In English president http://admin2.president.ee/index.php/en 2018-07-12T12:35:21Z Joomla! 1.5 - Open Source Content Management President Kaljulaid külastas kodutütarde ja noorkotkaste suurlaagrit 2018-07-11T07:39:38Z 2018-07-11T07:39:38Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14463-2018-07-11-07-40-14 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Riigipea tutvus eile õhtul ligi 1000 osalejaga suurlaagri tegevustega ning osales lõkkeõhtul toimunud ühislaulmisel.</p> <p>„Hea ja uhke tunne on näha rõõmsameelseid noori, kes nutiseadme ekraani taga istumise asemel valisid nädalaks looduse ja võimaluse koos teiste omaealistega midagi põnevat ette võtta," ütles riigipea laagrit külastades. „Usun, et nii laste kui lastevanemate jaoks on Kodutütardes ja Noortes Kotkastes peidus suur, ja eriti suuremate linnade puhul paljuski kasutamata potentsiaal selleks, et noortel oleks võimalik veeta asjalik ja kasulik suvi."</p> <p>Riigipea tutvus eile õhtul ligi 1000 osalejaga suurlaagri tegevustega ning osales lõkkeõhtul toimunud ühislaulmisel.</p> <p>„Hea ja uhke tunne on näha rõõmsameelseid noori, kes nutiseadme ekraani taga istumise asemel valisid nädalaks looduse ja võimaluse koos teiste omaealistega midagi põnevat ette võtta," ütles riigipea laagrit külastades. „Usun, et nii laste kui lastevanemate jaoks on Kodutütardes ja Noortes Kotkastes peidus suur, ja eriti suuremate linnade puhul paljuski kasutamata potentsiaal selleks, et noortel oleks võimalik veeta asjalik ja kasulik suvi."</p> President Kaljulaid andis seitsmele Eesti suursaadikule üle volikirjad 2018-07-10T13:22:52Z 2018-07-10T13:22:52Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14460-2018-07-10-13-23-41 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Täna kohtus president Kersti Kaljulaid Kadriorus Eesti suursaadikutega, kellele andis üle volikirjad ja kes asuvad juhtima Eesti välisesindusi.</p> <p>„Eesti suursaadikute võimuses on teha Eesti suuremaks ja anda oma parim meie riigi huvide kaitsel ja meie jaoks olulise – vabaduse ja demokraatia hoidmisel. Me ei saa väikeriigina sellelt kursilt kõrvale kalduda ja teie saate muuta Eesti tugevamaks," ütles president Kaljulaid.</p> <p>Täna kohtus president Kersti Kaljulaid Kadriorus Eesti suursaadikutega, kellele andis üle volikirjad ja kes asuvad juhtima Eesti välisesindusi.</p> <p>„Eesti suursaadikute võimuses on teha Eesti suuremaks ja anda oma parim meie riigi huvide kaitsel ja meie jaoks olulise – vabaduse ja demokraatia hoidmisel. Me ei saa väikeriigina sellelt kursilt kõrvale kalduda ja teie saate muuta Eesti tugevamaks," ütles president Kaljulaid.</p> Президент Кальюлайд подчеркнула на встрече с итальянским коллегой важность поддержания европейского единства 2018-07-03T22:00:00Z 2018-07-03T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/ru/media/press-releases/14459-2018-07-10-10-35-58 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Президент Керсти Кальюлайд встретилась сегодня в Кадриорге с находящимся в Эстонии с государственным визитом президентом Италии Серджо Маттареллой. Участники встречи уделили первоочередное внимание вопросам миграционного кризиса и безопасности, поскольку именно данные темы являются сейчас главными вызовами для Европейского Союза и НАТО и страны-члены должны реагировать на них совместно.</p> <p>Президент Керсти Кальюлайд встретилась сегодня в Кадриорге с находящимся в Эстонии с государственным визитом президентом Италии Серджо Маттареллой. Участники встречи уделили первоочередное внимание вопросам миграционного кризиса и безопасности, поскольку именно данные темы являются сейчас главными вызовами для Европейского Союза и НАТО и страны-члены должны реагировать на них совместно.