- Reset + Print

Prantsusmaa kõrgemate riigiametnike koolis (École Nationale d'Administration)

President Kaljulaid osales koos teiste riigipeade ja rahvusvaheliste organisatsoonide juhtidega president Macroni pakutud Rahufoorumi õhtusöögil Élysée palees.
© Prantsusmaa Presidendi Kantselei

14.11.2019

Head lõpetajad!

Soovin teile südamest õnne. Teatud mõttes saab siin täna teie formaalhariduslik teekond läbi – lõpetate kraadiõppe.

Seetõttu on hea aeg vaadata, kuidas valitud haridustee vastab teie enda ja tulevikuühiskonna vajadustele ning mis peaks tulevikus muutuma, et järgmised põlvkonnad oleksid raskuste seljatamiseks võimalikult hästi ette valmistatud.

Õppekavade loomisel lähtutakse alati minevikust. Oleme kõik omandanud sellise hariduse, mida meie vanemad pidasid heaks ettevalmistuseks meie põlvkonna probleemidega toimetulekuks. Iga hooliv vanem teeb vahel väga häid otsuseid, kuid vahel jääb võimalus ka märkamata. Nii saadame ka meie oma lapsed kooli, lootes neid ette valmistada 21. sajandi esimese poole katsumusteks, aga sajandi lõppu ei oska veel ettegi näha. Milline võiks olla meie hariduslik ideaal 25 aasta pärast?

Oleme kõik täheldanud, et tehnoloogiline tsükkel aina lüheneb. Me suutsime teataval määral ennustada, et 21. sajandil sünnib ja vajub unustuste hõlma palju rohkem leiutisi kui 20. sajandil. Täielikult läksid 20. sajandi jooksul ju moest vaid petrooleumilambid ja hobusekaarikud. Enamik leiutisi muudeti küll tõhusamaks, kuid need jäid püsima.

Me ei näinud ette, et digilahendused raputavad ühiskonda niisuguses ulatuses, et meie lapsed hakkavad tööd tegema hoopis teistsugusel viisil.

Me ei näinud ette, et geograafiline asukoht muutub ekspertide tööotsinguil ebaoluliseks. Me ei näinud ette, et paljud neist ei pea enam tegema seda, mida majandusteadlased terve sajand pidasid paratamatuks – enam ei ole vaja koonduda ettevõtetesse ja spetsialiseerumise abil tööd tõhusamaks muuta.

Me ei näinud ette, et arenenud maade tööstussektoris kukub hõivatute osakaal Prantsusmaa näitel 25 aasta jooksul 30 protsendilt praegusele 19 protsendile või et ajaks, mil meie lapsed kooli lõpetavad, on see näitaja kolme ja viie protsendi vahel.

Me ei näinud ette, et järgmine põlvkond on varasematest tunduvalt võimsam, et nad on vabad töötama, kus iganes, millal iganes ja kellega iganes nad soovivad, ning alati jääb võimalus ümber mõelda.

Me pärandame edasi vabadused, mida hindame – Euroopa, euroala ja Schengeni neli vabadust. Ometi pakub digitaalse murrangu ajastu meie lastele enamat, kui me oleksime iial suutnud.

Neil on võimalus nautida üleilmset vabadust, mille sisu loob üksnes nende enda kujutlusvõime ning see, kuidas meie reguleerime, piirame või lubame neid uusi õigusi rakendada. Meie lapsed saavad töötada eri ettevõtetes ja isegi eri riikides korraga. Nad ei pea endale nõudma paindlikke töötunde, sest kogu töövoog on nende enda loodud. Meie lapsed ei lepi ühes majas, linnas või riigis paigal püsimisega. Isegi liinitöölistena nõuaksid nad, et peavad oma tööd saama teha Vahemere-äärsest kuurordist või mäetippudelt Alpides. Nad ei lepi pikaajaliste lepingutega, mis määravad kindlaks töötunnid või sätestavad konkurentsi keelustavad klauslid, sest neil on võimalus oma erialaseid oskusi müüa mitmele ettevõttele korraga, vabana ühe kehtiva töösuhte piirangutest.

Me ei valmistanud neid sellisteks muutusteks kohe algusest, eelkoolieast alates ette. Ometi olen veendunud, et mõnda asja oleme ka õigesti teinud. Oleme oma lapsi õpetanud hindama inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi. Need põhimõtted ja vabadused on kõikjal maailmas pidevalt ohus, olgu ähvardajaks jõud meie enda ühiskonnas või väljaspool seda. On just meie laste ülesanne neid ideid alal hoida.

Väärtused, mida nad endaga kaasas kannavad, on tulevikus palju olulisemad kui ükskõik missugune tehniline oskus, mille nad meilt võisid saada.

Oleme näinud, kuidas ühiskond digitehnoloogia arengutulvas teiseneb. Ometi ei ole me suutnud ühiskonda uuele reaalsusele vastavaks kohandada. See ülesanne jääb meie lastele.

Viis, kuidas nemad elavad ja töötavad, ei sobitu isegi meie olemasolevatesse töötajate, tööandjate, vabakutseliste, töötute ja vanemapuhkusel olijate kategooriatesse. Tulevikus võivad nad mahtuda kõikidesse lahtritesse korraga.

