Kõned

President Toomas Hendrik Ilvese kõne Euroopa Parlamendis 2. veebruaril 2016

President Toomas Hendrik Ilvese kõne Euroopa Parlamendis 2. veebruaril 2016

Kümme aastat tagasi lahkusin siinsest hoonest, et asuda uude ametisse oma riigis. Toona polnud veel euro- ega rändekriisi, ei osatud arvata, et Euroopa piire võiks muuta jõuga, ega kõneldud sellest, et Euroopa projekt võib läbi kukkuda. Samuti polnud siis veel nutitelefone, märke interneti jälgimisest ega Uberit.

Ligi kolmveerand sajandit oleme justkui mantrat korrates kõnelenud Euroopast kui rahuprojektist. Selle kolmveerand sajandi esimese osa ajal Euroopa või täpsemalt öeldes pool Euroopat õilmitses ja kasvas ning meie julgeolek oli suuresti teiste kätes, isegi agressiivse ja totalitaarse Nõukogude Liidu varjus. Viimase veerandsaja aasta jooksul oleme väliste eksistentsiaalsete ohtude puudumisel püüelnud Euroopa taaslõimimise poole, samuti selle poole, et tuua teiste sekka tagasi need riigid, kes on oma tahte vastaselt pidanud elama totalitaarse režiimi all.

Nüüd seisame vastamisi uute eksistentsiaalsete, väliste ning – nagu meile möödunud aasta novembris Pariisis meelde tuletati – sisemiste ohtudega. Me oleme segaduses, oleme hirmul ning Euroopa ei ole väga paljude jaoks enam vastus.

Mul kõlavad kõrvus William Butler Yeatsi read:

Tiireldes, tiireldes suurenevas ringis,
Ei enam pistrik kuule peremeest,
Ei püsi keskpaik enam koos, kõik lammub;
Anarhia on valla ilma peal.

Vaatame sellele uuele reaalsusele näkku. Euroopas valitseb teisenemise kriis. Kas tegutseme koos või laseme teistel sellega tegeleda? Selles kriisis paneme proovile kõik, mis Euroopa on sammhaaval alates Monnet'st ja Schumanist saavutanud. Oleme jõudmas teelahkmele, kus me kas muutume tugevamaks või laseme lõhkuvatel jõududel valitsevaks saada.

Väga oluline on tõdeda, et suur osa sellest kriisist oli ettenähtav. Me teadsime, et on tõsiseid probleeme, ent lükkasime Euroopa-sisese eurokriisiga tegelemist edasi seni, kuni see muutus peaaegu juhitamatuks. Arvasime, vähemalt viimase ajani, et see oli suurim oht Euroopa projektile. Me eksisime.

Samuti teadsime, ning juba pikka aega, et Euroopa ning tema lõuna- ja idapoolsete lähinaabrite tohutud erinevused sissetulekutes ja demokraatias on tiksuv pomm, mida hoidis tagasi pigem lõunapoolsete, Vahemere ja Lähis-Ida piirkondade autoritaarsete režiimide piirav mõju.

02.02.2016

UUDISED

Riigikaitse nõukogu arutas Eesti IT-alaseid haavatavusi ja riigi pagulaspoliitikat

President Toomas Hendrik Ilvese kutsel kogunenud riigikaitse nõukogu keskendus riigi IT-valdkonna võimalikele haavatavustele, koostööle erasektoriga, krüptograafia-alase teadlikkuse tõstmisele, samuti riigi infosüsteemide rahastamisele ning Euroopa Liidu pagulaskriisile.

09.02.2016

 

Piltuudis: Riigipea andis üle noore teadlase preemia ja noore IT-teadlase eripreemia

Piltuudis: Riigipea andis üle noore teadlase preemia ja noore IT-teadlase eripreemia

President Toomas Hendrik Ilveselt said täna Vabariigi Presidendi Kantseleis noore teadlase preemia erandkorras kaks teadlast – botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo ning meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak. Esmakordselt andis president Ilves üle ka IT-teadlase eripreemia, mille pälvis andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja Dan Bogdanov.

08.02.2016

Fotoalbum

 

Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 99 inimest

Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 99 inimest

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.

04.02.2016