- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses”

18.10.2017

Daamid ja härrad, auväärsed e-tervise konverentsi viimasest ettekannete plokist osavõtjad!

Esiteks õnnitlen ma teid siiralt nende kolme päeva eest täis tarku arutelusid, inspireerivaid väljapanekuid ja viljakaid kohtumisi digiühiskonna tervishoiu teemadel. On äärmiselt oluline mõista, mida digiühiskond saab pakkuda inimeste heaolu parandamiseks nii Euroopas kui ka väljaspool.

Võiks ju tõesti küsida, mis on nüüd, pärast seda konverentsi teisiti mõne 60-aastase naise jaoks, kes elab Lõuna-Eestis Tartus, või kellegi teise jaoks, ütleme näiteks mõne mehe jaoks Prantsusmaal Rouenis. Võibolla on see, mida nad mõlemad elult ootavad, võimalus nautida elamist õnneliku ja tervena. Nagu sõnastas WHO juba 71 aastat tagasi oma põhikirja preambulis – inimesed ootavad füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Ka digiühiskonnas pole see teisiti. Inimväärikus tuleb enne digiteerimist.

KÕIGEPEALT TERVIS. SIIS TULEMUSTE PARANDAMISEKS DIGITEERIMINE

Tugeva heaolusüsteemiga riikides on kodanike oodatav eluiga märkimisväärselt pikenenud – enam kui 12 aastat alates ajast, mil allkirjastati WHO põhikiri. Tõsi, praegu ei saa me seda kasvu omistada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengule tervishoiusektoris. Pigem on oodatava eluea pikenemise põhjus üldine meditsiini areng ja elustandardite paranemine.

Kuid me oleme näinud, et digitehnoloogial on potentsiaali parandada meie elu peaaegu igas vallas. Me saame oma lähedastega ühenduses olla tasuta videokõnede kaudu, luua tiime ja ettevõtteid ning isegi osaleda interneti teel valimistel, mida paljud eestlased möödunud nädalal ka kasutasid. Me oleme näinud ka teenuseid ja tooteid – näiteks raamatu valimine või rõivaste ostmine –, mis on kujundatud nii, et need vastaksid paremini konkreetse inimeste vajadustele ja eelistustele. Me suudame hõlpsasti orienteeruda ka täiesti tundmatus riigis ning ennustada minutite täpsusega kohalejõudmiseks kuluvat aega. Me teame isegi seda, kus on parajasti liiklusummikud. Me saame sujuvalt suhelda oma valitsusasutuste ja pankadega, ilma et peaksime selleks kodunt lahkuma. Põhimõtteliselt on mobiiltelefoni vahendusel võimalik sekunditega jõuda kogu inimkonna tarkuseni.

On oluline mõelda, et seesugused moodsad mugavused ja IKT ilmselge kasutegur on olemas ka meie tervishoiusüsteemis. Ma loodan, et see konverents on tõelise mõjujõuga ning aitab tulevikus parandada inimeste heaolu digivahendite abil, nii nagu me oleme seda juba kogenud teistes eluvaldkondades.

Digitehnoloogia abiga on võimalik parandada ligipääsetavust. Eriti tähtis on see nende inimeste jaoks, kes elavad maapiirkondades – nende jaoks on arsti juurde minek kõige koormavam. Ka neile, kes on vaesed või kellel lasub suur pereliikmete eest hoolitsemise kohustus, võib olla teise kohta minek raske või tülikas, kuid müks online-arstilt võiks julgustada neid seda pingutust tegema, enne kui on liiga hilja.

EUROOPA HAARE JA EESMÄRK

Mida me saame teha? Euroopas. Üheskoos. Kolm nädalat tagasi digitaalvaldkonna tippkohtumisel Tallinnas nõustusid ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et me peame tehnoloogilised lahendused omaks võtma ja neist kasu lõikama. Sellele järgnenud ministrite tasemel e-valitsemisele keskendunud nõupidamisel, mis toimus 6. oktoobril, allkirjastati Tallinna deklaratsioon eesmärgiga taaselustada Euroopa jõupingutused ühtse digituru poole liikumisel. See samm tähistab ELi tasandil uut poliitilist pühendumist kvaliteetsete ja kasutajast lähtuvate avalike digiteenuste tagamisele nii, et need teenused oleksid olemas nii kodanike jaoks kui ka tõrgeteta piiriüleste avalike teenustena ettevõtete jaoks. Meie kodanikud ja ühiskonnad vajavad selliseid teenuseid, sest nad nagunii suhtlevad ja ajavad äri tehnoloogilises maailmas. Vaid valitsused on tänapäeval selleks puuduvaks lüliks. Valitsused, ja koos nendega kahjuks ka tervishoiuteenused.

