- Reset + PDFPrindi

Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni inauguratsioonil

Maaülikooli rektor Mait Klaasseni inauguratsioon
Maaülikooli rektor Mait Klaasseni inauguratsioon
© Vabariigi Presidendi Kantselei

23.01.2018

Austatud rektor Mait Klaassen,

president Arnold Rüütel,

hea akadeemiline pere.

Mõnikord on jaanuaris ka september, sest Mait Klaassenil on see juba üsna mitmes kord ametisse astuda. Seepärast tundub mulle, et septembrikuus kõik on uus – uued lubadused, uued väljakutsed, aga midagi on ka jäävat. Maaülikooli jaoks on rektor Mait Klaassen see, kes tuleb ikka ja jälle, alati uuesti, uute mõtete ja ideedega.

Maaülikoolil on palju väärikaid vilistlasi. Nende hulka kuulub ka Hando Runnel, kes enam kui 35 aastat tagasi on kirjutanud:

Laenatud kandlega kaua ei mängi,

laenatud leivaga lulli ei löö,

omal on pill siis määta või mängi,

omal on leib siis sõku või söö.

See ei muutu. See on kõikide Eesti rahvusvaheliste ja rahvusvahelistuvate ülikoolide põhitõde. Meie elu teeb keeruliseks see, et omas valdkonnas oleme me alati maailma ainuke. Teie olete maailma ainuke eestikeelne maaülikool.

Ja samal ajal tahame me kõik ja oleme uhked selle üle, et meie ülikoolid on rahvusvahelised. Ka Maaülikool on vägagi rahvusvaheline. Mõnes mõttes on Maaülikoolil võibolla lihtsam olla rahvusvaheline sellepärast, et see keel, mida räägivad meist erinevad elusolendid, väga palju ei varieeru. Aga teistpidi, lihtne on teha koostööd linnast linna, pealinnade vahel, suurte linnade vahel, kus lennukid käivad. Palju keerulisem on see nendele koolidele, kes asuvad suurtest tuiksoontest eemal. Ja seda enam on tunnustus, et Maaülikool on jõudnud selle ühe protsendi enam tsiteeritavate maaülikoolide ja biomajandusülikoolide hulka. See on tegelikult väga suur väärtus.

Me teamegi, et Tartu tähendab eestlase jaoks linna, kus käiakse kõrgharidust omandamas. On hea, et Tartul on kaks keskust. Linnaservas, linnasüdames ja seal linna teises servas, kus on kooli uus kampus.

Ja on hea teada, et mida enam me ajas oma paralleelseid teid edasi astume, seda lähemal on kindlasti ka see hetk, kus me kõik tunneme, et need paralleelsed jooned ei ole tegelikult teineteisest kaugel eemal, vaid väga lähedal.

Tartu Ülikool ja Maaülikool teevad üha tihedamat koostööd. Palju on seda, mida need kaks kooli saavad teha koos, aga on ka neid elemente, milles need kaks kooli on jäänud võrdlemisi erinevaks ja see ei ole sugugi halb.

Maaülikool, mis mingil hetkel tundus olevat põhiliselt oma veterinaariateaduskonnale toetuv ja tekkis palju küsimusi, kas siin on kohta omaette teadusele, olete leidnud oma nišši ja suudate seda üha selgemini defineerida. Ja sellisena ma arvan, on Maaülikool väärtuslik.

Kui me mõtleme tänase põllumajanduse ja maaelu ja maaelu hariduse peale, siis täna ei pea maaelu olema enam ränkraske töö, ei pea olema füüsiliselt koormav. Ja see kõik on ka tänu sellele, et meil on Maaülikool ja tehnoloogiline areng ka selles sektoris.

On olnud aegu, kus oleme olnud kurvad, et põllumajandusest kaob palju töökohti, sest elu on läinud efektiivsemaks. Sellel suvel arvutasime, et Valjala sovhoosi toodang, mis saadi iga päev kuut bussitäit inimesi keskusesse kokku vedades, oli üsna sama, mis on täna ühel viljatalul ja väikesel laudal. See kõlab uskumatult, aga see on tõsi. See kõik on akadeemiline tegevus ja tehnoloogiline areng. Jah, selles on palju tehnoloogia siiret, aga külgegi on raske võtta, kui oskusi ei ole. Ja need oskused on saadud siit koolist ja saadakse ka edaspidi.

Ma soovin teile jõudu. Meie põllumajandus on uhkes seisus ja sellel on väga palju tänu ka Maaülikoolil ja tema rektoril Mait Klaassenil.