koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President Euroopa Kontrollikoja 40. aastapäeva tähistamisel

13.10.2017

Ekstsellentsid, daamid ja härrad, aga ennekõike – armsad sõbrad!

Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja nimel – õnnitlen teid selle olulise teetähise, selle organisatsiooni 40. aastapäeva puhul! Olete olnud tõeline okas EL-i täidesaatvat poolt torkimas ja ma olen teie saavutuste üle tõeliselt uhke! Olgu teie hambad ka edaspidi teravad, sest Euroopa maksumaksjad vajavad teid. Ja olgu ka teie keel terav, sest selle asutuse peamine tööriist on mõjutamine avaliku arvamuse kaudu. Kontrollikojal on mandaat anda aru Euroopa maksumaksjatele ning nende rida algab Euroopa Parlamendist ja lõppeb tavaliste bussis sõitvate inimesega. Selleks et tema mõjutamistöö tõeliselt edukas oleks, peab Kontrollikoda loomulikult leidma õiged vahendid, õiged sõnad ja õige murelikkuse astme meie ühise raha kaitsmisel.

Kuigi traditsiooniliselt on Euroopa Parlamendi peamine murekoht olnud EL-i eelarve kiire kulutamine, polnud põhimõtteliselt mingit nõudlust täpse auditeerimise järele. Mäletan veel neid aegu, kui Kontrollikoda kasutas aruandluses pigem kvalitatiivseid, mitte kvantitatiivseid andmeid. Probleemide taset polnud siis lihtne mõista ja enamasti jäid need üldsuse tähelepanu alt välja.

Mäletan seda esimest korda – see oli umbes 2006. aasta paiku –, kui Kontrollikoda esitas oma revisjoni tulemused kvantitatiivses formaadis, esialgu arglikult ainult ühes aastaaruande peatükis, ühtekuuluvusfondi osas, mille probleemid olid märkimisväärsed. Revisjoni järeldus kõlas siis umbes nii: vähemalt 12% rahast oleks pidanud jääma välja maksmata. Nagu näete, viitab see lause alumisele veapiirile, sest suurima tõepäraga tulemus oleks sel hetkel olnud nii lähedal ühele kuuendikule, et Kontrollikoda ei tahtnud hakata maksumaksjaid hirmutama.

See oli aga selge äratus nii Euroopa Parlamendile kui ka Komisjonile. Loomulikult pälvis see sõnastus ka ajakirjanduse tähelepanu ja samuti hakkas Kontrollikoja töö huvi pakkuma avalikkusele. Peagi tuli Kontrollikoda välja põhjaliku kvantitatiivse ülevaatega ja teate mis, vanasõna, et mida külvad, seda lõikad, töötas isegi rahvusvahelise avaliku raha kulutamise tasandil. Liikmesriigid ja Komisjon asusid oma rahaasju korda seadma. Veamäär terve 2017. aasta eelarve kohta on 2016. eelarveaastaga võrreldes kõigest 3,1%. Kontrollikoja eriraportid on aastate jooksul samuti läbi teinud arengu ning muutunud selgemaks, täpsemaks ja lühemaks.

Muidugi on kogu areng toimunud olukorras, kus inimesed on hakanud rohkem mõtlema korrektselt väljendatud tootlikkuse ja majanduse, avaliku raha kasutamise tõhususe ja mõjususe peale. Spetsialistid – näiteks Kontrollikoda – on tegelenud nende teemadega juba oma loomisest peale. Kuid pärast 2008. aastat, kui mitmes liikmesriigis tegid avalike kulutuste valusad kärped avalikkusele selgeks, et eelarve puudujääk ei ole asi, mida ei saaks tunda või maitsta, pigem vastupidi, selle tunne on karvane ja maitse kibe, on kõik avaliku haldusega tegelevad organid tubli tuule purjedesse saanud.

Kontrollikoda on seda tuult hästi ära kasutanud. Ta on õppinud esitama oma aruandeid rohkem üldsusele ja vähem spetsialistidele. Ta on seadnud sisse suhted kontrollitavatega, vältimaks seda, et metoodika valestimõistmine tekitaks asjatuid vaidlusi faktide üle ja seeläbi tema töö mõjukust vähendaks. Ta kasutab digitaalset aruandluskeskkonda ja arutleb huvirühmadega oma raportite tulemuste üle.

Aga väljakutsed ei saa mitte kunagi otsa. EL-il on suurepärane majandusaasta koondaruannete süsteem. Samas on nende aruannete aluseks miljonid tehingud formaatides, mida pole lihtne kasutada ei raamatupidajatel ega audiitoritel. EL-i paberite liikumise digitaalne keskkond piirdub dokumentide PDF-formaadis piltidega, mis võib muuta nende läbivaatamise veel tülikamaks kui paberdokumentide läbivaatamise. EL vajab digiarveid, digimakseid ja kõigi tehingute digitaalset jälgimist sortimist võimaldavates andmebaasides, mis annaks tõepoolest igal minutil reaalajas ülevaate meie liidu rahaasjadest. See suurendaks märgatavalt EL-i eelarve läbipaistvust ja vähendaks vanamoodsa, igava revisjoni tegemise koormat nii Kontrollikoja kui ka paljude eelarve siseauditiga tegelevate organite jaoks. See jätaks meie juhtidele ja audiitoritele rohkem aega tegeleda kolme E-ga. Sellega looksime usaldust meie liidu rahaasjade vastu. Sellega vähendataks veamäära, kulutades samal ajal vähem ressursse tulemuse saavutamise peale. Sest selle veamäära vähenemisega, mida me viimase kümne aasta jooksul oleme näinud, on kaasnenud eelarveliste vahendite haldamise ja kontrollimise peale kulutatud vahendite suurenemine. Nüüd on meil vaja neid kulutusi kärpida ning tehnoloogilised vahendid selleks on olemas ja neid on lihtne kasutusele võtta, kui on olemas poliitiline tahe seda teha. Ja Euroopa Kontrollikoda on imeliselt võtnud enda kanda selle tahte tekitamise.

