- Reset + Prindi

Vabariigi President üritusel sTARTUp Day 2017

sTARTUp Day 2017 Tartus
sTARTUp Day 2017 Tartus
© Raidu Vint

07.12.2017

Ma tean, et sTARTUp Day nimelise ürituse rajamine Tartus võttis mitu aastat aega, aga nüüd toimub see juba teist aastat järjest, nii et Eesti mõistes võime seda nimetada pika elueaga ürituseks. Olen kindel, et Tartu uus ettevõtluskeskkond on juba sündinud.

Olen kuulnud ka, et sellise ürituse korraldamise mõte sündis saunas, mis on samuti väga eestilik. Me võtame uue tehnoloogia omaks, aga teeme seda äärmiselt kaootilisel viisil, niimoodi, nagu üks normaalne riik kunagi ei teeks. Aga pikalt planeerimine ongi 20. sajandi teema. 21. sajandil muutub tehnoloogia selleks liiga kiiresti.

Nagu me kõik teame, on töökohad tööstuses kiiresti kadumas. McKinsey kõige värskemas uuringus tõstetakse esile, et digiteerimisel ja automatiseerimisel on potentsiaali tekitada paindlikul tööturul tähelepanuväärne kasvukõver. Väga oluline on olla digiteerimise vallas uuendaja ja eestvedaja. Arvatakse, et 2030. aasta lõpuks on 27% praegustest töökohtadest Eestis välja vahetatud. See kõik tuleneb tõsiasjast, et me kasutame oma digiühiskonda selleks, et edendada majandust, ettevõtlust ja ettevõtteid. Kui me aga peaksime ootamatult hakkama tuleviku ees hirmu tundma ja asuksime kurtma, et kõik need küberasjad on väga ohtlikud, siis tähendaks see sellesama aja jooksul kõigi töökohtade vähenemist 0,4% võrra. Selline dünaamika kehtib kõigile, nii arenenud kui ka arenevatele riikidele.

Kui Eesti hakkas digitaalseks muutuma, polnud me rikas riik. Hoopis vastupidi. Eestis mõisteti, et kuna oldi võrdlemisi vaene riik, tuli teha asju teisiti. See on väga julgustav märk, et uuenduslik võib olla igasuguse sissetuleku puhul, SKP inimese kohta pole tegelikult oluline. See, mis on oluline, on julgus, võime teha era- ja avaliku sektori vahel koostööd ning riigi valmisolek luua investeeringute jaoks lubav seadusandlik keskkond. Tegelikult esimene kord, kui me sellega hakkama saime, oli siis, kui lõime tõeliselt hea maksusüsteemi, ja aasta hiljem kordasime seda, kui lõime lubava keskkonna Eesti geenivaramu jaoks. Eesti ja Island olid kaks riiki, mis geenitehnoloogia arendamiseks seesuguse keskkonna lõid, ning nad suutsid sellesse kaasata ka eraettevõtteid. Kas teate, mis siis juhtus? Ka teised riigid sisenesid turule. Nad käisid välja rahva raha, et asjad saaks tehtud. Hoolitsegem selle eest, et sama ei juhtuks digiuuenduse valdkonnas.

Peame tagama selle, et vabale vaimule oleks piisavalt ruumi. Me arutleme Eestis selle üle, kuidas reguleerida tehisintellekti. Meil on juba olnud üks liiklusõnnetus, kus auto ajas alla roboti. Süüdi jäi selles õnnetuses autojuht. Aga see on hea näide sellepärast, et meie liikluseeskiri oli juba selleks valmis, tänu millele osati seesugust olukorda reguleerida. Me mõistsime, et peame sellega edasi minema. Meil toimub arutelu: mis siis, kui liiklusõnnetuse põhjustab tehisolend? Mis siis saab, kes siis süüdi jääb, millist kindlustust oleks sellisel juhul vaja? Loodan, et see näitab teile: me ei jää ajast maha.

Ma ei usu, et me suudaksime EL-is samas tempos edasi liikuda. Arvan, et uue tehnoloogia kasutuselevõtt läheb Euroopas seda teed, et mõni väiksem riik, näiteks Soome ja Eesti, ka Luksemburg, hakkab muutusi omaks võtma ning toimib katalüsaatorina, alles siis tulevad ka suuremad riigid järele. See on väga hea uudis idufirmadega tegelejatele, sest te saate kasutada meid liivakastina, kus oma uuendusi arendada ja täiustada.

Ma usun, et Eestil on tulevikus palju rohkem pakkuda hoolimata sellest, et praegu ei peeta meid EL-is uuenduste eesliinil olevaks maaks. Ja pakkuda oleks meil mitte ainult EL-i sees, vaid ka väljapoole.

Meie firmadelt oodatakse juba seda, et nad meie digiarendust ekspordiksid, ja nad saavad sellega päris hästi hakkama. Mõni on leidnud oma niši ülemaailmsel turul, kus suudetakse maksta – selline ettevõte on näiteks TransferWise. Mõni tegeleb e valitsemise projektidega riikides, kes suudavad maksta, näiteks Pärsia lahe riikides. Ja on palju näiteid, kus siit alguse saanud väike projekt on juba võimenduse saanud ning toonud kaasa uuenduse avalikus või erasektoris kusagil mujal, üle maailma.

Muidugi ei lähe kõik mõtted kohe esimese hooga lendu. Nagu Edison kunagi ütles (ja see kehtib ühtmoodi nii digitaal- kui ka analoogmaailmas): „Minu edu tähendab lihtsalt seda, et ma olen teada saanud, kui paljudel viisidel on võimalik ebaõnnestuda."

Õnn kaasa!

Kõne on peetud algselt inglise keeles. Originaalteksti leiab siit