Euroopa ühtse digituru strateegia rakendusala sisaldab otsest viidet tervishoiule: „Et andmemajanduse potentsiaali täielikult rakendada, peab EL rakendama ka neid väärtusi, et maksimeerida Euroopa teenindussektori digiteeritus, eriti tervishoiu- ja hooldusteenuste, energeetika, transpordi ja finantsteenuste alal." Nüüd on kõigil tervishoiusektorite osalistel aeg tegutsema asuda. Liiga sageli satume vaidlustesse liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni pädevuse üle, kuigi peaksime selle asemel hoopis keskenduma sellele, kuidas viia oma kodanikeni pragmaatiline koostöö liikmesriikide ja komisjoni, aga ka erasektori ja vabaühenduste vahel – kellest igaühel on oma mandaadid ja võimekus.

Ma olen tõeliselt uhke ja õnnelik selle üle, et e-tervise deklaratsioon eile kõigi huvitatud poolte jaoks allkirjastamiseks avati. Ma tean, et üle saja organisatsiooni on juba sellesse oma panuse andnud. See tekitab lootust, et me saame Euroopas koostööd teha isegi keerulistes küsimustes. Sest meie inimesed soovivad seda.

ELi e-tervise tegevuskava aastateks 2012–2020 määratleb Euroopa jaoks neli tegevusvaldkonda, milleks on:

• teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine;

• rahvusvahelise koostöö edendamine;

• e-terviseteenuste parema koostalitusvõime saavutamine;

• nende kasutuselevõtu ja laiema leviku hõlbustamine.

Eesti on Euroopa Liidu eesistujana välja pakkunud, et kõigis neis valdkondades edusammude tegemiseks peaksime konkreetselt kokku leppima, et e-tervishoiu valdkonnas on meie eesmärk toetada innovatsiooni tervishoius, kasutades selleks digitehnoloogiat ja digitaalseid andmeid. Vaid prioriteetide selge määratlemine saab tagada meile paremad prognoosid, parema ennetustegevuse, kiirema diagnoosimise ning täpsema ja personaalsema ravi. Niisugune vaatenurk toetab Euroopa tervishoiu- ja digipoliitika kolmekordse võidu eesmärke.

1. Tervishoiu parem ligipääsetavus ja turvalisus on võimalik saavutada inimestele suuremate volituste andmise teel. Tõeline muutus tuleb inimestest, kes kasutavad digitaalseid tööriistu omaenda terviseandmete haldamiseks ja osalevad aktiivselt tervishoiuteenuste osutamise protsessis.

2. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust toetab väärtuspõhine käsitlus. Digilahendused saavad aidata kaasa ressursside tõhusamale kasutamisele tervishoius, samuti täpsemalt sihitud, integreerituma ja turvalisema hooldusteenuse saavutamisele.

3. Andmepõhiseid uuendusi kasutades luuakse tervishoius uusi majanduslikke võimalusi, töökohti ja investeeringuid. Eri allikatest pärinevate suurandmete kombineerimine võimaldab luua uusi teadmisi, mis aitavad haigusi vältida ning ravimeetodeid parandada, samal ajal edendades ka andmestikel põhinevate uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja rakendamist.

Mul on igati põhjust uskuda, et detsembris esitavad ELi tervishoiuministrid oma nõukogul selge ja tugeva poliitilise seisukoha pühenduda inimesi ja ühiskondi üle terve Euroopa toetava valdkonna, e-tervise arendamisele.

Mina kui digiühiskonna president võin juba praegu kinnitada, et meil on Eestis õnnestunud üles ehitada ühiskond, mis usaldab tehnoloogiat. Ma sooviksin teiega jagada mõningaid mõtteid ja tarkusi, mida meie ühiskonnana oleme oma kogemustest õppinud. Tehnoloogia on vahend, muudatusteks on aga vaja ühiskondlikku vapustust. Sellel pole midagi pistmist vahenditega, see puudutab ainult inimeste mõtteviisi.

USALDUS, TURVALISUS JA ISIKUANDMETE KAITSE

Esiteks on turvalisus, isikuandmete kaitse ja usaldus üliolulised asjad.

Tervishoius, enam kui üheski teises valdkonnas, pole digiühiskonnast saadav kasu võimalik, kui inimesed digikeskkonda ei usalda. Nad peavad saama olla kindlad, et nende andmed ei lähe kaotsi, et neid ei varastata, et nendega ei manipuleerita.