Ainult Euroopa Kontrollikoda saab tekitada sellise muutuse EL-i rahanduses. Näiteid selle kohta on: Taani oli esimene riik Euroopas, kes hakkas kõigilt riigi partneritelt nõudma e-arvet. Jah, Taani, mitte Eesti. Eesti tuli selles võidujooksus teisele kohale. Aga oluline on siinkohal see, et seda on võimalik teha ka sellises mõõtkavas, mis on vajalik EL-i eelarve jaoks. Samas võiks EL-i eelarve olla hea aedik uue tehnoloogia kiirele kasutuselevõtmisele, andes ühtlasi head eeskuju liikmesriikidele nende rahaasjade korraldamisel. Seepärast kutsun ma üles tegema lõpu PDF-idele ja hakata kasutama tehnoloogiat, mis muudaks finantsauditi tegemise ressursibaasi jaoks peaaegu märkamatuks. Tõeliselt digitaalses maailmas jookseb see tegevus enam-vähem taustal. Siis saaksid audiitorid tegeleda huvitavamate küsimustega, samal ajal kui algoritmid vaikselt mööda EL-i eelarvega seotud arvete digitaalseid radu liiguvad.

Sest on olemas palju huvitavamaid probleeme, millega tegeleda. Raha eelarves on vähe. EL-i eelarve moodustab eriti pisikese osa kogu EL-i SKP-st, aga sellega on seotud erakordsed suured ootused tulemustele. Kui aus olla, siis kuna eelarve ei ole vastanud Euroopa Liidu ambitsioonidele, on märkimisväärseid summasid toodud EL-i kasutusse ka alternatiivseid kanaleid pidi. Näiteks Euroopa Investeerimispanga iga-aastane käive on 80 miljardit, mis ei olegi väga palju väiksem EL-i eelarve 140 miljardist. Peale selle on meil veel Euroopa stabiilsusmehhanism, mis praegu jääb lepingust välja, aga on kaheldamatult vajalik euroala funktsioneerimiseks.

Kui Euroopa Liit on mõistetavalt otsinud viise, kuidas tulla ots otsaga kokku olukorras, kus arutelud eelarve ülemmäära kergitamise üle pole võimalikud, on Kontrollikoda seisnud alati hea valitsemise eest. Kui otsustajad on näinud vaeva aukude lappimise ja uute struktuuride väljamõtlemisega, on Kontrollikoda alati kohal olnud. Mõnikord on ta olnud tõepoolest ainus, kes on hoiatanud: praegu on institutsioonide uuendamise päev ja eelarve arendamist on lihtsam teha bilansiväliselt, aga ükskord jõuab kätte ka arveteõienduspäev. Kontrollikoja saavutus on see, et Euroopa stabiilsusmehhanism sai juba loomisel endale sõltumatu välisauditi mehhanismi. Just Kontrollikoda on koostöös liikmesriikide auditeerimisasutustega juhtinud tähelepanu sellele, et euroala arendamise ja konsolideerimisega tegeledes on vaja ümber vaadata nii liikmesriikide keskpankade kui ka Euroopa Keskpanga auditeerimisega tegelevate institutsioonide auditeerimismandaadid.

Need on kõigest mõned näited sellest, mida Kontrollikoda on tähendanud EL-i eelarvevahendite heaperemehelikule kasutamisele, aga ka liikmesriikide eelarvetele, sest teadmiste ülekande kaudu mõjutab ta ka seda, kuidas liikmesriigid oma avaliku raha kasutamise kontrollimisse suhtuvad. Loomulikult on see kahesuunaline protsess, sest Kontrollikoda on alati tundnud huvi liikmesriikides tehtava vastu ja sellest õppinud. Kontaktkomitee võib ju vastu võtta vähe otsuseid, aga pikemas plaanis on tema mõju terves EL-is avalike vahendite kasutamisest mõtlemise ühtlustamisele suur. Euroopa Kontrollikoda on andnud oma rahvusvahelise panuse avaliku raha kasutamise auditeerimise metoodika arendamisse, seda eriti vastavusauditite puhul.

Kontrollikoda on alati olnud väikseim EL-i peamistest institutsioonidest. Seetõttu on ta pidanud personaliga seotud piirangute raames otsima uuenduslikke haldusmudeleid, et suurendada oma võimekust ilma organisatsiooni struktuuri paisutamata. Ta on isegi ehitanud endale uue maja ette antud eelarve ja ajagraafiku piirides püsides. Selliste suurepäraste tulemuste poole püüdlemise taga on olnud arusaam, et tema teod peavad olema tema sõnadega kooskõlas.

Soovin teile tulevikuks kõike kõige paremat. Ja väikse liikmesriigi poolt, kes praegu eesistuja rolli täidab, soovin ma praegu lõpetada mõttega, et suured muudatused vajavad sageli katalüsaatorit. Katalüsaator, nagu me kõik kooli keemiatundidest teame, on aine, mis käivitab olulisi muutusi, ilma et teda peaks seejuures palju olema. Olgu Euroopa Kontrollikoda ka edaspidi see katalüsaator, mis käivitab EL-i finantsvahendite hea haldamise ja kontrolli ning läbipaistva avaliku halduse tervele Euroopa Liidule!

Kõne peeti algselt inglise keeles ja on tõlgitud eesti keelde. Algse teksti leiab SIIT