- Reset + PDFPrindi

Vabariigi Presidendi kõne kooliaasta alguse puhul Vihasoo lasteaed-algkoolis

Vabariigi Presidendi kõne kooliaasta alguse puhul Vihasoo lasteaed-algkoolis © Arno Mikkor / Vabariigi Presidendi Kantselei

01.09.2017

Tere kallid lapsed, lapsevanemad, õpetajad, ka kohalik omavalitsus!

Pisike kool elab siinsete inimeste tahtest. Pisike kool saab toimetada nii kaua, kuni kohalikud inimesed tahavad tuua oma lapsi just siia pisikesse kooli. Ja mul on väga hea meel näha tervet saalitäit seda tahtmist.

Teie kool on 30 aastaga kasvanud teie ümbruskonna inimeste südameisse nii, et pole oluline, kust lähevad parasjagu omavalitsuste või maakondade piirid. Seepärast olen ka mina täna siin, et mulle meeldib, kui kokku saavad soojad südamed, inimeste tahe ja soov olla koos ning ununevad kõik administratiivsed küsimused, mis tegelikult pole olulised.

Kui laps tuleb kooli, tahab ta näha rõõmsat ja naeratavat õpetajat. Usun, et tänases Eestis on ka õpetajatel põhjust olla rõõmus ja naeratav. Ma tean, et meie iseseisvuse esimesed aastad olid õpetajakutsele väga rasked. Täna on olukord märksa parem, eriti väikestes kohtades, ning selle üle on hea meel minul ja kindlasti on selle üle hea meel kõigil lastel. Kui õpetaja on rõõmus, on rõõmus ka laps.

Muidugi alati ei saagi rõõmus olla. Kõigile ei tee suvevaheaja lõppemine ühtemoodi rõõmu. Aga isegi kui eelmine aasta ei olnud mõne jaoks teist kõige meeldivam, siis järgmine saab tulla ainult parem. Ta tuleb seda parem, mida rohkem te julgete öelda, et mul on mure, ma ei saa praegu hakkama. Polegi oluline, kellele seda täpselt öeldakse. Oluline on, et kõik, kellele öeldakse, teaks, et tuleb kuulata, otsida ja pakkuda abi.

See on kõige tähtsam asi koolielus üldse. Suurematel lastel on alati põhjust, nähes väikest kurba koolikaaslast, minna juurde ja küsida, et kas sind saab kuidagi aidata. Me teame ju tegelikult kõik, et kui üksi jäänud esimese või teise klassi lapse poole pöördub sellise küsimusega viienda, kuuenda või kümnenda klassi laps, võib see päästa selle väikese koolipoisi või –tüdruku kooliaasta.

Eks see kehtib ka väikeses klassis. Teil on liitklassid – te saate teha välja väiksematest ja väiksemad saavad igaüks endale leida suuremaid sõpru ja eeskujusid. Suuremates koolides on see keerulisem, aga ma arvan, et me peame seda kõik aeg-ajalt meelde tuletama. Laste kätes on suur jõud selleks, et koolipere oleks sõbralik, soe ja toetav.

Siin koolis peatuvad lapsed ju tegelikult ainult viivuks – kuueks aastaks. Minu jaoks on oluline, et see oleks ere. Ma tean, et kui teie koolis on jõulupidu, on kõik lapsed korraga koos, kedagi ei jäeta välja. Sellised asjad teevadki koolielu eredaks. Sellised asjad tagavad ka selle, et tulevikus, kui te olete juba läinud mujale suurematesse koolidesse, on teis seda säravat enesekindlust, mis aitab Eestil toime tulla järgmisel sajal aastal.

Teie kujundada on järgmise saja aasta esimene pool ja pisut rohkemgi. See on tohutu võim, mis tegelikult teie kätes on. On väga oluline, et te võtate selle võimu hästi harituna. Mõnikord võib õpitav tunduda igav ja akna taga toimuv palju põnevam. Ja nagu Lotte on meid õpetanud, siis ei maksa alati vastu panna, sest õueski saab ju targemaks. Aga sellegipoolest peaks see, mida leiame kooliraamatutest ja see, mida me teeme koolimajas koos õpetajaga, andma meile vähemalt ühe suure oskuse.

See peaks andma oskuse ja teadmise, et kogu aeg tuleb midagi õppida. Ei ole nii, et kool saab läbi ja ülikool ka ja siis ei tule enam õppida. Me jäämegi õppima.  Ja tegelikult on see tore, sest väga igav oleks olla valmis.

Ilusat õppimist teile siin koolis järgmiseks kuueks aastaks! Ja järgmiseks kuuekümneks või kaheksakümneks aastaks tegelikult ka, sest umbes nii kaua tuleb teil tegelikult koguaeg midagi õppida. Ilusat õppeaastat!