koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi Presidendi tervitus Eesti NATO Ühingu konverentsile "Naised, rahu ja julgeolek" 9. märtsil 2017

10.03.2017

Head konverentsil osalejad,

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" ning seadis eesmärgi, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiivi konfliktide lahendamisel.

Ometi leian, et kui räägime naistest riigikaitses, siis selle arutelu aluseks on esmalt arusaam, missugune on riigikaitse.

Eesti riigikaitse on oma olemuselt laiapindne, põhinedes avaral julgeolekukäsitusel. See on kogu ühiskonda hõlmav kontseptsioon. Avar julgeolekukäsitus – see on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale omaseid sisemisi väärtusi ja eesmärke mitmesuguste väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest.

Me oleme riigikaitsest harjunud mõtlema kui rauast, vormis meestest ja laskemoonast. Aga riigikaitse algab meie väärtustest ja kaitsetahtest. Tahtest kaitsta, tahtest väärtustada iseendaks olemist. Eesti lähenemisviis põhineb veendumusel, et julgeolekut luuakse selleks, et kaitsta inimõigusi, põhivabadusi ja peamisi inimlikke väärtusi. Need väärtused määravad meie elulaadi ja nende eest seisab Eesti ka laiemalt.

Naistel on loomulik koht Eesti riigikaitses. Nii nagu meie kõik – mehed ja naised, poisid ja tüdrukud, noored ja vanad – oleme inimesed, kes on selle riigi kaitsmiseks ja hoidmiseks vajalikud. Igaühel on koht. See koht võib olla kuulipildurina, see koht võib olla laste evakueerijana, ajakirjanikuna, sideteenistujana, õpetajana, arstina, Kaitseliidu küberüksuse võitlejana.

Riigikaitse on kõikide kodanike ja terve ühiskonna ühine jõupingutus, mistõttu on riigikaitsesse oodatud panustama nii mehed kui ka naised võrdselt. Põhiseadus ei näe riigikaitses ega muudes eluvaldkondades osalemisel ette soopõhiseid erisusi. Sellest tulenevalt väärtustab kaitsevägi sarnaselt teistele riigiasutustele ja organisatsioonidele võrdsete võimaluste loomist kõigile Eesti Vabariigi kodanikele riigiteenistuseks, sõltumata isiku soost, etnilisest päritolust või muust sünnipärasest tunnusest.

Me ei otsi naistele kohta riigikaitses. Me teame, et neil on koht, sest kõigil on oma koht. Me peame leidma erinevad teed, kuidas nad selleni tuua.