konedVabariigi Presidendi
Kantselei

Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presidenti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte, haldab Vabariigi Presidendi valitsemisele kuuluvat riigivara ning täidab teisi ülesandeid.

A. Weizenbergi 39
15050 Tallinn

tel. 631 6202
faks:631 6250
vpinfo@vpk.ee

Kõned

- Reset + PDF Prindi

Itaalia presidendi riigivisiidi auks korraldatud pidulikul õhtusöögil

Austatud president Sergio Mattarella,

Lugupeetav proua Laura Mattarella,

Ministrid, ekstsellentsid,

Daamid ja härrad!

Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!

Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.

19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".

Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.

Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.

Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").

Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.

04.07.2018

loe edasi

 

Juuli

Juuni

Mai

Aprill

Märts

Veebruar

Jaanuar

Detsember 2017

November 2017

Oktoober 2017

September 2017

August 2017

Juuli 2017

Juuni 2017

Mai 2017

Aprill 2017

Märts 2017

Veebruar 2017

Jaanuar 2017

Detsember 2016

November 2016

Oktoober 2016