Kõned

Vabariigi President Eesti Kunstnike Liidu 75. sünnipäeval

Kunstiajaloolane ja äsja ilmunud Konrad Mägi monograafia koostaja Eero Epner on öelnud: "Ajastul, mil ihaletakse üha enam objektiivsust, on kunst võib-olla väheseid kohti, mis püüdleb küll tõe poole, kuid paradoksaalselt selle eest kogu aeg ka pageb. Kunst ei ole koht, kust võiks leida meid puudutavatele küsimustele kõigile kehtivaid tõeseid vastuseid, ometi leiame kõik neid sealt aeg-ajalt."

Mulle tundub, et siin võib olla peidus üks valguskiir, mis aitab meie ühiskonda õigel teel hoida. Kui ma seda Eero lauset umbes kümnendat korda lugesin, suutsin ma selle kiire enda jaoks ka sõnastada. Nimelt vaevab mind juba pikemat aega küsimus – kui masinad muutuvad üha targemaks ja igaüks meist kasutab kasvõi saja aasta taguse ajaga võrreldes tohutut kogust elektri peal töötavat teenijarahvast, kes üha enam võtab enda peale vähemalt mäletamisega seotud, aga üha rohkem ka mõtlemisele sarnaseid tegevusi, siis mis saab meist? Mis saab inimestest?

Targad masinad võimaldavad meil endal olla ju inimestena rumalamad? Masina kasutamiseks on vaja ikkagi ju ainult start- ja stoppnuppe ja äärmisel juhul menüüd hallata. Käsitsi joonestamine nõuab suuremaid oskusi kui vastav tarkvara. Arhitekt ja projekteerija peavad üha vähem mõtlema sellele, kuidas maja üldse püsti püsib, järjest enam vastutab konstruktsiooni tugevuse eest tegelikult tarkvara. Seega, mitte enam iga insener või arhitekt ei pea enam teadma, kuidas ehitada vastupidavat maja. Seda peavad teadma ainult need insenerid, kes loovad tarkvara.

Samas, võttes just selle viimase näite, oleks justkui hirmus tähtis siiski säilitada vähemalt äratundmisvõime, kui tarkvaras on viga või rippmenüüst on valitud vale materjal, mis hoone tegelikult ümber ajab. Kuidas tunda ära viga, mis ehituse, aga laiemalt ülekantud tähenduses Eesti ühiskonna uppi ajab? Mida teha? Siin saabki minu mure Eero mõttega kokku.

Võib-olla on vastus: kunsti. Kui inimene ei pea mõtlema, kui inimene ei pea arvutama, kui inimene ei pea lugema ega joonistama ega sokki kuduma või puud nikerdama selleks, et teha oma tööd või et oleks midagi selga või kuuma poti alla panna, jääb ainsaks isetegemise põhjuseks kunst ja kultuur tervikuna.

04.01.2018

 

UUDISED

Riigipea ja Taani peaministri kohtumine keskendus julgeolekuküsimustele

Riigipea ja Taani peaministri kohtumine keskendus julgeolekuküsimustele

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Kadriorus Taani peaministri Lars Løkke Rasmusseniga, kellega arutati kahe riigi koostööd julgeolekuvaldkonnas.

„Taani on alati olnud meie hea partner ja lähedane liitlane ning eelmisest nädalast on Tapal meie ühist julgeolekut loomas ka Taani sõdurid. Koostöö sõnades on üks asi, aga reaalne üheskoos õlg õla kõrval harjutamine on midagi palju enamat. Taani ja Eesti sõdurid seisavad üheskoos siin selle väärtusruumi eest, mida NATO liikmed tähtsaks peavad," ütles riigipea pärast kohtumist.

15.01.2018

 

President Kaljulaid: Jaapan ja Eesti jagavad kirge digiilma vastu

President Kaljulaid: Jaapan ja Eesti jagavad kirge digiilma vastu

„Kuigi oleme geograafiliselt kauged, oleme vaimult lähedal. Eesti ja Jaapan jagavad sarnaseid demokraatlike väärtusi, samuti kirge uute tehnoloogiate ja digilahenduste vastu," ütles president Kersti Kaljulaid kohtumisel Jaapani peaminister Shinzo Abega.

12.01.2018

 

Vabariigi sünnipäevapeo kunstilise programmi loob NO99

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimub sellel aastal 24. veebruaril Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Juubelivastuvõtu kunstilise lahenduse loob teater NO99.

11.01.2018