. Paljud on Lätisse oma kodu rajanud. Viimasel ajal on lühireisid teisele poole piiri eriti populaarseks muutunud.

Paljude eesti intellektuaalide juured on Lätis, näiteks 1801. aastal Riias sündinud Kristjan Jaak Petersonil. Või kirjanik August Gailitil. Mõned tulid Balti Õpetajate Seminari õppima ja jätkasid oma haridusteed Riias inseneriks õppides. Cimze Seminari ja Riia Vaimuliku Seminari eestlastest lõpetajatel oli oma roll eesti haritlaskonna kujunemises ja iseseisva Eesti riigi loomises, mis nagu iseseisev Lätigi õitses läbi kahe aastakümne. Nägime koos, kuidas meie sõltumatud riigid hävitati.

Karmide okupatsiooniaastate jooksul andsid meie traditsioonid ja kultuur meile jõudu ja lootust. Sündis eriline side. Vahetasime kogemusi ja jagasime kultuuri mitmel tasandil. Näiteks koolilaste sõprusklassid ja üks populaarsemaid eesti filme „Viimne reliikvia", kus meeldejäävad rollid tegid näitlejannad Elza Radziņa ja Ingrīda Andriņa. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on meie eriline side aina tugevamaks muutunud. Hea näide sellest sidemest on balletitantsijad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons ning poetess Doris Kareva ja tõlkija Guntars Godiņš.

Need sidemed ei piirdu mõistagi ainult hariduse ja kultuuriga. Aga need on head näited omavahelistest seostest, mida tuleb laiendada kõigisse koostöövaldkondadesse ja mis mõnes sfääris ulatuvad meie riikidest väljapoole.

Homme tähistame Tallinnas Läti 100. aastapäeva. Üks Läti vanasõna ütleb: „Kui Eestisse lähed, võta oma leib kaasa." Ajad on muutunud. Seda pole enam vaja teha.

Nautige helilooja Eduard Tubina balletti „Kratt" – luban teile, et see on üllatavalt tempokas.

Elagu Eesti!

Ja kohtume homme Tallinnas!