koned

Kõned

- Reset + Prindi

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnavõtt Lennart Meri konverentsi õhtusöögil 12. mail 2017 Tallinnas

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnavõtt Lennart Meri konverentsi õhtusöögil 12. mail 2017 Tallinnas © Annika Haas

12.05.2017

Tere tulemast Tallinna, Kultuurikatlasse, tänavusele Lennart Meri konverentsile – Põhja-Euroopa tähtsaimale välis- ja julgeolekupoliitika konverentsile, vabale mõttevahetusele, kus asjatundjad mitte ei esita kõnesid, vaid väljendavad oma ehedaid mõtteid.

Lennart Meri konverentsil toimuvad arutelud on avatud, siirad ja otsekohesed. Paljud siin esitatud mõtted on värskendavalt provokatiivsed. Kui tahate teada, kuidas asjad siin maailmanurgas on ja mida inimesed neist päriselt arvavad, peate olema sellel konverentsil.

Konverentsi meeleolu on vägagi sarnane Lennart Meri meelelaadiga. Lennart, tema valitsus, kolleegid ja inimesed olid nutika julgeoleku võrdkuju. Ta märkas kiiresti võimalusi ja kasutas neid. Samuti oskas ta juba kaugelt näha tumedaid täppe horisondil. Paljudes alates 2001. aastast peetud kõnedes juhtis ta tähelepanu sellele, et meid ümbritsev julgeolekukeskkond on muutumas närvilisemaks, ja ärgitas Eesti poliitikuid võtma viimaste Eestit läänemaailmaga siduvate sammude tegemist väga tõsiselt. Aitäh, kallis Lennart! Sul oli väga õigus, kuigi ma soovin, et oleksid julgeolekukeskkonna tumenemisest rääkides eksinud.

See konverents on loodetavasti ka hea võimalus tulla kokku ja rääkida, mida tulevik tuua võib ja mida meie – poliitikaloojad ja -kujundajad – saame üleilmsele ettearvamatusele ja ebakindlusele vaatamata teha, et asju paremuse poole muuta.

On selge, et me ei suuda tulevikku täpselt ette näha, aga arutades läbi võimalikud stsenaariumid, saame muutustele paremini reageerida. Selle konverentsi väärtus ongi olukorrateadlikkuse parandamine, milles kõik võivad kaasa lüüa. See on koht, kus otsustajad saavad kas avalikult või mõttes valmistuda, et tegutseda paremini, kui otsustamise aeg on käes.

Lennart Meri konverents on Eesti konverents. Seetõttu peab siin kajastuma ka veidi Eestit. Nagu teie, meie välismaa sõbrad, olete meile öelnud, oleme meie, eestlased, viimased 25 aastat eiranud igasugust muutumise ja arengu loogikat, ületades edukalt kõigi ootusi. Üks mu sõber – endine peaminister Mart Laar – armastab eestlasi võrrelda vee peal jooksva sisalikuga, kes ise ei tea, et suudab vee peal joosta – ta lihtsalt teeb seda. See on väga eestlaslik.

Lennart Meri konverents on väga eestlaslik. Lennart Meri konverents on ka väga tavapäratu – see ei ole tseremoniaalne (välja arvatud praegune sõnavõtt muidugi) ning siin puudub igasugune hierarhia. Igaüks saab sõna sekka öelda. Nii polegi üllatav, et neilt konverentsidelt on esile tulnud uusi talente nii siitkandist kui ka mujalt.

Lennart Meri konverents on kasulik ka Eesti-sisestele aruteludele välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Need, kes meid juba paremini teavad,

on ehk märganud, et üks eestlaste veider omadus on uskuda rohkem välismaalaste analüüse meist kui eestlaste endi omi. Positiivselt vaadates näitab see, et pooldame selgelt vastastikuste eksperdihinnangute põhimõtet. Teisalt võib seda pidada ka raudse eesriide tagant kaasa tulnud alaväärsuskompleksiks. Selle konverentsi sarnased sündmused suurendavad tohutult meie enesekindlust, sest teised toetavad ja mõistavad meid ning kinnitavad meie arusaama oma riigist ja seda ümbritsevast.

Neil keerulistel aegadel on Euroopas hakatud kaitse- ja julgeolekuteemadele rohkem tähelepanu pöörama. Meil on selle üle hea meel. NATO Varssavi otsuseid rakendatakse ja NATO praegune heidutus vastab meie piirkonna riskidele. Maailmas valitsevat heitlikku olukorda arvestades on tulevikust vaja rohkem rääkida. Seetõttu on mul hea meel, et sel aastal on siin konverentsil nii palju tippklassi julgeolekueksperte. Eriti hea meel on mul selle üle, et erinevalt rahvusvahelisest pressist ei pea ma teile selgitama, et Eestit alati iseloomustanud julgeolekuteadlikkus ei ole sama mis ebakindlus või hirm.

See, et tänavusel konverentsil on üks eraldiseisev aruteluteema NATO ja ELi suhted, on julgustav. On selge, et NATO ja ELi liikmesriigid peavad võrdselt panustama. Rohkem liitlasi peab kaitsesse rohkem investeerima. Me peame täitma 2014. aastal Walesis NATO tippkohtumisel antud kaitseinvesteeringute lubadust: peatama kaitsekärped, suurendama järk-järgult kaitsekulutusi ja jõudma kümne aastaga kaitsekulutusteni, mis moodustavad 2% eelarvest. Seda on vaja, et NATO oleks tugev ja EL oleks tugev.

Selle aasta konverentsil keskendutakse ka mitmele muule Euroopa jaoks tähtsale teemale, näiteks Euroopa Liidu tulevikule, idapartnerlusele, ELile demokraatiaarutelus. See on ka loogiline, sest vähem kui kahe kuu pärast saab Eesti esmakordselt ELi eesistujariigiks. See on tähtis välispoliitiline verstapost. Asume seda rolli täitma suure vastutustunde ja entusiasmiga. Oleme seadnud endale mitu kõrget eesmärki, millest märkimisväärseim on peaaegu kõigi ELi poliitikavaldkondade horisontaalsed digitaalsed aspektid.

Lõpetuseks siiras tänu konverentsi korraldajatele: Riinale, Jürile ja kõigile Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse töötajatele. Olete, nagu alati, olnud väga tublid! Edukat konverentsi ja meeldivat Eestis viibimist! Säilitame normaalsust!