- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Gruusia riigivisiiidi õhtusöögil

31.10.2017

Austatud president Giorgi Margvelashvili,
lugupeetav proua Maka Chichua,
ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Riigivisiit on kahe maa omavahelise suhtlemise kõige pidulikum vorm, mis kinnitab veelkord üle meie lähedased suhted. On tähelepanuväärne, et praegune visiit toimub just nüüd, kui tähistame Gruusia ja Eesti diplomaatiliste suhete 25 aastapäeva. See on olnud katkematu sõpruse ja koostöö veerandsada.

Kuid alustan hoopis meie inimestest, sest vaid neile saab toetuda meie tihe riikidevaheline läbikäimine. Käisin mõned päevad tagasi Zaza Urushadze ja Ivo Feldi uue filmi „Pihtimus" Tallinna esilinastusel. See linateos, nagu ka tema varasem film „Mandariinid" ja Ana Urushadze film „Ohtlik ema", on meie kahe maa inimeste koostöö üheks parimaks näiteks. Koostööfilmi loomine õnnestub vaid siis, kui see toetub teineteise mõistmisele ja avatud suhtlemisele. Meie mõlema maa filmiloojad on sellega imeliselt hakkama saanud, mis näitab, kui sarnased me oma mõttelaadilt oleme, sest muidu ei oleks olnud võimalik luua nii suurepäraseid ja hinnatud teoseid. Me mõlemad hindame tarkust hoida vastastikust austust ja oskust teineteist kuulata, ehk väljendades suure poeedi Šotha Rusthaveli sõnadega: „Targad võtavad nõu kuulda, rumalad talitavad omapead." Nõnda on Gruusia ja Eesti vaimne lähedus palju suurem, kui geograafiline vahemaa lubab oletada.

Samalaadset lähedast mõttevabadust kirjeldab oma mälestusest ka meie kirjamees Karl Ast. Enne Esimest maailmasõda Tartu Ülikoolis õppinud grusiinid olid otse loomulikult kaasakiskuvalt rõõmsameelsed ja laululembesed, kuid olid ka headeks kaaslasteks impeeriumi vastases võitluses ning unistasid juba siis Tartus oma Gruusia vabast riigist.

Tuleval aastal tähistavad meie mõlemad riigid oma vabariikide 100. sünnipäeva. Tõsi, meie omariikluse saatused olid erinevad, kuid meie tee vabaduse juurde ja iseseisvuse taastamiseni oli sarnane. Nii, nagu Ilia Tšavtšavadze Gruusias, nii ka meie sama perioodi rahvuslikud äratajad pidasid oluliseks oma mineviku väärtustamist, oma keele, kultuuri ja hariduse edendamist.

Just seesama kultuuri ja hariduse oluliseks pidamine iseloomustab meie rahvaste koostööd ka praegu. Eesti saab pakkuda oma praktilist kogemust koolide ja laiemalt hariduse andmise kaasajastamisel ning infotehnoloogia juurutamisel, praktiliselt kõikidel Eesti ülikoolidel on Gruusias sõprussuhted ning võimalus pakkuda teie üliõpilastele õppimist Eestis.

Meie mõlema riigid on väikesed. Me oleme piiririigid ning meie piirid kujutavad endast eesliini. Meie riikide iseseisvuse taastamise järgselt oleme olnud esimeste hulgas, kes on kogenud kaudseid või otseseid väliseid ohte, mis on olnud äratuskellaks nii meile endile kui rahvusvahelisele kogukonnale. Neid äratuskellasid ei tohi unustada. Meie kohustuseks on kaitsta põhiväärtusi, õigusriigi aluseid, rahvusvahelist õigust ning territoriaalselt terviklikkust (rahvusvaheliselt tunnustatud piirides). Põhiväärtused ja õigusriik on tugeva ning sihipäraselt areneva riigi alustoed. Riigi ja kodanikuühiskonna vaheline dialoog ja koostöö muudab riigi veelgi tugevamaks. Suurendab riigi vastupidavust. See loob eeldused ka majandusarenguks. Meie riikide majandussuhted on küll mõnevõrra tagasihoidlikumad kui poliitiline ning kultuuriline läbikäimine, kuid ma usun, et on olemas kindel alus, sh paranenud investeerimis- ja ärikliima, millele neid rajada. Eesti poolne huvi selleks on olemas.

Sõpradena on meie huvi ja soov, et teil, nagu Eestil 20+ aastat tagasi läheks hästi ka Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni rajal. Teil on õigus teele, mille olete valinud. See võib olla vahel käänuline nagu (maalilised) Gruusia mägiteed ning vahel võib tunduda, et sellel ei olegi lõppu – iga ületatud mäe taga on järgmine. Kuid olge sihikindlad ja pühendunud. Eesti toetab teie püüdlusi.

Ain Kaalep, Eesti suur vaimuvärskuse hoidja ja luuletaja, kes koolipõlves õppis oma õega ära gruusia tähestiku, mis sai nende salakeeleks, on kirjutanud mehedruli kohta, et see ei ole üksnes ilus, vaid see on ka foneetiliselt täiuslik tähestik. Sama täiuslikud võiksid olla meie omavahelised suhted.

Tsiteerides taas Šotha Rusthaveli "Kangelast tiigrinahas": „Kes ei otsi endale sõpra, on iseenda vaenlane". Meie mõlemad, Eesti ja Gruusia, oleme teineteises sõbra leidnud ning osanud seda sõprust säästa ja edendada.

Head sõbrad.

Nüüd aga tõstan ma klaasi president Giorgi Margvelashvili ja proua Maka Chichua terviseks, Gruusia auks ja õitsenguks. Soovin meie riikide sõprusele ja koostööle edu ja sügavust.

Sakartvelos da Estonetis GAUMARJOS! (Gruusia ja Eesti terviseks)