- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President IV idapartnerluse ärifoorumil

Vabariigi President IV idapartnerluse ärifoorumil © Terje Lepp

26.10.2017

Idapartnerlus on Euroopa Liidu ja tema partnerriikide suhete jaoks äärmiselt oluline instrument.

Kõigi Balti riikide jaoks, kes varem olid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, on idapartnerid olnud südamelähedased ja me mõtleme alati nende peale. Me ei taha ega luba seda, et idapartnerlusriikide saatus Euroopa Liidu tegemiste laualt maha kukub.

Me tunneme end vastutavana. Vilnius ja Riia on juba võõrustanud idapartnerluse tippkohtumisi ning Tallinn on otsustanud korraldada selle kohtumise Brüsselis. Selline koha valik on sümboolne – idapartnerlus on Euroopa Liidu teema, mitte Ida-Euroopa teema. See on keskne element Euroopa Liidu naabruspoliitikas.

Jah, me tunneme end vastutavana. Vastutavana selle eest, et me ei sulgeks bussi uksi, et sõita ära paremasse tulevikku. Vastutavana selle eest, et jätkuksid arutelud Euroopa ühendamise üle. Vastutavana alternatiivide otsimise eest, kui Euroopa Liidu laienemine pole võimalik.

Aga – on asju, mille eest meie ei saa vastutust võtta. Idapartnerlusriigid ise ja ainult nemad ise vastutavad arengute eest oma ühiskonnas. Vastutavad õigusriigi põhimõtete kehtimise eest oma riigis. Vastutavad oma riikide hea majanduskliima eest, sealhulgas ühtsete reeglite eest kodumaisele ja välismaisele kapitalile, korruptsiooni puudumise eest, stabiilse ja arusaadava maksusüsteemi eest. Vastutavad demokraatlike väärtuste arendamise eest.

Mõnikord olen ma kuulnud väiteid, nagu võiks õigusriigi ja isikuvabaduste arendamine ning korruptsiooniga võitlemine olla edukad vaid siis, kui Euroopa Liit pakub võimalust liikmeks saada. Niisugune hoiak ei aita mitte kuidagi. Need arengud on lihtsalt ja ilmtingimata vajalikud iga riigi jaoks, sest ilma võrdse kohtlemise tagatisteta ei tunne välisinvesteerijad end hästi. Kusjuures vaja pole mitte eelistatud kohtlemist – privileegid ühtedele halvendavad teiste positsiooni, seda tuleb alati meeles pidada. Vaja on võrdset kohtlemist, kinnitust, et investeerijal on võimalik oma äri arendada ja sellelt kasumit teenida. Et kui kerkib üles vaidlus, olgu teise äriettevõtte või riigi endaga, siis on olemas õiglane vaidluste lahendamise mehhanism – arbitraažikohus või kohtusüsteem. Et mitte keegi ei saaks võõrandada teie investeeringut või sellelt teenitavat tulu.

Euroopa Liit on vastu võtnud konkreetse ja tulemustele orienteeritud lähenemise idapartnerlusele. See on kokkuvõtlikult esitatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Välisteenistuse ühiselt koostatud dokumendis, mis toob ära 20 tulemust aastaks 2020. Selles dokumendis sisalduvad ka Eesti ja teiste liikmesriikide seisukohad. Sellest dokumendist lähtuvad arutelud idapartnerluse järgmisel tippkohtumisel, mis leiab aset kuu aja pärast Brüsselis.

Kuigi eelmisest idapartnerluse tippkohtumisest Riias on möödas kaks ja pool aastat, on selles dokumendis kokku lepitud neli peamist koostöövaldkonda ka praegu endiselt prioriteetsed. Need valdkonnad on:

• majandusareng ja turuvõimaluste parem ärakasutamine;

• institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine;

• ühenduste parandamine, energiatõhusus, keskkond ja kliimamuutused;

• liikuvus ja inimestevahelised kontaktid.

Mul on hea meel märkida, et kõik need neli valdkonda on otseselt seotud majandusteemadega. Pealegi on need valdkonnad omavahel tihedalt läbipõimunud. Majandusareng pole võimalik ilma reformideta. Transpordi- ja energiaühendused, samuti keskkonnateemad on tänapäeva majanduste jaoks märkimisväärselt olulised ja nendega tuleb arvestada. Ning kahtlemata on just inimestevahelised kontaktid – näiteks need, mille tekkimisele aitab kaasa see foorum –, need, mis muudavad äritegemise ja tähtsad tehingud võimalikuks.

Seega pole tänane ärifoorum mitte ainult teetähis liikumisel tippkohtumise poole, vaid see toimib meie kõigi jaoks ka teede atlasena, mis juhatab meile teed ja hõlbustab ärisuhtlust idapartnerluse riikide ja Euroopa Liidu vahel.

Mul on väga hea meel ka selle üle, et kolm idapartnerlusriiki on saavutanud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga ja et praeguseks on jõustunud viisavabadusleping Gruusia ja Ukrainaga, samuti Moldovaga. Need kokkulepped ergutavad sidemete loomist inimeste ja riikide vahel – seega ka äriettevõtete vahel.

Me soovime näha tulemusi, seetõttu on tingimuste seadmine väga oluline. Eesti teab väga hästi, mida see tähendab, sest meil on meeles, kui palju pidime Euroopa Liitu saamiseks ära tegema. Me soovime edaspidigi oma kogemusi jagada, ka idapartnerlusriikidega.

Eestis on loodud ainulaadne keskus partnerriikide koostöö paremaks koordineerimiseks: Eesti Idapartnerluse Keskus. Tänu mitme aasta kogemustele idapartnerlusriikide nõustamisel tunneme meie nüüd paremini teie vajadusi ning suudame neile paremini vastata. Me oleme võtnud arvesse teie enda eesmärke, jagades samal ajal soovitusi ja parimaid praktikaid, mida oleme korjanud üles sellelt teelt, mida mööda me nüüd julgustame liikuma oma partnereid ja häid kolleege.

Selle aasta ärifoorumi peateema on väga hoolikalt valitud, võttes arvesse praegusi peamisi majandussuundumusi, aga ka Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide huvisid. Foorum keskendub uuenduste ja digimajanduse arendamisele, edendades piiriülest kaubandust ning soodustades uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste laialdasemat kasutuselevõttu tööstuses ja rahanduses.

Ma ei kahtlegi, et leiate kõigi nende valdkondade jaoks mõtteid ja lahendusi, millest saate palju kasu siis, kui kodus tagasi olete.

Mul on väga hea meel näha täna siin ruumis nii paljusid inimesi, mitte ainult valitsuste ja suurettevõtete esindajaid, vaid ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete esindajaid. Eesti kogemus näitab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on enamasti kõige edukamad, sest nad arendavad sageli uuenduslikke lahendusi, mis võivad muuta maailma, pakkudes samas paindlikkust ka ärimaailmale. 21. sajandil on just nimelt paindlikkus – uute olukordade ja lahendustega kohanemise võime – see, mis tagab püsiva edu.

Ma soovin teile edukat päeva, mis on täis huvitavaid ja konstruktiivseid arutelusid. Ma loodan, et teie tänane töö siin aitab luua usaldust ning toob meid üksteisele veelgi lähemale.

Tänan!

Kõne on algselt peetud inglise keeles ja tõlgitud eesti keelde. Kõne inglisekeelse versiooni leiab SIIT.