</p> President Kaljulaid: we must give a new meaning to e-residency 2018-06-05T22:00:00Z 2018-06-05T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/en/media/press-releases/14458-president-kaljulaid-we-must-give-a-new-meaning-to-e-residency Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>At the invitation of the President of the Republic, the parties related to the e-residency programme gathered together in the Ice Cellar to discuss the possible future of the programme and the measures to be taken to manage the incurring risks.</p> <p>At the invitation of the President of the Republic, the parties related to the e-residency programme gathered together in the Ice Cellar to discuss the possible future of the programme and the measures to be taken to manage the incurring risks.</p> President Kaljulaid: peame e-residentsuse uuesti mõtestama 2018-06-05T22:00:00Z 2018-06-05T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14457-2018-07-10-10-31-01 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Vabariigi Presidendi kutsel kogunesid täna Jääkeldris e-residentsuse programmiga seotud osapooled, et arutada, milline võiks olla programmi tulevik ning kuidas maandada üleskerkinud riske.</p> <p>Vabariigi Presidendi kutsel kogunesid täna Jääkeldris e-residentsuse programmiga seotud osapooled, et arutada, milline võiks olla programmi tulevik ning kuidas maandada üleskerkinud riske.</p> President Kaljulaid emphasised the importance of maintaining the unity of Europe at her meeting with her Italian counterpart 2018-07-03T22:00:00Z 2018-07-03T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/en/media/press-releases/14456-president-kaljulaid-emphasised-the-importance-of-maintaining-the-unity-of-europe-at-her-meeting-with-her-italian-counterpart Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>President Kersti Kaljulaid met today in Kadriorg with the President of Italy, Sergio Mattarella, who is on a state visit to Estonia. The meeting focused on the migration crisis and security issues, which are currently the main challenges faced by the European Union and NATO; these can only be met when the states maintain their unity.</p> <p>President Kersti Kaljulaid met today in Kadriorg with the President of Italy, Sergio Mattarella, who is on a state visit to Estonia. The meeting focused on the migration crisis and security issues, which are currently the main challenges faced by the European Union and NATO; these can only be met when the states maintain their unity.</p> Itaalia presidendi riigivisiidi auks korraldatud pidulikul õhtusöögil 2018-07-03T22:00:00Z 2018-07-03T22:00:00Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14455-2018-07-05-10-45-22 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Austatud president Sergio Mattarella,</p> <p>Lugupeetav proua Laura Mattarella,</p> <p>Ministrid, ekstsellentsid,</p> <p>Daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!</p> <p>Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.</p> <p>19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".</p> <p>Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.</p> <p>Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.</p> <p>Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").</p> <p>Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.