koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President Euroopa noorte teadlaste konkurssil

28.09.2017

Austatud noored teadlased!

Tänu teadusfilosoofiale on meil palju viise ja vahendeid, et kirjeldada seda, mis on teadustegevus ja mis see ei ole. Vaatamata kõigile teooriatele ei suuda me ikka veel määratleda teadust viisil, mis võimaldaks meil täie kindlustundega väita, et teame, mis see on ja mis mitte.

Mõned mõtlejad püüavad sõnastada aksiomaatilisi väiteid, mis võiksid olla teaduse nurgakivideks – see on fundatsionalismi üks vorme. Teaduslik meetod rajaneb järgmistel baasväidetel:

1) eksisteerib objektiivne reaalsus, mis on kõigi ratsionaalsete vaatlejate jaoks ühine;
2) see objektiivne reaalsus allub loodusseadustele;
3) neid seadusi on võimalik avastada süstemaatiliste vaatluste ja katsete abil.

Selle tuntuim näide on Newtoni gravitatsiooniteooria paikapidavuse kontrollimine. Selleks on tarvis teada Päikese ning kõigi planeetide massi ja asukohta. Nagu teada, ei lükatud suutmatuse tõttu prognoosida 19. sajandil Uraani orbiiti kõrvale mitte Newtoni teooriat, vaid hüpoteesi selle kohta, et Päikesesüsteemi kuulub ainult seitse planeeti. Selle probleemiga edasi tegeledes avastasidki teadlased hiljem kaheksanda planeedi Neptuuni. Kui teooria paikapidavuse kontrollimine ebaõnnestub, tähendab see, et midagi on valesti. Aga raskus seisneb kindlakstegemises, mis see „midagi" täpselt on: tundmatu planeet, kehvasti kalibreeritud katseseade, ruumi mitteaimatav kõverdumine või hoopis midagi muud.

Veel üks hästi tuntud näide sellest vallast on Mendeli seadused. Gregor Mendel sõnastas oma pärandumisseadused, mis kirjeldavad bioloogilise pärilikkuse toimimist, 1865. ja 1866. aastal, kuid need taasavastati 1900. aasta paiku. Taasavastamise tingis tõik, et Mendeli postulaate katsetati taimeliigil, mille rakkudes leidub kaugelt rohkem kui üks geneetilise materjali koopia, ning ilmselgelt pole seetõttu võimalik tuletada genotüüpe fenotüüpide analüüsi alusel. Mõned bioloogid olid nende pärilikkuse seaduspärasuste suhtes väga kriitilised, kuna nendest johtub, et tunnuste pärandumine ei ole katkematu – see arusaam oli aga vastuolus paljude omaduste näilise varieerumisega. Paljud bioloogid heitsid selle teooria kõrvale, kuna nad polnud kindlad, kas see peab paika kõikide liikide puhul. Ent hiljem tõestasid teised bioloogid ja statistikud, näiteks Ronald Fisher, et kui üksiktunnuse avaldumist mõjutab mitu Mendeli seadust, võib tulemus olla sama mitmekesine, nagu vaatluse teel täheldatud, ning näitasid seega, et Mendeli geneetikapõhimõtted pole loodusliku valikuga vastuolus.

Need kaks näidet, milles on kesksel kohal teooriate paikapidavuse kontrollimine vaatluse teel, ebaõnnestumised, pidev püüd leida uut teavet ja väga erinevad vahetulemused, rõhutavad lihtsal moel teaduse ilu. Katse ja eksituse meetodil, töötades välja teooriaid ja tehes mõõtmisi, jõuti lõpuks tõeni – seda sageli alles sajandeid hiljem.

Teooriad pälvisid tõe staatuse, sest need sobisid kokku ülejäänud teadmistega, vaatlustulemuste ja teooriate vahel ilmnenud lahknevustele leiti selgitused ning tekkisid uued veendumused.

Tänu praegusajal meie käsutuses olevatele meetoditele, esmajoones arvutusvõimsusele, kuid ka kõigile muudele massanalüüsi meetoditele, näiteks DNA järjendamine jms, toimub meie ajastul kõik enneolematult kiiresti. Newton elas 17. ja 18. sajandil. Neptuuni avastamine, mis tõestas, et gravitatsiooniteooria peab tõepoolest paika, jäi aga 19. sajandisse. Mendeli seadused lükati alguses kategooriliselt kõrvale, seejärel pälvisid need osalise ja lõpuks üldise heakskiidu ning see kõik leidis aset umbes saja aasta vältel, 1860. aastatest 1940. aastateni. Meie arvutusvõimekus surub ajalise mõõtme kokku, vähendades vaatluste vajadust, mis tähendab, et teil on õnn saada juba oma eluajal teada, kas teie teooriad peavad paika või mitte.

Kui tehisintellekt jõuab piisavalt kõrgele arengutasemele, saate edaspidi ehk anda osa mõtlemisest, näiteks algoritmide loomise andmekogude läbikammimiseks, üle robotitele.

Kuid on midagi, mis jääb alati endiseks. See on teie vastutus oma avastuste, aga ka inimkonna ees. Just teie otsustest sõltub, kas teadus on ohutu ja teenib inimkonna huve. Inimesed on juba aastakümneid suutnud luua tapjabaktereid, mis võiksid hävitada suurema osa inimkonnast või lausa meid kõiki. Ent midagi sellist pole siiani toimunud. Juba praegu on peaaegu inimeste võimuses valmistada kiipe, mis võivad ajusse siirdatuna muuta inimkäitumist. Ent me oleme selle arengusuuna suhtes kaitsepositsioonil. Inimesed on juba kord ajaloo jooksul äärepealt päästnud valla hävitava jõu, mille nad olid avastanud – tuumarelvad. Me näeme siiani vaeva nende kontrolli all hoidmiseks, sest tookord ei suudetud kokku leppida, et neid ei töötata välja.

Nagu näha, on midagi, mis on tähtsam kui teadusavastused – tuleb meeles pidada, et need peavad teenima inimkonna huve. See ülesanne jääb lõppkokkuvõttes teadlaste õlgadele, sest keegi teine ei oska ohtusid hoomata. Just teie peate ohte mõistma ning kirjeldama neid piisavalt lihtsas keeles ja mõistetavate sõnadega, et teised saaksid kehtestada tegevuspiirangud, mis tagavad, et teie pärandit ei kasutata kunagi kurjasti. Teadupärast oli Nobeli fondi asutamine osaliselt ajendatud Alfred Nobeli südamevalust – ta ei olnud osanud ette näha, millist häda ja viletsust tema avastused külvavad. Meie peame aga tänapäeval targemad olema.

Soovin teile jõudu meie maailma avastamisel meie kõigi hüvanguks ja oma töö ilu tutvustamisel kõigile ülejäänutele ning usaldan oma laste ja lastelaste tuleviku järeltuleva teadlaste põlvkonna kätte. Hoolitsege meie maailma eest ning tehke kõik selleks, et meie koduplaneedil oleks ka edaspidi hea ja turvaline elada. Teile kuulub minu jäägitu usaldus!