Oma Eesti-kogemuste põhjal, aga ka selle põhjal, mida olen kuulnud teistelt inimestelt üle kogu maailma, võin ma teile kinnitada: digilahendused iseenesest usaldust ei loo, aga need võivad aidata seda hoida, soodustada ja laiendada, kui valitsejad neid targalt kasutavad. Usaldus peab tulenema läbipaistvusest ja valitsuse soovist usaldust üles ehitada, usaldust tekitada. Just sellepärast ongi Eesti ühiskond muutunud täiesti digitaalseks ning on teinud seda oma valitsuse toel, kes teeb tihedalt koostööd kodanikuühiskonna ja erasektoriga. Selline koostöö on edukalt tasakaalustanud digilahenduste võimaluste vabadusi ja paindlikkust ning, mis on eriti valitsuse jaoks oluline, on taganud isikuandmete kaitse ja küberturvalisuse, mis on olnud eeltingimus meie e-valitsemisele ja avaliku IKT-taristu loomisele.

Konkreetsemalt toetab Eesti valitsus meie digiühiskonda nelja elemendiga, millest igaüks on võrdselt tähtis:

• meil on olemas seadusandlik baas, mis annab analoogmaailmas ja digimaailmas tehtud tehingutele seaduste silmis võrdse kaalu;

• meil on digitaalse identifitseerimise võimalus turvaliseks infovahetuseks universaalsel platvormil;

• meil on riigi e-teenused, mis kasutavad sedasama universaalset platvormi, mida kasutab eraettevõtlus;

• meil on eraisikute jaoks võimalus luua digiteenuseid selsamal platvormil, mida kasutab riik.

Usaldus ei teki otsekohe – seda on vaja järk-järgult üles ehitada, alustades teenustest, mille puhul inimesed tajuvad ohte vähem, ja liikudes seejärel edasi kõrgema taseme teenuste, näiteks tervishoiuteenuste juurde. See vajab pühendumist ja kannatlikkust.

Usalduse tagamine ja turvamine ei ole lihtne ülesanne. Sellesse tuleb investeerida pidevalt; see vajab aega ja jätkuvat pingutamist ning pühendumist. Me teame, et tehnoloogiaga kaasnevad ohud, me tunnistame seda endale, aga alati on olemas ka uued arengusuunad, mis aitavad meil neile ohtudele vastu astuda. Ohtudest antakse avalikult teada, neid ei varjata inimeste eest.

Me puutume iga päev kokku intsidentidega küberruumis, ma ei kavatse seda üldse varjatagi. Me tegeleme küberkuritegevusega iga päev. Lihtsalt kõik need kogemused on meile õpetanud seda, kuidas neid riske ja ohte leevendada. Me võime öelda, et Eesti küberjulgeolekualased teadmised ja toimingud on saanud tõelise lahingukarastuse.

Aga mitte ainult küberturvalisus – küberhügieen samuti. Meie inimesed oskavad ennast ise kaitsta. Kui kogu maailm seisis silmitsi WannaCry viirusega, mis ründas ka meditsiinisüsteeme üle kogu maailma, siis ei olnud Eestis mitte ühtegi edukalt toimunud rünnakujuhtu. Inimesed, kes olid juba peaaegu terve põlvkonna digimaailmas elanud, olid õppinud pidama küberpuhtust.

Küberpuhtuse pidamise õpetamine inimestele on lihtsam kui see, kui me üritasime õpetada neile tavahügieeni, näiteks käte pesemist ja tualeti kasutamist. Küberhügieen tuleb kogemustega, sellega, kui järk-järgult hakatakse kasutama digiteenuseid. See on pikk tee, kuid usalduse loomiseks on vaja see läbi käia. Me peame inimestele ausalt rääkima, et nemad ise peavad vastutama küberhügieeni eest.

Hea on see, et viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt soovib 52% inimestest Euroopas saada juurdepääsu oma terviseandmetele ja 70% on valmis jagama oma andmeid teistega (sh 63% oma arstiga). Oluline on aga ka see, et 23% inimestest ei soovi oma terviseandmeid jagada. Võibolla puudub neil endiselt usaldus. Aga nagu ma juba varem kirjeldasin, siis see on täiesti loomulik, et inimesed võtavad muutusi eri kiirusel vastu. Valitsuste ja kõigi huvirühmade kohustus on liikuda tasapisi edasi, et pakkuda lahendusi neile, kes ootavad juba kannatamatult digilahendusi, millega parandada oma kogemust tervishoiusüsteemist, ning võita seejärel enda poole ka kõhklejate meeled ja südamed.