</p> <p>Austatud president Sergio Mattarella,</p> <p>Lugupeetav proua Laura Mattarella,</p> <p>Ministrid, ekstsellentsid,</p> <p>Daamid ja härrad!</p> <p>Mul on rõõm ning au tervitada teid Eestis ajal, mil tähistame oma riigi sajandat juubelit. Benvenuti in Estonia!</p> <p>Kuigi meie riikide diplomaatilised suhted said ametlikult küll alguse 1921. aastal, olid saatuse tahtel ligemale 50 aastat katkenud ning taastati 1991, on Itaalia olnud Eesti ja eestlastega seotud tunduvalt kauem. Teile nii tuttavas ja kultuuriliselt rikkas Palermo linnas töötas kartograaf al-Idrīsī ja tema atlases „Tabula Rogeriana" aastast 1154 jõudis Eesti esimest korda maailmakaardile. Meie maade esmatutvus ongi seotud ennekõike mere ja kaugete laevateedega ning see tutvus ulatub sajandite taha. Meri on ühendav, seda teate te hästi oma perekonna kaudu ning Sitsiilia väärika esindajana.</p> <p>19. sajandil oli meie riike ühendavaks jooneks rahvuslik liikumine, milles eestlased võtsid eeskuju just itaallastelt. Eesti rahvusliku liikumise juht Carl Robert Jakobson pidas Itaalia ühendajat Giuseppe Garibaldit „üheks kõige õilsamaks meheks".</p> <p>Itaalia on eestlasi alati enda poole tõmmanud. Teie riigi ajaloo, kultuuri, arhitektuuri ja disaini mõju meie loomeinimestele on mõõtmatu. Mul on hea meel, et möödunud aasta lõpus Roomas asuvas Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contempranea toimunud Konrad Mäe isikunäitus, mida mul oli au avada, andis võimaluse itaallastele avastada oma kodumaad läbi Põhjamaa kunstniku silmade. Loodan, et selliseid võimalusi tuleb tulevikus veelgi enam.</p> <p>Ka itaallased on läbi ajaloo kauge ning külmana tunduva Eesti enda jaoks leidnud. Nii on Eesti kauneima, Kadrioru barokklossi looja itaallane Nicola Michetti, kes on Roomas asuva palazzo Colonna üks arhitektidest. Ning Itaalia eelmise sajandi tähtsaima ja hinnatuma ajakirjaniku Indro Montanelli jaoks sai Eesti koduks 1937. aastal, mil ta õpetas meie vanimas, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis itaalia keelt ning juhtis Itaalia Instituuti Tallinnas. Muideks, Indro Montanelli tegutses Eestis ainsa lääne ajakirjanikuna, kes kajastas teise maailmasõja traagilisi sündmusi meie regioonis.</p> <p>Meie eelmise sajandivahetuse üks suuremaid kunstnikke Ants Laikmaa kirjeldab oma sajanditagustes reisimärkmetes, millise armastusega Sitsiilia tavalised põllumehed oma maad harivad ning missugused niisutussüsteemid olid nad ühistöös loonud, et maa oleks viljakam. Ta kutsus ka meie Eesti põllumehi sellele mõtlema ning maaniisutuse ühisusi looma, kasutades seejuures vana tarkusetera: „concordia res parvae crescunt" („üksmeelega kasvavad väikesed asjad").</p> <p>Jah, üksmeeles saame teha suuri asju ning kui mõtleme sellele Sallustius´e mõttetera teisele poolele: „discordia maximae dilabuntur" („lahkmeelega valguvad suuredki laiali"), siis see annab selge juhtnööri, kui oluline on meie ühise osa hoidmine Euroopas ja maailmas ning see, et mõistame kõigi sõprade, partnerite ja liitlaste muresid ning neid ka jagame.</p> President Kaljulaid rõhutas Itaalia kolleegiga kohtudes Euroopa ühtsuse hoidmise olulisust 2018-07-04T10:31:59Z 2018-07-04T10:31:59Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14452-2018-07-04-10-32-26 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>President Kersti Kaljulaid kohtus täna Kadriorus Eestis riigivisiidil viibiva Itaalia presidendi Sergio Mattarellaga. Kohtumisel keskenduti rändekriisi ja julgeolekuküsimustele, mis on peamisteks Euroopa Liidu ja NATO ees seisvateks väljakutseteks ning mille lahendamisel peavad riigid püsima ühtsena.