Me ei ole veel ära tabanud, kuidas oma sotsiaalsüsteeme uude reaalsusse sobitada. Meie praegune sotsiaalne mudel peegeldab tööstusajastu arusaama töötamisest.

Kui aga vana mudel kaob, ei saa ellu jääda ka ühiskond, mis toetub suurematelt ja väiksematelt ettevõtetelt maksutulvana laekuvale rahale, mida kulutatakse ühiskondliku leppe järgi inimeste heaks elukohapõhiselt. Kui tahame, et meie sotsiaalne turumajandus jääks püsima, peame vastama oma laste ajastu nõudlusele ning pakkuma üleilmselt ümberjagatavaid teenuseid.

Nad tahavad tervishoiuteenuseid, ükskõik, kus nad asuvad. Nad tahavad, et nende lapsed saaksid emakeeles õppida isegi siis, kui elukoht on keelekeskkonnast kaugel. Nad tahavad ühiskonnaloomes osaleda ja hääletada riigis, kuhu tunnevad end kuuluvat. Nad tahavad maksta makse riigile, mis pakub neile, rahvusvahelistele töötajaile ja kodanikele, parimat tugisüsteemi.

Ma tean, et oleksime pidanud sellele kõigele juba varem mõtlema ja praeguseks suutma lahendusi pakkuda. Tegelikult jõuab alles nüüd meieni teadmine, et see on vajalik.

Me ei ole valmis ning seega oleme sunnitud riskima teie maksudest ilmajäämisega. Teie usk riiki kui tugivõrgustiku pakkujasse on löönud vankuma. Põhimõtteliselt saaksite teie siin erasektoris ja erasektoriga hakkama. Te olete kõrgelt haritud, saate head palka ning võite seda endale lubada. Kuid see on sotsiaalselt arenenud Euroopa hukk.

Esmajärjekorras peame töötama välja riigi ja kodaniku vahelise uue ja vabama ühiskondliku lepingu, mis suunaks riiki võtma vastutust oma kodanikele teenuste pakkumise eest, sõltumata sellest, kus nad elavad ja töötavad. Kodanikud võivad vastutasuna panustada oma sissetuleku järgi riigi ressurssidesse, sõltumata sellest, kus või kuidas neile palka makstakse.

Ilma uue mudelita hääbub tuttav ühiskond, mille turvavõrgustikku täitva rolliga oleme harjunud. Erinevusi sissetulekutes on võimatu tasandada, kui alusteenused, nagu haridus ja tervishoid, ei ole enam kõigile kättesaadavad. Sotsiaalne liikuvus kaob. Lisaks juhtub see kõik kriitilisel ajal, mil vajame ressursse aitamaks endast haavatavamatel kohaneda juba toimuvate muutustega.

Peate oma haridussüsteeme kohandama nii, et need vastaksid nende ootustele – meie sellega hakkama ei saanud. Teie lapsed on kooli minnes parema kirjaoskusega ja laiema silmaringiga, kui te ise olite. Alates juba ajast, mil nad õpivad nutivahendit lahti lukustama, on kõik võimalused käeulatuses. Lastele suunatud haridusprogrammid toovad kooli õpilasi, kelle matemaatika-, keele- või geograafiaoskused ületavad märkimisväärselt õppekavas nõutava. Teie peate õppima neid õpetama.

Tehnoloogia muutub aina nutikamaks ja meie lapsed elavad maailmas, kus iseõppivad masinad tegutsevad nende keskel ja on autonoomsed. Masinad on nutikad täitma oma kitsast ülesannet, kuid neil ei ole inimolendi piiramatut üldintelligentsi. Meie maailm ei ole veel selleks muutuseks valmis. Teie peate ka selle vastutuse enda kanda võtma. Meil on kiiremas korras vaja rahvusvahelisi leppeid, kontrolli ja jälgimisvahendeid, mis oskaks suunata täiesti autonoomset, inimmõistust ületavat tehisintellekti. Kui suudame oma seadused ja standardid selle sihiga kooskõlla viia, leiame lahendused ka madalama taseme tehnoloogia jaoks ega pea ümber kohanema iga kord, kui saavutame uue verstaposti tehisintellekti arengu eri valdkondades. See õigusruum peab olema sektoriülene ja tehnoloogilise lahenduse olemusest sõltumatu.

Te tunnistate, et probleem on olemas. Ometi palun teil mitte tehnoloogia arengu ees hirmu tunda. Mõelge üksikisiku tasandile: ärge piirake oma laste huvi nutivahendite vastu, kuid leidke nende uudishimule rakendus. Riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil olge meist targemad ning looge õigusruum uue tehnoloogia rakendamiseks, kasutamiseks ja kontrollimiseks. Nii lõikate ühiskonna vaatepunktist uutest lahendustest võimalikult palju kasu, aga suudate kontrollida kaasnevaid riske. Teie võimuses on oma lastele valmistada ette parem elukeskkond, kui meie seda suutsime. Soovin teile edu ja jõudu, et lüüa üle kõigi eelmiste põlvkondade poliitikakujundajate ja ühiskonna suunanäitajate saavutused.