OECD andmetel saab iga kümnes patsient tervishoiuteenuste osutamise käigus tarbetult kahjustada ning enam kui 10% haiglate kuludest läheb välditavate kahjude parandamise peale, kuid samal ajal kasutab ainult väike osa riike tervishoiuandmeid selleks, et jälgida tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tulemuslikkust ning pakkuda meditsiinitöötajatele otsustustuge.

Seetõttu kiidan ma igati heaks põhimõtte, et tervishoiuteenuste puhul ei pea isikuandmete kaitse tähendama seda, et andmeid kaitstakse nende kasutamise eest, vaid seda, et andmeid tuleks kasutada turvaliselt.

Eesti on valmis jagama oma kogemusi digitaalset usaldust kasvatavate teenuste – nii sotsiaalsete, tehnoloogiliste kui ka seadusandlike – kasutamisel. Üks lihtne, kuid mõjus näide selle kohta, kuidas see koostoime tegelikus elus toimib, on see, et Eestis on igal kodanikul täielik ülevaade sellest, kes on tema digitaalseid andmeid vaadanud. Andmed paiknevad riigi serverites, kuid kuuluvad inimestele. Riigi serverites nuhkimas käimine on kuritegu.

TULEVIK

Me teame ja loodame, et digilahendustele üleminek muudab tervishoidu: annab rohkem võimu kodanikele, võimaldab individuaalsemat kohtlemist, muudab tervishoiusüsteemid jätkusuutlikumaks ning loob paremad võimalused andmepõhiseks teadus- ja arendustegevuseks.

Digilahendused saavad juba nüüd toetada inimesi nende igapäevasel toimetulekul krooniliste haigustega. Meil on digiabilised veresuhkru jälgimiseks ilma vajaduseta iga päev mitu korda vere võtmiseks sõrmeotsi torkida. Meil on digiabilised meeleolu kõikumiste jälgimiseks depressiooni korral. Meil on Eestis välja töötatud lahendus nimega Cognus, mis aitab pärast infarkti inimese kognitiivseid võimeid taastada ja kõnehäireid parandada.

Vaid digitaalselt on võimalik varustada kõik inimesed kohe kättesaadavate parimate meditsiininõuannetega, kasutades selleks tehisintellekti. Üks Londoni tervisekeskus (North London National Health Service) juba katsetab meditsiinilist juturobotit oma mittekriitiliste probleemide abiliinil.

Selles kontekstis on oluline võimaldada inimestel omaenda tervist paremini mõista ja jälgida, kasutades selleks hõlpsasti kasutatavaid infotehnoloogia- ja digivahendeid.

2014. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt pöördub kuus eurooplast kümnest tervishoiuinfot otsides interneti poole (15–39aastastest on seda teinud peaaegu kaheksa kümnest, samas kui 55aastaste ja vanemate seas on selliseid inimesi alla kolmandiku) ning üle 90% neist väitsid, et internet on aidanud neil parandada oma teadmisi terviseteemade kohta.

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, mis hakkab kehtima 2018. aasta maist, loob seadusandliku aluse isikuandmete vabaks liikumiseks, juurdepääsuõigusteks ja isikuandmete ülekantavuseks. See vahend, mis annab inimestele kontrolli oma andmete üle ning pakub läbipaistvust andmete kasutamisel, on viisiks, mis suurendab laiema üldsuse usaldust e-teenuste vastu.

Meil on Euroopa piiriülese koostöö kohta olemas juba ka esimesed edulood. Järgmisest kevadest võivad mõned kaaseurooplased juba loota, et nende digiretseptid kehtivad ravimite ostmiseks ka mõnes teises ELi liikmesriigis, olgu põhjuseks erakordse abi vajadus või see, et nad viibivad pikemalt välismaal puhkuse- või tööreisil.

Me saame juba luua virtuaalselt piiriüleseid meditsiiniliste teadmiste jagamise ja ravimisega tegelevaid tiime: Euroopa haruldaste haiguste tugikeskuste võrgustik aitab kõigi Euroopa kodanike jaoks saavutada parima võimaliku diagnoosi ja ravi vastavates tippkeskustes. Patsientidele annab see kindluse, et kui nad soovivad, siis on nende eelmise arsti kogutud terviseandmed seal kiireks ja korrektseks kasutamiseks kättesaadavad.

Viimaseks: meid kõiki ootab helge tulevik, kui kasutame seda tohutut andmehulka, mida tervishoiusektor iga päev tekitab, et panustada tulemustesse, mis lubavad meil tervishoiu- ja hooldusteenuseid korraldada ja finantseerida nii, et see võimaldaks jälgida tervishoiu kvaliteeti, tagada suurema läbipaistvuse ning tõenduspõhise põhimõtete kujundamise ja otsustusprotsessi.