</p> <p>President Kersti Kaljulaid kohtus täna Kadriorus Eestis riigivisiidil viibiva Itaalia presidendi Sergio Mattarellaga. Kohtumisel keskenduti rändekriisi ja julgeolekuküsimustele, mis on peamisteks Euroopa Liidu ja NATO ees seisvateks väljakutseteks ning mille lahendamisel peavad riigid püsima ühtsena.</p> President Kaljulaid koolilõpetajatele: muutke maailma ja tundke sellest rõõmu 2018-07-03T14:06:25Z 2018-07-03T14:06:25Z http://admin2.president.ee/index.php/et/meediakajastus/pressiteated/14451-2018-07-03-14-07-45 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>President Kaljulaid ütles, et tänased lõpetajad on kõige vabam põlvkond ajaloos, kellele on palju antud ja kellelt ka oodatakse.</p> <p>President Kaljulaid ütles, et tänased lõpetajad on kõige vabam põlvkond ajaloos, kellele on palju antud ja kellelt ka oodatakse.</p> Parimate kõrgkoolilõpetajate vastuvõtul 2018-07-03T13:45:16Z 2018-07-03T13:45:16Z http://admin2.president.ee/index.php/et/ametitegevus/koned/14450-2018-07-03-13-45-45 Mailin Aasmäe mailin.aasmae@vpk.ee <p>Head kõrgkoolilõpetajad!</p> <p>See juulipäev Kadriorus annab igal aastal ühe vahva ajahüppe võimaluse. Mõned tunnid enne teid olid siin tänavused parimad gümnaasiumilõpetajad, kelle ülikoolitee seisab alles ees. Ja nii tore on näha nüüd, milliseks muutuvad inimesed siis, kui nad on käinud ülikooli sammaste vahel. Või siis ka sammasteta ülikoolis. Ja teist on saanud tegelikult meie maamuna ühed priviligeeritumad kodanikud, sest teil on haridus. See on kõige suurem väärtus, mille me saame oma ellu kaasa ja on oluline kasutada seda vastutustundlikult.</p> <p>Teile on niipalju antud ja teil on võimalik ka ühiskonnale tagasi anda. Võibolla rohkem, kui te oma kutsetööga nagunii iga päev tegema hakkate.</p> <p>Professor Jüri Allik on öelnud, et ülikool – see on nii sambad kui ka tuul nende vahel. Arusaamine, mis on sambad ja mis tuul, on ehk olulisim, mis akadeemiast kaasa saada.</p> <p>Mis on see, mis möödub, olgu nagu kerge briis või vihane maruiil, kas see jätab meisse jälje või võib selle unustada? Ning mis jääb, mille oleme saanud oma eelkäijatelt ja anname edasi neile, kes tulevad pärast meid.</p> <p>Paljud teist jätkavad muidugi doktoriõppes, paljud naasevad kunagi ülikooli mõne teise eriala kraadi omandamiseks, aga siiski võib öelda, et tänasega olete jõudnud selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie ees läinud põlvkond, hoole ja armastusega teie jaoks ette valmistasime.</p> <p>Me püüdsime seda teha teie parimaid huvisid silmas pidades, et te oleksite väga hästi ette valmistatud eluks 21. sajandil. Ja muidugi ei osanud me seda teha tulevikust lähtudes, loomulikult tegime me seda ikka minevikust lähtudes. Ja nagu kõik armastavad lapsevanemad juba enne meid, siis oleme meiegi mõned asjad teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud.</p> <p>Me oleme muidugi märganud, et tehnoloogiline tsükkel on maailmas lühenemas, aga me ei näinud ette, et meie ühiskondade digivapustus on nii suur. Me seisime selle eest, et teil oleksid Euroopa Liidu põhivabadused, euro ja Schengen, aga me ei näinud ette seda, kui suur saab tegelikult olema teie vabadus tänu sellele, et geograafia on muutunud üsna mõttetuks. Ta on muutunud mõttetuks ka siis, kui te mõtlete tööturule.</p> <p>Te võite töötada kus iganes. Me ei näinud ette seda, et Tallinnast saab teha tööd ühtaegu Uus-Meremaale ja Kanadasse, aga nii see teie jaoks on.