Kõned

ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemelisel arutelul tsiviilisikute kaitse teemal

Hr peasekretär,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad,
eesistuja,

Kõigepealt soovin ma teid tänada põhjalike ja sisukate ettekannete eest.

Minu oma algab ülestunnistusest. Ma tunnen end abituna. Ja ka vastutavana selle eest, et ma ei ole suuteline enamat tegema asjade korda seadmiseks.

Olles ise Ukraina konfliktijoone turvalisel poolel, rääkides mõnega neist 1,4 miljonist, kes on põgenenud sõja eest Ukrainas idaosas, Euroopas, 21. sajandil. Aga umbes 3,5 miljonit on jäänud sinna ning vajavad hädasti humanitaarabi ja kaitset.

Või külastades ÜRO Migratsiooniorganisatsiooni varjupaika, püüdes mõista sinna kogunenud vähemuste kannatusi, mõned neist haavadega, mida elu ei tohiks iial põhjustada noortele inimestele. Ma tunnen end abituna. Ka kõik need asjad, mis ma neile toon, mõjuvad ebapiisavatena.

Meie kõik, kes me oleme juhid, tunneme end kollektiivselt abitutena. Kui ma vaatan neisse noore inimese silmadesse, täis leppimist oma saatusega, siis ma ei suuda seda lõpuni mõista. Aeg jääb seisma ühes punktis nende ajateljel, kus minevik tähendab kannatusi ja tulevik on ebakindel.

Eesti on siin, Julgeolekunõukogus, seadnud oma tegevuse keskmesse rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelised inimõigused. Peasekretäri aastaraport viitab sellele, et tsiviilisikute kaitsmise normatiivne raamistik reaalses elus ei toimi.

Me oleme tõesti ebapiisavad kokkulepitu ellurakendamisel. Pandeemia on lisanud sellele uue ohtude kihi, mille leevendamisega tuleb hakkama saada.

Eesti toetab täielikult peasekretäri üleilmse relvarahu üleskutset. Julgeolekunõukogu peab tõesti selles osas midagi ette võtma, tagamaks, et vähemalt rriigid seda üleskutset kuulda võtaksid.

Eriti teevad mulle muret kõige haavatavamad – naised, lapsed ja noored. Aafrikas kardavad ämmaemandad emade eest hoolitsedes igapäevaselt mitmesuguste haiguste, mitte ainult Covid-19 nakkuse ohtu.

Patricia Mwenyeheril, kes on ämmaemand Malawis, on tema sünnitusosakonnas ainult üks kraanikauss. On see piisav? Kaks nädalat tagasi vägistati Mogadishus nelja-aastane tüdruk. On selline võigas seksuaalvägivald vastuvõetav?

28.05.2020

 

Uudised

President Kaljulaid kuulutas täna välja neli seadust

President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja Riigikogu liikmete kaugosalust võimaldava seaduse, samuti kasvuhoonegaaside heitkoguse arvestamist ja Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu pädevuse täiendamist puudutavad muudatused, ning Euroopa Prokuratuuri töös osalemiseks vajaliku seaduse.

28.05.2020

 

Eesti riigipea eestvedamisel kogunevad naisliidrid täna üle ilma arutama pandeemia mõju naiste ja laste heaolule

Eesti riigipea eestvedamisel kogunevad naisliidrid täna üle ilma arutama pandeemia mõju naiste ja laste heaolule

Täna pärastlõunal toimub president Kersti Kaljulaidi eestvedamisel virtuaalne naisliidrite ümarlaud, kus otsitakse viise, kuidas vähendada kroonviiruse negatiivset mõju naistele ja lastele.

„Üleilmselt moodustavad naised 70 protsenti kõigist tervishoiutöötajatest, samamoodi mõjutab keeruline ligipääs tervishoiuteenustele just ennekõike naisi ja lapsi.

Kriisidel on omadus vajakajäämisi võimendada ja sellel ebavõrdsusel võivad lõpuks olla kurvemad tagajärjed kui viirusel endal,“ selgitas president Kaljulaid. “Oleme rahvusvahelises koostöös olnud kohati lootusetult aeglased, sest paljude osapooltega süsteem pole reageerimiseks lihtsalt piisavalt kiire. Kuid paljude haavatavate ja abivajajate jaoks loeb iga päev ja tund,“ lisas riigipea.

28.05.2020

 

President Kaljulaid: humanitaarabi jõudmist abivajajateni ei tohi pandeemia ettekäändel kunstlikult takistada

Pandeemiaga seotud liikumispiirangud on mõistetavad, aga neid ei tohi kasutada selleks, et kunstlikult takistada humanitaarabi osutamist konfliktipiirkondades, ütles president Kersti Kaljulaid täna ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemelisel arutelul tsiviilisikute kaitse teemal.

Eesti töö keskmes julgeolekunõukogus on rahvusvahelise õiguse järgimine ja on oluline, et rahvusvahelist õigust, sh rahvusvahelist humanitaarõigust ei rakendataks valikuliselt, selgitas Eesti riigipea.

Pandeemiat ettekäändeks tuues ja humanitaarabi liikumist kunstlikult takistades ei jõua abi kõige haavatavamateni, näiteks siinsamas meie lähedal okupeeritud Ukraina idaosas vajab pärast kuut aastat väldanud sõjategevust humanitaarabi ja kaitset 3,5 miljonit inimest.

27.05.2020