Suurandmetel põhinevad rakendused tervishoiualases uurimistöös ja innovatsioonis annavad tulemuseks parema ennetustöö, diagnoosimise ja ravi. See võib anda meile ka nakkushaiguste puhangute varasema avastamise ning ravimite ja meditsiinitehnika kiirendatud tempos väljatöötamise, samuti aidata kaasa uuenduslike lahenduste loomisele tervishoius, näiteks telemeditsiin ja tervisega seotud mobiilirakenduse loomine.

Meditsiinisüsteem on ka üks võimalikest uue majanduskasvu mootoritest – pakkudes võimalusi ettevõtluse arendamiseks, töökohti ning investeeringuid andmepõhiste hooldusteenuste loomiseks. See teeb head inimestele, nii haigetele kui ka tervetele.

Kuid vaja on endale teadvustada ka uusi ebakindlusi, millega tuleb digilahenduste kasutuselevõtul toime tulla. Näiteks kas me võime kasutada tehisintellekti piiratud avalike vahendite kasutamise optimeerimiseks ja lasta masinatel otsustada, kellel on õigus teenuseid saada? Või peaks tehisintellekt olema ennekõike tööriist arstide käes, kes selle abil oma raviotsuseid optimeerivad ja tegevuse eest vastavalt tasustatud saavad?

Kuidas mahutada robotid ja tehisintellekt valdkonda, mis tegeleb peamiselt inimliku puudutuse ja tunnetega?

Jah, arvatavasti oleks see tõhusam. Jah, mõned inimesed võtavad selle kergemini omaks, aga selleks, et niisugune käsitlusviis muutuks peavoolu osaks, on vaja tarka ja pikaajalist tegutsemist, et me ise sellega ära harjuksime, aga ka seda, et me saaksime selgeks selle, mida need uued imed meie jaoks ära ei lahenda.

JÄRELDUS – TULEB PÜHENDUDA TEGUTSEMISELE

Lõpetuseks tahaksin ma vastata küsimustele „Miks Euroopa?", „Miks praegu?".

Ma tõin teile varem mõned näited, aga peavoolu lahendustena pole need veel kättesaadavad. Meil on piiridel tõkked ees, mistõttu inimesed saavad liikuda vabamalt kui nende andmed. Ja tähtsusetu pole seejuures ka see, et Euroopa avaliku sektori raha ei saa tõhusalt hallata, kui me andmeid ja nende analüüsimist kasutades ei ajakohasta oma tervishoiusüsteemi.

Arstid üle kogu Euroopa peaksid hakkama tellima usaldusväärseid ja tõhusaid rakendusi ning Euroopa kodanikud peaksid saama kasutada kõigi Euroopa ettevõtete välja pakutud lahendusi – selline on inimeste teenistusse rakendatud Euroopa Liidu digitaalse ühisturu olemus.

Kõik Euroopa kodanikud peaksid saama mugava digitaalse juurdepääsu oma terviseandmetele ja saama enda kätte võimaluse lihtsustada nende andmete kasutamist teiste poolte jaoks, kes võivad nende andmete alusel pakkuda paremat teenust. Näiteks saaksime abistada tehisintellektil põhinevate tööriistade targemaks ja terasemaks muutmisel. Andmed kuuluvad muidugi alati inimesele endale, aga inimesed peaksid selgeks saama, et andmete turvaline annetamine on sama tähtis nagu elundidoonorlus.

Ma tänan väga kõiki neid inimesi, tänu kellele see konverents õnnestus: korraldajaid, ettekandjaid ja moderaatoreid, kes konverentsi sisuga täitsid, ettevõtteid, kes näitasid, mida on võimalik teha, aga ennekõike – kõiki osalejaid selle eest, et nad nii aktiivsed olid. Te olete tõestanud, et tervishoiu digiteerimise teema on Euroopas võimalik, eriti arvestades, kui paljud meie inimesed nagunii oma tervise kohta infot otsides internetti kasutavad.

E-tervise deklaratsioon julgustab meid tegutsema, teie aga töötasite siin need kolm päeva sellega, kuidas tegutseda.

Ma soovin teile kõigile turvalist ja hea tervise juures koju jõudmist. Ma loodan, et teile Tallinnas meeldis.

Kõne on algselt peetud inglise keeles ja tõlgitud eesti keelde. Kõne ingliskeelse verisooni leiab siit.