Kõned

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel

Head sõbrad!

Vaatamata ambitsioonikatele eesmärkidele ja Rio konventsiooni järgselt sõlmitud üleilmsetele ja regionaalsetele lepetele ei ole me suutnud pidurdada ökosüsteemide kadumist ja kahjustumist. Samuti peame tunnistama, et ka kaitstavaid alasid mõjutab ikkagi kliima soojenemine, mis paratamatult kahandab elurikkuse säilitamiseks tehtava töö tulemuslikkust.

Teatavasti sõltub populatsiooni säilenõtkus selle geneetilisest mitmekesisusest. Selleks, et vältida isoleeritud ja seega sisearetatud kolooniaid, tuleb meil luua sidus ökosüsteemide ja elupaikade võrgustik, mis võimaldab liikidel kaitsealade vahel liikuda.

Me vajame ökosüsteemsemat ja pikaajalisemat lähenemist, mis oleks lahutamatuks osaks kõigis valdkondlikes poliitikates. Praegused tootmis- ja tarbimismudelid ei arvesta elurikkuse pakutavate ökosüsteemiteenustega. Põllumajanduses ja metsanduses levinud kahjulikud maakasutustavad ning ookeani reostamine tuleb lõpetada.

Kliimamuutused võivad juba olla elurikkuse kao olulisimaks teguriks. Siiani on elurikkusele tuginevaid looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemise strateegias vähe kasutatud, olgugi et need võivad märkimisväärselt parandada meie säilenõtkust mitmete kliimaohtude suhtes.

Meie tegevuste killustatus on peamine põhjus, miks me oleme olemasolevate keskkonnakriisidega tegelemisel üleilmselt ebatõhusad ja kaotanud väärtuslikku aega.

Me peame endile teadvustama kaudset vastutust, sest atmosfääriõhk ja ookeanivesi on ühised, ja ühised hüved ei tunnista inimese seatud piire.

Praegustele keskkonnakriisidele tõhusalt reageerimiseks on tarvis täiustada mitmepoolset koostööd. ÜRO-l on selles väga oluline roll. Seetõttu on nüüd hädavajalik anda endast parim, et rakendada 2020. aasta järgset ambitsioonikate eesmärkidega üleilmset bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud tegevusraamistikku ja viia edukalt lõpule läbirääkimised, mis puudutavad avamere kaitse alla võtmist ÜRO mereõiguse konventsiooni raames. ÜRO väljakuulutatud ökosüsteemide taastamise kümnend peab olema kesksel kohal käesolevast kriisist taastumise meetmete hulgas. Meie tegevusetuse hind on üüratu ja muudab kestliku arengu eesmärkide saavutamise võimatuks.

30.09.2020

 

Uudised

President Kaljulaid: Eesti võib Kaitseväe aja- ja reservteenistuse mudeli üle uhkust tunda

 President Kaljulaid: Eesti võib Kaitseväe aja- ja reservteenistuse mudeli üle uhkust tunda

President Kersti Kaljulaid ütles täna ABCD julgeolekukonverentsi avakõnes, et Eesti saab olla tõeliselt uhke Kaitseväe tänase aja- ja reservteenistuse mudeli üle, mis tagab meile suure, võitlusvõimelise ja kiirelt reageeriva sõja-aja armee.

30.09.2020

 

President Kaljulaid kohtus Portugali kaitseministriga

President Kaljulaid kohtus Portugali kaitseministriga

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Kadriorus Portugali kaitseministri João Gomes Cravinhoga, et arutada koostööd NATOs, Euroopa julgeolekut ning digikoostööd. Kohtumine keskendus Eesti ja Portugali koostööle NATOs. Vabariigi Presidendi sõnul toetub Eesti Portugali teadmistele ja kogemustele, mis puudutab Euroopa lõunapoolse piirkonna ohutegureid ning avaldas lootust, et Portugal usaldab samamoodi meie kogemusi siinse regiooni ohtude hindamisel.

29.09.2020

 

President Kaljulaid EWECis: pandeemia on näidanud meie ühiskondade ebavõrdsust

President Kaljulaid EWECis: pandeemia on näidanud meie ühiskondade ebavõrdsust

EWEC on paljuski edulugu, kuid palju sügavalt juurdunud ebavõrdsust, mida võimendavad veelgi kliimamuutused ja COVID-19, jätavad endiselt naised, lapsed ja noorukid õigustest ilma, ütles Eesti president ja EWECi kaasjuht Kersti Kaljulaid selle tegevusariande esitlusel. 

Naiste, noorukite ja laste tervise eest seisva globaalse liikumise EWEC aruanne analüüsib selle kümne aastast tegevust ja mitmeid positiivseid tulemusi, nagu laste ja emade suremuse märkimisväärset langust, ära on hoitud üle 25 miljoni lapsabielu ning rohkem tüdrukuid läheb kooli ja püsib seal kauem kui kunagi varem, ütles president Kaljulaid.

President Kaljulaidi sõnul ei ole see areng siiski jõudnud iga naise ega iga lapseni ning niigi keerulisi olukordi, nagu humanitaarkriis või konfliktipiirkonnas elamine, võimendab veelgi kliimakriis, mille negatiivset mõju saavad tunda just eelkõige naised ja lapsed.

25.09.2020