</p> <p>Te olete kõigi aegade kõige vabam põlvkond. Meie ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema isegi seda, mida teadlased on vähemalt terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks selleks, et teha oma tööd produktiivselt. Teie võite oma häid oskusi müüa mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Meie põlvkond pidi arvestama, et tööle minnes kirjutati lepingusse konkurentsiklausel – ei tohi töötada teises sarnases ettevõttes. Teil on palju suurem turujõud ja kindlasti hakkategi tegema oma kitsat ja hästi valitud nišis tööd mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Head kõrgkoolilõpetajad!</p> <p>See juulipäev Kadriorus annab igal aastal ühe vahva ajahüppe võimaluse. Mõned tunnid enne teid olid siin tänavused parimad gümnaasiumilõpetajad, kelle ülikoolitee seisab alles ees. Ja nii tore on näha nüüd, milliseks muutuvad inimesed siis, kui nad on käinud ülikooli sammaste vahel. Või siis ka sammasteta ülikoolis. Ja teist on saanud tegelikult meie maamuna ühed priviligeeritumad kodanikud, sest teil on haridus. See on kõige suurem väärtus, mille me saame oma ellu kaasa ja on oluline kasutada seda vastutustundlikult.</p> <p>Teile on niipalju antud ja teil on võimalik ka ühiskonnale tagasi anda. Võibolla rohkem, kui te oma kutsetööga nagunii iga päev tegema hakkate.</p> <p>Professor Jüri Allik on öelnud, et ülikool – see on nii sambad kui ka tuul nende vahel. Arusaamine, mis on sambad ja mis tuul, on ehk olulisim, mis akadeemiast kaasa saada.</p> <p>Mis on see, mis möödub, olgu nagu kerge briis või vihane maruiil, kas see jätab meisse jälje või võib selle unustada? Ning mis jääb, mille oleme saanud oma eelkäijatelt ja anname edasi neile, kes tulevad pärast meid.</p> <p>Paljud teist jätkavad muidugi doktoriõppes, paljud naasevad kunagi ülikooli mõne teise eriala kraadi omandamiseks, aga siiski võib öelda, et tänasega olete jõudnud selle ametliku haridustee lõppu, mida meie, teie ees läinud põlvkond, hoole ja armastusega teie jaoks ette valmistasime.</p> <p>Me püüdsime seda teha teie parimaid huvisid silmas pidades, et te oleksite väga hästi ette valmistatud eluks 21. sajandil. Ja muidugi ei osanud me seda teha tulevikust lähtudes, loomulikult tegime me seda ikka minevikust lähtudes. Ja nagu kõik armastavad lapsevanemad juba enne meid, siis oleme meiegi mõned asjad teinud hästi ja mõned võimalused käest lasknud.</p> <p>Me oleme muidugi märganud, et tehnoloogiline tsükkel on maailmas lühenemas, aga me ei näinud ette, et meie ühiskondade digivapustus on nii suur. Me seisime selle eest, et teil oleksid Euroopa Liidu põhivabadused, euro ja Schengen, aga me ei näinud ette seda, kui suur saab tegelikult olema teie vabadus tänu sellele, et geograafia on muutunud üsna mõttetuks. Ta on muutunud mõttetuks ka siis, kui te mõtlete tööturule.</p> <p>Te võite töötada kus iganes. Me ei näinud ette seda, et Tallinnast saab teha tööd ühtaegu Uus-Meremaale ja Kanadasse, aga nii see teie jaoks on.</p> <p>Te olete kõigi aegade kõige vabam põlvkond. Meie ei näinud ette, et paljud teist ei pea tegema isegi seda, mida teadlased on vähemalt terve sajandi pidanud vältimatuks – kogunema ettevõteteks selleks, et teha oma tööd produktiivselt. Teie võite oma häid oskusi müüa mitmetele ettevõtetele korraga.</p> <p>Meie põlvkond pidi arvestama, et tööle minnes kirjutati lepingusse konkurentsiklausel – ei tohi töötada teises sarnases ettevõttes. Teil on palju suurem turujõud ja kindlasti hakkategi tegema oma kitsat ja hästi valitud nišis tööd mitmetele ettevõtetele korraga.</p>