- Reset + PDFPrindi

Vabariigi President Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 TTÜ Mektorys 24. mail 2017

Vabariigi President Euroopa füüsikaolümpiaadil EuPhO 2017 TTÜ Mektorys 24. mail 2017 © Rene Riisalu

24.05.2017

Lugupeetud esimesest Euroopa füüsikaolümpiaadist osavõtjad!

Ei ole vahet, kes võidab – te kõik olete võitjad! Seda seepärast, et te olete siin ja teid huvitab teema, mis ulatub nii sügavale sisse – rakkudesse – kui ka kaugele välja – universumisse. Füüsika on hämmastavalt laiahaardeline. Võimas on mõista elu nii, nagu seda ainult teadlased teha saavad. Ma usun, et see tekitab ka ülevoolavat austust meile teadaoleva maailma keerulisuse vastu.

Samuti on tähtis aeg-ajalt kohtuda inimestega, kes mõtlevad meiega ühtemoodi. Ma loodan, et see olümpiaad on teie jaoks ühtlasi ka tore kokkusaamisvõimalus.

Loodetavasti näen teie seas tulevasi Nobeli preemia laureaate, sealhulgas tumeaine mõistatuse lahendajat. Tumeaine kontseptsiooni mõtles välja siinsamas Eestis Tartu observatooriumis tegutsenud töörühm, mida juhtis akadeemik Jaan Einasto. Just praegu töötavad Tartu Ülikooli üliõpilased samas observatooriumis Eesti teise satelliidi kallal eesmärgiga saada see valmis järgmisel aastal, mil tähistame Eesti iseseisvuse sajandat aastapäeva.

Soovi korral võivad kõik eestlased sellesse projekti oma rahalise panuse anda. Nii muutub see konkreetne osa rakendusfüüsikast avalikuks omandiks. Tavalised inimesed, sugugi mitte teadlased, on projektile kaasa aidanud 20 000 euroga. See näitab, kuidas võib tänapäevane ühisrahastus teadust toetada. Enamgi veel – see on hea näide selle kohta, kuidas võib tänapäevane ühisrahastus toetada teaduslikku arusaamist maailmast. Teame, et igasuguse meedia vastupandamatu pealetung muudab elu keeruliseks nende jaoks, kes ei suuda mõelda puhtratsionaalselt. Mitmesugused väidetavad imerohud võivad neil pea kergesti segi ajada. Kainet mõistust aitab säilitada üksnes teadus. Miski peale faktidel, testidel, analüüsidel, teaduslikul ja kriitilisel mõtteviisil põhineva tõe otsingute ei saa aidata meie ühiskondi sellises keskkonnas.

Füüsika on võimas teadus, mis loob kaitsva mõtteviisi – kaitseb libauudiste ja vigaste lubaduste eest. Ja loob uusi võimalusi siin planeedil õnnelikult igavesti edasi elada. Nagu oli teada juba Albert Einsteini aegadel, teame ka meie, et inimelu kestlikkuse võti peitub inimloomuses, mitte inimeste loodavas teaduses. Einstein on öelnud: "Aatomienergia vabastamine on muutnud kõike peale meie mõtlemise ... Selle probleemi lahendus peitub inimkonna südames."

On ilmne, et füüsika aitab heastada ka inimloomuses peituvaid vigu. Enne kuulasite füüsikadoktor Mait Müntelit, kes kasutas statistilisi meetodeid selleks, et aidata inimestel omandada uusi keeli. Tema loodud programm Lingvist kasutab teadust selleks, et inimmõistust täiustada, suurendades meie loomulikku õppimisvõimet. Keelte kiirem ja tõhusam õppimine aitab meil säästa aega ning jõudu.

Loomulikult on lõputult näiteid selle kohta, kuidas on füüsika inimkonna igapäevaelu muutnud. Mõnikord teevad need muudatused olukorra paremaks, mõnikord halvemaks. Teadus on võimas relv nii hea kui ka kurja teenistuses. Oma olemuselt on teadus neutraalne. Hea ja kurja eristamine on seega endiselt võimalik üksnes inimmõistust kasutades – sedasama mõistust, mida füüsika on aidanud kujundada, kuid ei suuda kunagi lõpuni lahti seletada, isegi kui teaksime sellega seotud biofüüsikast ja biokeemiast kõike. Einstein nimetas seda teadustegevuse piiranguks.

Ometigi aitavad teaduse edusammud, parem arusaamine meie planeedi toimimisest, kliimamuutuste põhjustest ja tagajärgedest ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamine meil kõigil paremini elada. Mõned inimesed ei ole selle nimel, et elu meie planeedil oleks jätkusuutlik, iial nõus oma mugavustsoonist välja minema. Seetõttu tuleb meil muuta oma planeedi päästmine mugavaks tegevuseks. Just see on füüsikute ja teiste teadlaste järgmise põlvkonna peamine proovikivi. Ma tean, et te tulete sellega toime. Panen oma lootuse teile ja teistele noortele teaduslikult mõtlevatele inimestele.

Viimaks soovin tänada Tartu Ülikooli teaduskooli ja professor Jaan Kaldat Tallinna Tehnikaülikoolist. Just tema on Euroopa füüsikaolümpiaadi peamine eestvedaja. Professor Kalda on vaid üks arvukatest Euroopas tegutsevatest õpetajatest ja õppejõududest, kes toovad iga päev uusi andekaid inimesi teaduse ja füüsika juurde. Olen teile kõigile väga tänulik. Tänapäeval on elatise teenimiseks tuhandeid võimalusi ja noorte talentide teaduse juurde meelitamine pole sugugi lihtne ülesanne. Teil aga on see ilmselgelt õnnestunud!

Nagu juba ütlesin, olete kõik juba võitnud. Siiski soovin eriliselt õnne neile, kes saavad peatselt teada, et on auhinnalise koha saanud. Paljude tulevaste Euroopa füüsikaolümpiaadide võitjate seas olete teie esimesed!