koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi Presidendi pöördumine Eesti rahva poole eesistumise eelõhtul

30.06.2017

Vaid pisut enam kui 3 tunni pärast algab Eesti aeg Euroopa Liidunõukogu eesistujana.

Eesistumine. Eesti keel oma nüansirikkuses on tore – see sõna kirjeldab väga täpselt rolli, mille me südaööl endale võtame. Eesistuja võtab vastutuse selle eest, et Euroopa Liit toimiks. Eesistujale on toeks suur meeskond Euroopa Liidu institutsioonidest. Kuid seal saalis, koos oma kolleegide ministritega teistest riikidest, on eesistuja kätes nii otsuste kvaliteet kui otsustajate enesetunne, millega laua tagant lahkutakse. Viimane ei ole sugugi väheoluline.

Euroopa Liidu Nõukogu masinavärk on see, kus saab teoks meile nii oluline - igal riigil on sõna ja iga riigi häält võetakse kuulda. Igal riigil. Alates alla miljoni elanikuga Maltast, kellelt eesistumise üle võtame ja lõpetades kõige suurematega. On eesistuja suurim töövõit, kui langeb otsus ja kõik laua ümber olnud riigid nii tunnevadki – minu hääl loeb. See on diplomaatia selle sõna parimas tähenduses.

Euroopa Liit, kuhu me kuulume, ei ole ideaalne. Ta ei hakka seda olema ka pärast meie eesistumist. Demokraatlik otsustusmehhanism annab tehniliselt ebatäiuslikke tulemusi ka siis, kui otsustame ühes riigis meie endi erinevaid huvisid tasakaalustades. Täpselt sama kehtib veel natuke keerulisemalt ka rahvusvahelises koostöös, mille aluseks on demokraatlikud väärtused.

Need väärtused ja nende austamine rahvusvahelisel areenil läbi rääkides on isegi olulisem kui otsuse tehniline sisu. Sest neil väärtustel põhineb arusaam, et ka väikeriikidel on enesemääramise õigus ja kaasarääkimise õigus. Viimase kümnendi geopoliitilisi arenguid vaadates ei taha ma mõelda, millised võinuks olla alternatiivid, kui me poleks suutnud end õigel ajal Euroopa Liitu toimetada.

Ja kuigi Euroopa Liit ei ole veatu, ei ole see meid kunagi alt vedanud. Ei majanduslikult, ei poliitiliselt, ei julgeolekuaspektist. Me oleme rikkamad kui kunagi varem ajaloos, me oleme paremini kaitstud, kui ükskõik millisel hetkel varasemalt. Ja meie sõna maksab kordades rohkem, kui meie geograafilised või demograafilised näitajad muidu lubaks eeldada.

Mõnele suurele riigile võib Euroopa Liitu kuulumine olla valikute küsimus. Meile mitte. Kas keegi kujutab ette, et me võiksime kahepoolselt läbi rääkida ja sama head tingimused saada kasvõi vabakaubanduseks maailma muude ostujõuloste piirkondadega? Kas mäletame enam, kuidas valuutarisk mõjutas meie ettevõtjate majandustulemusi? Ei ole mõeldav, et kasvõi siinsamas Euroopa suudaksime oma üliõpilastele või töötajatele pakkuda sarnaseid vaba liikumise ja asumise võimalusi ilma Euroopa Liidu üldiste vabadusteta. Mis võimalused oleksid meil toetada Ukrainat või Gruusiat nende võitluses olla vaba ja demokraatlik? Meile tundub, et see kõik on igapäevane. Kuid selle igava argipäeva hoidmine tähendab seismist tugeva Euroopa Liidu säilimise eest. Säilimine aga tähendab arengut, muutumist, vastavalt muutuvale maailmale meie ümber.

Head eestlased ja kõik, kes meie Eestit enda koduks peavad!

Eesistumine toob siia paljusid inimesi, kes pole varem kunagi Eestis käinud. Me teame, et selliseid inimesi üllatab positiivselt meie korras linnaruum, head söögikohad ja ilus looduskeskkond. Meie külaliste võõrustamine toob majanduslikku tulu, aga sama oluline on moraalne kasu. Igaüks näeb oma silmaga - Eesti on Euroopa osa nii geograafiliselt, poliitiliselt kui vaimselt. Nüüd, järgmised pool aastat, oleme me Euroopa südames. See on meie kõigi ainulaadne võimalus viia Eesti ülejäänud eurooplaste mõtetesse ja südametesse. Soovin Eestile igas mõttes edukat eesistumist!


Vaata pöördumist ETV.ERR.EE